Üks asi, millele inimene üsna rohkelt oma aega oma elu  pühendatud Unistamine just unistuse vägi olevat see jõud,  mis paneb meid tegema suuri tegusid. Näiteks Columbus, tõsi. Tema ei soovinud sugugi avastada Ameerikat vaid leida uue  meretee Indiasse. Ja teda ei kannustanud ei kuulsuse himu,  ei varanduse iha, vaid hoopiski unistus kogu maailma  kristianiseerimisest ristiusku pööramisest. Usuline fanatism. Kui soovite. Tuleb tõdeda, et Kolumbuse unistus on tänaseni täitumata kas  kahjuks või siis õnneks. Iidamast aadamast on inimsugu unistanud maapealsest  paradiisist ent me oleme seda kujutanud ette mõneti erinevalt. Kui palavates lõunamaades on selleks paradiisiks varjuaed,  kus päikene ei kõrveta siis meie jaoks on paradiis soe meri. Päike. Ja palmid. Esmajoones just palmid, mille tal mõnusasti jalutada  ja kuulata, mida räägib meile Urmas Laansoo. Paljud eestlased lõdisevad praegu külmast  ja mõni on ehk juba soojale maale palmide alla puhkamagi sõitnud. Osoon teeb täna vaatajatele vitamiinisüsti,  tulime siia Tallinna botaanikaaeda ja räägime palmidest. Taimeriigi printsideks nimetas seda müstilist taimerühma  juba kuulus botaanik Carlinee. Inimestele on palmid võitu ja lootust sümboliseerinud läbi sajandite. Viimane eestikeelne raamat palmidest ilmus aga juba 56  aastat tagasi. Nüüd on uus põhjalik käsitlus valmimisel  ja kes muu võiks paremini osata palmidest rääkida,  kui raamatu autor ise. Palm on puu, jah, see on õige, on küll palm,  puu, aga mitte ainult palmid ei või, või olla eluvormi  poolest puud, vaid palme on ka põõsaid, palme on  ka lean puitunud vartega, ronitaimi ja palme on  ka puhmaid ehk kääbuspõõsaid, aga tõsi on see,  et kõik palmid kuuluvad puittaimede hulka,  aga eluvormi poolest on niisuguseid huvitavaid palme,  kes kasvavad kümme-viisteist vahel võib-olla isegi 100  aastat vanaks, siis õitsevad, viljuvad ja kuivavad ära  või nende elutegevus sellega lõpeb. Neid me kutsume siis monokarpseteks ehk ainuviljalisteks palmideks. Aga enamik palme, nagu näiteks tatlipalmid  või Washingtoni palmid või kääbuspalmid,  Gentia palmid, keda meil ka toapalmina kasvatatakse,  on muidugi elu jooksul korduvalt õitsevad  ja muidugi ka korduvalt viljuvad. Kui see suur kanaaritatlipalm on üle 80 aastane,  siis see pisike sabal on samuti üsna vana,  üle 50 aastane. Kuidas on võimalik, et see nii pisike on veel? Saabalpalmide hulgas on väga erinevaid liike,  on selliseid saabalpalme, kes kasvavad suureks ühetüveliseks puuks,  aga on ka selliseid, kellel näival tüve ei olegi. Näiteks väikesaabalpalm, kes on meil siin juba 50 aastat elanud,  tegelikult ta on tüvega palm, aga tüvi ei ole näha,  sest tüvi on maa sees, nimelt tema elab kuivades piirkondades,  kus sageli juhtuvad metsatulekahjud, nii et kui tulekahjust  kuivanud lehed süttivad ka tema lehed põlevad ära,  siis tüvi on kaitstud. Pinnas kaitseb tüve ülekuumenemise eest ja mõne aja pärast  peale tulekahju kasvavad uued lehed, et see on tal väga tähtis. Ellujäämisstrateegia. Looduses on ka palju üliharuldasi palmiliike,  näiteks see huvitava kujuga puhev pudel alm  mida on India ookeanis Mauriitsusel Rodrigese saarel  metsikult kasvamas veel ainult kaheksa isendit. Aga miks ta on selliseks haru? Oleks üldse muutunud? Üheks põhjuseks on see, et seda palmi on  ka söödud, nimelt paljudel palmidel on need noored lehed,  lehepungad on söödavad või ka tüves, asi on söödav,  aga kui palmil tipp, kas murdub tormiga või  siis inimene lõikab ära, et seda maitsvat pehmet