See on raadio kaks. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Tere kuulama saadet puust ja punaseks, see on raadio kaks, järgmised tund aega on sinuga siin populaarteaduslikel teemadel rääkimas Arko Olesk ja Madis Aesma ja mitte ainult meie, vaid meiega liituvad ka päris mitu tarka inimest, kes räägivad siis kas pikemalt ühel teemal ja lühemalt siis annavad vastase paarile teie poolt saadetud küsimusele JAH sel nädalal, kusjuures meie tänase saate ettevalmistusega. Läks üsna kurioosne sellepärast et eelmisel nädalal, kui me siin olime, arhitekt suuri jutud ära rääkinud ja hakkasime planeerima seda tänast saadet, siis kui nüüd pikemateema juurde korraks tulla. Selle valik oli meil kuidagiviisi prohvetlik ja, ja väga-väga lihtne, väga lihtne. Ärme veel ütle, mis oli, sellepärast et kui ma hakkasin Markoga arutama, et millest võiks nüüd siis täna sel nädalal rääkida ja leppisime teema kokku, siis no loetud minutid hiljem tuli tegelikult üks uudis, mis veelgi süvendas nii-öelda seda motivatsiooni sellest teemast rääkima, ühesõnaga tekkis selline päevakajaline mõõde täiesti täpselt nii et lõppkokkuvõttes see teema on sellesse hetkesse ainuvõimalik ja täpselt, aga mis see täpselt on, seda siis võib-olla pisut hiljem ja mõne minuti pärast. Jah, aga esmalt vaatame väikese uudisringi, nagu meil tavaks on. Sellest nädalast uudis, mis mulle jäi silma, on see, mäletad, me rääkisime siin mõni aeg tagasi kolm D printimiseks on meeles. Ja nüüd tuli siis uudised, teadlased, Ameerika, kas on kolm tee printinud kõrva? Inimesed kõrva pandi inimesele külge, jah, ja see eesmärk ongi, et selle abil ongi nüüd lihtne ja mugav teha kõrvasid inimestele, kellel on kõrvaga midagi juhtunud? Nojah, see on muidugi kõrva valimine osa, eks ole mingisuguseid sise detaile, tigu ja kuulmekiled ilmselt sealt välja ei prindi, seda ei tee, aga ongi just seesama kõhre-line osa see ongi see, mis nagu prinditakse niimoodi kolmemõõtmeliselt valmis. Kõigepealt tehakse inimese kerast mudel siis prinditakse ta valmis ja asetatakse raku lausesse ja siis sellised kõrvarakud, mis nagu TÖÖ toimivad täpselt, nii nagu inimesel tavalised rakud, mis katavad seda meie kõhre, kasvavad sinna peale ja ongi väga lihtne see kõrv siirduda inimesele, kes siis saab tunda rõõmu selle üle, et ta näeb välja jälle selline tavapärane välja sümmeetriline juhul kui talle enne seda ainult üks kõrv oli, aga aga kui palju inimesel üldse neid asju, mida annaks sealt välja printida suurem osa nii-öelda inimese varuosadest ikkagi on ju kogu aeg mingisuguses hõõrdumise või paindumises kõrv on tõesti see mida ise liigutada väga ei saa, kui sa väga osalist ei ole ja, ja mida sa ei mulje vahetpidamata, kusagile vastu, eks lihaseid seal ei ole jah, et selles suhtes on ta nagu ülesehituselt lihtne, et sul kõht seal all ja, ja selline nahakiht peal. Aga nad katsetusi teevad päris palju ja täpselt ikka sama moodi, et et on olemas mingisugune kolmemõõtmeline karkass või ütleme, nagu tellingud tehakse valmis ja siis nad pannakse kusagile rakulahusesse ja panustavad ka sellele, et need rakud niimoodi selle kasvavad karkassile peale. Ja pärast, kui need tellingud sealt seest jälle välja võtta, Ta et ongi meil selline organ valmistatud, vist on isegi kuse võitamist niimoodi kasvatatud ja nad liiguvad järjest keerukamate elundite poole, kus on tarvis mitu erinevat kihti neid rakke ja nii edasi. Hingetoru näiteks kaotatud samamoodi siiratud inimestele ja selliseid operatsioone tehtud. Nii et asi asi vaikselt edeneb ja paistab, et niimoodi kolm D-printer itel on tähtis roll sealjuures mängida. Ma kujutan ette, et võib-olla oleks võimalik mõni kont välja printida, täitsa vabalt inimene sisse panna mõni selline luu, mis väga palju ei liigu. Jah, jah, ja kui õnnestuks ka sinna seda natukene originaalselt kude või lugude peale kasvatada, siis, siis ta ei pruugigi tegelikult ka erineda sellest mis meil nagu endal sees on, muidugi seal päris luu sees on ju ka vereloomeorganid ja kõik selline asi, nii et nagu siniimelihtne see asi kindlasti ei ole, aga muidugi luud siirata on natukene keerulisem kui näiteks kõrva, seda küll. Me elame siin nüüd kohe edasi oma tänase peo teemaga, mis nagu öeldud eelmisel nädalal, siis kujunes teatavas mõttes prohvetlikud, kuigi prohvetlikud on meie saates terminina alati väga kaugel seisnud, aga me räägime kosmilisest sodist ja nende interaktsioonidest maaga, kui nii võib