Kaks. Kaks. Karuks igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid. Millistele küsimusi? Mustele kohe kuulete, saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad tere kuulama saadet puust ja punaseks, raadio kahes on järgnevaks tunniks kohad sisse võtnud Arko Oleski, Madis Aesma teemad populaarteaduslikud nagu ikka, üks pikem intervjuu, mõned lühikesed. Võib-olla just nimelt sinu poolt esitatud küsimused saavad vastuse ja räägime ka värskematest uudistest just nii, et uudistenädal nagu ikka, teadlase vallas oli rikkalik. Meil on ikkagi probleeme, milliseid huvitavaid asju konkreetselt välja valida, mis sulle silma jäi? No üks selliseid väga erutavaid uudiseid minu jaoks, mis muidugi tuli kosmosevallast ja haakus ka eelmise nädala teemaga oli siis see, et kas vist aastal 2020 või oli see 22, plaanitakse põrutada kosmoselaevaga ühe asteroidi peale ja siis katsuda seda oma orbiidilt kõrvale juhtida või siis tükkideks lasteaed ei ole plaaninud, eks ole, sellist see värk jah, et seal on loomulikult väga praktilise väärtusega asi just selle eesmärgiga, et kui peaks tulema niimoodi selles Tšeljabinskis mõni korda suurem asteroidi meteoriit, mida sellega siis lõpuks pääle hakata. Aga kosmoseteemadest me oleme siin meil uisutamisele jauranud nii palju, et ma arvan, et võtaks praegu ühe hoopis teistsuguse ja võiks vist öelda, et oluliselt maisem uudised, mis samas on ka väga vesine nimelt siis leiti ookeanist üks uus kontinent, kontinent manner, mis on siis vajunud vee alla tänaseks päevaks. Nojah, Nad oletavad, et seal kunagi oli, et otseselt niimoodi ta leitud ei ole, leiti selliseid riismeid, mis lubavad oletada, et kunagi täiesti idioot GEN'is oli üks selline, ütleme ütleme otse välja kontinendi jäänus, umbes niimoodi poole Eesti suurune, mis siis ühel hetkel umbes oli 65 miljonit aastat tagasi, kui kõik need laamad liikusid, hakkas tekkima India ookean, tänane india rebenes sealt, kus nagu Aafrika ja siis selline väike tükike jäi selle kahe vahepeale. Natuke aega seal püsis, kuni vaatasite, ei, vist ei ole enam mõtet ja suur ookean sai temast jagu ja selle nii-öelda kontinendi tükikese tipud siis, mis tänase päevani peaksid olema kõigi eelduste kohaselt inimsilmale ikkagi näha ja kus inimesed kõlavad, õnn, selli, saared. Kas nii oli? Minu arust oli see küll niimoodi ja ja, aga noh, mida ma oskan sulle öelda? Selle mandri olemasolu tõestati Mauritiuse saarel, mis tegelikult on suhteliselt noor mingi 9000 aastat tekkinud vulkaanipursete tagajärjel. Aga just see vulkaanipurse, mis tekitas selle saare tõi maakera sügavusest üles neid vanu mandrijäänuseid, selliseid väikeseid väga vastupidavaid kristalle, mis said tekkida ainult ainult niimoodi mandrioludes. Ja kui sealt Moritsel saare pealt need leiti, siis see lubaski teadlastel oletada, et sama koha peal kunagi olid, siis oli siis märksa suurem maismaatükk. Aga ometigi ma ei saa sellest aru, kui see suurustel oli, mis ta oli pool Eestit pool miks seda nagu lihtsalt saareks ei nimetata tagantjärele kuidasmoodi, see saab omaette kontinent olla. Sama Saaremaa kohta kontinenti põhimõtteliselt küll, no eks ta kõlab loomulikult uhkemalt, lihtsalt ta oli, ta oli tükk ühest kontingendist mis asus sellisel omaette siis maakooretükikese peal, nii et see teda helistas. Ma loodan, ma loodan, et kallid geoloogid, kes mind kuulavad nüüd kohe otseselt mind Lindschima ei asu selle jutu peale, mis ma siin võib-olla rääkisin, aga umbes nii, oletame, et see lugu oli, aga mis mulle endale Silma jäi, sellest nädalast on uudis selle kohta, et modelleeriti täiuslik kellavärk keldris ei eksi mitte kunagi, siis. No isegi mitte, küsimus pole kellas, mis ei eksi tegelikult küsimus on nendes hammasratastest, mis kella sees. Ehk siis, kui sul kell tiksub siis selleks, et seireid liigutada, on tema sees arvukalt kõiksugu taid ja kes muu, kui Šveitsi teadlased siis võtsid ette sarnaseid süsteeme, kus on tohutult rattaid, mis kõik nagu üksteisega kokku puutuvad ja siis paned ühe liigutama, siis, siis paneb järgmise liigutame selle järgmise ja nii edasi ja nemad uurisid seda süsteemi ja siis mõtlesid välja, kuidas on kõige tõhusam teha nii, et nende ketaste hammasrataste liigutamiseks kuluks kõige vähem