Loodusteemaline viktoriin siililegi selge. Tere, jälle tera, mida sa sealt ukse vahelt sisse venitad. Tuleb võita. Ei saa kogu aeg üle, aga kott, mida seal tirisin, tühi. Kuidas nii, et tühi see on kõik soove täis. See on uue aasta soovid sinu kõikidele lastele, kes meid kuulavad ja uue aasta soovid. Jah, meil ongi selle aasta esimene saade ja ja kõigepealt kõikidele lastele kena ja rõõmsalt ja ilusat uut aastat. Ja kuna praegu on veel koolivaheaeg, siis et need koolivaheajal päevad oleksid nii vahvad, et saaksite kolmandal õppeveerandil ainult väga häid hindeid. Täna me hakkame küll vastama teie küsimustele, lapsed, aga kõigepealt räägime sellest, kuidas teie tundsite igihalja taimi, mina arvasin, et need igihaljad taimed oleks päris raske pähkel lastele vastata. Aga tuleb välja, et ei olnud raske küsimus, üht teisest. Väga paljud lapsed kirjutasid meile nii paljudest igihaljaste taimedest pea hakkas lausa neid kirju lugedes ringi käima parksepa kaheksa klassilise kooli kõik võistkonnad vastasid meile väga ilusti. Samuti Vändra keskkooli kolmas c klass ja palade kaheksaklassiline kool ja siis Vahur veel maa ja Kolga-Jaani kooli teine ja neljas klass. Raamatuid, kus need vastused leida võib, on päris palju. Eemia kord ühest igihaljas taim juba rääkisime ära Kristjaniga pikalt arutasime. Käisime ümber kuusepuu ja, ja mõtlesime temast ja peale kuuse on meil siis muidugi männid ja nulud ja kadakas on selline hästi tuntud igihaljas puu ja väga paljud lapsed olid kirjutanud meile toredasti okaspuu moodi puust, millel ei ole käbisid küljes, vaid mis kasvatab ilusaid punaseid marju, mis on väga-väga mürgine. Nii okkad, marjad ise, see on Saaremaal ja Hiiumaal ja, ja ka natuke Haapsalu rajoonis kasvavad jugapuu. See taim on meil Eesti punases raamatus ja ja ka looduskaitse alla võetud, vanasti oli teda natuke rohkem, siis kasutati teda, saadi temast tugevalt puitu, sellest tehti reha, pulkasid ja vars ja ka tänapäeval tema kasutamine enam kõne alla ei tule, sest puu on meil peaaegu et ära kadunud. Meie kasvab see jugapuu selliseks väikeseks põõsataoliseks paar-kolm meetrit pikaks, õige puu mõõtude nagu välja ei panna, need jääb mulje, et puuda siis jugapuu anda nagu põõsas. Aga tegelikult kui lõuna poole minna, kus tema päris kodumaa on, näiteks kes satub Kaukaasiasse seal, ta võib näha, jugapuid meile isegi nelja-viiekesi ümbert kinni võtta ja mis ulatuvad, vaatad taevasse välja. Nii et ta on ikka väga suur. Meil heki põõsana tuntud igihaljas taimpukspuu Ilusate pisikeste roheliste lehtedega näiteks Tallinnas on siin Viru väljakul, kus on see kahe poisi kalaga, purskkaev ümber selle on kujundatud pukspuuhekk selleks, et see hekk üle talvelaks ta natuke kardab, külma peab ta alati kuuseokstega kinni katma, aga jälle Kaukaasias näiteks kasvab sama pukspuu mitmekümne meetri kõrguseks puuks. Igihaljad taimed tegelikult on veel väga-väga, paljud lapsed on nimetanud veel kõik okaspuud meil siin peale nende, mis ma juba üles lugesin ja väga paljud on üles lugenud ka sellised taimed nagu kanarbik kui pohla ja Leesika ja isegi jõhvikasookailu. Need on kõik siis sellised taimed, mida hästi teame ja igaüks nendest on midagi kuulnud. Väga huvitava retsepti on saatnud meile võistkond Öökull, kes õpetab meid, kuidas teha jõhvikatest jõhvikakommid, Kristjan, võib-olla sa loed. Üks meeldiv maiustus on jõhvikakommid. Neid on kerge teha. Vali välja suuremad marjad, kastaneid ükshaaval munavalgesse ja veereta tuhksuhkrus. Nii kleepub jõhvika punase kesta külge valge magusrüü. Kui see on kõvaks kuivanud, võib seda kõike korrata. Nõnda