väljenduda. Just täpselt me hakkame rääkima meteooride, komeetide ja asteroidide siin raadio kahest saatest. Eelmine reede oli üks erakordne või ainulaadne päev samal ajal, kui me tegime oma eelmist saadet arhitektuurist, juhtus nii mõndagi kosmilisel rindel. Sama päeva hommikul tulid teated Venemaalt, kus nähti taevast alla langevat tulekera ja lööklaine. Plahvatus purustas tuhandeid aknaid ning sama päeva õhtul reklaamiti pikalt juba ette välja möödus maast üks suur taevakivi väidetavalt ka üsna erakordne sündmus ja see annab meile suurepärase põhjuse tänases saates just rääkida pikemalt puust ja punaseks või siis kiviste kollaseks. Nendest taevasaadikutest räägime Päikesesüsteemi väikekehadest, meetrioriitidest, Asterootidest, komeetides ja teistest sarnastest ning meile stuudiosse külla tulnud Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe. Tere. Tervist. No kui suure tähelepanu või huviga sina neid eelmise reede sündmusi jälgisid, et kui päratu või erakordne see päev oli? Täiesti tavaline tööpäev oli kuskil lõuna ajal või enne lõunat küll juba hakati küsima, et kas sa nägid, kas sa nägid uudistest kuskilt ja no kui ma siis vaatasin, eks, eks ma vaatasin huviga, et mis seal siis juhtus ja no niimoodi esimesed need kaadrid, mis olid seal kuskil autodest videokaameratega filmitud ja nii edasi ei olnudki väga uudsed, et selliseid on üle maailma ikka aeg-ajalt filmitud. Et võib-olla just see heledus oli, aga kui siis õhtustest uudistest oli neid tagajärgi nii-öelda näha, no see oli juba üsna erakordne või sellist asja iga päev ei näe ikkagi ja isegi mitte iga aasta iga aasta 10, eks. Tõnis, kes võib sedasi öelda Tšeljabinski inimestel tegelikult vedas. Ei oska nüüd öelda, neil on seal maru külm ja kui neil ikkagi nii paljudel majadel aknad puruks selle külmaga läksid, kas neil just nüüd vedas? Vedas muidugi, võib-olla selle koha pealt, et see asi ei olnud suurem ja ei kukkunud sinna päris päris maha. Enamasti on nemad umbes sellise mõõduga, kas siis mingisugused asteroidid või ütleme siis need meteoorkehad. Või ka siis mingid pisikesed komeedid, üldiselt nad päris maapinnani ei jõua, nii et see sellise kosmilise kiirusega, et nad ennem atmosfääri staarset lagunevad ära ja ja tuleb siis niisugune soidi sodi, vihm nii-öelda tuleb kaela, aga noh, mis ei ole nagu väga hirmus. Selle koha pealt võib-olla jah, võib öelda, et vedas, et see ei olnud midagi suuremat või ütleme metallist, et tegu oli seal Tšeljabinskis siis kivist taevakehaga, et metallist samasugune taevakeha oleks, oleks vastu maad tulnud päris päris hea mürtsuga. Aga see mürts, kui nüüd võrrelda, siis kas näiteks Kaali meteoriit, see oli vist enamjaolt rauast ja tegelikult vist umbes sama massiga hinnangu järgi, kui see nüüd Tšeljabinski oma, nii et ilmselt oleks siis tekkinud umbes samasugune kraater, nagu me Saaremaa saame imetlemas käia. Just nimelt, et on, on erinevaid hinnanguid jah, tõesti selle Kaali meteoriidi kohta tehtud ja niisugune umbes 10 10 pluss meetrit, et ütleme, metallist asteroidi või kosmosekivijurakas kukkus siis kukkusid sinna Saaremaale maha ja Saaremaa teater on seal 110 meetrit läbimõõdus ja neid kraatrid on tegelikult mitu ja ja arvatakse, et see laastamistöö oli, oli päris tõsine seal ümbruskonnas ka. Selles mõttes neil vedas ikka kõvasti jah, seal Tšeljabinskis. Et samasugust asja omale kaela ei saanud. Teadaolevalt ju keegi ei ole siiamaani surnuks tunnistatud, kõik pääses eluga, kuigi vigastatuid oli ikkagi päris palju. Klaasikildudest peamiselt. Jah, et see oli tõesti õnnelik. Kui nüüd nendest terminitest korraks rääkida, Tõnis, siis räägitakse ju meteooride, räägitakse teoriitidest. Mis täpselt, nende asjade vahe on asteroid, eks ole, seda me teame, see on selline suurem kui mitte siiski piisavalt suur taevakeha, et seda võiks planeediks, võib esile näiteks nimetada. Asteroid on kusagil seal oma asteroidide vööndis, eks ole. Marsi ja Jupiteri vahel komeet on see hele asi, mis tähendab väga-väga kiiresti meteoor ja meteoriit, kust nende vahe sisse tuleb? Tegelikult on jah, see nii-öelda teadlaste poolt kasutatav niisugune lihtsustatud kujul see jaotus on umbes selline, et päris suurtest asteroide siis väiksemad taevakehad nende kohta öeldakse meteoorkehad, kui nad on kosmoses, siis noh, võib niimoodi öelda, nimetataksegi ravidideks neid vahel, need on, ütleme sellised nagu võib-olla suuremad on niuksed mõnekümne meetrised