On pühapäev, kolmas veebruar. Ma olen jõudnud Kasarile täpsemalt rõude otsa paika,  kust Kazari lahkneb. Jüri. Mis kellas, sa oled siin juba üheksast üheksast tulid  ja ja millal see ahvenapalan nagu käis, mingi 10-st ütleme,  hakkas võtma, tuli ta niimoodi ägedalt ja hooga. Ei, täna on rahulikult. No neid on siin päris mitu kilo. Aga sa ütlesid, et mõne päeva eest oli veel ägedam. Oli siis oli terve päev, oli kõva võtmine  ja võttis samamoodi vaikselt. Ei, kahe õngega ei jõudnud püüda. Kas sa saad alati nii? Sai ikka, sõltub päevast. On kehvemaid ka, on ikka, on paremaid, ka,  on. Ega see kala ei ole ju kõige tähtsam. Mis siis tahtis looduses viibimine? Kodunt ära ja siis. Viis seda siis mõnuga aitäh, aitäh. Et meie oleme jõudnud jõele täna alles vastu õhtut,  peame kähku püüdma lutsu söödaks. Kiiska ämmatapjate asemel tulevad alguses kirbu otsa hoopis  kopsakada vennad, aga siis leiame ka kiisaaugu üles. Kiisa eelis on, et oma tihkuse tõttu püsib kiisatükk väga  hästi konksu otsas ja, ja maitsev on ta ju ka. Meie vetest elavatest kolmest ahvenlaste liigist kiisk on  kõige väiksem, tõsi küll, suur kiisk, võib-olla  nii suur ja väike ahven, täiesti täiskasvanud. Ja vana ven võib-olla nii suur, aga noh,  kui me keskmiselt, eks ole, liikide. Võrdleme omavahel siis kiisk on kõige väiksem. Kindla peale ta on kõige kollakas rohelisem  ja ta on kõige okelisem. Loomulikult ahven ja koha ei ole. Mis tehtud, nad oskavad lõigata oma operkulumitega oma  lõpuskaandega ja kuidas veel lõigata ja ogasid,  nendel on kui kiisk on lausa ogalik, nii valik. Et inglise keeles ta on. Pälvinud nimetuse rah mis tähendab hästi kare Vene keeles Jors on Kiisa nimetus ja sõna siis. Tõrksus. Pärineb otseselt vot selle kala nimetusest,  ta on tõepoolest peetud prügi ja isegi kahjulikuks  prügikalaks nii mõneski veekogus. Eelkõige ilmselt sellepärast, et ta on nii okaline,  nii luine. Teda ei ole hea puhastada. Muuseas, tema liha on kõige rasvasem, kui me räägime ahvenast,  kes elavad meie vetes umbes 2,6 protsenti rasva. Just nimelt lihaskudedes on kiisa kõige rasvasem kõige maitsvam. Ja ta sööb marja. Ta sööb teisi asju, ka ta võib ka väikesi kalu süüa. Ta sööb kõiki asju, koeb ta sügavustel, mitte üle kolme meetri,  tavaliselt see on kuskil poolteist meetrit pluss miinus. Isegi nii ja suhteliselt soojal ajal, nii et koelmute  probleem tema jaoks praktiliselt ainuke. Muidugi on küll ja küll kalu, kes söövad kiiska angerjas  suurima hea meelega Võrtsjärves näiteks. Ja mitte ainult seal. Ja loomulikult kiiska sööb ka koha. Kiiska võib süüa ka ahven kuid aitab tema vaen lastest. Lisand on siin hästi. Lühidalt. Ta on tõepoolest rohekas. Teeb tema seljauim sealjuures loomulikult esimene. Ahvenlastel ainult on kaks seljauime ja tugevad luised. Uimekiired on ainult esimeses seljauimes. Teise omad on pehmed. Ta on küllaltki kirju kala muster ei ole tal kunagi  rõhutatud kuid uime peal just nimelt seljauime peal,  just nimelt esimese seljauime peal. Tal on väga omapärane muster, loomulikult mitte  nii kontrastne, nagu mul praegu, siin tuleb välja,  aga üldjoontes see muster annad sellise