energiat. Ehk siis vaatasid, et kuidas, kuidas ketaste mass ja nende läbimõõt peab olema omavahel suhtes, mis siis tähendab seda, et kui õnnestub sellest põhimõttest teha selline kell, siis see oma patarei peal peab lihtsalt kauem vastu. Sinna nagu praktikasse otseselt seda rakendanud ei ole, praegu nad ikkagi uurisid seda niimoodi teoreetiliselt ja modelleerides, nii et eks seal ju kõik sõltub nendest sellest konkreetsest kellaskmad, lõpuks selle valmis ehitama lava on tore teada, et nagu teoreetiliselt selline ideaalselt sünkroniseeritud hammasrataste kellavärk on välja mõeldud öko, küll siis ka sammas. Aga kui siin muidugi eluigatahes rääkida, siis oma tänase põhiteemaga me rändame väga mitmeid eluvigasid minevikku, väga mitmeid inimpõlvi minevikku. Rändame ka sellised soojus üldse mitte mingisuguseid inimpõlvesid, tegelikult vähemalt siin Eestis üldse olemas ei olnud, just, aga see-eest olid olemas loomad. Me räägime täna Eesti loomade minevikust kaugest minevikust. Mõne hetkega. Punaseks tänase peateemaga siirdume kaugele minevikku hakkame rääkima piltlikult rahvakeeli öeldes vanadest kontidest. Meil on külas paleozooloog Lembi Lõugas, kes on Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi vanemteadur, tervist, tervist. Kuidasmoodi see asi siis nüüd päris täpselt käib, kui alustada sellest protseduurist. Kusagil toimuvad mingisugused väljakaevamised, leitakse ühte koma teist näiteks näiteks mingisuguseid asju, mida saab kohe omistada inimestele leitakse inimeste jäänuste juurest inimeste esemete juurest mingisuguseid loomaluid. Kas siis see ongi see moment, kui tuleb paleozooloog, astub sinna sellele nii-öelda võtteplatsile ja hakkab siis määrama seda, et kellele võisid need luud-kondid kuulda? Kui jutustada lahti selle leiumaterjali selline lugu, siis on tõepoolest, et kunagi elasid inimesed, kes toimetasid, askeldasid ja jahtisid ja püüdsid kala ja oma toimetuste käigus loomulikult jäid mingisugused jäänused, olgu need siis toidujäänused või ka esemete valmistamise jäänused sinna trambiti nad sinnasamasse kuskile maa sisse. Ja nüüd mitmeid sadu või tuhandeid aastaid hiljem tulid arheoloogid, avastasid selle paiga kaevasid lahti, kogusid kõik leiumaterjali kokku ja nüüd ongi see iga leiumaterjalil on oma ütleme siis kasvõi spetsialist, kes hakkab ühte või teist materjali puurima. Ja paleobioloogi ülesanne on uurida neid looma Luitmis sellest paigast väljund kaevatud. Ja tõepoolest siis sellest hetkest, kui neid välja kaevati, on paleo Soogil siis asja sinna koha peale või siis teinekord ka tuuakse laborisse, need luud. Kas see tähendab siis seda, et paleozooloogia kui selline käib ikkagi alati raudselt inimtegevuse minevikuga käsikäes või see ei ole ju nii, sellepärast et loomad on elanud planeedil maa palju kauem kui inimesed. Jah, vale Sology tööpõld on ikka laiem selles mõttes, et iga igasugused jäänused igasugusest kontekstist, mis välja tulevad käivad paleosoloogi laua pealt läbi. Et see ei piirdu ainult inimtekkelise materjaliga. Aga inimleiukoha juures on võib-olla selles mõttes asi lihtsam, et sealt nagu teab, päris kindlasti otsida, kuna taimetoitluse ajalugu Eestis on ikkagi kaunis lühike. Ei ole siin midagi kiviajal meil väga keemiliste analüüsidega kindlaks teinud, et mõni inimene on rohkem taimset toitu söönud kui loomset, aga et kindlasti inimasulatest ja inimtekkelistes sellisest leiupaigast on loomulikult leiukontsentratsioon on palju tihedam ja, ja sinna ikkagi satutakse sagedamini. Kui nüüd kuskilt kraavi kaevamisel, juhu leidudena leiame loomaluid. Neid on leitud teri, eriti ma ütleks. 