või võib-olla isegi sajameetrised, et mitte palju suuremad. Ja kui siis selline taevakeha satub kas siis maa atmosfääri või mõne teise planeedi atmosfääri ja siis hõõrdumise tõttu hakkab seal helendama siis nimetatakse seda meteoor, eks, et see on siis see, mida me nimetame langevaks täheks. Ja kui see asi on siis piisavalt massiivne ja ta jõuab planeedi pinnani välja siis see mass, mis siis planeedi pinnale kukub, seda nimetatakse meteoriidiga. Et neid hirmus hirmus palju ei ole. Maa peale kukub neid seal, no ütleme sadu või tuhatkond aastas, ütleme jämedalt, ütleme 500 palli suurusest, kuni päris pisikeste kübemeteni on need, mis siismaani jõuavad. Aga ometi selliseid raporteid kusagilt väga palju ei kuule, et keegi jälle oleks mingisuguse kiviga vastu pead saanud, kas kuidagiviisi meil inimestel siis lihtsalt veab nii hästi või? Noh, see on nüüd see koht, kas uskuda või mitte, et see on see statistika, eks et maakera pindalast on väga suur osa on vesi, seal on laevad, mis on, mis on nagu täpid, niiet kuigi vist laevad on kah saanud tegelikult meteoriidiga pihta kuskil ajaloos, aga, aga noh, ikkagi see vee välja on kohutavalt suur. Ja suur osa maailmapinnast tegelikult on ka võrdlemisi inimtühi, et need siukse tiheda inimasustusega piirkonnad on ikkagi maru pisikesed kogu selle maa maapindalaga võrreldes. Ja noh, kui neid siis nii-öelda ütleme, 500 tükki aastas kukub juhuslikult jaotunud terve selle pinna peale siis ega see tõenäosus tõesti ei ole kohutavalt suured, et ta nüüd kukub kuhugile linna või, või, või kellegile pihta. Seda ikka vahel juhtub. Aga Tõnis, väga palju räägitakse sellest ka, et meil on olemas igasugused sellised süsteemid, mehhanismid, millega jälgitakse seda, et parajasti kusagilt kosmosest meie planeedi poole tulemus on, et meie saaksime kõikidest ohtudest võimalikult vara teada. Kuidas see ikkagi siis niimoodi on, et see Tšeljabinski meteoriit noh, täiesti ootamatult tulid no põhimõtteliselt luuavarrest. Seal on kaks põhjust, et tõepoolest on, on niimoodi, et kuskil 90.-te aastate lõpust peale külma sõda jäi eeskätt siis USA-s väga palju ütleme seda kosmosetehnoloogiat eriti jäi üle ja küllalt palju teleskoope, mis on umbes siukse ühemeetrise siis ütleme, peegliga või, või objektiiviga, umbes siukse jäi üle. Ja neid siis hakati kasutama 90.-te lõpus 2000.-te alguses asteroidide otsimiseks, eriti siis nende asteroidide, mis on maale väga lähedased, mille orbiidid maa orbiidile väga lähedal. Ja Need projektid on nüüd käinud, neid on, neid on õige, mitu, on käinud sellest ajast ka üks eesti soost Briti parlamendisaadik, ma arvan, on, on väga nagu sihuke tõhusalt propagandat teinud meie Ernst Öpiku järeltulija. Lapselaps peaks ta olema Lembit eks. Lapselaps, ja et sama on teinud ka selle selle heaks öelda propaganda, et me peaksime ikkagi jälgima, et mis meie maa ümber toimub. No nende süsteemide tundlikkus on siis praegu selline, et selliseid noh, tsirka, kilomeetrised, maalähedased, asteroidid on suurem, osa on leitud, Nasval on eesmärk 90 protsenti nendest nii lähiaegadel üles leida ja nad väga kaugel sellest ei ole. Aga need samas on see, et selliseid, mis on umbes 100 meetrit ja ütleme 100 meetri ühe kilomeetri vahel, et sellisena tegelikult kümneid tuhandeid siinmaa lähedal. Ja noh, selliseid Tšeljabinski selle tükikese sarnast pudi on, on noh, teed miljoneid siin maa orbiidi ümbruses ja päiksele lähemal. Nii et need teleskoobid tegelikult ei küündi veel nii nõrkade objektideni, nad on hästi, on näha ainult siis, kui nad on väga-väga maa lähedal, aga kui nad on väga maa lähedal, siis on nad tegelikult ka sama hästi kui pihtas enamasti. Ja kui nad veel juhtuvad ka päevapoolelt tulema nii-öelda meile lähedale, siis noh, siis me ei näegi neid. Siis me näeme ainult alles siis, kui nad meile pihta tulevad. Aga noh, see asteroid, mida siis nüüd eelmisel reedel jälgiti, mis meist nagu mööda lendas, see ei olnud ka eriti suur seal vist mingi 45 meetrit läbimõõdus, et noh, selle kohta ikkagi ju teati, et on tulemas, teati, et ta lendab niimoodi päris lähedalt mööda. Jah, see on ka üks sellise patrulli käigus leitud vaid siin meid on ajakirjanduse vahel hirmutatud vahetevahel, et sellel ja tollel aastal tuleb mõni asteroid lähedale, et oht on, need põrkab Maaga kokku. Ja see oht on nagu selles mõttes jälle olemas statistiline oht, sest kuigi neid asteroide jälgitakse ja noh, eriti eriti siis