saab. Com kõvene magusa. Järva-Jaani lapsed kirjutavad, et Eestis kasvab 97 kohalikku ja rohkem kui 500 siia toodud puu- ja põõsaliiki aga kodumaised igihaljad puid on ainult neli liiki. Ja need võime uuesti lastele etega lugeda. Kristel saju teadmeid. Jah, tõesti rohkem neid ei olegi ja ma kardan, et väga paljud lapsed seda juga puudust meie kodumaiseks taimeks ei peagi, aga tegelikult on meil siis kunagi siia jäänud mälestuseks soojematest aegadest, mis tuhandeid aastaid tagasi meie aladel on olnud. Aga sellest me ei olegi rääkinud, et mis nüüd igihaljad taimed siis tegelikult olla. Igihaljaste taimedega loetakse selliseid taimed, mis säilitavad rohelised lehed või okkad pikka aega näiteks kaks kuni 15 aastat koguni. Ja sellepärast mõned taimed peetakse ekslikult igihaljaste taimedega, eks need on need taimed, mis siis ainult üle talve elavad roheliste lehtedega näiteks sinilill ja võilill, sellised, mis siis juba suvel kasvatavad lehed, valmisid need rohelised lehed, talv läbi on lume all kevadel ainult siis, kui veel keegi nagu nendega ei võitle, konkureerivad neil juba rohelised lehed varnast võtta, kohe on võimalik hakata kiiresti sööma ja selle arvel varem õitsema kui teised liigid ja niimoodi nad saavad nagu looduses seda ruumi toitaineid natuke paremini ära kasutada ka need sinililled ja vot sellised lume all roheliste lehtedega talvituvad taimed, need siis päris igihaljad. Igihaljaste taimedel säilivad need lehed juba pikka aega ja. Me rääkisime siniristi võilillest ja nende juurde võib panna näiteks veel nurmenuku ja maasikaga kasvatavad juba targu varakult omale rohelised lehed valmis, nii et järgmisel kevadel on juba varakult võimalik hakata siis kohe-kohe toituma, aga paljud lapsed on meile kirjutanud sellistest rohelistest taimedest, mis ei õitse kunagi. Võib-olla kindlasti jah, need on samblad, mida meil Eestis on kusagil 300 liiki ja siis veel osjad ja kollad, no need on väga ürgsed sõnajalgtaimed, mis siis ka võivad taasta läbi rohelised olla, nad on nii madalad, et nad seal lume all kellelegi silma ei torka, nii et me nende elust nagu suurt midagi täpselt ei teagi. Ja need samblad ja, ja osjad, kollad on tõesti kõika igihaljad taimed. Pärnu 21. laste päevakodulapsed on korjanud Pärnust Aia tänavalt veel 15. detsembril ühe roniroosioksa, kus on lehed alles päris küljes ja nüüd küsivadki, et. Ka igihaljas taim, roosi küsimus on natukene segane küsimus sellepärast et aedades kasvatatavad roosid ei ole tihtipeale meie kohaliku päritoluga, ei ole meil siit meie maalt ja sellepärast nendega võib olla igasuguseid segaseid lugusid, näiteks nii nagu selle roni roosiga. Tegelikult ta peaks nagu lehed maha ajama. Võib-olla temal on sooja sügise tõttu või midagi sassi läinud ja sellepärast on need lehed siis detsembrikuu sees veel ilusad rohelised seal oksa küljes alles aastad ei ole vennad, nagu öeldakse ja sellepärast siis igal aastal tuleb midagi sellist huvitavat. Pärnu 21. laste päevakodulapsed on meelega oma toredaid tähelepanekuid siin kirja pannud. Ja nad kirjutavad meile, roniroos kasvab meie akna all ja lapsed lubavad siis seda lille jälgida läbi talve kevadel kuni õitsimiseni pärast meile siis kirjutavad, et kuidas Timesis ennast tundis ja mis, missugune ta siis oli, et need on väga tublid need Pärnu 21. laste päevakodu, teise rühma lapsed arvestades seda nelja kuni kuueaastased, siis minu meelest on hästi-hästi tragid lapsed. Pärnu kuuenda keskkoolilaste vastused on seened, puravikud, aga minu käes on praegu Pärnu-Jaagupi keskkooli kolmanda B-klassi töö ja nemad on oma vastused peitnud