1900 kolmekümnendatel aastatel, siis kui olid maaparandustöid, tehke tihti käsitsi. Et tänapäeval suurte koppadega välja tõstetud tohutud pinnasekuhilad peidavad kindlasti endas ka selliseid huvitavaid loomseid jäänuseid, aga aga kahjuks kaasajal juhu leidudena saab tal materjal on ikkagi harv. Mis on kõige vanem Kont loomaluu, mis on teie laua pealt läbi käinud. Järsku on seesama, mis on üldse Eestist leitud kõige vanem? Sellele küsimusele on selles mõttes raske vastata, et kui nüüd paleontoloogia tegeleb pigem täiesti kivistunud loomsete jäänustega Sis paleozooloogia mis on ka siis loomastiku ajaloo uurimisharu tegeleb pigem siis supp fossiilide kassist, nende luudega, mis võib-olla on hakanud kivistuma, aga nad ikkagi sisaldavad ka vähesel määral orgaanilisi ühendeid. Ja ütleme, kui me räägime nüüd just nendest subfossiilidest, siis ma arvan, et 120000 aastat on umbes see panus, mis, millised luud on minu laua pealt läbi käinud. Mis loomad need olid, need olid tolleaegsed siis me nimetame neid jääajaloomadeks ehk siis näiteks karvase ninasarviku luud, mammutiluud. Karvane ninasarvik mammuti elasid konkreetselt siinsamas Eesti alale. Ja pigem siis jäävaheaegadel, sest jääajal päris jää peal liustiku peal nad ei elaga. Aga jäävaheaegadel jah? Kuidasmoodi üldse nende 120000 aasta. Vanuste kontide iga määratakse seda kui kaugelt minevikust. Meieni on jõudnud. Selleks on mitmeid dateerimise meetodeid. Võib-olla jah, nii vanadele kui 120000 aastat nende vanust määratakse pigem geoloogiliste meetoditega, kuid ka pisut maa magnetvälja muutuste mõõtmistega erinevad radioaktiivsete isotoopide ega, ja nüüd see meie klassikaline süsinik, 14 isotoobil põhinev poolestusajal põhinev meetod on siis selline tavalisem, aga sellega saab määrata kuni umbes 50000 aastat vanu leida mitte vanemaid. Ja kui kaugele noh, nii-öelda tänapäeva poole paleozooloogia üldse tuleb, mis ajast enam minevikku huvitav ei ole? See nüüd sõltub ikkagi uurimisteemast, sellepärast et et kui ikkagi uuritakse siin võib-olla viimase sajandi või paari sajandivanuseid asju, siis siis tihtipeale me ei tegele enam jah, selles mõttes kontidega, vaid pigem juba kirjalike allikatega, mis on palju inforohkemad, aga varasemat jah, kõike, mis maa seest välja kaevatakse ka, siis võib jah, 100 aastat vana, see asi ka olla. Aga pigem on see, et mis fookuse Me sellel uurimisel anname, mida? Üks vana luutükke ütleme, et on siis 100000 aastat vana. Tuvastame, et tegemist on mammutiluuga. Mis lugu ta meile räägib, millist infot? Ja sealt kätte saame kõigepealt loomulikult see, et millised loomalt luu pärineb, kui me saame nüüd selgeks, et san mammutilt siis kindlasti, millise skeletiosaga on tegemist. Ja kui ta on veel terve, siis on ta veel eriti väärtuslik, me saame juba teda mõõta. Ja läbimõõt, mis juba saame teada, kui suurelt loomalt pärit on, ta oli väiksem, oli ta noh, tavaliselt emaslooma väiksemad isasloomad suuremat ja kui me nüüd juba hakkama sinna luu sisemusse minema ehk siis püüame kätte saada siis seda orgaanilist pühenditsat, siis orgaanilises ühendis on talletunud juba väga palju informatsiooni sellest keskkonnast, millesse mammut elas. Ehk siis läbi toidu ja joogi ladestub organismi, kaasa arvatud luukoesse teatud informatsioon keskkonnast. Et väga palju tehakse kaasajal analüüs näiteks stabiilsetest, isotoopide, selles kruus kui ka radioaktiivsed isotoobid, mis annaksid meile teavad selle leiu vanuse kohta. Kui on säilinud ka pärilikkusaine DNA, siis see annab veel omakorda informatsiooni. Võib-olla selle populatsiooni kohta, eriti kui meil on siis võrrelda seda teiste populatsioonidega. Et see ei ole lihtsalt luutükk, et see, kuidas me seda leidu loeme on võrreldav, võib-olla tõesti ma teagi raamatu lugemisega, et raamatu lugemine on lihtne, kui me tunneme seda keelt, millest see raamat kirjutatud. Et, et samamoodi on Kallasele luuleiuga, et kui me tunneme seda, ma ei tea, siis keemilist või, või molekulaarbioloogilist keelt, mis sinna on kirjutatud, siis sealt tuleb päris hulga huvitavat informatsiooni. No 120000 aastat tagasi see aeg kustkohast on pärit karvase ninasarviku mammutiluud siitsamast Eestimaa pinnalt, kas Eestile siis juba oma selliselt pindalalt kujuti olemuselt enam-vähem sarnane sellele, nagu nagu millisena me teda praegu teame? Kindlasti seal mingit muud? Sest 120000 aastat tagasi lõppes Meleemi jäävaheaeg, kas Eestist oli suht väike osa veest väljas? Aga nüüd teadagi jääaegadel hästi palju vett oli seotud luustikega ja see tähendas seda, et maismaad, kui siin parasjagu jää mandri ja ei olnud, siis oli see maa osa oli suurem isegi. Ja, ja nüüd sõltuski ikkagi sellest vee ja jäävahekorra hulgast, kas Eesti oli rohkem või vähem vee all? Aga mingi osa kindlasti liialt väljas oli? Kui suur osa meil tähendab, on teada üldse sellest saunast, kes siin Eestis 120000 