struktuuriga. Ja uimekiirde vahel on sellised punktiilid. Kahes reas niiöelda põskedel ja lõpus kaanel  ka loomulikult on tal. Sellised rohkem sellised. Ke muidugi, see oga on ka päris terav ja siin Muuseas, Saksamaal. Kalatööstuse pingid on sellised. Igast kiisast olgu see kasvõi kolme-nelja sentimeetrine,  nad teevad kohe puhast fileed ja see filee on kõige väärtuslikum,  kui me ahenlaste ahvenlaste Euroopa Mae ahhenlaste fileest  üldse räägime. Kõige väärtuslikum, kõige rikkalikum on just nimelt isa oma. Seda on teada. Uhaa. Isast on absoluutselt võrratu, väljaspool konkurentsi. Loomulikult, kui sa tahad kalaliha ka, pane sinna midagi. Kuid aluseks olgu kiisk, teda tasub hoida,  olgugi, et ta on skandalist ja. Suur suur marjasöödik. Ta on siiski väärt kala. Sina oled juba käinud, ma olen käinud ja ma olen kolm korda käinud,  ükskord oli neli tükki, ükskord oli 12 tükki,  ükskord oli 16 tükki. On veebruari algus, et lutsu kudemine peaks tegelikult juba läbi,  peaks olema läbi? Jah, aga see aasta on üldse kuidagi imelikult see värk,  see käib kuidagi niisugune noh hooti või et osa on juba kudenud,  osa veel ei ole, on näha, et isegi niisk on veel sees  ja päris kõva sina püüad siin sellise riistapuuga igavesti raske,  selline üks lant ja teine väike lant on juures,  et eks nad tekitavad omavahel klõbina. Nojah, ja raske sellepärast siin on suht kõva vool,  eksole ja, ja oled juurde pannud ka kalatüki  ja ahvena tükk on siinjuures see nagu jah,  meelitab või ja praegu eriti, kus juba ütleme,  põhikude on läbi. Ta hakkab juba nagu. Sööma, ja et tegelikult sel ajal, kui pimenema  ja sa nüüd tunned, et on põhjas, eks ole,  see raske ja siis natuke liigutad. Ja kui ta nüüd otsas on, mis tunne siis on hea tunne. Kas on järsk löök? Seda on teinekord istub lihtsalt nagu peal,  et siis ei ole. Aga on tunda teinekord, kui ikka päris kõva löö. Ma olen. Püüad ja, ja, ja selline tunne, et jäi põhja rohu taha kinni  või kolm korda oled käinud, ilma pole jäänud. Mis sa tänasest arvad? Oskad julged ennustada? Sina juba püüad, püüan aga esialgu tulemust,  et aga ma vaatan, sina oled omale sellise rida võtnud,  millel lausa nooguta. Noh, see on nüüd niimoodi, et see on hästi nagu tundlik  klant võrreldes sellega, millega Jüri püüdis et kui räägitakse,  et luts nüüd juba toitub, mitte enam ei ole kudemine,  siis ma neid raskeid kolinaid ei hakka, see otsa panemagi  ja vaatan, ehk ehk see landimäng. Et vaatame selle landi üle siin, et. Sootuks. See on nüüd nagu ühest vanast pajulehest tehtud suurem konks külge,  natuke raskust ja üles siis see koht, kuhu kala võiks kinnitada. Võib-olla on see tükk ka liiga suur veel sellise väikse  väike just et kui ta nüüd võtma tuleb, siis ta võib  nii ülemise kui alumise külge jääda. Kui me autos sõitsime, oli juttu sellest,  et milline see rutsu ilm peab olema. Nojah, seda seda oleks nüüd kindlasti mõni mees targem rääkima,  aga need, kes teavad, need ei räägi ju eriti palju. Et, et kui, kui üldiselt on ikka arvamus,  et kuud ei tohi olla, ilm peab vilets olema,  siis selle koha pealt noh, seda võib vaadata lausa  meteoroloogide