neid, mis on nagu sööd huvipakkuvamad just selles mõttes, et kas nad võivad meile ohtu kujutada endast siis, siis neid jälgitakse, aga nende asteroidide orbiitide määramine väga sellise suure täpsusega pika aja peale ette ei ole hirmus lihtne. Ja, ja selle tõttu tegelikult on alati mingisugune määramatus, kui maa satub selle võimaliku orbiidi koridori sisse nii-öelda noh, natukene näiteks riivamisi, no vot siis on siis selle kohta öeldakse, et ta on üks võimalus, noh, näiteks neljast 1000-st. Et siis see asteroid põrkab Maaga kokku. Aga enamasti õnneks on nüüd läinud küll niimoodi, et et kõigi nende asteroidide kohta või valdava osa nende kohta on leitud arhiivivaatlused, nad on kunagi ammu-ammu aastakümneid tagasi jäänud mõne fotoplaadi peale ja siis takkajärgi on võimalik siis sellise hästi pikaajalise baasiga nende orbiiti tunduvalt täpsustada. Senimaani on niimoodi läinud õnneks. Eino, sa ütlesid need, paistab, et neid objekte seal on ikkagi kümneid tuhandeid, kui mitte miljoneid erinevas suuruses. Kust nad kõik üldse tulevad, et võiks ju arvata, et, et siin päikesesüsteem on olnud neli, pool miljardit aastat, et näiteks, et on juba vaikselt ära korjatud kõik erinevate niimoodi kokkupõrgete kaudu, aga ikka ikka neid tuleb ikka neid sajab ja paistab, et lõputult. Jah, päikesesüsteemi algusaastal nad tõesti pärit päris Päikesesüsteemi nooruses oli, oli tõesti, et kõiki kõiki planeete, pommitajaid, eriti väga-väga kõvasti aste asteroiditükkidega ja kogu kogu sellise kosmilise sodiga ja neid tagajärgi siis näeme oma kuu peal, mis on hirmus hirmus tihedalt kraatrit täis ja ka Marsil no tänapäeval on, see on see tegelik siis nende tabamuste tihedus tunduvalt tunduvalt väiksem, aga neid aeg-ajalt ikkagi tuleb. Ja seal on mitu põhjust, et miks, miks need siis on, et noh, osad ongi tõenäoliselt, mis on jäänud veel siia päikesesüsteemi siseosadesse, suuremas Asteroidest tiirleb ümber Päikese, Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Aga nokka seal Saturni Uraani orbiidist kaugemal on neid väga palju. Vahetevahel siis nende omavaheliste kokkupõrgete tulemusena võib sattuda mingisuguseid mingisugustele, veidratele, orbiitidel satuvad päikesele lähemal või noh, on põhimõtteliselt ka võimalik, et nende suurte planeetide dünaamilised mõjutused aegade jooksul siis muudavad aeglaselt need orbiit ja noh, ütleme, et kui me räägime komeetidest, need on pärit siis päris sealt päikesesüsteemi servaaladest väga-väga kaugelt päikesüsteemi servast ja need küll kohutavalt palju ei ole neid suuri komeete, aga jälle nad tulevad ja nad nii-öelda läbivad Päikesesüsteemi enam-vähem juhuslikke nii-öelda nurkade alt, siis sellist väikest väiksemat kraami on jah, endiselt terve päikesesüsteem täis, kuigi see tihedus nii-öelda maapealsete tiheduste mõistes on nagu väga-väga väikene Noh, põhimõtteliselt on tegu sellesama materjaliga, millest näiteks koosnevad planeedid, lihtsalt kui osa sellest materjalid, tsemendi mätsidki kokku ja sellest tekkis maa ja näiteks kuu siis üks osa lihtsalt jäi niimoodi nagu tolmuna ringi uitama. Täpselt nii. Aga komeedid, et kuidasmoodi need tekkinud on, komeet on ju ikkagi selline selline helendav ja palju suurema kiirusega edasi liiku taevakeha, mis talle selle jõu annab. See on tegelikult Kepleri seaduste põhjal, et kuna noh, ma ütlesin, et komeedid on pärit sealt kuskilt väga kaugelt ja ja noh, kui nad nüüd on seotud meie päikesega selles mõttes, et mitte kõik komeedid, muide jah, ei, ei ole mingisugusel püsivale orbiidile ümber päikese, vaid osad neist on on ka parapoolsetel või suisa hüperpoolsetel orbiitidel, need ühe korra tulevad siia ja siis peale päikese juures käimist lahkuvad väiks süsteemist igaveseks. Aga kui sellise hästi hästi välja venitatud elliptilisi orbiidiga komeet liigub seal kuskil päikesesüsteemi äärealadel kohutavalt aeglaselt, seal teda häiritakse mingisuguse noh, ma ei tea, võib-olla on palju hüpoteese, mille poolt mõne mõne meie päikesest mööduva tähe poolt või, või on see toimunud kunagi kaua aega tagasi. Et siis siis hakkavad nad tulema nii-öelda päikesesüsteemi siseosade poole päiksele lähemale ja mida lähemale ta siis päikesele jõuab, seda suuremaks kiirus kasvab, et see päris päikese juures nad liiguvad väga-väga suure kiirusega. Kui nad siis tiiru teevad ümber päikese, siis mõned, kui nad jätkavad sellel oma endisele orbiidil, siis nad kuskil aastatuhandete pärast liiguvad