Ei tea iial jookseb alla mööda külge nagu hane seljast vesi. See on tõest teek. Siililegi selge. Loodusteemaline viktoriin siililegi selge. Tere teile kõigile, kes te olete otsustanud osa võtta meie loodusteemalisest raadiomängust. Siililegi selge. Meie Kristjaniga seisame praegu mere kaldal, ilusad lained on sügisene meri peabki Vistall olema, sest et päris nii, need on vist ainult suve. Täna on hall ilm, aga vaatamata sellele on õues päris mõnus olla. Kõigi minul on hääl ära sellepärast et nüüd sügisesed külmad on vist ikkagi natukene jumalat, ma küll käin soojalt riides, aga hääle ikka utise külmul ära, aga oi, sealt tulebki meie siilipoiss koos Giorgiga. Tere, poisid, sani mureliku näoga oled. Kirju on kuidagi vähevõitu. Näed, mul on sellise kirjapakk kaenla all, aga see on tänavu aasta küll kuidagi väga õhukesevõitu. Minu arust. Kirja ikka päris palju, nad on ju nii palju joonistanud ja igal pool on siilipoisid peal ja vaata kui toreda kirja Tartu teise keskkooli teised C-klassi lapsed meile saatsid ja kirjutavad, tahavad loodust hoida ja kaitsta ja tore on looduses olla ja minu arust on siin väga ilusaid ja toredaid töid. Ega neid nii väga vähe ei olegi, nad on natuke võib-olla õhukesed, sest meil nagu suuri küsimusi veel esialgu ei esitanud ja, ja nad tulevad ju mitmes jaos ka. Osa asju palusime endale saata ju alles pärast koolivaheaega kohale. Ja näiteks ühest koolist on meil siin seitse võistkonda. Parksepa kaheksaklassiline kool, see kool võtab tõesti väga hoole ja usinusega meie võistlusest osa. Aga võib-olla neid, kes tahavad sellest raadiomängust osavõtu alustada meie tänasest saatest ja räägime siis natukene veel meie võistlustingimustest kõikide pioneeririhmade juurde kinnitatud oma oktoobrilastetähed, eelkõige ootame teid, võistleme omatähega. Kui te nüüd oma klassi võistkonda kokku ei saa, siis ei maksa sellepärast võistlema jätta veidi ju teha oma väikese võistkonnad. Ja võistlusest osavõtus ei takista, kes ei too tammetõru peotäit või kastanipeotäit. Nii et lapsed, kes selle hirmu pärast kirja saatmata jätsid, saatke oma kirjad kindlasti ära. Nii palju, ütleme veel, et sel aastal on meie võistlus kahes osas ülesandeid anname teile täna siis veel ka 24. novembri kaheksanda detsembrisaadetes seejärel teeme kokkuvõtteid ja siis tuleb nii-öelda ülevaheaeg. Enne kevadist koolivaheaega alustame uue hooga, kevadel on jälle neli võistlussaadet. Ja muidugi maigus tuleb pidu ja kõiki raadiomängust osavõtjaid ootavad üllatused ja nüüd on vist kyll kõigile kõik selge, nii et võime oma matka alustada. Oi, aga tädi Maret on veel puudu. Ma võin teile öelda, et täna tädi Maret ei tulegi ja ütlen siia vahelduseks hoopis tädi Tiina, üks väga vana tuttav. Tere, tere. Tere siilipoiss. Tere, Kristel. Tere kõigile. Mul on nii hea meel, et ma ükskord teiega kokku saanud. Miks me siin niimoodi mere ääres pidime täna kokku saama? Külm juba ja sügise poole ka ujuda ju ei saa. Nojah, ega meres ainult ujumas ei käida, meri on sügisel ilus, muidu ka vaadata, külmunud siin tõesti tuul puhub mere poolt, aga vaadata ja kui ilus ta tegelikult on, üldse merel on sügisel vaadake kui omapärane nägu, millised värvid, kui päike paistab, muutub natuke roheliseks või siniseks ja praegu kui päikest ei ole, ta on hall. On ta sihuke natuke morn, aga need valged vahused, laineharjad annavad talle nägu