Loodusteemaline viktoriin siililegi selge. Tere teile, kes te võtate osa meie raadiomängust, siililegi selge. Tere kõigile meie kuulajatele oma tänases saates proovime siis vastata jälle küsimustel ja katsume siis teile natukene meelde tuletada ka mänguga seotuid, asju. Me täna räägime siis sellest, mida tavamängudena meile esitada ja kuidas neid lauamänge siis võiks teha. No mõned lauamängud on meile ka juba saadetud, kus siis täringut veeretades ja nuppe edasi liigutades saab päris hästi metsas seigelda, juhtub nii mõndagi põnevat. Ja lapsed võeti eeskuju võtta sellisest mängust nagu matk seenemetsa, mis tegelikult ka laste poolt välja mõeldud ja nüüd on juba tootmises ja teile kõigile poes ilusti kättesaadav ja minu teada peaks olema õige pea tulemas veel üks selline päringutega mäng, kus üheksa palju õpetlikku teada saama. See on matk loomariiki, kus siis saate teha geograafilise ja loomadega matka üle terve maakera. Ja seal siis on vaja teil loomi tunda ja saateid loomadest üht kui teist juurde õppida. Kui te veel natukene ringi vaadata, mis mujal tehtud on, siis väga huvitavad on mitmesugused kaardimängud, me lapsed mängides saavad palju huvitavat teada nende loomade elu kohta selle kohta, mida nad söövad, kus nad elavad, samasugused mängijad teha seente, marjade, puude, põõsaste kõige kohta, mis elus on ja mis ringi liigub. Ühesõnaga mis teil aina pähe tuleb? Ja need mängud, mis te teete, võivad ju olla erinevate vanustega lastele päris väikestele ja need peaksid olema lihtsam. Või siis juba vanematele, seal saab nagu rohkem teada ja. Jah, ja eks loodusraamatutest ja atlasest saab kindlasti abi natukene kasvõi mõtte tekkimiseks. Ma arvan küll, kui me natuke Sirvime üht, kui teist, vaatame sealjuures meie mõte kogu aeg liigub, siis lõpptulemusena võib päris ilusa asja kokku mõteldajaga pärast paberile panna. On mäng reis ümber maailmaga võiks teha mängureis läbi eesti v reis ümber Eesti. No kindlasti ja seal võib teha muidugi ka reisi läbi metsa või reisi läbi soo või, või noh, need reisija nagu välja mõelda igasuguseid, kuhu kellelgil parajasti rännukihk kisub. Ja mängumeisterdamisega on teil ka aega nüüd veebruarikuu lõpuni ja me arvame, et neid talveraamatuid te juba päris usinasti teete, sest et eks iga päev pakku looduses midagi erakordset, kui ikka silmad ja kõrvad lahti hoiad. Huvitav, kust siilipoiss on, teda pole siin üldse täna näha. Siilipoisil on täna palju tööd ja ma arvan, et varsti peaks Hähkides siia kohale tulema. Aga seni, kui teda ei ole, ma arvan, et hakkame tasapisi laste küsimustele vastama. Küsimusi on tõepoolest palju, meil on siin laua peal ees praegu lahti põnev raamat, siin on palju rõngaid, musti ja valgeid ja siis sinna loomapilte ja. See raamat on veel lahtine selleks, et me saaksime vastata nendele küsimustele, mida esitasid võistkond tihane ja Tartu teise keskkooli teise c klassi lapsed. Nemad soovivad teada, kas loomad eristavad värve. Raamatus on nüüd ühe tabeli veeru peale välja kirjutada need värvid, mida loomad näevad, võiksid näha, teises veerus on siis need loomad kõik üles loetud, võtame kõigepealt siili vaatamise siiliga, siis on see ainuke värv, mida tema kindlasti näeb, on kollane. Punase, oranži, rohelise