jälle seal kuskil päikesest väga kaugel, väga aeglaselt. Aga võib ka juhtuda, et nad satuvad mõne suure planeedi juurest läbi lähedalt läbi tulema ja, ja siis nende orbiiti muudetakse üsna märgatavalt, nii et siis nad võivad jääda ka nii-öelda üsna lühikese perioodi listeks komeetideks meie päikesesüsteemi noh, nii-öelda ikkagi suhteliselt siseosades, et siukesi noh, mõne kuni mõnekümne aastase perioodiga. Ta on ju on teada üsna palju kõige tuntum, võib-olla hälliga meelt, et kus on mingi 76 aastat listes orbitaalperiood. Aga arvata on, et tema alustas samamoodi kuskilt kaua-kaua aega tagasi kuskilt päikesesüsteemi äärealadelt. Puust ja punaseks. Meil on saates puust ja punaseks külas Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ja me räägime meteoorist Meteuroididest, meteoriitide, asteroidide ja komeetide eest. Mul tekkis selline küsimus nüüd ka, kui me siin rääkisime nendest suuremate meteooride maale langemisest ja meteoriitide saamisest. Ja just nimelt sellest eelmise reede Tšeljabinski juhtimist. Kas eelmine selline suur pauk, mis maale omaks sai, oligi sealsamas Maal umbes 100 aastat tagasi toimunud tunguusi meteoriidi juhtum või on vahepeal veel midagi sama suurt olnud? Nii suure tõesti ei ole, et tundub jah, et, et see on nüüd ütleme oma inimmõjuga veel eriti on, on tõesti peale seda tunguusi sündmust siis nagu oma võimsuselt või ulatuselt nagu järgmine küll kukkus sihotterlinis alla kah raudmeteoriit, mis oli suhteliselt suur, seda korrati väga palju seda materjali sealt kokku ja igasugust 1000 tonni ja neid meteoriiditükke On Eestiski üsna palju. Aga see oli üsna selline asustamata piirkond ja, ja, ja noh, tõenäoliselt siis kannatada saanud piirkond kah ei olnud nagu noh, nii niisugune suur, et need tükke oli väga-väga siuksel suurel alal laiali. Et ta mingit sellist suurt kraatrit siis maha jätnud Minule teadaolevalt jah ei ole, et oli palju väikseid kraatreid. Aga siis tegelikult ongi täpselt nii, et selle tunguusi meteoriidi juhtumi siis selle Tšeljabinski oma, see ajavahe tõepoolest tõendabki seda statistikat, et umbes iga 100 aasta tagant tuleb üks selline kolakas. No muidugi see tunguusi oma arvatakse, seal oli tunduvalt suurem hinnangud on, et see võis olla umbes selline sajameetrise läbimõõduga asi ja nüüd alles väga hiljuti on, on leitud, et ka see nii-öelda kraater, selle kraatri uuringud on, on siis vihjanud, et see võis olla tegelikult jääst jääst keha, et see oli nagu mingi selline pisikene komeedikene siis, mis, mis vastu vastu maad kihutas või noh, eks ta põhiosas lagunes samamoodi nagu Tšeljabinski meteoor, et samamoodi ta siis enamuses atmosfääris lagunes, aga noh, midagi kukkus ka maa peale. Kui asteroidide eest rääkida sellest asteroidide vööndist, mis on suuremalt jaolt, eks ole seal Marsi ja Jupiteri vahel, siis viimasel ajal on hakatud ka seda juttu rääkima, et neist võiks olla meil endale mingisugust praktilist kasu ja näiteks võiks saata mingisugused robotid mõne suurema asteroidi peale, kuhu annaks siis maanduda, platsi sisse võtta ja hakata sealt ühte koma teist kaevama. Kas tõesti nende asteroidide sees võib siis olla mingeid selliseid hinnalisi maavarasid, võiks arvata, et tegemist on lihtsalt, nagu öeldud, siin juba mitu korda kivi prügiga. Jah, seal on kõige suurem lootus, et mida sealt võiks saada, on nii veider, kui see ei ole, see on lihtsalt vesi. Vesi on selles mõttes kosmoses väga oluline, et veest on väga lihtsalt võimalik päikese abiga kaketi kütust valmistada, lihtsalt vee elektrolüüsiga lõhustada Se vesinikuks ja hapnikuks ja seda saab päris edukalt kasutada siis rakettide kütuseks ja kogu seda vett hakata, kui hakata siis maa pealt kosmosesse viima, sisse, see on väga-väga kulukas. Ja siis on, on lootus, et võib-olla on selliseid asteroide, mis koosnevad, ütleme, arvestatavas osas näiteks jääst. Ja et sealt oleks siis kosmosest oleks seda võimalik tunduvalt väiksema vaevaga nii-öelda kätte saada. Aga noh, ega seal ei ole nagu sellist väga kiiret asja nagu ei ole, et see ei ole nagu start tekkis, sõidame asteroidi juurde ja siis võtame sealt suure jääkuubiku ja tuleme tagasi, et see ilmsed, et see kogu see kogu see transport ja kõik võtaks ilmselt daatesti aega aastakümneid. Et see kaevandamine ise võtab tükk aega ja siis transport sinna, kus seda siis parajasti vaja on, et segahirmus kiiresti ei käi. Aga need asteroidid oleksid siis põhimõtteliselt noh, selle