aastat tagasi tegutses, lisaks veel siis mammutitele lisaks veel ninasarvikutel. Suhteliselt vähe siiski sellepärast, et teate, kes see viimane jää, mis oli siin kõrghetk oli umbes 22000 aastat tagasi. Need liustikud pühkisid siit üle, mis tähendab seda, et säilinud on ainult võib olla väga väike osanud Nendest jäänustest, mis kuskile orgudesse või lõhedasse või maapragudesse sattusid ja seal nad säilisid. Et, et see on väga juhusliku leiuiseloomuga materjal tegelikult, et kui tõesti kaevetöödel satutakse endale, siis nad välja tulevad. Noh, kindlasti on moreeni kaevandus kruusakaevamisel on tulnud mammuti hambaid just välja, sest need on sellised vastupidavamad. Aga meil praegu piirdubki seafauna mammuti karvase ninasarviku ürgpiisoni ka, et rohkem liik Eesti alalt need nimetatud jää klassikalisi liike meie alalt ei ole. Neid liike siis, keda me jääfilmist ilmselt tunneme, ei saa kindlalt väita, et need siin ringi uitasid. Mis saaks need leiud, on, on rikkalikonna, siis kujutan ette, et siis, kui see viimane jääaeg lõppes seal 20000 aastat tagasi, kui ka inimesed siiakanti tulid, nii. Mingi 15 12000 aastat tagasi, et sellest ajast on ilmselt juba juba päris hästi teada, et kes siin koos inimestega metsades elasid? Jah, võib-olla see eesti asustaminelikel natukene hilisem, aga aga jah, nendest inimasulatest on juba loomaluid päris palju. Et meie Eestis kõige vanimast inimasulast pullist on, on juba põdra kopraluujäänuseid hästi palju, mis näitab seda, et tegelikult tegemist oli juba metsavöötme, see arktiline tundra oli taandunud selleks ajaks. Ja nüüd hakkasid ilmuma meie metsadele iseloomulikud liigid. Aga leiurohkus on jah, mida rohkem tänapäeva poole, seda rohkem on säilinud mis on ka loogiline, et mida kaugem materjal, seda juhuslikum on, on see leidmisprotsess, kui hästi? Erinevate loomade luud säilinud, et no me rääkisime siin võtradest, koprad käisid, et meil on ikkagi üpris suured loomad, et kas me nagu ka võime, kas me leiame näiteks hiireluid või, või, või koeraluid ja siis väiksemate elukate luid, mille põhjal me saame nagu teha mingeid järeldusi kust maalt see piir nagu jookseb, et kus nad hästi säilivad? Tähendab, see säilimine ei ole tingitud looma suurusest, vaid ikkagi sellest pinnasest, kus nad säilinud on, sest sai toodud võrdluseks, kas siire luud on säilinud, aga tegelikult me sõelume ka räime, väikeste kalade luid välja, et mis on hästi säilinud. Aga kõik muidugi sellest, milline see pinnas on, et kui ta on väga õhku ligilaskev säilib halvasti, võib-olla seal. Meie sihukeses vaeses pinnases kipub orgaanika ellasel lagunema või teeb kõik, kaltsineerub nagu läheb selle paekivikarva kõik ja ja vastupidi, seal võib olla soises pinnases. Hapete toimel peaks luugonnaku lagunema, aga tegelikult ta konserveerib päris hästi ja, ja siis saame siukseid tumedaid, täiesti säilinud luid, kuigi nad õhu käes kipuvad hakkama lagunema, et et see on ka väike probleem meil siin neid pikka aega säilitada. Kas seda võib umbkaudu nende leidude põhjal öelda, et milline oli ütleme, nende esimeste eestlaste, nende pulli inimeste, selline igapäevane toidulaud taimsetest toitudest ilmselt suurt mingisugust sellist jäänust ei ole. Luude põhjal saab ainult selle nii-öelda liha söögi kokku panna. Jah, kahjuks ongi nii, et ega tolleaegset taimset toitu säilinud ei ole. Et siin võib-olla tuleks jälle abiks luudes sisalduv keemiline komponent, et kui me seda analüüsima, et kas on, näitab sellist rohkem taimset toidu tarbimist või loomse toidu tarbimist. Aga see, mida konkreetselt võib-olla sööti tol ajal on, on ikkagi raske öelda. Kas seda on teada, millisest hetkest eestlastele koer kaaslasena üldse tekkis? Kas koer oli ka esimene koduloom? Koer oli juba pulli asukatel kaasas, nii et koera ajalugu on meil sama pikk, on inimajalugu siinkandis. Järgmisena tuli järgmisena olid juba kariloomad, kits, lammas, tõenäoliselt, et pigem lammas kodus iga ja võib-olla viimasena hobune, kõige viimasena siis jah, see võib olla. Ta on pisut hiljem ilmselt kui kariloomad, sest hobuste hinnatut siin metsarahva poolt töö või ratsaloomana tol ajal ja võib-olla tema rakendus oli natukene võõras veel. Mõeldes praegusele hobuselihaskandaali need kanged, kas nad