ja violett värvi kohta on pandud siia tabelisse küsimärgid, need ilmselt neid värve ta tõenäoliselt ei näe, aga päris kindlasti ei näe siil üldsegi sinist värvi. Ka mina tahaksin teada, mis värve näeb orav. Orav näeb juba värve palju paremini, tema paistab nägevat oranži värvi ja violett, aga sinist, rohelist, kollast, punast, vot neid värve oravapoiss näeb. Ja selle poolest, et on näiteks palju paremini kui rott, kes peaaegu ei ühtegi väärt. Paljudel lastel on kodus hamster, inimesed tahavad teada, kuidas on selle loomakese värvinägemisega lood ja nende kurvastuseks lohutuseks ma ei teagi, kuidas peab ütlema, et meie hamster on samuti täiesti värvipime, tema kogu elu on mustvalge või nii nagu meie vaatame kas mustvalget televiisorit, mustvalget filmi ja samasugune tegelane kass, keda me kodus peame. Natuke rõõmsam ja värvirikkam elu tundub olevat koeral. Alguses arvati, et enega ühtegi järvega viimasel ajal paistab, et ta siiski näiteks punast ja kollast ja rohelist ja sinist kuigivõrd eristab, kuigi tema värvinägemine on näiteks kasvõi orav, aga võrreldes väga kehv. Aga kui me nüüd vaatame natuke suuremaid loomi, vaatame näiteks kaelkirjakut või mitmesuguseid ahve, siis nemad näevad peaaegu kõiki neid värve, mida meie teiegagi ja näevad neid kaunis hästi. Hästi eristavad veel värve põdrad ja kitsed ja Seebuneb ka kõiki värv ja päris hästi näeb hobune. Kuigi ei teata täpselt, kas ta oratsia Yalet, Värmine. Ja siit tuleb välja, et isegi lammas eristab päris hästi värve. Ja väiksemates, no meile natuke võõras loom on mangust, aga kes on lugenud seda Riki-Tiki Taavit, sellele see loomake hästi teada, vot seesama mon, kust näeb ka kõiki neid värve, mida meie teiegagi näeme ja ma ei oskagi teile päris täpselt öelda, mis pärast temal näiteks sellisel loomal oleks vaja neid värve nii hästi näha, kuigi tema lähemad sugulased, kõik on peaaegu täiesti värvipimedad. No tundub niimoodi, et mida lihtsam ja madalamal arengutasemel see loom on, seda vähem ta neid värve näeb ja mida kõrgemal arengutasemel see loom on, seda paremini tundub, et selline asi, paikapidav võtted, loomad üldiselt kui nad näevadki, siis näiteks niimoodi näe seda maailma üldsegi nii selgelt nagu meie vaid nad näevad nii, nagu oleks maailm natukene udune nägemisteravus, enamikul loomadel on kaunis vilets ja see tuleb sellest, et nendel neid nägemist, kes seal silmas on kaunis vähe, võrreldes inimese või šimpansiga, näiteks šimpansil nägemise teravus on väga hea ja sellepärast siis nad näevad jah, seda maailma natuke kodusemalt, aga selle viletsa või kehvema nägemise kompenseerivad neil natukese ja haistmine ja terav kuulmine ja nii et nende maailmapilt kujuneb hoopis teistmoodi kui meil teiega. Ja noh, loomadel on see eelis ka veel kuulmise juures, nemad saavad oma kõrv keerata sinnapoole, kus hääl kostab, aga meie peame keerama terve pea ja terve keha. Tere kõigile ma jõudsin sellepärast veidi hiljem, et käisin kilpkonni külastamas, aga ma kuulsin kogu aeg, millest te siin kõnelesite ja tahan öelda, et erinevalt sellest metsas elavast Tšiilist näen mina küll kõiki värve. No aga neid kõrvu mina ka päris hästi liigutada ei saa. Seest on mul antenn, mida ma saan siia-sinna