plaani või idee järgi just nagu sellised kosmilised bensiinijaamad Peaaegu et niimoodi jah, et noh, seal on ka igasugu muid asju, et eks seal on ka haruldasi metalle ja needsamad, et kui meil rauast või enamasti on raua ja nikli sulam, et noh, selline arvestada rauasisaldusega taevakeha, et, et siis siis on sealt võimalik ka noh, nii-öelda seda päris konstruktsiooni materjali saada, eks, et aga jah, niuksed varustusvabrikud nii-öelda. Nad, jah, siin on viimasel ajal tekkinud üks firma, kes uhkelt teatab, et tema kindel plaan on hakata hakata käima asteroidi juures majandamas ja nemad isegi arvutasid välja, et seesama asteroid, mis neis meist eelmisel reedel möödus. Et kui see oleks võimalik niimoodi kaubaks teha, siis selle väärtus oleks olnud lausa mingeid sadu miljoneid dollareid. Kui usutav sulle üldse tundub selline mõte, et nüüd läheme ja kaevandada? Ma väga ei kahtle selles, sest tegelikult meil on üsna omajagu seda tehnoloogiat on olemas juba õige mitu satelliiti on käinud asteroidide juures, no on olemas mingisugused arvamused, millised need asteroidid oma nii-öelda siseehituselt ja ka väliselt ehituselt siis on. Ja aparaatide asteroidide juurde saatmine ripub kõige rohkem, aga ikkagi sellest, et need tuleb kosmosesse saata kõigepealt ja siis kui, kui nüüd hakata kaevandama, eks siis siis ilmselt ilmselt tuleb sinna saata mingisugusel kujul infrastruktuuri neidsamu hetki, kaevandusroboteid, ümbertöötamismingisuguseid, keskused, et tõenäoliselt sellist asja suure soovi korral oleks maa peal võimalik noh, umbes nii lähi lähiajal kokku panna. Võib-olla isegi on juba pandud needsamad firmad näiteks. Aga jah, aga kõige suurem probleem on kosmosesse, ma arvan, transportimine et see on ikkagi üsna üsna kallis. Kas see ei ole nüüd reaalne, kui need, kui neid asteroidide on sedavõrd palju, eks ole, ja mõned neist on väga suured, no seerias istun, kogun isegi üks neist asteroidi koguni pisi planeedi arvestuses. Kas see ei ole reaalne, et mõnel neist võiks olla mingisuguste elu mingisugusel kujul? Ega vist? Seda jahiei kujutata vist väga hästi ette. Tõesti on kõige suurem ja nüüd on ta nii-öelda kääbusplaneediks ka liigitatud. Et see on 1000 kilomeetrit läbimõõdus noh, natukene ütleme natukene väiksem kui Pluuto aegs. Aga arvatakse jah, et, et seal seal ikkagi sellist eluvõimekust ei ole, et noh inimesed võib-olla saaksid sinna sinna maanduda mingisuguse asjandusega, panna sinna nii-öelda jaama omale püsti ja siis praktilises kaalutluses seal seal nii-öelda Sereze peal olla. Mine võta kinni, kas see nüüd on elu, eks võib ju öelda, et siis on katsega selle elu aga aga, aga jah, et sellist nii-öelda seal kohapeal tekkinud või, või sellist seal arenenud elu on väga vähe, osutas. Hakkasin korraks mõtlema ühe asja peale. Mulle turgatas selline pilt pähe, ütleme kui nüüd tõesti on mingisugune selline suhteliselt väike asteroid, millel on läbimõõt, ütleme ütleme 50 meetrit, eks ole, selline Aasümmeetrilise kujuga ütleme, kuidagiviisi inimene satub sinna peale mingi oma kosmoseaparaadiga, siis on tal põhimõtteliselt just nagu võimalik jalutada selle teisele küljele ja olla seal just nagu siis pea alaspidi või midagi sellist, kas, kas neil asteroidide, tal on mingisugune selline oma gravitatsioon ka või, või kas nende nende peale üldse on võimalik kuidagiviisi olla, kas seal on mingisugune oma gravitatsiooniväli? No on ikka, et mida suurem seda lugeda, no tõenäoliselt Sereze peal oleks võib-olla isegi teatud mööndustega võimalik kõndida, aga korratavast jah, nendel väiksematel, mõnekümne meetristel on omandanud meditatsioon on ikkagi niivõrd pisikene, et et piisab siukseid äärsemast liigutusest ja juba nii-öelda hõljutakse vaikselt sealt eemale. Et see nii-öelda kosmiline kiirus on, on väga-väga väikene. Aga, aga kui sealt mingisuguste vahenditega kinni hoida ja siis põhimõtteliselt küll. Ja tegelikult on, on isegi arvamused, mõned asteroidid võivad koosneda nimelt oman gravitatsiooni tõttu koos püsivas, noh, võib öelda siis lihtsalt nagu kivihunnikust, kivi ja tolmuhunnikust. Et nad ei olegi nagu mitte siuksed, ühed ühed nagu sihuke jäik tükkeks vaid, vaid koosneb siuksest, erineva suurusega, rahnud hästi tolmust, üliõrn, nõrk gravitatsioon hoiab neid siis natukene ikkagi koos. Et kui midagi nagu müksaks, need tegelikult võivad vabalt lihtsalt laiali laguneda. Just ja noh, siis selle käigus võib sealt jälle ka mingisugune osa