siis pigem sõid neid või, või siis tõesti hakkasid juba hakkasid põldu harima, siis rakendada siis neid tööloomana, et seda ilmselt luude põhjal on raske öelda, mida täpselt nende loomadega tehti. Ei ole raske, sellepärast et kui ikkagi suurt looma kasutati toiduks, siis tükeldamine ja purustamine on hoopis teine. Ja ma võin kinnitada, et jah, hobustan söödud Eestis. Juba tuhandeid aastaid tagasi just. Aga üks oluline kodul on veel, ma kujutan ette, vast kõige populaarsem kodul on maailmas kass, kassiminevik Eestis on suhteliselt selline lühike. Jewel või ta on lühem kindlasti kui kariloomad oma kuigi ju uued uurimisandmed on näidanud, et koos kitse, lamba kodustamisega Lähis-Idas hakkas see, kas ka ja nutan põlluharimisega seotud loom ehk ta käis siis jahtimas neid hiiri, kes vilja sõid. Et aga meie aladele ta ikkagi jõudis palju hiljem kui kariloomad ja see põllumajandussiia jõudes et pigem on ta selline kaubavahetusega jah tulnud, aga tema ajalugu siin ulatub ka ikka paari 1000 aastate taha. Aga kõigest ma mõtlesin, et võib-olla on isegi kauem, aga siis kusagile sinna ajaarvamise algus. Kas meil on siin Eesti aladel noh, kui nüüd jätta mammutid ninasarvikud kõrvale ja rääkida sellest ajast, mis on just nimelt pärast viimast jääaega olnud viimase 20000 aasta jooksul, kas meil on sel ajal siit mõni selline loom ka läbi käinud? Kelle kohta võib praegusel hetkel öelda, et tegemist on ikkagi täielikult minevikku liigiga loom, kes ütleme, elas siin, tundis ennast siin täiesti sellise kodusena ja kas praeguseks hetkeks Täiesti kadunud, kui nüüd need liigid välja arvata, siis kindlasti selline eestlastele kindlasti tähtis loomanud arvas. Levis siin ka üks, 3000 aastat tagasi väga laialdaselt. Tema luujäänuseid on väga-väga mitmes. Meie kiviaja asulast. Aga Eestile omane on see, et paljud liigid on siin oma põhja levilas, ehk siis põhjapiir on meil siin tänu siis karmimatel talvedele. Paljud rohusööjatest ju ei talu Carmesid paksu lumega talvesid ja tarvas on ju ka suur rohusööja, nii et tema levila seal viimased tuhatkond paar 1000 aastat, mil ta veel siin maamunal elas, levis pigem Leedus ja Poolas. Et on ju teada, et seitsmeteistkümnendal sajandil tapeti seal Poola Belovežje metsades viimane tarva isend. Vähemalt ajalooline dokument ütleb niimoodi. Aga eestist kadustasis ära või siis sai otsa mis ajaks? No tema viimased leiud jäävadki kuskile sinna 3000 aasta taha. Niikaua kui jah, et, et see on, see on see põhjapiir, et Lätis oli ta kindlasti kauem ja leedus veel kauem, aga aga eesti külmad talved tõrjusid teda ilmselt lõuna poole. Millal kõndis Eestimaa peal viimane mammut ka need on siin elanud. Ja Eesti on kuidas nüüd öelda Euroopa mammutileidudega maailmakaardil Puurmani lähedalt leitud kaks purihammast, et määrati kuskil 11700 aasta vanuseks. Mis on nüüd siin Euroopa kontekstis ühed viimased mammutid. Ehk siis sellest pisut noorem vanus saadi Loode-Venemaa leiust mis saati rööbinski veehoidla äärest ülem hulgast. Ja, ja natukene vanem vanus saati Läti leiu põhjal, nii et, et see viimane Euroopa mammutipopulatsioon oli just siin Loode-Venemaa Eesti Läti aladel. Meil on saates puust ja punaseks, kõlas paleozooloog Lembi Lõugas, räägime Eesti loomade kaugest minevikust ja mammutite juurde jõudsime just, aga kas see tähendab seda, et tegelikult oli niimoodi, et need päris esimesed eestlased võisid isegi, võib-olla mingisugusel puhul nende viimaste mammutiga kokku? Puutuda päris need Eesti esimesed asukad mitte, sest meil juba ikkagi hakkas kliimaga natuke soojenema, sellel ajal, kui pulli kandis, siis inimesed oma laagri üles leida. Aga võimalik, et Läti aladel, kus on meil ju hilispaleoliitilisi leida saadud, mis on natukene siis varasemat Eesti asustamisest. Et need olid küll põhjapõdrakütid, aga võimalik, et miks mitte kohata ka sellist kummalist karvast suurt looma. Aga ilmselt need kütid olid spetsialiseerunud ikkagi põhjapõdra küttimisele ja see karvane suur elukas oli või midagi sellist müstilist, mida mida nad võib-olla taga ja ikka ei ajanud, nii et tõestust ei ole kusagilt lõkkeplatsilt või inimasulast ei ole leitud mammutiluid, mis oleks nende paljaks järatud. Hetkel sellist tõendit meil ei ole. Ja inimesed vastu olid