ajaloost järgi, et kuues jaanuar kaks aastat  tagasi oli kohutav koera ilm, tuul oli umbes 15 meetrit  sekundis ja kõikide kõikide näitajate järgi pidi kuues  jaanuar ehk siis 30. päev olema super lutsu  või aeg. No me tulime siis ikka viis-kuus kilomeetrit jala sinnani,  kus autoga sai ja kolm meest õhtu jooksul üks tonks vist  käis rohkem mitte midagi. Ja samas on olnud niimoodi, et on täis kuu tähed siravad härmatis,  kõik helgib niimoodi vastu, väga ilus olemine  ja lutsu tuleb, nii et ma ei julgeks küll  selle koha peal nii väga midagi väita. Klassikaline selline püügivahend, millega meil ei tohi püüda,  on Lutsu mänd. Mida me oleme demoks kaasa võtnud, me oleme tema võtnud,  et näidata, need on nüüd Soomes peaaegu et võiks öelda,  suveniiriks toodud, või õigemini on mul nüüd plaanis endal  sinnamaale minna varsti püüdma, et see, nagu näha on,  isegi pakis sees ei ole teda veel keegi veel hea aukugi  ajanud aga siin on nagu näha, et siit käib lõksust lahti. Sinna saab siis kas siis kõlinaid või sööta. Täiesti traditsiooniline Soome lutsumänd. Mul on tunne, et et. Ma ei taha sinuga rohkem rääkida. Tead, miks? Ma tahan müügile ennast sättida, et see kõige magusam aeg  esialgu pole küll keegi midagi liigutanud,  aga ju ta jõuab seda hetke ei tohi maha ju magada. Seda, kus see tänase õhtu ainukene luts sellest jõelõigust  läbi Ujub ja. Nojah, kelle otses veel tuleb, kui sina valmis ei ole,  jah. Mitmetel rahvastel on lutsu püügi juures olnud kasutusel  puust konks. Mina ei ole elu sees puust konksuga veel lutsu püüdnud,  aga täna proovin teha, et seda konksuni. Eri allikate põhjal tehakse küll kasepuust,  küll kuusepuust, küll kadakast. Mina tegin ta sirelist. Puust konksu või tegelikult küll teravate otstega hargikese  sokutan ma lahti lõigatud kõhuga kiisa sisse niimoodi,  et üksik haru jääb pea poole hargi osaga saba suunas. Hargi külge seotud õngenööri toon välja läbi kalakese selja. Nüüd seon ragise unna pea nööri külge ja lasen püügiauku  nöörile kinnitatud raskustina viib sööda lausa jõepõhja  ning seetõttu toimib und praegu pigem donkana. Kalastuskultuur ei koosne ainult sellest,  et me läheme kalale ja püüame kala. Sellel on minevik, sellel on palju harusid  ja täna väisame Käsmu meremuuseumi. Muuseum on meremuuseum, aga ma siis kõik asjad,  mis on merega seotud, kalandus on minu eriala,  siis ma hakkasin seda tegema ja, aga ma ei näe,  mitte ei lähe nagu kalale. Mitte kala kaudu, vaid eksponeeriab. Eksponaadid on ikkagi etnograafia kalapüügivahendite kaudu. Mulle käis üks inglane ütles, et tema on käinud Euroopa  muuseumid läbi, aga vaat neid asju ta ei ole näinud. Vaatame neid asju, mida. Aga ma teen sulle kõige intelligentsustesti,  kalamehe näed, selja taga on üks riistapuu,  mis on väga põnev, eks ole. Selle ma tõin võrust, mis asi see on? Sa saad aru? No mina vist aiman ja eksole, et kui mina pakun,  et see on sum ujuv sump, kus hoiti söödakalu näiteks  angerjapüügil või muu asja jaoks, siis peaks see nagu  vastama tõele. Sinuga on päris igav rääkida. Sa said kohe aru, eks ole. Vaata siin akna peal on nüüd ühte kui teist väga