suunata, vot nii. Aga kuna siin neist kõrvadest juba jutt tulid, siis võiksime neist veel rääkida. Vaat siin on võistkond, tihane tahab teada, et kes on see loom, kellel on jalad kõrvade peal Odot või siis kõrvad jalgade peal. Kui ta pidi see siis nüüd õigem oleks küll putukateadlane Märt Kruus teab, kuda pidi see küsimus, õigem on. Kohe ma võtan temaga ühenduse. Kui lepiksid sellise küsimusega, et milline on see loom, kellel on siis kõrvad jalgade peal siis last võiks küll tuua, siin näiteks Ritsikalised ja Kilgid. Nemad on siis sellised putukad, kellel on kuulmiselund, need ei saa ütelda päris kõrva taga, lihtsalt kuulmiselund asub siis esijalgade säärte sees. On palju putukaid, kellel asuvad siis kõrvad ka mujal, mitte nüüd ütleme nagu oleme harjunud siin loomadel lindudel, jätan kõrvad peas, et kuuleb ikka kõrvadega, aga siis väga paljudel putukatel näiteks need kuulmiselundid optiskas tagakehal või, või siis rin Mikul, need on sellised teistmoodi moodustised. Putukauurijad on välja uurinud ka sellise tõsiasja, et kui nüüd nendel putukatel, kellel on olemas need kuulmiselundid, kui need kuulmiselundid kinni katta, siis tegelikult putukas ei muutu päris kurdiks, vaid ta ikkagi tajub veel neid välishääli, aga putukas ei taju häält sellisena nagu inimene, vaid tema lihtsalt võtab selle vastu õhu võnkumist ja selle õhu võnkumise ta suudab vastu võtta kas siis mõnes kehapiirkonnas asuvate või sageli isegi üle keha asetsevate selliste tunde karvakiste abil. Ja siis vastavalt käitub emba-kumba kas endale siis meelita või vastupidi, pott peitu. Aga räägime nüüd jalgadest ka. Priit Lattik, Aivo kuus ja Peeter Pähn tahavad teada, kas 100 ja tuhatjalgsed on ikka 100000 jalga. 100 tuhatjalgsete jalgadega on teatud määral päris keeruline lugu. On selliseid tuhatjalgseid, kellel on vähem kui 100 jalga ja on selliseid sajajalgseid, kellel on palju-palju rohkem jalgu kui mõnel tuhatjalgsed. Nii et selline nimetus on muidugi pandud selliste putukauurijate poolt, kes tegelevad putukate systemaatikaga ja nii 1000 jaksid kui sadajalgsed on lihtsalt sellised süstemaatilised ühikud, mis nüüd Londonist putukarühmadele, aga näiteks suurematel 1000 jalgsetel võib-olla olete isegi looduses kohanud selliseid küllaltki pika kehaga ja hästi paljudest lülidest koosnevad nad ei ole muidugi ussid ega midagi taolist, aga väga pika kehaga paljudest lülidest koosnevat olevused. Putukas ta ei ole, sest putukad kuuluvad teise loomaklassi suurematel tuhatjalgsete, siis võib-olla jalgu, ütleme seal mõnel liigil kuni 139 paarikordade kahega, siis saategi, jalgade arvu, aga tuhandejalgsed tavaliselt on sellised loomad, kes toituvad lagunevatest taimejäänustest, nemad ei ole röövloomad, aga sadajalgsed on sellised hulkjalgsed loomad, kes siis on röövloomad ja nemad siis kütivad, ajavad siis taga selliseid väikseid putukaid ja, ja isegi väiksemaid loomakesi, kellest neil jõud üle käib. Kui pikad nad on. Eesti saunas on sajajalgseid kõige rohkemast kuskil neli, viis sentimeetrit pikad aga troopilised, sajajalgsed, need võivad olla kuni seal paarkümmend sentimeetrit pikad. Kas nad on ta väledad? No mõned on päris väledad ja kellel vähem on jalgu neil võib-olla ütleme seal 30 