ikkagi vähemalt oma selliste tööriistade jahivahendite poolest pisut väetanud, aga kui rääkida nüüd sellest samast Tarvastel korraks ja sellest, et tema meeldisid 3000 aastat tagasi ära kadus ja ja enne seda oli Eesti tema leviku põhjaveeks, siis see tähendab ju seda ikkagi ka, nagu ma aru saan, et Eesti on olnud nüüd pärast aga mingisugusel perioodil ikkagi oluliselt soojem koht, kus praegu on, see on kui soe siin siis oli, kas meil olimegi Itaaliaga võrdlev võrreldav kliima lausa näiteks või Vahemeremaadega? Päris Vahemeremaadel on muidugi teised mõjutused, aga keskkuni Lõuna-Euroopa selline kliima võis siin olla ja nimetame seda kliima optimumiks. Kui siis olid valdavad pigem laialehelised lehtmetsad mitte kuuse või taiga tüüpi metsad. Ja, ja siin on päris mitmed liigid, mis on nagu seda ütleme, sellel soojemal ajal siia põhja poole jõudnud võib-olla huvitavamatest, siin on ka metskass ja sookilpkonn ja nemad on meil täitsa eesti fanas olnud, esindatud. Aga on ka siis tänaseks päevaks ikkagi kusagile soojemasse kohtadesse kolinud. Jah, noh, mets, kas on üldse tema areaal on väga väikeseks jäänud, aga, aga sookilpkonnaleidja ja nüüd on ju fikseeritud lausa meil Setumaalt, kuigi ütleme sealt teistpoolt piiri Setumaalt. Kui tuleme veel korrastada mammutite juurde tagasi, mis nende mammutiga juhtus, et nüüd otseselt maakera poolt see tundub, selline suhteliselt naiivne küsimus muidugi paleus Voloogile, aga siiski. Ei, ta ei ole naiivne küsimus, sellepärast et, et see küsimus on endiselt õhus, et kuskil kuskil ei ole ju kirjutatud. Sellepärast nüüd viimane mammut suri, aga eks see kliimasoojenemine nüüd, et sellisele külma keskkonda taluvale liigil oli päris šokeeriv, ilmselt peaks ju nagu mõnus olema, tegelikult hoopis soojemaks läheb. Jah, aga, aga kindlasti. Kui higistada ei oska, siis ilmselt väga ei ole. Jah, et seal kindlasti ongi see, et, et see füsioloogia, mis oli mammutile välja, kujuneb läinud aasta ja aastatuhandeid, kui mitte aastasadu tuhandeid, miljonite, isegi isegi miljonite aastate jooksul. Ja nüüd järsku see keskkond muutub soojemaks, metsastumine tuleb peale. Füsioloogia ei kohanenud selle uue kliimaga ja kindlasti, mida nüüd viimasel ajal uuritakse, on juba, et kas on mingisugused viirushaigused, mis laastas seda populatsiooni. Et see spekulatsioon, et mammut sorri küttimise tagajärjel välja ei pea paika, sellepärast Siber ei olnud ju nii asustatud kui, kui võib-olla Euroopa seal pidid olema hoopis teised tegurid, tema väljasuremiseks tuleks korra veel tagasi selle paleozooloogid töömeetodite juurde. No kui tõesti nüüd välja ka mehed või kusagilt leitakse hunnik luid, siis neil ei ole ju peale kirjutatud, kelle omad nad on. Mille järgi üldse on võimalik kindlaks teha, et see võib olla killuke või jupike, on just põdra või ninasarviku või kopra või, või kelle iganes oma, mis, mis nipid seal on, kõigepealt purustaks kohe sellise müüdi, et kas te teete kohe DNA analüüsi ja sealt tuleb vastus, et vot see on, et põder seal parasjagu Bloom arvutiekraanil. Jah, aga käis sellise massmaterjali puhul loomulikult keegi DNA analüüsi tegemist on hirmus kallis, vaid ikkagi esimene analüüs toimub. Me nimetame seda võrdleva anatoomilise meetodit ehk Me võrdleme seda väikest luu, jupimsus saime nüüd nendes Klettidega, mis meil tänapäevast ju teada on, et meil on selleks võrdlus kogu olemas. Aga ütleme, kus kogemus nüüd määrata neid liike luude järgi on juba piisav. Siis võiks öelda, et oleneb muidugi, kui terve või katkise luutükk on, et eks läheb paljugi hästi kiiresti, tegelikult vaatab peale, juba on teada enam-vähem seal loomarühm, kui on vaja seal mingit sarnased loomask elektri võrreldes, siis me teeme seda võrdlus kogu juures. Aga see on see selline silmamälu ja ikkagi eristamine. Et kogemus ikkagi rohkem nagu kuju järgi, et igal loomal on nagu luudel mingisugune iseloomulik kujukas mingi kühmukene või just osake kusagil. Põdra abaluu on ikkagi põdravalu, ta ei ole veitsa, valud on põdrapanu. Kas nende luude põhjal võib öelda eesti loomade kohta seda ka, et kuidasmoodi, need loomad ise on, ütleme, aastatuhandete jooksul muutunud, kas, kui me siin sellest samast põdrast räägime, kas põder, kes meil praegu siin Eestis on