osa söögiks tarvitada,  siis palm sureb ära ja seda on muidugi juba. Sadu aastaid tagasi tähele pandud, et sellel palmil on väga  hea kõla ja seda palmi saab kasutada muusikariistana trummina. Või kohalikud inimesed on varem kasutanud  ka seda palmitüve telefonina ja tulenevalt sellest  kutsutaksegi pudelpalmi ka trummipalmiks  või telefonipalmiks kus veel tänapäeval mobiililevi  või ka traadiga telefonilevi ei ole jõudnud. Selliseid piirkondi on Aafrikas küll siis kasutatakse  palmitüve palmi tüvest tehakse trumm trummiga,  ronitakse kuskile kõrgemale puu otsa või katuse peale  ja ennem on erinevate külade vahel kokku lepitud  siis põrinasignaalid, et kiire põrin tähendab,  läheme banaane korjama, aga aeglasem põrin tähendab,  et täna läheme elevant vaatama. Palm on Aafrika telefon. Võib ka nii öelda ja just täpselt ja. Koos palm on üks kõige tuntumaid palme maailmas,  et siin on ka üks selline väike isend olemas,  et mis sellest palmist kõike teha saab. Kokaspalmist võib inimese jaoks saada kõike,  mida inimene oma eluks vajab, saadakse kiudu,  riiete valmistamiseks saadakse ehitusmaterjali,  küttematerjali saadakse toitu, saadakse jook,  saadakse palmi suhkrut, saadakse kariloomadele toitu,  nii et kõike, mida inimene oma elus vajab. Kui ta elab kuskil soojal maal, siis kookospalm rahuldab  kõik inimese vajadused. Kuidas ta leina loomulikult kookas, pähkel,  kukupu otsast alla rannikul ja ookeani hoovustega  ja lainetega levib siis kuskile tollile üksikule saarele  või kus ta parajasti randa uhutakse, ta säilitab oma  idanemisvõime mitmeks aastaks. Ei vetti nii kergesti, ujub hästi vee pinnal  ja kui ta uhutakse randa, siis seal ta idaneb. Eestlastel kuuse ja männirahvana palmidega suuri kogemusi  peale soojamaareisidel nähtu ei ole. Palme kasvab tegelikult ka Euroopas. Üks selline Euroopa palmiliik on kääbuspalm,  kes kasvab Vahemeremaade lääneosas. Kääbuspalm on huvitav selle poolest, et tema kõige  põhjapoolsema loodusliku levilaga palm. Ta kasvab veel Prantsusmaal, Lõuna-Prantsusmaal,  Hispaanias kasvab Itaalias ja õuna Põhja-Aafrikas. Muide, huvitav fakt, harilik käbus palm on üks,  teadaolevalt kõige vanem inimese poolt istutatud palm  mis istutati Itaalia paatoas juba 1585 ja on siiamaani elus. Ja muide, botaanikaaias on praegu erakordne hetk,  see palm õitseb. Miks ta selline karvane on? No karvasuse põhjuseks on see, et ta kaitseb ennast nende  tihedate jõhvkiududega või tüvekarvadega ülekuumenemise eest  ja suurte temperatuuri kõikumiste eest kes satub detsembris  või jaanuaris Lõuna-Prantsusmaale või Itaaliasse,  kas seal võib vahel lund sadada ja talved on palju jahedamad,  et see tihe karvkate tüvel on kaitseks suvise kuumuse eest,  aga talvel hoopiski öise jahedase eest, vahel isegi lume eest. Kas mõnda palmi oleks võimalik ka Eesti kliimas õues kasvatada,  kas ta läheks kasvama? Proovida igal juhul võib ja juba on ka proovitud  ja meil mõnda sellist talvele paremini vastupidavat. Palmi on juba Eestis saada näiteks. No mõned karuspalmid, ka harilik karuspalm,  keda Eestis on mitusada aastat toapalmina kasvatatud talub  kuni miinus 20 kraadi külma, aga on veelgi kõvemat pakast. Taluvaid palme näiteks Vaagneri karuspalm on katseliselt  alune isegi kuni miinus 32 kraadi külma ja Ameerikast  Põhja-Karoliina osariigis pärit lumepalm on selline,  kes ka looduses talub mitu kuud lund ja miinus temperatuur. Eks see palmi talvitumine õues sõltub ka talvest,  kui on ikkagi väga külm, pakaseline talv,  on ellujäämis