paari, kellel on juba rohkem jalgu, seal võib olla üle 170 paari. Oh siis võivad nad ju sassi minna. Noh, kui ikka lähedastel tuleb tükk aega arutada aga ma usun, et nad on juba väiksest peast treeninud, ega seal nii kergesti seda juhtunud. Ega nad vist mürgised küll ei ole. Osa troopilistes 100 ja aktsiatest on isegi mürgised näiteks Scolopendrilised, kes kuuluvad kah nüüd süstemaatiliselt sajajalgsete hulka. Need on need sellised, kellel mürginäärmed ja hiidscolopender raamatutest võib lugeda, et tema mürk on inimesele surmav ja tema pikkus siis võib-olla isegi üle 26 sentimeetri. Ja võib-olla olete isegi lugenud mõnest raamatust, et kardetakse näiteks magades, et mõni selline Scolopender ronib üle keha üle näo siis võib jätta sellise jälje ja kui liigutad, siis läheb väga kehvasti ja millest see tuleb, see on üldiselt niimoodi kuisedascolopendrite ei ärrita, siis ta võib ka üle palja käe, naha või, või näonaha vaikselt ronida, midagi ei juhtu, kuid liigutades ennast siis muidugi, Scolopender võib ehmatada ärritada ja siis tal hakkavad need mürginäärmed tööle ja siis jätavad nahale sellise põletikulise jälje. Aga muidugi kõik Colopendrid ei ole nii tugeva mürgiga, et nad siis inimesele väga halvasti võivad, need võib tekkida väike põletus, aga surma see küll ei ole. Meil selliseid ei ole, õnneks. Nojah, eks see ole tegelikult ikka ebameeldiv tunne, kui mõni tundmatu tegelane üle su näo suvatseb jalutada, aga meil on teile veel üks küsimused. Alo Särg kabala kaheksaklassilises koolis küsib, et mis putukas on kõrvahark ja mida ta sööb. Kõrvahark on tegelikult küllalt süütu putukas. Tõesti, vanarahvas räägib, et ei maksa lakka magama minna või ka kuskil küüni. Et siis võib Entest tulla kõrvarki pugeda kõrva. Aga mina olen küsinud küll, et kas on sellist juhust olnud ja pole kuskilt raamatut ka lugenud ja vastupidi, kõik räägivad, et ei tea kusagilt sellist juhtumit. Mõni Kõrbark oleks kellelegi kõrva roninud. Aga millest siis ikkagi selline nimi kõrva Ark? No ilmselt ta on selline putukas, kes poeb peitu päeva ajal, tema on rohkem ööputukas, ma mõtlen praegu just seda, meie fauna saaga tavalist, staariliku kõrvarki sest on nende hulgas püksikuid, kes päeval on aktiivsed, aga need on nüüd juba lõuna pool ja see meie harilik Mark, tema on selline, kes päeval siis peitub kuhugi, kus koorepragudesse kui mõne puukoore alla või kivi allata niiskuslembene, putukas ja päeva ajal on ju küllaltki kuiv õhk ja tema muutub aktiivseks öösel. Ja eks võib-olla sellest on vanarahval tekkinud selline arvamus, et igale poole poeb igale poole pragudesse, et noh, et miks ka mitte siis kõrva ja Harku muidugi tulnud sellest, et tema tagakehal on selline kaheharuline, jätke, nimetataks need urujätked, eks, ja kui teda niimoodi hirmutada, siis ta tõstab ähvardavalt, on tagakeha üles ja siis ajab hargi nagu püsti, et siis kallaletungijat hirmutada. Aga siis nad muidugi hoiavad oma saaki kinnisel argiga, ta võib toituda taimsetest, jäänustest võib isegi päris kasvavaid taimi kahjustada, aga peale selle, siis kui käib jõud üle väikestest putukatest, ei põlga ta ära neidki eriti niisugused pehme kattega, nagu lehetäid. Sellised putukad nüüd on langevad et väga sageli kõrvahargi