Hando seesama põder, samasugune põder nagu see, keda Needsamad, pulli inimesed kütsid ja nahka pistsid? Selles mõttes me võime öelda, et see on sama põder, et seal on liiga lühike aeg, et tekiks mingi tomatite liigid või alamliigid või liigid. Aga mida me saame teha, on ikkagi luude proportsioone mõõta pikkus, laiussuhted ja vaadata, kas teatud EKK kliimaetappidel oli see loom suurem või väiksem ja, ja see on nii, et mingisuguses keskkonnas on võib-olla natukene need keskmised keha proportsioonid väiksemad väga soodsates oludes, kindlasti on need suuremad noh, ütleme karva värvust või mingisuguseid muid selliseid nüansse. Sellise meetodiga kindlaks ei tee. Korraks tulla inimluude juurde, noh mis sageli vanades asulakohtades, eks ole, nende loomadega kaasas käivad, kuigi siis noh, ma saan aru, et mitte niimoodi lihtsalt vedeleda, vaid eks matustena. Kas kas inimesed olid väiksemad? Ikka olid, eks ole. Inimesed olid keskajal väga väikesed, aga võib-olla seal kiviajal ja, ja isegi seal, pronksiajal ega nad ei olnud midagi nii väiksed. Ei ole, et see on jällegi, sõltub sellest keskkonnast, kus inimene elab ja kui põlvkonnast põlvkonda väga halvad tingimused nagu keskajal olid külmad talved, võib-olla näljahädad, polid, inimesed väiksemad ja jälle ka seal olla ikkagi väga heades tingimustes kasvame ja vohamine vohama. Räägime ka DNA ostmas käis juba siin jutust korra läbi, et kui palju on nendes luudes üldse säilinud mingisugust sellist pärilikkusmaterjali, mille, mida saaks analüüsida ja noh, ma ei tea, kõige pöörasemad ideed on ju ka see, et hakkame Kloolima neid vanu loomi uuesti, kui palju seda on üldse säilinud. Siin jälle sõltub sellest, kus luu on maapinnas olnud. Et siin kuulsad DNA uurijad nagu paabu, kes on saanud ka neandertallasest DNAd kätte. Et see näitab ikkagi seda, et kui need luud on väga heades tingimustes säilinud ehk vurgaanikases luus on ka säilinud, siis DNA sealt kätte saab, aga loomulikult kujutate seda DNA ahelat, ta on ikkagi katkenud, ta ei ole ju tervik, nagu on elusal organismil ja mida vanem seal leidunud, seda väiksem on tõenäosus sealt pikkasid DNA juppe kätte saada. Et mina nagu On väga skeptiliselt sellesse mammuti kloonimise juttu, aga ma usun, et geenitehnoloogid kindlasti oskaksid sellele küsimusele paremini vastata, et kas see on tulevikus võimalik. Kas Eestis on mingite vanade loomaluude pealt seda DNAd üldse uuritud, sest fante päevo ja teised on kõik oma leiud saavad kusagilt koobastest meil selliseid koopaid, kus inimesed ja loomad oleksid varju otsinud, minu teada väga ei ole, et meil on ikka need puhtalt niimoodi avamaa peal olnud ja säilinud, et kas, kas meil on üldse DNAd kusagilt võetud ja uuritud? Ma korraks ütleks, et ei ole ainult koobastest, et seal on samamoodi avaasulatest enim matustest on, annab teinud teema analüüsi meie Eestist pärit inimluudest, et veel selliseid tulemusi ei andnud. Kümmekond aastat tagasi saatsime ju meiega geneetik maris Laane vahendusel Svante päev laborisse inimluid, aga need osutusid kahjuks väga halvasti säilinud luudeks, nii et sealt nagu midagi asjalikku kätte ei saanud. Aga praegu käib meil Eesti Teadusfondi uurimistoetusega projekt, kus me analüüsime muistseid lambaluid just DNA seisukohast, kus nad siis pärit on ja aga see projekt on esialgu veel algusjärgus, nii et tulemusi võib-olla saame rääkida siin aasta-paari-kolme pärast. Kas juhul, kui nüüd inimene tahab, noor inimene tahab saada paleus ologiks, tahab hakata tegelema sellesama alaga, tahab hakata uurima loomade minevik, kuidas need põhiasjad, mida siis peab teadma, need põhialad, mille pealt saab oleva zooloogia nii-öelda üles ehitatud on, ongi siis keemia ja bioloogia, eks ole? Pigem võib jah, bioloogia või zooloogiaala pealt tegelikult geoloogia kuskilt eriala pealt siis spetsialiseeruda ja minu oma doktorant on hoopis arheoloog. Nii et sealt siis läinud üle loomade maailma. Lõpetuseks küsiksin sellise küsimuse kloonimisteema, käisime siit läbi juhul kui neid oleks ikkagi võimalik mammutit kloonida. Kui sa nüüd oleks tõesti võimalik kuidasmoodi teie sellesse suhtuksid, kas sellise minevikku, loomad, tagasitoomine tänasesse päeva, kas see on mõtekas, kas see on eetiline? See on õige, aga minu