lumememme taskusse. Laskuge lumemöll. Ei, aga see ongi huvitav ja siit taskust ma, ma leidsin lumepalle. Ja need siia ühele lumepallile meetodiga kirjutatud, kuula käpikud kätte, müts pähe, et aega on minul tohutult, väed lumeveest ehitaval maa valmima, ruttu peab, ta juba on kehaks ümar pall, pea on armetu pisike all. Vot nii. Ja teisel pool veel toas toon aukliku mütsi maad. Hoopis uhkem on nüüd taat. Porgand veel oligi tuua, et talle punast nina luua. Toredad luuletused on parajalt naljak lumememme tegemas. Lapsed õues saavad lume sees, nad Meravad, kõik need lumememme teevad märjaks, nende püksid saavad. Lumememm, on täitsamees, seisab uhkelt meie eesninaks, porgand, süütesilmad. Nõnda vaatab talveilm, kus seda lund koolivaheajal ikka jätkunud on. Sulailma neid lumelinnu ja lumememm sinna linna vahtideks kerkinud on. Ja enne, kui me nüüd hakkame vastama küsimustele, kuulame üht mõnusat talvelaulu. Nonii me rääkisime siin igihaljaste puudest, aga lapsed on seda ka küsinud, et millised on igivanad puud. Eestimaapealsest digivanadeks puudeks võib pidada ainult tammesid, need on tõesti puud, mis kasvavad hiigla vanaks. Olen kuulnud, et, et on olemas tammesid meil Eestimaal, mis on 1000 aastat ja võib-olla isegi 1000 aasta vanad. Nii et sellepärast see on küll täiesti sobiv igivana puu nime kandma. Nii vana tammpaladega kaheksaklassiliseks. Koolilapsed küsivad, et kui jäme kõige jämedam tammist Siis minu teada kõige jämedam tamm Eestis Tamme-Lauri tamm, mis kasvab Võru rajoonis Urvastes ja selle tüve ümbermõõt nii rinna kõrgusel, nagu teda mõõdetakse pooleteise meetri kõrgused siis peaks olema kaheksa meetrit. No kujutage ise ette, mitu last peaks üksteisel kätest kinni võtma, ulataks ümber selle tammeringmängu mängima. Aga Lätimaal kasvab Baltimaade jämedam tamm ja selle ümbermõõt on koguni 9,3 meetrit. Et veelgi poolteist meetrit on see puu jämedam ja ma kahtlustan, et see võib küll olla veel vanem kui poolteist 1000 aastat sest see Tamme-Lauri tamme heaks arvatakse ka olevat iga vist üle 1000 aasta. Selliseid jämedaid tammesid meie Eestimaa peal muidugi väga palju ei ole. On teada veel mõned tammed, mis on seitsmemeetrise ümbermõõduga natuke üle seitsme meetri, aga enamik tammesid meil Eestimaa peal jääb kusagil sellise pooleteise paarimeetrise ümbermõõdu piiridesse. Ja Tamm on selles mõttes veel huvitav puued, tammed meil Eestimaa peal enam metsasid, ei moodust on paar üksikut hommikut veel alles jäänud üks nii huvitav kui see ka ei ole, on peaaegu, et Tallinn on nüüd juba noh, võiks öelda, linna südamesse on loomaaiaplatsi peal praegu veskimetsatammik, seal on 21 hektarit tammemetsad üldiselt ammunist hiigla, põnev puu ja kes temast tahab palju teada, vaata või rohkem teada, see võiks võtta kätte professor Viktor Masingu kirjutatud raamatu sinasõprus tammega ja seal on teil lugemist ja meisterdamist, mõistetamiste, tööjuhendeid, igasuguseid asju, nii et see on hiigla põnev raamat. Kellel aeg on, võtke see raamat ja ja tehke ka üks sinasõprus tammega. Pärnu-Jaagupi keskkooli lapsed küsivad, et kes meie metsades kõige vanemaks elab? Kes võiks meil kõige vanemaks elada? Tamm, karu näiteks? Jah, kui puudest võtta, siis võib-olla Kristi Tamme elab kõige kauem, kui me tahame loomadest teada saada, siis karu on nendest imetajatest loomadest ilmselt õige. Vastusest räägitakse, karud võivad elada neli, 50 aastat vanaks, aga tegelikult vist kõige soliidsema elu eani küünib meie metsades hobi üks lind. Selle linnu nimi on ronk, kaaren ja kaarnad, vähemalt raamatute andmetel elavad kusagil 70 80, räägitakse