saagiks ja eks tegelikult igal putukal on ju oma koht looduses meie jaoks võib-olla tundub mõne tegevus natuke nagu kahjulik, nimetame isegi kahjuriks, aga eks igaühel on oma toidulaud oma tegevust, mida ta peab tegema siin ilmas. Nii et putukatest, kui me kuskilt ühe väikse lüli vahelt ära võtame, siis annavad kuskil mujal kõvasti tunda, et nad ikka peavad kõik olema ka kõrvahark, ka lehetäi. Aga muidugi, kui nüüd ühte või teist väga palju saab äkitselt, siis on kusagil tasakaal rikutud ja siis muidugi võib siis kannatada näiteks lehed ei, otsene toiduobjektide, tavaliselt on need mingid rohelised taimed, mingid taimed ja selle võrra muidugi, siis jääb jälle söömata keegi, kes neid taimi tahab toiduks tarvitada ja niimoodi siis ahel on niivõrd pikk, et me kunagi ei tea, kuhu me välja jõuame. Ühesõnaga ikka niimoodi, et kõiki peab olema inimese pilgu läbi vaadatuna nii kasulikke kui kahjulikke. Igalühel on oma koht. See putukate maailm on ikka põnev küll. Kuna nüüd nii palju oli neid huvitavaid küsimusi putukatest, mõnega oli päris palju tegemist, sest tavaliselt ei tegele ju kõigi küsimustega korraga. Putukaid on palju ja probleeme on palju. Paljude autorid arvavad, et putukaid maailmas on kusagil miljoni liigi ringis kuid see on kindlasti ammu juba ületatud. Julgemad autorid on pakkunud isegi kuskil 10 miljoni liigi ümber putukaid. Maailmas seda kindlalt ei teata, sest ilmselt ei ole jõutud kõiki kokku lugeda. Ja peale selle iga aasta avastatakse ka uusi putukaliike. Nii et päris kindlat ei julgegi väita, aga et need palju on, seda vist kogeb igaüks oma nahal. Vast soovitate lastele huvitavaid raamatuid putukatest? Kaheksa on siiski väga vähe ilmunud eesti keeles neid raamatuid, kas tõesti putukatest saaks praktiliselt kõik teada võib-olla viimastest, mis on kõige niisugune ülevaatlikum, on see loomade elu putukate köide, aga näiteks, kes nüüd plaaniks võib-olla juba päris koguma hakata, siis on meil ilmunud ju liblikate määraja ja neid on isegi päris mitu ilmunud eesti keeles. Aga siis on veel ka mardikate määre ilma nende raamatute, ta on praktiliselt võimatu nendega tegelema hakata. Kuid selline ülevaatlikum raamatu noorentoloogi käsiraamat, mis on juba 1956. aastal ilmunud ja mis on seni jäänud tõesti üheks parimaks käsiraamatuks noorele putukahuvilisele. Aitäh teile ja ma mõtlen teid nüüd teie töölaua taha tagasi. Kuule siilipoiss, miks sa konna juurde ikka läksid, sul pidi ikka vist mingi põhjus olema, kas sa sinna niisama ei oleks läinud? Üks mu tuttav, väike poiss, soovis teada, kas kilpkonnad ikka magavad talveund või mitte. Ja siis me käisimegi mu hea sõbra kilpkonna juures asja uurimas. Ka siis need magasinid ei maganud. Millise kilpkonna juures käisid vaatamas, kas ta magab või mitte? Loomulikult loomaaias? Jah, loomaaias nad tõesti maga, seal nad müttavad praegu tõesti ringi ja kaklevad omavahel ja müdistavad, nii et kole kuulata kohe. Aga looduses vähemalt need kilpkonnad, kes meil Nõukogude liidus elavad, magavad praegu sügavat talveund on kaevanud ennast maa sisse. Ja ma arvan, et kui mõnel lapsel kodus on kilpkonn ja tal kodu on jahedavõitu, siis kilpkonn peaks ka praegu keldris rahulikult põõnamuga Sis, sambla, turba