sattuda huvitavatele orbiitidele ja tulla võib-olla meile külla. No räägimegi sellest lõpetuseks ka ennustanud, sest et noh, me rääkisime, nende suuremate kivitükkide puhul on ikkagi enam-vähem teada, kus nad liiguvad. Võimalik, nagu ette ennustada Nende trajektoori, samamoodi teame seda komeetide kohta. Ja noh, üks ennustus, mida ju tehakse selle aasta kohta, on see, et selle aasta lõpus peaks ilmuma meile taevasse üks, üks väga ere komeet, võimalik, tegelikult on isegi eredam, kui, kui kuul, kas, kas see on hea ennustus või, või on ta praegu veel niimoodi savijalgadel. See on nii ja naa, jah, tõepoolest ennustatakse, et komeet ison, mis tegelikult on, on nagu selline nimetus iseenesest on vale. See isand, mis on International Scientific Optical Network, kes on selle instrumendi nii-öelda nimetus, millega see leiti ja mis leiab komeete rohkem tundunud rohkem kui see üks. Aga see komeet, jah, nüüd peaks novembri lõpus sellel aastal jõudma väga-väga päikese lähedale umbes miljoni kilomeetri kaugusele päikese pinnast. Ja seal sellel ajal muidugi läheb väga-väga heledaks ja tõesti ennustatakse, et see heledus võib-olla noh, umbes täiskuu heledusega võrreldav või isegi elada muidugi üsna lühikeseks ajaks parasjagu selle pericheli läbimise ajal. Aga et jah, peaks olema nii piisavalt teleet, et augusti lõpus juba võiks teda binokliga näha olla. Oktoobri lõpust alates võiks Palja silmaga näha olla ja arvatakse, et palja silmaga on näha siis 2014. aasta jaanuari keskpaigani. Ja ta liigub, liigub ka niimoodi meie õnneks võib-olla et teda on siis näha nii põhja kui lõunapoolkeralt, et vahel on mõni komeet, on, on selline, mida põhja poolkeralt väga halvasti näha. Et siis seekord on, on niisugune üsna üsna hästi nähtav ja arvatakse, et jah, detsembris, siis ta võib olla pimedamaks taevas jälle näha ja hästi pika sabaga. No siin ongi õige hetk nüüd küsida, et kuidas neile saba tekivad, miks nad üldse helendavad tegelikult nad on ikkagi jää, nagu me aru saame. Seal on seal on tegelikult komeedi selline populaarne, kirjeldas siis on sihuke räpane lumepall, et nagu, nagu meil siin tänavate servas on, et mis on lumi ja, ja igasugune muu sodi on segamini. Et mõtled, et komeedid on siis samasuguse sarnasest ainest koosnevad. Ja kui see kommentsis tuleb päikesele lähedale, siis päikesekiirgusega hakkab see nii-öelda lumeosa sealt aurustuma selle käigus siis lase see sodi, osa jääb maha ja sellest tekib komedile tolmusaba ja see siis liigub selle komeedi orbiiti mööda, nii et see võib olla kaardus ja tihtipeale komeetidelongi on, on kaardus olemas. Tihti on komeedeegaks saba ja siis siis teine saba on joon saba, mis siis on sisuliselt needsamad gaasid mida siis päikesetuul lükkab komeedist eemale. Et need on tavalised, sirged ja suunatud otse otsesest päikesest eemale ja päikesevalgus siis nende sabade pealt, peegeldudes või hajudes, valgustab neid nii-öelda või teeb nad nähtavaks. Et see on see, miks me siis näeme seda helendavat sabat. Selline oli tänane jutt kosmilisest sodist kosmosest prügist komeetidest, meteoorkehadest, asteroidide, sest meil oli külas Tartu observatooriumi teadur Tõnis enne suur tänu. Kuulaja küsib? Siin raadiokohas ootus puust ja punaseks, nüüd siis pärast pikema teema läbirääkimist kuulaja küsimuste juurde ja üks pikalt vinduma jäänud küsimus, mis meil siin oli, kõlas siis niimoodi ja selle autoriks oli Henry, et kustkohast on pärit ikkagi Eesti algajatel autojuhtidel see vahtraleht, et mis on selle sümboli taga, miks teil just nimelt vahtraleht akna peal on? Tõepoolest sellepärast, et teistes riikides on kasutusel, kui on kasutusel siis hoopis teistsugused sümbolid, et vahtraleht tundub olevat kuidagi ainulaadne siin Eestile ja, ja peab ütlema, et vastust sellele küsimusele sugugi lihtne leida, sellepärast et noh, üks Liikluslegend, Johannes Pirita nüüd paraku just äsja meie seast lahkunud proovisime ka mitmeid teiselt eksperdilt, helistasime näiteks Villu Vanele Toivo Kangurile maantee ametisse, nemad ütlesid siis niimodi, tuletasid meelde, et see asi on ilmselt pärit sellised mehed nagu seda oli Hellat Rumvolt, kes ka paari aasta eest paraku meie seast lahkus ja tema oli üks neid tegelasi, kes tõi selle moodsa liikluskultuuri või nii-öelda Eestisse. Ja vist oli asi olnud niimoodi, et see on nüüd selline võib-olla poole kohaga vastus, 50 protsendine vastus vist oli asi olnud niimoodi ikkagi, et vanameister