tõenäosus väiksem, aga kui on selline pehmem  soodsam talv, siis muidugi palm võib külmakindel liik  ka paremini talvituda. Paremini tasub muidugi proovida Lääne-Eestis  või saartel. Eesti talved on aga karmimoelised ning seetõttu kasvatab  meil enamik inimesi palme ikkagi. Mul on kaasas käärid ja mängin palmi juuksuritena,  et lõikan siis need pruunid otsad ära ja just täpselt  ja palm on jälle noor ja ilus. See tee palmile midagi kurja ja kui paari kuu pärast nüüd  uuesti leht kipub minema pruuni, siis võib seda protseduuri korrata. Pall muutub niiviisi dekoratiivsemaks või ilusamaks,  see on kõige tavalisem palmikasvataja mure,  et mida teha, kui lehetipud muutuvad pruuniks. No selle pruunistumise põhjuseks on, kas kuiv õhk,  mõnikord ka kahjurid või leht on muutunud väga vanaks. See Washingtoni palm siin palmimajas kõrgeb umbes 14 meetrini. See pole aga mingi kõrgus. Maailma kõrgeim palm, Kolumbia vaha palm on umbes 60 meetri kõrgune. Aga missugused näevad välja palmide viljad? Kuna palmi on väga palju, siis loomulikult  ka palmide vilju on väga erinevaid, on väga väikeseid vilju,  mõne millimeetri mõne sentimeetri suuruseid palmide viljad,  ehituse poolest on kas marjad või luuviljad. No näiteks kookuspalmil on luuvili see kookus pähkel ehituse poolest,  aga sageli palmide viljad on väga värvikad  või on viljaraod väga värvilised, et siis džunglis,  kus palmid sageli kasvavad levitajad, neid seemneid  või vilju märkaks ja sööksid ja muidugi seemneid levitaksid,  noh, kes tolmelda evad palmide õisi, linnud,  nahkhiired, mardikad, mitmesugused muud putukad,  kes palmide vilju söövad. No inimene kindlasti, aga lisaks inimesele  ka ahvid, nahkhiired, mitmesugused troopikalinnud. Troopilise palmisaarega tulevad kindlasti meelde  ka papagoid, et kuidas nemad palmidega seotud on. Tegelikult väga mitmekesiselt ja igapäevaselt paljud  papagoid toituvad palmiviljadest ja palmidele on pa pagoid  jälle olulised, sest paljude palmide viljad on väga tugeva  viljakestaga või ka seemnekestaga ja igasugune loom  või lind ei olegi võimeline kas seda vilja purustama,  et seeme välja tuleks või, või mõned ei,  ei söö lihtsalt palmivilju või ega kõik loomad ei pääse  ka nii kõrgele kuskile puutüve tippu, et vilju üldse kätte saada. On selline ütlemine, et istun palmi all ja banaan kukub suhu,  et selles on vist midagi valesti. Jah, inimesed tõepoolest sageli arvavad,  et banaanid kuuluvad ka palmide hulka või et banaan kasvab  palmi otsas, aga nii see muidugi ei ole. Ma panen tähele, et sageli ka inimesed arvavad,  et banaan on puu, ka see ei vasta tõele. Banaan on tegelikult rohttaim nii nagu porgand  või till ja paljud teised, aga et sellest aru saada  tegelikult hoopis roht ja kuna banaanil see maa pealne osa  ei puitu, siis ta puittaime ei saa olla,  et puu ta ei ole, ta on rohttaim. Banaanil on üks huvitav rekord ju, banaan kuulub maailma  suurimate rohttaimede hulka. Ta võib kasvada 20 meetri kõrguseks, nagu siin palmimaja  katus või lagi, aga ometigi on rohttaim. Ja ega sageli ju inimesed ei tea, kui vanaks banaan elab. Banaan elab palju vähem kui palmid, banaan elab ainult kahe  aasta vanuseks troopilistes looduslikes tingimustes peale  viljumist taim kuivab ja maapealne elu algab juure võsust. Millest siis uuesti tulevad lehed ja õied. Ehk siis banaan ei ole palm ja samuti ei ole banaanpuu. Kingamääre hambaniit mööbel, vaibad, seep,  vein ning ehitusmaterjalid, mida kõike ei tehta maailmas,  palmidest ja mõnedest liikidest saab