modernne,  mis ta on siis nüüd spinningu ketas. Neid on neid niukusi niisugusi noh, vedel  või kuidas seda nimetata miseks ja. Järgi vedamiseks ja, ja, ja siin on need kõikvõimalikud  võrgu võrgukorgid. Need on siis kasetohu asetu et. Need siis pidid, oi, selline ka see väga,  see on raskus, see on kivi pajukoorega või seoti ära,  et ta on võrgu silmast läbi. Ei lähe, see on, see on nii vana, et see on kivi ajal,  võiks juba selliseid kasutada, aga siis on nii,  et kalameestel olid ka niisugused võrgu võrgu Parandamise asjad, eks ole. Ja vaata nüüd aastaarv on, aastaarv on kolme kolme numbriga  kirjutatud 183, huvitav, 1830 tõenäoliselt. Null ei ole number, siin on mingi null, see on mehe nimi,  mis nüüd nulli number tamata jäetud. Ja siin on siis, see on see, mida. Ristsõna ühes kohas. Ühes kohas oli kolme tähega kirjutatud ühes ristsõna tuli  ka ikka. See on siis nüüd see kiluvõrgu. Kas meil meie rannas öeldakse? See on Tallinna antikvariaadis, see oli,  maksis ju. Kuule, sa maksis nii palju, et ma ei julge öelda,  mis. See on ilmne tursa turska tragiti, aga ta tursk oli päris  suur kala, eks. Aia ja tursa tursa oma. Jah, aga see on teadagi mis. Eile lenna. Üks mees oli isegi kuldsõrmuse siia külge pannud. Aga no und, und on siin nüüd vana vana. Vana klassikaline Harkund ja no üsna sarnaseid kasutatakse tänapäeval. Arvan, et kiviajast saadik ongi mõned tööriistad  või püügiriistad on siiamaani. On käibel ikkagi kiviaast saadik, see on nüüd hülgepüügivõrk,  see materjal on hobuse jõhv, see ei külmu ära  ja talve talvevõrkude näiteks Kihnu ja Saaremaa kandis on läinud,  oli ka ülemine selis, oli kahe hobuse jõhvist. Kui ta jää külge jääb kinni, eksole, jah,  võrk, siis seda sealt lahti saada ja tõmmata,  seal peab väga eriline tugevus olema. Vastne on ikka, et hobusejõhvist tehtud üksnes õngenööri,  vaid igasuguseid jämedamad siin seina peal on muidugi  niisuguseid vigureid nagu mütt, näiteks selline näeb  siis välja mütt ja sellega siis sombiti abara püügil. Eks ole, hirmutatakse, kala ta on, sellega võib õunu  ka võtta, eks ole. Alt tühi ja see löögi löögiga vastu vett,  siis teda hirmutatakse kalavõrku. See on nüüd üks haruldane asi. See on hülgemõõk, hülgemauk, see on hülgetükeldamiseks. Aga noh, kui jää peale lähed, siis on ikka vaja jääkengad,  eks ole. Omaaegse nüüd paned saapa just. Mõrvapüügil ta vee alus jääaluse mõrva, mõrva püügil,  eks ole, sa pead ju selle vinna seal see on jõudu vaja,  eks sa pead ikka ja su saapad peavad nakkuma ikka  nii kõvasti, et see seda noota vedada. Noodavedajatel olid sellised tõenäoliselt kindlasti. Noh, Soome kelguga võid ka sõita. See on uidahark, eks ole, sellega nüüd siis uit on üks 10  meetrine pikkune latt, mida aetakse jää alla. Ja selle sellega, siis keerad seda ja lükkab teda edasi. Sina nii suurt auku ei tee ja. Tänapäeval nagu natukene väiksemad jääkulbid,  millega jää väljast, no see on ikka nooda august  ja see on ikka, see on ikka niisugune tõsisema töö meeste,  aga see pole niisugust, te nagu narritega pisikesest august  nooda ankur ja, ja väga et sellepärast siis  ka see tagumise võimalus saata