juurde ja, ja linnud annavad praegusele merele ilme. Tegelikult oli mul väga väike tagamõtet, sest eelmisest saatest tuttav salapärane Naksnaks jättis mulle teate, et vaat siin selle hunniku all näed et siin on midagi peidus. See on nii suur hunnik, et, Mina ei saa aru, siin ei ole mitte midagi. Kulgesin ennast selja. Jah, seljakott ja ei tea, mis seal sees on. Konservid, näe. Nii ma maanteel vaata matkaväli siis on mingid kruusid veel ja kõik on segamini. Sellise seljakotiga küll ükski tark inimene metsa ei lähe. Ega see kivi on ju täitsa märg, kes siis niimoodi ilmuv plastikaadita kirja ja päiviku kotti paneb, seda küll ainult naks naks teha. Jah, aga siiamaani me ju ei tea, kes see naks naks on, nii et sa ise pole ka veel kohale tulnud, nii et ikkagi me teame seda enne läbi lugema ühte asjad ja mina kindlasti kogenud matka meisse naks naks küll ei ole, sest ükski tark matkaja niimoodi oma seljakoti küll ei, ei pakki ja veel lehekuhja ei jäta. Võib-olla nõks, nõks siis pole proovinud. Kuulge, katsin ongi nii kirja pandud, et et naks naks ma jätsin siia ülesande, kas mul on seljakoti õigesti kokku pandud? Igatahes mina hakkasin, on see seljakott valesti pakitud? Tead, Krister, mul on üks mõte annamegi pioneeridele ülesande joonistaks meile ühe pildi, kus oleks üks suur seljakott ja sinna seljakotti oleks kõik vajalikud asjad ära pakitud. Vaatame, mis asjad Naknak siiani jätnud. Nii, kõigepealt on siin kruusid, sisene ämber, siin vihmamantel matkal, vajalik asi. Siis on servid makaronid. Siis on kaks kilekotti siis on see päike, kiri, need on täitsa vettinud. Siis on fotoaparaat. No siis on hambahari, soe kampsun. Jah, aga see on nüüd siin küll hästi segamini. Olge nüüd kenad pioneerid ja oktoobrilapsed vange meile kirja ja tehke üks suur pilt, kuidas siis matkaks pakkida ühte seljakotti, kus on kõik need asjad, mis naks naks meile siia jättis. Nii et nüüd kuulsid, tegi siis meie tänase saate esimest ülesannet kava kordan teile veel igaks juhuks kõikile leidsime naks naks jäätud seljakotist, Ruusid ämbri vihmamantlikonservid kaks kilekotti, fotoaparaat, taadi, hambaharja, sooja kampsuni ja siis märja matkab päevik on kirja. Kõik need asjad olid segamini. Teie ülesandeks aga jääb meile kirjutada, kuidas tuleb matkale minekuks seljakotti pakkida ja mida kaasa võtta. Tore oleks, kui kirjutate juurde. Kui pikale matkale minekuks te selle seljakoti olete pakkinud. No igatahes meie matkaks täna seda koti küll üldse vaja ei lähe. Ma ei teagi, mis teha. Võtame ta ikkagi kaasa, sest et võib-olla ilmub see salapärane Naknaks ikkagi millalgi välja ka, kuulge, võib-olla ta enne ei tulegi välja, kui lapsed ei ole ära mõistetanud, kes ta on? Ja lapsed, mis te arvate, kes ei makstaks, on? Nii et teie teiseks ülesandeks jääb ära arvata, kes see salapärane naks naks on. Lähme mööda mererannikut edasi, vaatame äkki me näeme seal midagi põnevat ja kui me ei näe, vähemalt räägime sellest midagi. Me võiksime mere ääres praegusel ajal näha. Merekallas on praegu linde täis. No need on kajakad, siin on igasuguseid kajakaid, vaata seal suured hallid, need on hõbekajakad, natuke väiksemad hallid. Need on kalakajakad, siis need suured pruuni kirjulised, need on hõbekajakate möödunudaastased pojad. Mõned varesed on ennast poetanud siia kajakate hulka, Mondo musta kuuega torkad juba kaugele silmu ja