puruses ja enne märtsi-aprilli liiguta vist aimugi, ma loodan, et lapsed või nende vanemad, kes siis selle kilpkonna eest hoolitsevad, et need on ikka kilkuna pannud sinna turba sisse, sest muidu kui ta päris palle kasti sisse pannes võib tal külm saada. Ja sellepärast on parem, kui ta soojust isoleeriv kiht ümber. Ma arvan, et toitu talle sinna küll vaja panna ei ole. Ei toitu küll ei ole vaja, sest ta magab nii sügavasti, ta ei liiguta ka selle talveune jooksul esimest korda. Süüa tahab ta alles kaks-kolm kuud hiljem, siis kui me teda üles äratama hakkama. Aga tegelikult nüüd ongi paras aeg hakata vastama nendele küsimustele, mida lapsed üldse kilpkonnade kohta küsinud. Siin näiteks Tartu teise keskkooli, teised C-klassi lapsed küsivad, et kui vanaks elab kilpkonn ja siis veel seda ka, et kui paksuks võib kasvada kilpkonna kilp. Kui me nüüd võtame seda küsimust niimoodi, et kui kaua kilpkonnad üldse maakeral elanud on, siis tundub, et nad on elanud siin juba 300 miljonit aastat. Tähendab, nad on väga vanad loomad ja kõige huvitavam on see, et teised loomad pika aja jooksul on teinud läbi sellise muutumise, tähendab, kes on väiksemaks jäänud, kes on suuremaks kasvanud, kellel on hambaid juurde tulnud Kell karvad selga kasvanud igasuguseid asju on loomadel juhtub selle arengu käigus. Kilp, konser 300 miljoni aasta jooksul pole peaaegu üldsegi muutunud, et see on kõige huvitavam seal kilpkonna juures. Ja see, et ta nüüd maakeral nii kaua on elanud, see on üks asi, aga teine asi on veel see, et ta ise üks kilpkonn võib ka tegelikult väga kaua elada. No need meie pisikesed kilpkonnad, kes Kesk-Aasias elavad Vahemerekilpkonn ja Kesk-Aasia kilpkonn, need ei ela suurt üle kolme-neljakümne aasta. Vanust on väga hõlbus kindlaks määrata. Kilpkonna kilbi järgisel kilbiga plaadikese peal tulevad nagu aastarõngad, nii nagu puu kännu peal ja need aastarõngaid kokku lugeda, saame me kohe teada, kui vana meie kass kodus elav kilpkonn kõrbes mõnda kilpkonna näeme, kui vana tema siis on, aga kõige vanemad kilpkonnad peaksid olema elevantkilpkonnad ja Galapagose hiidkilpkonn, kes siis mõningate andmete järgi on elanud üle 200 aasta. No räägitakse 260 aastastest ja kolmesajaaastastest kilpkonnadest, aga päris kindlalt nii pika elueaga kilpkonni, nagu tõestada ei ole suudetud, aga üle 200 aastased kilpkonnad on päris kindlasti kohe olemas olnud. Nii huvitav kui see ka ei ole, need kilpkonna kilbid tegelikult väga paksuks ei kasvagi. Mõnel üksikul liigil näiteks meil loomaaias on üks keelkond, kelle nimi on Madagaskari tähtkilpkonn. Temal kilbi peale tulevad nagu muhud ja need muhud on siis mõnikord viis, kuus senti millimeetrit, paksud, aga üldiselt kilp on paari sentimeetri paksune, nii et ta ei ole üldsegi nii kohutavalt paks nagu arvata. Kaugelt vaadates võiks. No kui nad nii pika elu eaga on, siis on nad siin ilmas ikka palju huvitavat näinud. Aga Järva-Jaani lapsed soovivad teada saada, kui suur on maailma kõige suurem kilpkonn. Maailma kõige suurem kilpkonn elab meres, need on nahkkilpkonnadel, nende kilbi pikkus võib olla kusagil kahe meetri ringis, aga maismaa kilpkonnadest on suurimatest, need elevanti hiidkilpkonnad, kes on natuke üle meetri pikad ja