inimene abi  ka tervisevaevuste puhul. Tõepoolest on ka selliseid palme, keda kasutatakse  meditsiinis ja üks populaarsemaid palme keda reklaamitakse meedias. Sageli on serenoapalmi, õigupoolest inimesed tunnevad  serenoa palmi rohkem prostamal uno palmina. Selle noapalmi viljadest tehakse preparaate,  mida tuntakse prosta malunona muidugi sellist ravimit  vajavad inimesed võib-olla 40 pluss. Ja teatud kaebuste puhul aga tõesti raviustega palme. Jah, üks populaarsemaid on serenoaa palm  ja temast tehtud preparaat Prostomal Uno. Nii et palmidele on miljon kasutusvõimalust  ja see on maailmas üks tähtsamaid taimeliike. Sõnad unelm ja ulm sündisid keeleloome käigus nii-öelda uus sõnadena. Aga täiesti juhusliku kokkulangemisena tähendab ulm araabia  keeles und. Vanadel, eestlastel oli unistamine ka unemine,  sonimine või siis tuule tallamine, mille teiseks tähenduseks  on aga tühi. Rumal töö. Unistamine võib tõesti olla tühi ja tarbetu tegevus. Unistamine võib olla ka põgenemine vastukarva tegelikkuse eest,  kuid unistamine võib olla ka loov ja tegutsemistahet läitev. Millest ja kuidas unistada? No et. Üle maa üle vee üle jää, kas luua lendava vaiba  või mootorsaaniga. Sõidan sõitmata, teed, lumi lendab ja kõik mu ümber jääb  mind silmates. Või hoopis nii, et sõidan küll mootorsaaniga,  aga sõidan nagu korralik kodanik ettenähtud radadel,  kedagi sega, midagi ei häiri. Mahub selline kujutlus mulle üldse hinge. Talvistes tingimustes on Põhjamaades tuntud mootor,  saan asendamatu töövahend. Viimaste aastate lumerohked talved saanide populaarsust  suurendanud Eestiski. Harrastajate meelispaigaks on muidugi. Mootorsaan on samasugune töövahend talvisel maastikul nagu põdrarakend,  tõukekelk või suusad. Millegipärast seostatakse aga just mootorsaaniga liikumist  loodus vaenuliku tegevusega. Kus me praegu oleme ja kus me sõidame? Me oleme praegu sellises kohas, kus suvel üldse liikuda ei saa. See, see koht on inimese jaoks suvel kasutusest väljas  sest siin on meeletud pokud. Praegu on nad suure lumekihi all, väiksed mügarikud ainult paistavad. Ja siia peale me talveti teeme siis sellise kelgutee,  mida me hooldame, freesime, vesi kaanetab ilusti ära  ja praegu on meil siin, ütleme, üks parimaid. Kiirteid, mis meil tegelikult siin oma valdustes üldse on? On selge, et see on paratamatult talvise talvistest  liikumisvahenditest kõige praktilisem, kui looduses on vaja liikuda. Mitte ainult lõbusõiduks, vaid ka praktilisteks vajadusteks. Kes veab puid, kes teeb midagi muud. Vanade tuttavatega on ikka hea kohtuda. Seesama mootorsaan oli ETV ülekandekaamera kasutuses Tartu maratonil,  kus mina ka samal ajal suusatasin. Nüüd sõidame me koos jälle Otepää kuplite vahel. Otepää looduspark on 220 ruutkilomeetrit suur  ning kahtlemata saanisõitjaid on siin sadu  mida kõik need inimesed peavad arvestama,  kui nad siin looduspargi territooriumil liiguvad. Saani liikluses on Otepää looduspargis kindlad kohad on väike,  munamäel on Kuutsemäel saanirada rajade võrgustik  ja siis on ka üks nii-öelda avalik mootorsaani kelgurada,  mis ühendab siis Otepääd Kuutsemäega. Ülejäänud kohtades tegelikult külalistel saaniga väga asja  ei olegi, et maaomanikud võivad mootorsaani kasutada oma töövahendina,  kas siis metsa või põllumajandustöödel aga,  aga külalised peavad tõesti liiklemisel ainult kasutama neid  nimetatud radu. Mootorsaaniga igal pool sõita ei tohi. Pikemate lõbusõitude tarbeks on ka eramaadel vajalikud  naabrite omavahelised kokkulepped ja