tumedamantliga kajakad, kes seal tagapool on tumeda seljaga peaaegu täitsa süsimusta seljaga, need on siis tõmmu kajakad, need siis on meie tavalised, kõik tavalised merelinnud. Nii kummaline, kui see ka ei ole. Kajakas on alati mere ääres toitu otsinud ja, ja mere ääres elanud, pesa teinud ja teda peetakse kõik mere või vähemalt järvelinnuks. Aga nüüd viimasel ajal võib neid kohata igal pool. No ilmselt maalapsed teavad, kui palju põldudele koguneb kajakaid. Linna lapsed teavad kajakad rohkem küll kui prügikasti lindu ja vähesed eriti need, kes mere ääres, kuigi sagedasti ei käi, arvavadki, et kajakas umbes midagi samasugust nagu tuvi või vares või taoline jäätmetes toidulind, aga tegelikult tema on ikkagi algusest peale olnud merelind, kes kelle põhitoiduks on olnud kalad. Huvitav, miks mere kohal nii palju linde lendav hirmus suur parv tuli? Kindlasti käin. Praegusel sügisesel ajal on mererannikul tõesti huvitav käia, mõni päev võib näha kümneid barbi liikumas ja praegu on see aeg, kus siis põhjaaladelt seal, kus väga paljud veelinnud pesitsevad, hakkavad nad lendama lõuna pool. No praegusel hetkel ühtegi siukest suurt suurt parv ei ole, aga eile ma nägin suurt haneparv, kes oli teel teel lõuna poole ja ilmselt mere ääres elutsevad lapsed on kindlasti näinud. Õhtuti, kui haned laskuvad mere äärde sööma siis seal võib olla korraga mitu 1000 lindu ühe koha peal või mere peale õhtul Zavod, luiged. Terve merelaht on lausa luikedest valge. Et linde praegusel sügisesel ajal on väga palju ja ma arvan, kui lapsed eriti need lapsed, kes mere ääres on, või need ka, kes kelle kodukoha lähedale jäävad suured järved või mõned teised suured siuksed veekogud võiksid meile kirjutada sellest, mis lindude rännet nad sel sügisel näinud on. Ja võib-olla ka pildi joonistada või fotosid meile saata. Kui näiteks ilusaid fotosid sellest, missuguste lindude rännet nad sellel sügisel siis näinud on. Ja nüüd kuulsite siis ka meie tänast kolmandat küsimus, ma kordan sellega siis veel üle, missuguste lindude rännete seltsi kiisel näinud olete. Aga minul on üks väga tore tuttavat, kes ka nerd hirmsasti armastabki. Kuule siilipoiss, sa võiksid mind mõelda praegu tema juurde. Sellepärast et täna on ka näitleja Salme Reegi sünnipäev. Tere kõigepealt teile õnne soovida, sest et täna teinud sünnipäev meile on jääl põhiliselt viimasel ajal tuttav unejuttude kaudu, lihtsalt minule meeldib ka õhtuti kuulalt juttu ja tõepoolest tuleb vahel uni peale. Aga te olete pere ääres kogu elu elanud, teil on meri väga lähedane. Tänases saates me palju räägime veekogudest ja merest. Palju te räägiksite natukene, milline meri teil üldse meeldib, kuidas meri teile mõju? Käega ühtki lainet ei ole ikka telki virvendus, Merioni ilus ka siiski. Kõige väikese lainega tuleva rändab, pühib ära kõik selle, mis on ranna ääres, viib endaga kaasa meeli, nagu ise puhastab ennast, puhas puha ümbrus. Mereliikumises on midagi väga ilusat. Harmo iroonilist. Meri on ilus siis, kui ta õitseb, meres on jänesed. Ja meri on kohutav, kui ta on tormine, meri ise nägu hakkab kuulutama tormi. Kes siis on väga ohtlik olla merest kaugele ränne, aga sellest hoolimata ma armastan nisukest tormist toredat merd, selles on jõudu ja selles on omasugust ilu. Kas te vahel mõnda uut rolli õppides näiteks mere ääres, käite? Ja oletame, et ma hakkan osa õppima, osa ei