isegi aasta vanustes Tronkadest. Ja vot need on vist meie metsade kõige vanemad loomad. Sest Eestimaa toiduga linde loomades nimeta kõikes ringi siblivad ei ole taimed, need on siis meil loomad ja kui me veel vaatame vanuse järjekorras ja kui me lähme metsast välja vete Skavee on tegelikult aukartust äratava ojaga elukaid, näiteks haugid, teatakse, elavad seal 70 80 aastat vanaks ja sägad on ka auväärse elu ja ka nemad siis võivad kasvada seal paar-kolm meetrit pikaks ja elada ka aasta vanaks. Nii et nagu näete, on päris vanu tegelasi. Segahäält meil võimalik ei ole kuidagi kuulata andaga ronga häält, küll. Ja varsti võib juba metsas hakata kuulma kevadist ronkade pulmamängu, nad hakkavad õige pea juba rõõmsalt krõnksu maja ilusaid Spiru ette taevas tegema. Pärnu-Jaagupi keskkoolilastele on veel üsna mitu küsimust ja üks kõlab nii, et kuude mäger talvel pesa Talveldate pesa täpselt samasse kohta, kus suvelgi mägrad on üldse, vot sellised väga konservatiivsed loomad, see tähendab loomad, kes ei taha oma elutavasid ja ja eluviisi sugugi muutunud, elavad aastaid ühe ja sama paiga peal. Ja on kuulsaks saanud liivased mäed, mida kutsutakse siis mägralinnadeks mägra linnakutaks, seal võivad mäkra pesakonnad elada aastakümneid ja teatakse isegi aastasadu ühe ja sama koha peal olnud mägraorgudes. Nad kaevuvad sinna aina uusi käike ja pesakambreid ja ajavad vanu kinni ja ja toimetavad seal ja teevad seda mäge aina suuremaks ja suuremaks. Tõesti, seal need koobaste järgi võiks teda tõesti linnaks nimetada ja kuna seal osa ruum aeg-ajalt jääb jälle tühjaks ka nad ei jõua lihtsalt ilmselt silma peal hoida kõikide tubadel, kas koristada neid või vaadata, mis seal siis toimub nende tubadega, siis ronivad sinna sisse ka kutsumata külalised Nendest. Paljud rebased kasutavad juhust, ronivad nõelavad ja sellest, kuidas need mäkra külalistega läheb, sellest räägib üks tore lastelaul mägramaja. Rääkisime küll mägrastaga see kutsumata külaline, rebane, kes sinna mägraurgu kipub elama minema. Lapsed küsivad, et kui vanaks tema elab? No tema elab umbes sama kaua, kui meie need keskmisekasvulised koerad 10 12 räägitakse isegi 15 aasta vanustest rebastest keskmiselt nad elada kusagil 10 aastat või isegi alla 10 aastane Teppan on küllalt lühikese elu eaga metsloom. Siis lapsed küsivad veel, et missuguseid loomi metsas kõige väelt selle kohta nüüd mingisugused andmed meil on olemas, väga vähe on meil jäänud näiteks sellist toredat väikest looma, nagu on euroopa naarits, kes on meil muutunud viimaste aastatega väga haruldaseks ja paistab, et tema haruldaseks muutumise põhjuseks on see, et naaritsakraed on väga moodi läinud ja sellepärast, et need naaritsakraesid siis tasukate peale saada, rajati naaritsafarmid ja seal hakati kasvatama ameerika naaritsat ja sealt mõned ameerika naaritsat panid jälle farmidest putku ja nemad nüüd looduses võtavad eluruumi käest härra nendel euroopanaaritsetel, kes siin kogu aeg elanud on ja niimoodi on veel euroopa naarits päris niimoodi hävimisohtu sattunud paljudes Euroopa maades on ta täitsa kadunud ja meil Eestimaal praegu nähakse kurja vaeva, et kõigepealt tema levikut kindlaks teha ja püütakse siis leida ka võimalused luua näiteks Hiiumaal naaritsa kaitseala ja, ja sinna siis luues haridusele, nagu viimane pelgupaik üldse võib-olla kogu maailmas need naaritsat elavad meil tegelikult jõgede ja väikeste ojade kallastel, teevad sinna kaldasse pesa ja tema on selline pool veel eluviisiga, nendega iga paik talle päris hästi sobi ka tal peab seal olema nii võsa kui kui vett läheduses kõige rohkem näibki