kaalud kusagil 300 kilogrammi, aga see kahemeetrine tegelane võib kaaluda vahel isegi seitse-kaheksasada kilogramm. No on alles mürakad. Palade kaheksa klassilise kooli teise ja kuuenda klassi lapsed küsivad, et mitu muna muneb kilkad. No see sõltub sellest, millise kilpkonnaga meil tegemist on. Mõned väikesed kilpkonnad munevad 15 muna ja 10 muna aga suuremad kilpkonnad just need merekilpkonnad, näiteks rohekilpkonnad ja supikilpkonnad ja nahkkilpkonnad. Nemad munevad 100 ja isegi üle 100 muna teinekord, sest nad terve aasta elavad järjest kordama, elus tulevad siis sinna munemist paika ja siis mitte tühja pärast niisama käima hakata, siis nad munevad korraga neid mune kohe hästi palju ja väga paljudele Kariibi mererahvastele. Kilpkonnamunad on väga oluline toit, et viimasel ajal on tekkinud probleem kohe, kuidas nüüd piirata seda munade korjamist? Rahvast tuleb juurde, kilpkonn jääb vähemaks ja kipuvad nad need kilpkonnad päris ära sööma ja sellepärast on hakatud looma soojadel maadel juba kilpkonnafarm ja just sellepärast, et kilpkonnad toodaksid mune nii nagu me peame kanu, peetakse sealses kilpkonn. Väga huvitav, väga huvitav. Aga kilpkonnadest oleme nüüd juba palju rääkinud ja siin tahetakse teada ühest põneva välimusega tegelasest nokk loomast. Võistkonnad kotkas ja tihane tahavad teada, kui pikk on nokkloomanokk ja kuidas toidab Nakla muga poega. See võib olla kõik lapsed, ei teagi, nokkloom on siis selline imelik tegelane, kes elab Austraalias ja ta näeb välja tõesti nagu üks rotil niimoodi loomale nina otsa pardinokk külge pandud. Ja huvitav on see, et näiteks kui esimest korda Euroopasse toodi see loomanahkse, siis teadusemehed pidasidki seda võltsinguks. Akadeemikud Londoni akadeemias hakkasid seda tangidega ära kiskuma, et vaadata, kuidas ta siis traadiga kinni pandud sinna naha külge. Tema on vist ka selle maakera ammune asukas. Nukram on maakeral elanud väga kaua aega, juba huvitav on tema juures see, et ta ei sünnita mitte poegi, nagu teised imetajad teevad, vaid muneb munad, munadest kooruvad siis lõpuks pisikesed pojad, aga neid toidab nii nagu teised imetajad, ütleme kas või meil hästi teada-tuntud imet, koerad, kassid, lehmad toidab neid piimaga, aga see piim ei tule ta siis mitte nii nagu teistel nisadest välja valgub siis kõhu peale lohukese sisse nokkloom, siis lamab selili maas ja need pisikesed Noklomad tat saavad kõhu peal ringi ja lakkuvatelt kõhu pealt siis piima ja see pisike nakake alguses on siis paari sentimeetri pikkune, aga pärast kasvab seitse, kaheksa sentimeetrit pikaks. Need nii pikk nokkloom on oksis tegelikult Polegi nii väga pikk. Ja huvitav on veel see nokkloom, see, et tema on ka ainuke imetaja, kes on mürgine, tal on olemas mürginäärmed, tema tagajalgadel on pikad küünised. Pika küünise sees on niuke mürgijuha väike mürgine äärenetse küünis künnistades pritsib ta haava sisse mürki ja see toimib umbes samamoodi nagu maomürk. Sellepärast on ta ka veel väga harukord. Nimetan nii, et nokk loomunimetaja, kellel on mis on nagu linnule iseloomulik, on mürgihammas või mürgiküünis, nii nagu roomajatel ja siis piim, nii nagu teistel imetajatel loomadel ja muneb ta ka nagu linn, et noh, ta on nagu oleks tõesti