ilusti kinni panna  ja selle võib ka mitu mitu funktsiooni. Üks mere meremees ütles mulle, et see on propside laeva  laeva laadimiseks, et noh, et kohe kohendati  ja niimoodi ja sa propsi või palgi või lauala,  see pidi laeva sisse, nii et ta jäi loksu. Ta pidi väga tugevasti paa, jõuame selleni,  et ühel heal tööriistal võib olla väga Sellega võib pahandusi lahendada ja igasuguse nagu kirves  võib-olla mõrvarell. See on kasetohust, eksole ja, ja kuuse juurega on siia. Kokku ta seotud, aga kui sa nüüd tähelegi panete,  on siiski hambajäljed ka peal. Ta pandi Lapikuks ja siis ta pandi veel pressi alla,  et nad olid niisugused lapikud ja ja siis lasti me  lammastega üle. Ei no ta kokku vee sees läheb ta rulli ja teda on vaja kokku  ja siis pressitakse ta kokku ja omavahel pannakse pressi vahele. Mul on spetspress, aga see on valmis näitusel praegu. Siin on niisugune kummaline kolm joont ja teised  ka viie joonega on see peremärk tehtud. Aga mul on ka, on aastaarvuga, nii et 1000 mul kõige vanem  on 1850. Näed, siin on need luige kuju, nagu ta siin  ka need on nagu luige luige kuju siin ka  ja linnu veel, nukuju on siin pea. No siin on juba see korgi korgi. Siin on juba täht, eks ole. See perekonna märk oleks, on talu nimi või on perekonnanimi. See on nüüd räime võrk siin. Siin on need klaasujukad ja kaitsta teda. Ja siin on ka perekonna märk peal. Et, et muidu need klaasist lähevad ju kergesti katki,  see on nüüd. Ütleme, ujuv võrkudele või kaugpüügipüügis  või mõra mõra ava tehakse, sellega, pannakse ülesse või. See on nüüd õige ta. Konks sellega töötab, uidamees on eraldi mees,  kes ajab siis seda latti edasi jää all ja see ajaks jääauku,  kui üks mees lükkab selle jääaugust edasi ühest august teise,  siis teine peab sellega jää all kinni püüdma,  ta liigub kahele poole ja ta püüab selle uuesti jää augu  alla tulla. Ja siis ta läheb jälle edasi. Nii et uidahark ja uida konks. No siin on kalamee saapad ka muidugi jah. Käs mu küla tallika allika. Et mis nahas ikka looma naha, veise nahka  ja see on angerja ahing. Siia su siia surub see angerja selle terveks,  eks ole, ja, ja vastukivi või vastu kaljut lükka. Angerjas on vahel ka väga eripärane. Ahi, esimene ahi, mis ma üldse kollektsioonis see on. See on Vormsi. Leidsin Vormsist ja näed, see on kala selja laius. Need on kivi kivi kaitseks. Siin on näha siis, et kui, kui suur see on,  aga kui on pehme pehme põhja peal. Kõige ülemine näiteks, see on mul teine jahing,  mis ma sain. See on Peipsist. Mudane põhi ei ole vaja seda kivi karta,  aga kui sa suur soomkala linask ja säinas on  nii kui sina põrutad sellisega sa lükkab kala eest ära. Aga see tabab ühe teravikuga ja üksi ja siis lähed järjest sisse. See kogu löögijõud läheb. Mis ma saan ütelda, meil on Aarnega juttu veel palju-palju,  me ei jõua seda juttu sugugi sellesse saatesse ära mahutama,  seepärast kui juhtute põhjarannikule tulge käsmu  ja külastage meremuuseumi. Te näete siin palju huvitavat. Siin Kasaril ei ole lutsule alam mõõtu, aga Peipsil  ja Võrtsjärvel on selleks 40 sentimeetrit. Ka on Peipsil lutsule kudemise ajal püügikeeld 10.