tule välja, ma ei ole jõudnud veel selleni, milline osa peab olema, see on niisugune mure ja hool ja ja sellest ei hakka ju käima ja rääkima, et mul ei tule see välja, siis ei oleks mingit kasu. Aga sa oled enese käia, vaata, sihtmine näiteks kipun mere äärde. Rassimindi rahustab, ma ei oska seda seletada. Mina kipun siin üldse südamevalu, puur, muul e puhul. Sel puhul mind kisub ikka mere. Ma olen harjunud lapsest peale, tema on inimesi, kes kipuvad metsa minema. Siis tekib see igatsuse tunne, mis on selle suure merede alfa. Kui tuiskab leegid mis Räkk, suved, mis kirglikult kutsudes Tuuksuvet mürinal malts rännaleva hoovad ja siis jälle kiiresti kaovad, kui vägi, mis taganeb vaenlase eest, võib põdrakarile põleva padriku seest. Oh, kuidas ma ihkasin seda vägevat suurust. Ma tahtsin näha mässava maru algust ta kohal sähvava välgu, rohelist valgust ja selle paistel tuksuvat lainete vahtu. Mere luuletused on ilusad, ilusasti kirjutab. Ja päris paljud luuletajad, luuletusi peaks lugema, noored inimesed rohkem kui nad neid loevad, luuletusi ei ole midagi, mis oleks arusaamatuks natuke mõtlema sealjuures ja, ja muide, ka igaüks leiab luuletusest oma lahendusi ja saab omamoodi seda aru. Igaüks loeb luuletust isemoodi, selles mõttes luuletus alati väga rikas. Mina arvan nii. Võib-olla teil oleks midagi soovida? Hetkel? Ma soovisin tõesti, et lapsed õpiksid enda ümber nägema ilu. Et nad ei lõhukesid, ei, ilu ei määriksid. Ja eelkõige õpiksid tundma ja hindama oma kaasinimest, oma sõpra, mitte nägema nendes halba vaid leidma üles selle, mis ilusat. Et kui me selline sülest leiame, seda temale, mõistan, kui ilustan seesmiselt kui ilus sissi ilu selles inimeses kasvab ja kasvab ilus inimene, sest igas me ei saanud midagi halba yles, mees natuke kadedust. Igatahes mees natuke ägedust uurima, just eelkõige me peame tundma seda, et kui meie suhtes ollakse hoolimatud, kas sinu suhtes minu suhtes, siis meil on kurb meel, võime karvaseks muutunud. Me võime tigedaks minna. Minu soov on, et ei oleks üksteise vastu pahad. Sooviksin niisukust, ilu tunnetamist. Teil oleks tore ja hea olla. Aitäh teile. Aga nüüd lapsed tähelepanu, nüüd kuulame vahelduseks ühte laulu ja teie ära arvata jääb, kes on selle laul, autort ja? Ja kui laulan, ära kuulatud, siis esitame veel ühe küsimuse. Laulus on juttu millim allikast, aga see millimallikas on tuttav ühe teise nime all ja milline see teine nimi siis sellelt milli mallikal võiks olla? Kirjutage meile, kes mereloom siis on. Ma mõtlesin, et me oleme seda mereranda mööda käinud, need küljed ja käiks natukene järve ääres, ka minul ei ole selle vastu midagi, minule vesi meeldib, ükskõik mis kujul ta järve või merekujul käisid, vesi. See on Harku järv, tegelikult on ju Eestimaal vett päris palju. Hiljaaegu ilmus eesti jõgede nimestik, seal on ka loetud kõik kraavikesed ojakesed üles, aga neid oli seal õige õigemini mitusada kirja pandud, aga eestimaad kutsutakse ju paljudes kohtades ja paljud inimesed kutsuvad Eestit 1000 järve maaks ja minu teada peaks meil isegi üle 1000 järve veel Eestimaa peal olema, nii et Järvasid, meil tõesti on palju ja kui me loeme sinna juurde veel tiigikesed ja siuksed, väiksed lambikesed ja isegi loomade poolt tehtud terved, sest nagu te teate, on sihuke loom kobras, kes ise järvesid, loob siis neid peab tõesti meil palju olema ja suvel