seisukoht on selline, et need, kes olid minevikus, jäägu minevikku sest mul oleks kahju sellest kloonitud loomast. Ta oleks inimese mängu kandsin, et ta ei ole ju enam looduse osa, et loodustasime teda lahti, ei saa lasta. Ja mis me hakkame siis kalli raha eest kuskil loomaaias teda näitama. Mammuti tegi, saaks siis Siberisse kusagile saata ja seal on ju külma tühja ruumi küll, kus ta võib-olla hakkama saaks. No kui nüüd muidugi rohkem teha jah. Spekuleerida siin natuke jah, jäägu ta sinna, kus ta õige koht oli aegade taha. Et neid saaksid uurida, siis jätkuvalt paleozooloogid, rääkisime täna vanadest luudest, eriti just loomaluudest. Meil oli külas Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi vanemteadur Lembi Lõugas. Suur tänu, aitäh. Raadio kaks kuulaja küsib. Meil on foorumisse kirjutanud Eero, kes on tahtnud teada, et mis vahe on poldid ja kruvid Ääro, sellele küsimusele võime sulle vastata vanade ehitusmeestena ise tegelikult muidugi noh, asi ei tule nüüd siin sellesse selgitus, see ei ripu sellest, kui palju me ise oleme midagi kruvinud või kusagil mingisuguseid polte pannud, definitsioonid on tegelikult üsna hõlpsasti leitavad ja vahe seisneb siis selles, et poldi külge käib mutter, kruvi külge ei käi. Ja ma lisaks siia juurde veel ühe mõtte, nagu on öelnud, eks me, ekspresident, et kruvi on võimalik näiteks keerata, aga seina siis sellisel puhul, kui kruvi on näiteks teravik otsas, on kruvisid, mis lähevad otsast teravaks polti, niimoodi sa kusagile sisse ei keera, kui mingisugune ebareaalne ju jõumees ja kruvi keeramiseks kasutame kruvikeerajat ja polti keeratakse kinni mutrivõtmega ja siis katsetatakse siis koos mutriga. Et selline väga praktiline erinevus, aga definitsioon mõlemal puhul siis tegelikult samasugune, et tegemist on metallvardaga, mille ühes otsas on keere ja teises otsas on pea aga kasutamisest tuleb erinevus. Kuulaja küsib? Küsija nimega lauajalg postitas meie foorumisse järgneva küsimuse. Väidetavalt ei ole inimese keskmine intelligentsustase viimase 500 aasta jooksul tõusnud. Kas see vastab tõele ja kas inimkond on nüüd saavutanud oma evolutsioonis viimase taseme ning edasi toimub paid taandareng? Selleks et küsida, kas see tõesti vastab tõele, oleme helistanud Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessorile Jüri Allikule. Tere. Tere. Kas see vastab tõele? Ei vasta selle pärast, esiteks, kui võrrelda neid 500 aasta tagust ja praeguste inimest on tehniliselt võimatu. Me peaksime need mõlemad ühte ja sama tihti panema tegemas ei ole võimalik, aga ütleme, 50 60 aastat on küll selliseid teste, mis on nii-öelda turul olnud ja mida on kasutatud ja saab vaadata. Ja kõik asjad, mis näitavad, see avastati umbes paarkümmend aastat tagasi on see tulemused nii-öelda nooremal põlvkonnal, seal läheb pidevalt paremaks ja see on märgatud kõikides riikides, nii arenenud riikides, Ameerikas, Inglismaal, Rootsis, Norras või ka siis vähem arenenud raadesse. Viimati on mõned andmed, on tulnud näiteks Aafrika riikidest, kus on samamoodi, on vaimse testi tulemused lähevad oluliselt paremaks. See kasv ei ole muidugi väga suur, aga kui see toimub 10 20 30 aastat järjest, siis on vahe juba üsna oluline. Nii et vastus on see, et et inimesed lähevad üldiselt targemaks. Üldine tendents, arvata võib, et on olemas märgid selle kohta, et see kasv on nagu mõnedes maades hakkab uuesti alla minema. Aga päris head seletus selle kohta, miks see nii on, miks tulemused paremaks lähevad? Päris head seletust ei ole, ilmselt seal ei olegi ühte seletust, vaid on väga mitu varianti, mis seda võimaldavad seletada. Suur tänu vastuse eest Jüri Allik, Tartu ülikool. Saigi tänane saade puust ja punaseks, ütlen taas kord need klassikalised sõnad. Kohtume siin järgmisel nädalal ja tuletan meelde, saatke meile vahepeal muudkui oma kuulaja küsimusi, neid kohti, kuhu küsimusi postitada, et me võiksime siis leida mõne targa inimese, kes neile vastata oskaks, on päris mitu ja need ei ole endiselt muutunud. Meie foorum aadressil R2 meiliaadress puust ja punaseks TRUE. Ja leiate meid ka Facebookist R2 puust ja punaseks on meie aadress seal Arko ja Madis tänavat kuulamast. Kohtume siin raadio kahes, juba uute teemadega nädala pärast.