nagu kokku pandud. Aga ta siiski on päris niimoodi iseseisev ja keegi teda seni kokku pandud ei ole lennata, kui lind ta vist ikkagi ei saa, ei tee, pudel tõesti ei ole, aga tal on veel näiteks huvitav saba, nagu kopral töötab ka umbes samamoodi nagu kopra saba ujumisel hästi tugev aer, millega edasi liikuda. Nii et ujub, jookseb, aga ei lenda. Tõesti, ta jookseb, ujub, aga, aga ei lenda. Aga kaevatel kama sisse, urge. Äärmiselt huvitav tegelane. Siis on siin veel küsimusi selle kohta, et kui kiired on loomad. Tennis Kipper Tallinnast tahab teada, kui kiiresti jookseb elevant ja kui kiiresti jookseb gepard Priit Lätti kaevu kuus. Peeter Pähn küsivad, kui palju arendab kiirust jõehobud. Ja Rannu kaheksa klassilise kooli teise B-klassi lapsed tahavad teada, kui kiiresti liigub krokodill. Ja üks küsimus on tulnud veel selle kohta, kui kiiresti lendab kõige kiiremini. No proovime siis kiiresti nendele kiirete loomade küsimustele vastata, võtame käivad elevandi ja jõehobu, nemad enam-vähem suudavad liikuda vaatamata oma suurele kogule väga Avirgalt kusagil 30 40 kilomeetrit tunnis, need kiiremini kui näiteks maailma kiiremaid sprintereid, aga gepard võib lühikesel jooksudistantsil arendada kiirust 120 vaheliseks 140 kilomeetrit tunnis. Aga kui ta on nii kiiresti umbes 400 meetrit jooksmist, vaesekesel võhm nii väljas, et siis võib ta praktiliselt sabast kinni võtta ja auto peale tõsta. Nii nagu loomapüüdjad on ka tihtipeale teinud. Ja siis ta ei suuda enam vaesekene vähemalt poole tunni jooksul isi Coimu liigutada. Aga nii kummaline kui see ei ole, see krokodill, kes näib lebavat nagu puunott jõe kaldal ja mingit kiirust ei näi omavat suudab maismaal liikuda ka umbes sama kiiresti, kui see jõehobune või elevant kolme-neljakümne kilomeetrise tunnikiirusega v sujub taga kaunis kärmelt oma liha. Sellise sabaga paarkümmend kilomeetrit tunnis võib ta ka vees liikuda, aga kõige kiiremad tunduvad olevat siiski linnud, näiteks jahipistrik, rabapistrik keerimisele tiivad niimoodi kokku paneb, võib arendada kiirust 360 370 kilomeetrit tunnis, nüüd ta langeb nagu välk taevast alla. Aga niimoodi iseseisval lennul lendavad piiritajad ja nende mitmesugused sugulased kusagil 170 180 kilomeetrit tunnis, need ka ikkagi väga-väga kiiresti. Piirpääsukesed võivad oma sellist suurt kiirust arendada ka muidugi mitte kogu lennu vältel rahulik lend on neil ikkagi, kus nad pikki distantse läbivate kuue 70 kilomeetrise tunnikiirusega. Ja nüüd ongi aeg sealmaal, et peame täna teile ütlema. Kohtumiseni kahe nädala pärast. Ja siis vastame jälle teie küsimustele, sest neid on meil veel üpris paras ports alles jäänud. Aga muidugi, kui teil tekib veel küsimusi, sest et elus on ikka nii, et, Ühe küsimuse vastus tekitab tavaliselt kümneid uusi küsimusi, siis võite julgelt need küsimused meile saata ja püüame jälle nendele uutele küsimustele vastused leida. Jah, nii et ootame ikka uusi küsimusi ja küsige julgesti teiega, kes te meie raadiomängust osa ei võta. No muidugi, sel juhul küsige, kui teil ikka küsimusi on. Igaks juhuks kordan meie aadressi üle. Tallinn 200 100 Lomonossovi 21, lasteraadio raadiomäng siililegi selge. Kuulmiseni. Loodusteemaline viktoriin siililegi selge.