ringi sõites torkavad nad eriti silma. Sügisel kui metsad ümberringi raagu jäävad, siis metsade keskel paljastus tihtipeale üllatavalt ilusaid järvi. Sellel sügisel oli mul näiteks Hiiumaal tore kogemus, kus ma metsas ringi jalutades järsku sattusin keset metsasihti olevale imekaunile järvele. Ja kuna sihuke ilus päikesepaisteline päev ka veel siis see oli minu jaoks väga suur suur elamus, ma istusin tükk aega seal järve ääres maas, mõtlesin, lihtsalt vaatasin järve ja kui sinna veel pardid peale tulid, siis oli terveks päevaks, mul kohe oli süda rahul ja väga selline hea meeleolu. Võib-olla kui lapsed nüüd sügise poole ringi käivad, paarile loomale juhiksin tähelepanu. Näiteks on selline loom, mida te ilmselt suvel näinud olete eriti kui ta vee ääres ikka käinud olete seal kassisuurune loom aga näeb välja nagu rott. Looma nimi on tatra ja vaat nüüd sügisesel ajal hakkavad, need on tatrad valmistuma talveks, selleks talveks valmistuvad nad nii et, et nad ehitavad endale niuksed pesakuhilad. No te teate, veeloom tema päris seal ilma veeta elada ei saa, aga talvel need järved kipuvad kinni külmuma, et seal kuidagi elada, valivad nad välja sihuksed, kõrgemad kohakesed, mättad või kivid kannad sinna ümber kokku kõikvõimalikku risu, taimedest ehitad niukse kuhja nagu väike heinakuhi madalas järves keset järve, muidu jääb ta ikka kalda äärde ja sinna sisse jäävad nad toreda pesakambri seal kambri sees, nüüd siis talve mööda saadavadki, seal on neil hea käik otse vette minna ja nii ei pea nad seal jääb ja Lukerdama, kus nad oleksid rebastele või koertel väga kerge saak. Ja kuna see pesa tehakse märjast materjalist, siis ta külmub nii kõvaks ka, et ükski rebane ega koer teda lahti kraapida jõua ja niimoodi on tatra ehitab endale lausa päris kindluse kohe. Ja teised põnevad loomad, nad on tatrast, need suuremad, aga ilmselt ka paljudele lastele hästi tuttavad koprad. Nemad valmistuvad talveks nüüd sügisel niimoodi, et nad langetavad hoolsasti puid, ehitavad kõvasti, tugevdavad oma pesa ja ümberpesa, koguvad siuksed, suured Toiduparved või kuidas seda nimetada. Hulgaliselt tuuakse kokku siis oksi ja puutüvesid, millest siis talvel on hea näidata, nii et ta ei pea vehast kaugele üldse välja minema, vaid tuleb lihtsalt sinna pesa juurde, võtab oksakese, sööb kõhu täis, noh, mis üle jääb, jääb järgi, tundub nii, et nad kannavad kokku seda toitu rohkem, kui nad ära jõuavad süüa, sest tihtipeale hakkab seal mädanema ja lõpuks see risu koguneb sinna pesa ümber nii palju, et nad on sunnitud pesa hoopis maha jätma ja minema uude kohta ta jälle uue pesakuhila üles ehitama. Sellises koprapesas elab siis üks kopra isa ema koos oma selle aasta ja möödunud aastaste lastega ja kõigile neile peab siis seal parve peal toitu jätkuma. Kui lapsed matkale lähevad, vaevalt et nad saavad ilma veekogu nägemata seda matka kuidagi lõpetada. Mõni oja või kraav või, või lombikele tuleb ikka tee peale ette või suur jõgi või järv või merepiiri on ka Eestimaal päris päris palju. Me oleme üpris vesine liiduvabariik ja kui me arvestame seda, et näiteks väga palju Eestist on soode allimise soo ikka muud on kui ka natuke vähem märgatav vesi, siis siis seda vett meie ümber tõesti kohutavalt palju. Nii et kui looduses käies silmad lahti hoida palju huvitavat? Me ei rääkinud täna esimese vooru vastustest, sest teie matkaplaane