teda olevat siin Põhja-Eesti väikestel kaunis kiire vooluga ojakestele jõgedel. Mujal on tema levik juba päris tagasi läinud, veel naaritsa ka päris sarnane ja tema sugulane liik on kivinugis päris kindlalt. Me ei teagi, kas ta meil olemas on või ei ole, kõik andmed, mis tulevad, on kahtlased aga me loodame, et ikka ta veel olemas on. Pisikestest loovakestest väga haruldased on veel veel Kunilased, need on nagu nimi, ütleb kaunis unised, kohmakad tegelased, need pähklinäpid ja Kunelid ja ja lagritsed ka nende kohta me peaaegu üldse ei teagi, kus kohas nad meil Eestimaa peal elavad, et näiteks kui mõni laps või lapsevanem, kes juhtub seda saadet kuulma, on näinud Mondoonilast pähkli napi Kunelik lagrits, et siis võiks kirjutada, kas meil siia siidisaatesse, et me siis anname need andmed teaduse meestele edasi, kes selle asja vastu huvi tunnevad. Haruldasi loomi muidugi on palju. Me kõigist nendest ei jõua rääkida, need, kes me siin praegu ära mainisime, on nagu kõige kõige kõige haruldasemad. Ja Pärnu-Jaagupi laste viimane küsimus oli, kas hüljes on kiskja? Vot selle küsimuse peale on väga raske vastata, sest see on nii kavalasti esitatud, et kiskjad on kõik need loomad, kes teisi loomi söövad ja kuna hüljes sööb kalu, siis võiks öelda, et hüljes on kiskja, aga loodusteadlased kasutavad mõistet nokkis käeline. See on ka päris konkreetne, sinna kuuluvad hundid ja karud ja kõikvõimalikelt kaslased ja kärbid ja sellised on koegiskeliste selts süstemaatika olemas siis hüljes sinna kiskeliste seltsi kuuluvaid demon loivaliste seltsis, et rangelt teaduslikus mõttes tema jälle kiskeline ei ole, aga kuna ta teisi söösis kiskjaid on, nii et võta sa kinni. Kuidas sellele küsimusele oleks pidanud vastama ka paremini, mina ei oska. Vaata, kui palju on sind sinu sugulaste kohta küsimusi? Kui paljud minu sugulased on iseasi aga väga lähedased on küsimused mulle küll. Kui palju? Kaid, ja kui vanaks siil elab ja miks ta turtsub, hakkame neist okastest peale. Ma olen paari saamatus kohanud, et keegi on nad ikka kokku lugenud, need okkad siili seljas on ja tuleb välja, et neljandiku pööraselt palju raamatutes kirjutatakse okaste arvuks kuus, teist 1000 Se kangesti meenutab mulle seda me eelmises saate kuuseokaste lugemist. Me jõudsime alles 9000-ni ja juba oliga põhk täitsa väljas, aga kujuta ette 16000-ni. Nii vanaks need siilid elavad, nii nagu teised umbes sellise mõõtmed, loomad elavad nad kaunis lühikest aega, kaks, kolm. Seal räägitakse viiest viiest kuuest aastast, aga üldiselt tavaliselt ikka keskmine eluiga jääb seal kolme aasta piiridesse, ütleme niimoodi. Neid siile saab ikka päris palju, meil hukkaja, mõned üksikud, siis võivad elada kõrge vanuseni välja kuue, seitsme aastane ja nüüd see kõige huvitavam küsimus, miks siil turtsub? No mis sa ise arvad? Ma arvan, et omapära. Nojah, see on omapära, tähendab, mulle tundub, et ta turtsub siis, kui teda Tolgitakse ja häiritakse. Inimene kipub ka turtsuma hakkama, kui teda väga palju torgitakse, eriti siis, kui talle torkimine parajasti üldsegi sobib siiliga täpselt samamoodi, aga siin on veel huvitav komme nimelt võib-olla isegi paljud lapsed ise või lapsevanemad on näinud, et siilid sülitavad täis, ajavad vahtu välja, väärivad seda vahtu okaste peale laiali. Nähtus, mille kohta ei olegi jõutud lõplikult selgusele, mis pärast siis ta ennast niimoodi täis sülitab, täitsa kohe paksu valget vahtu, ühed arvavad, teeb seda selleks, et mingi ebameeldiv lõhn ärritab teda ja ta püüab siis seda lõhna nagu eemale peletada, teised vastupidi arvavad, et siil kasutades ära seda