Hellat Rumvolt oli suhelnud kellelegi väliseestlasega, kes oli Kanadast, kus teatavasti on väga palju väliseestlasi ja nendel seal oli vist olnud ka samasugune süsteem, et heale juhile pandi vahtraleht ehk siis riigi rahvuspuuleht auto peale, nii et vist on sealt pärit, aga päris kindel olla ei saa, mis on kindel, on see, et see vahtralehe sümbol on just nimelt Hellat Rumvolt tilt tulnud. Võib-olla kui keegi meie kuulajatest teab seda lugu pisut täpsemalt, siis teie kommentaarid ja teadmised on oodatud meie foorumisse näiteks. Just nimelt. Puust ja punaseks. Kuulaja marti kuulas üks päev Maarja-Liisi vana laulu nimega õnneseen ja kuna seal on read oma ema, ükski lill ei ole näinud, tekkis tal küsimus, kas tõepoolest on lugu niimoodi ja selle teadasaamiseks oleme helistanud Tallinna botaanikaaeda ja meil on telefonil Urmas Laansoo. Tere. Tere päevast. Kas tõesti juhtub siis nii, et, et pärast seda, kui mõni lill andnud seemne ja sellest kasvab uus lill, siis selle uue lillevanem, ehk siis ema on juba selle aja peale närtsinud ja surnud? Ja see sõltub toimes, taimi on ju väga palju, õistaimi on mitusada 1000 liiki. Ja jah, tõepoolest. Osaliselt on see väide õige, aga suures osas tõele ei vasta. Kui on tegu ühe aastaste taimedega, kelle elu algab, kelle elutegevus algab kevadel seemne idanemisega ja lõpeb juba või mõnel kevadel lühiealistel taimedel, effemeeridel lõpeb samuti seemnena või mõnel pikema kasvuajaga taimel elu lõpeb sügisel seemnena, siis tõepoolest nende järglased oma vanemaid jutumärkides ei näe. Aga enamik taimi on ju mitmeaastased, igal aastal õitsevad või tolmlevad, annavad seemneid ja kui seeme, siis soodsate ilmastikuolude puhul idanevad enamasti järgmisel kevadel siis loomulikult nende järglased näevad oma vanemaid, näevad, niipalju kui taimed on võimelised nägema. Ehk siis täiesti vabalt on võimalik, et ema ja tütar kasvavad kõrvuti ja tegelikult mingil määral ka isegi suhtlevad omavahel räimed, seda teevad. Ema ja tütar, ema ja poeg, aga enamasti taimed, on siiski hermafrodiit ehk mõlema sugulased, et kui me uurime õunapuid või vahtraõit või võililleõit, märkame, et seal sees on emassuguorganid emakat kui kaisa suguorganid, tolmukad, aga tõepoolest on ka taime, kes on ajaliselt, kellel on ühesoolised isendid nagu näiteks saar, kellel on emasisendid, isasisendid või murakas või neid on palju astelpaju näiteks veel suur tänu ja palun. Kuulaja küsib? Mis küsimused postitas meie foorumisse, Tõnis, tema õde, mured, sõna prioriteet kasutamine nimelt tihti kuuleb, et loetletakse üles üldlevinud prioriteete, aga see tundub talle vale. Sellepärast et esmane, kõige tähtsam saab loogiliselt võttes olla ju ainult üks ja saamaks selgust, kuidas siis tuleks sõna prioriteet ikkagi täpselt kasutada. Helistasime keelehooldekeskusesse Egle Pulleritsu, tere. Tere vastusõelmed sisalduv tegelikult juba küsib endale jutus, nii et ta on täiesti õigesti aru saanud sõnade kasutamisest ja võib öelda, et tõesti kasutatakse valesti ja vaatasin praegu ka võõrsõnade leksikoni korraks sisse, seal ütleb ka, et prioriteet on tulnud prantsuse keele kaudu ladina keelest ja tähendab kahest esimene Usumust. Nii et või esikoht, nii et seda saab tõesti ainult võiks olla. Et kes on siis või mis on kõige tähtsam või kõige kõige kõige eksole. Nii et, et tõesti on see mitmuse kasutamine seal tarbeks. Kas see on tulnud meie meile inglise keeles, sellepärast et inglise keeles räägitaksegi ikkagi Faioritiis. Selge, niisiis paneme kõigile kuulajatele südamele, et prioriteet saab olla ainult üks. Egle Pullerits, suur tänu. Palun. Selline oligi tänane saade puust ja punaseks Arko ja Madis tänavatelt kuulamas ja kohtume siinsamas raadio kahes juba järgmisel nädalal. Vahepeal loomulikult ootame sinult hea kuulaja väga erinevaid küsimusi, millele võiksime siis vastust otsida ja neid kohti, kuhu seda küsimust läkitada on päris mitu. Just me vaatame neid kõiki loomulikult igapäevaselt. Kas on siis nii, meie saate foorum aadressil R2 kui ka lehekülg Facebookis R2 puust ja punaseks ning meiliaadress toimib puust ja punaseks ät r punkt. Kohtume järgmisel nädalal kõike head. Päev oli ema ja nii nagu vaja. Tema võttis kogu teema ja Tra. Rivi köiksi. Pallima vaata teedeed ringi, kaartner poole. Barry vaatas tal käeluu, on jääneri tee, aeg mõtertaatiaga, luuseri ja. Ta peab veel kõigi Elaya ära ja. Ei ole teada, kuidas lõppe kogu. Aga rada lookleb praegu.