-st  jaanuarist 10. veebruarini. Mujal püüa kogu aasta, kui vaid viitsid. Lutsupüük polegi laias laastus muudkui, et istud niimoodi  augu ääres. Tund kaks, kolm. Käsi käib muudkui niimoodi rütmiliselt, peab pausi ja,  ja tukud ja tukud ja siis, kui äkki seal midagi otsas on,  siis pillad ridva ehmatusest jääle. Luts pääseb vabaks ja saab kiruda iseennast,  saatust. Oma harrastust. Meist. Vaeva vaevalt 100 meetrit kõrgemal või veel vähemalgi  püüdsid teised mehed ja, ja Vladimir, kui sikutas  ja sikutas ja sikutas, oled saanud juba kolm-neli kala kätte. Neli üks tagasi, üks tagasi väike tagasi ja,  aga kas hakkab nüüd see tihedam aeg läbi saama,  tundub nii, see peaks juba läbi olema, jah. Viimased veel tulevad, ma arvan, ja. Sa varem oled ka käinud, siin see talv ikka ja,  ja see on nüüd neljas kord, neljas kord,  jah. Ja täna on kõige kehvem, jah, ongi nii,  eksole, ühesõnaga hääbub. Et võtame viimast, aga ikkagi, et mina olen ainult ühe kala  täna saanud, seni ma ei tea, kas ma juurde saan  või mitte. Milles see saladus on, et sul? Sa oled neli korda kõvem kala soone peale sattunud. Lutsuga on nii või? Ja jah, käib oma rada mööda ja tal on, tähendab jões kuskil  selline oma räägivad küll ja, ja tundub,  et ongi. Kuidas su kaaslastel? Ühel läks päris hästi, mis mõttes päris hästi sama,  mis mul sama, mis sul, eks ole, neli tükki käes  ja saladus on, ei ole, ei ole värske silkalt,  sa, kus sa värsket silku said? Silguauto, kas räim on etem kui siin kohalik kiisk? Tundub küll, üks päev proovisime ka siin kiisaga,  aga ei midagi, mis täna paremini on töötanud,  kas lantimine või, või tonkatamine tonkatamine ikka? Täna on tonka päev. Lanti pole ühtegi saanud, täna. Mina selle ühe sain just landiga. Aitüma. No nii, anti. Mina ütlen Vana kalamehe ja elukogenud inimesena, et inimene plaanib,  aga jumal, juhata tulime välja Lutsu peale,  mina teda ei saanud. Siis tahtsime kiiska püüda, aga tegelikult olid hoopis  ahvenad kõige ilusamad kalad täna. Nii et jah, plaane võib teha, aga aga täita on neid  teinekord raske. Ei ole see viimane kord, kui ilma kalata jääb. Sa loodad, et tuleb seda veel elus, no kindlasti  siis siis vähemalt ei ole pettumus, kui seda loota. Ja no tegelikult on veel paar minutit aega. Optimism ei tohi kunagi osa. Kuigi ausalt öeldes ta on üsna surnud juba. Pole parata. Vaata nüüd, mis Jüri selle kõige kohta ütleb. Päevad pole vennad. Jah, tõenäoliselt on nii, et ikka luts on ära kudenud ja. Ja hakkab tasapisi merre tagasi minema ja ei ta seda nanti  enam ei taha. Kas meel on kurb ka? Ei ole? Ei ei. Nii tore, tore seltskond ja sellest ei ole midagi. Ja ma arvan küll, et nagu mu üks hea sõber ütles,  et poisid, lähme enne ära, kui kellelgi võtma hakkab,  nii et teeme täna niimoodi. Me hakkasime just ära minema ja kõige viimasena mõtlesin ma,  et võtan välja selle uue, mis oli mul rakendatud puukonksuga. Ja kas sa näed Luts otsas. Ma proovin seda puukonksu siit seest nüüd kätte saada. Koos. Koos selle kiisaga, kes tema sees on ja näete,  siin on see kiisk. Ja siin on see puukonks. Et on võimalik püüda kala koda? Selline lõpuakord meie saatele.