ja matkakirjeldusi ootame selle nädala lõpuks. Aga räägime praegu siiski veel sellest esimesest suurest ülesandest, sest kui on tõepoolest neid, kes tänasest otsustavad hakata raadiomängust osa võtma, siis selle ülesande saavad nad siiski ka ära täita. Me soovisime, et te läheksite matkale ja puhastaksite lindude pesakaste aga ennedega hoolega vaatama. Aga sinna keegi pole entale korterisse seadnud, sest muidu te võite kasu asemel hoopis kahju teha. Kui matkal käidud, siis kirjeldage meile oma käiku, mis te seal matkas tegite ja kuidas te selleks matkaks ette valmistasite. Jah, ja kui tõepoolest on nii, et teie kodukooli lähedal ei ole sellist metsa, kus on neid pesakaste, siis võiksite kirjutada meile, sellest, kuidas te olete kogunud ja mida veel kogute lindudele talvise toidulaua jaoks. Mis siis ikka, lapsed, ilusad matka? Nii et kellel veel matkal käimata, siis saatke oma matkakirjeldused meile koos, täna kuuldub küsimuste vastustega. Kirja viimane posti panemise päev on 18. november, nii et kirjad pange posti hiljemalt 18. novembril. Esimeses saates rääkisime ka sellest, et saadaksite meile küsimusi, millele siis meie võiksime vastata. Kuna küsimused on meile saatnud palade kaheksa klassilise kooli teise kuuenda klassi võistkond siis sadugi kaheksa klassilise kooli, kuues klass ja hästi palju küsimus on saatnud Pärnu-Jaagupi keskkooli kolmas A klass. Üks küsimus on siin minule ka sellel saatnud saduküla lapsed ja see kõlab nii, mõned meist on tähele pannud, kuidas leevike pihlakamarju sööd, kas seda ka raadiomaja siil, teat tööta igatahes ilma lusikat ja nagu ikka lindudel kombeks nokaga. Aga kas me täna mõnele küsimusele veel vastata saamegi? Ma arvan ikka? Vaata mõned küsimused siit välja, püüame neile vastused leida. Ütleme siis nii, et mina küsin, sina vastad nii, esimene küsimust kui pikad krokodilli hambad, krokodillid, hambad on igasuguse pikkusega, no kõige pikemad tunduvad olevat seal neli, viis sentimeetrit. Muidugi, see sõltub sellest, kui suur krokodilli pisikesed krokodillid nii suuri hambaid ei ole. Aga suurel krokodillid võivad olla mõned hambad neli, viis sentimeetrit pikad. Kui raske on elevant? Elevant on meil kaks liiki ükson Aafrika elevant ja teine on india elevant india elevant on natuke kergem, tema kaalub seal kolm tonni. Aafrika elevant neli pool, võib-olla isegi viis tonni. Mitu poega sünnib ahvil suurtel ahvidel tavaliselt üks, vahel kaks poega väikestel ahvidel ka enamasti samamoodi. Aga vahel harva võib muidugi olla ka kolm või neli poega põhiselt üks või kaks. Kui kaua elab elevant? Elevant elab väga vanaks, peagu sama vanaks kui inimene 60 70 aastat räägitakse isegi sajaaastasest elementidest, aga no nii täpselt ma ei oska nüüd öelda. Täname rohkem küsimustele vastata ei jõua. Aga ootame uusi küsimusi küll, veelgi välja, küsimused, mis teid huvitab loodusest, loomadest, taimedest ja huvitavamad küsimused? Me loeme ka siis teile plusspunktide hulka küsimus, et ei pea piirduma mitte ainult eestimaaga, vaid võivad hõlmata siis kogu maailma loomi ja maailma loodust, mida rohkem et vastamisega vaeva peavad nägema, seda kasulikum teile endile. Nii et jõudu. Teie kirju ootame aadressil. Tallinn 200 100 Lomonossovi 21 raadiomäng siililegi selge. Meie järgmine võistlussaade on kahe nädala pärast kuulmiseni. Loodusteemaline viktoriin siililegi selge.