võõrast lõhna sülitab selle asja peale, määrib selle vahu selle võõra lõhna kokku ja niimoodi ennast kokku mätserdades võõra lõhnaga, jääb ta siis oma saakloomadele märkamatuks. No võta sa kinni, mis seal taga siis on, aga, aga niimoodi on kaunis ebaesteetiline komme küll see siil, aga selline ta juba loodud on. Meie sil küll turtsub rohkem siis, kui ta oli hea meel on? Jah, meie lasteraadiosiil on siiski tunduvalt teistsugune siil kui need silikest praegu talveund magavad ja paladega kaheksa klassilise kooli teise klassi lapsed, teie, ärge muretsege, meie siil ei jää talveunne. Ta on seda ju ise ka mitu korda öelnud. Riik meie aeg hakkab läbi saama ja küsimegi viimase küsimuse. Mitu loomaliike on Eestis, küsivad Rannu kaheksa klassilise kooli teise B-klassi lapsed. Sellele on jälle väga raske vastata, sest ma ei tea täpselt, mida need lapsed seal loomadele mõtlesid. Kui mõtlesid kõiki, kes niimoodi taimedest erinevad ringi jooksevad ja liiguvad alates siis nendest, kellel on üksainus keharakk, kuni siis imetajatele välja, siis neid minu teada pole Eestis vist mitte keegi kokku lugenud, ma arvan, et need on seal paar-kolmkümmend 1000, aga suuremad loomad on päris liigini kokku loetud ja näiteks imetajaid teatakse kusagil olenevalt telenatukene sellest vaatenurgast. 68 kuni 70 liiki linde on 330 liiki. Roomajaid on meil ainult viis liiki, need on siis sisalikud, maod. Konni on veel 10 liikinu, keerulisem kahepaikseid kalu on ka kusagil 70 liigi ümber, aga vaat mis kalladest juba väiksemad tegelased on putukad ja karbid ja teod ja ämblikud ja kelle kohta kasutatakse mõistet selgrootud. Vot nende kohta meil täpsed andmed puuduvad ja seal ütleme umbes nii paar-kolmkümmend 1000 sest täpsemini ei oska vist mitte keegi Eestimaa peal praegu vastata. Ma võin lohutuseks öelda, et maailmas on neid selgrootuid enne andmetel 1,2 miljonit. Ja need on 30. erinevas rühmas, et seal kohtuda ja neist 30-st rühmast. Eestis teatakse vähemalt 25 olemasolevat, nii et neid peaks ikka on meil päris palju oleva kahjuks meil jätku neid uurijaid ja sellepärast me nii täpset arvepidamist nende elukate kohta praegu ei ole. Meil on palju toredaid raamatuid ilmunud. Võib-olla võiks mõnda soovibki ta lastele lugemiseks. Ja no näiteks väga toredat raamatut, minu meelest on Fred Jüssi rebasetund, nüüd hiljaaegu ilmus teine Fredžisse ilus raamat. Räägi mulle rebasest, on olemas Harry lingi kirjutatud kassiraamat, mis on küll natuke võõras maistest loomadest, aga siiski väga põnevasti kirjutatud, kes natuke täpsemalt ja nii rohkem juba uurijalikult tahab asjale läheneda, see võiks lugeda Eesti lindude välimust härrad ja vaadata seal on liikide kohta väga täpselt ära öeldud, kuidas neid määrata ja kuidas neid ära tunda. Looduses samasugune raamat on tulnud eesti kala kate kohta välja. Juba ma tean, valmistatakse ette ka Eesti imetajate kohta. Seni kui teda ei ole, võib vaadata juba kaunis ammu ilmunud raamatut Eesti NSV imetajad, seal on ka palju põnevat kirjutatud meie suurtest metsloomadest. Kui te oma õpetajatega räägiti ja isa ema käest nõu küsite, siis oskavad nemad teile veelgi juhatada võib-olla oma raamaturiiuli pealt või kooli raamatukogust. Just selliseid raamatuid, mis teile huvi võiksid pakkuda. Meie teega kohtume jälle kahe nädala pärast, siis on teil koolivaheaeg lõppenud ja olete jälle usinad koolilapsed. Käige metsas, vaadake ringi ja tundke lihtsalt mõnusasti ennast. Kahe nädala pärast vastame teie küsimustele. Ja räägime sellest, mismoodi looduslike märkide järgi metsas orienteeruda. Loodusteemaline viktoriin siililegi selge.