looduspargi  territooriumil keskkonnaameti luba. Avalike mootorkelkude radasid on sõitjate arvates selgelt  liiga vähe. Muidugi seaduse järgi on veel üks täiesti arvestatav võimalus,  mida isegi vähesed kelgutajad võibolla teavad kõik avalikud teed,  mis ei ole hetkel muudele mootorsõidukitele läbitavad,  need on seadusejärgsed saaniteed automaatselt. Mootorsaaniga pääseb ligi ka nendesse kohtadesse,  kuhu muude vahenditega ei saa Olgugi et eramaadel liigume me ikkagi Otepää looduspargi  kaitsealusel kuppelmaastikul, mis jääb tegutsemiseks omad piirangud,  kuidas kaitsealune maastik ja mootorsaan omavahel kokku sobivad. Ja potentsiaalsed kahjulikud mõjud, mis ühest saanist  looduskeskkonnale tuleneda võivad Kindlasti on, on üks üks moment häirimine,  mürareostus, häirimine, esiteks talvitule loomariigile ja,  ja siis ka. Siin võib-olla puhkust ja rahu nautima tulnud külastajatele  ja koha peal elavatele inimestele. Levinuimaks konflikti kohaks on sõitmine eramaadel ilma  maaomanikult luba küsimata. Kehva lumekatte korral võidakse niimoodi kahjustada  ka pinnast. Mootorsaani mõju loodusele sõltub täpselt sellest,  kuidas käitub see inimene, kes juhib konkreetset saani. Metsamaastikus on saanisõitjatel isegi tihedam kokkupuude  seal elavate loomadega, mitte maaomanikuga. Inimestega sagedamini kokkupuutes olevad loomad on õppinud  inimtegevusi enda heaks ära kasutama. Nii on ka kitsejälgesid võimalik tihtipeale kohata just  mootorsani radadel, kus kinnipressitud lumi teeb kõndimise lihtsamaks. Paap räägib, et näha võib ka looma ennast. Kui mina käin metsas kasvõi näiteks suuskadega jalgsi,  ükskõik millega, hiilin üritan võimalikult vähe häält teha  ja ikka lõpuks hirmutada kitsekarja ära. Kuidas see siis siin niimoodi on, nad mootorsaani ei karda. No kuna ma ise olen safarijuht, siis mina olen see,  kes tavaliselt satub ees kõigepealt peale  ja vahe on sageli paarkümmend meetrit 30 meetrit. Ja ma peatun, lülitan mootori välja ja nemad jätkavad oma tegevust,  vaatavad ja ja väga tore, terve grupp saab vaadata,  mis toimub, et. Võib-olla see ei ole tava tavaline, võib-olla nad on  harjunud lihtsalt. Kitsed on siin saani raja peal tõesti jalutanud aga kuidas  paljudele teistele loomaaia linnuliikidele selline  saaniliiklus mõjub? Seda on väga raske öelda. Minu teada ei ole seda Eestis uuritud. Võib tõesti nii olla, et mõned väiksemad loomad rebased. Ka kitsed võivad harjuda, näiteks võtta saani omaks  ja ja ei tarvitse kohe plehku panna, kui,  kui siin safari neist mööda liigub. Aga näiteks on pilkuse küla jahimehed, kes,  kes konkreetses kohas on öelnud, et, Safari pargiga. Safaripargi tulekuga on meilt kadunud siit piirkonnast põder. Et neid põhjuseid võib olla palju, miks,  miks see loomastikukoosseis siin võib muutuda? Priit Voolaid leiab, et praegusel hetkel on mootorsaani sõit  Otepää looduspargis piisavalt hästi reguleeritud. Võtmeküsimuseks on info jagamine ja inimeste suunamine selliselt,  et nende tegevus looduskaitse eesmärkidega vastuollu ei satu. Millal saabub see aeg, et võiks Otepääl käia mootorkelguga poes? Miks peab seda autot sealt talu tagant välja kaevama kui  lund on nii palju? Inimesed on üldse lõksus, nad ei pääse oma majade  ega taludeni. Seda ei olegi vaja teha, kui kelk on ja sellest saadakse üha  rohkem aru. Alaküla mäe otsa jõudes ning vaadet nautima jäädes jätsime  saanide mootorid seisma. Oodatud vaikuse asemel paitas meie kõrvu aga hoopis tükkis  Otepää poolt suusanõlvade valjuhäälditest kaikuv raadiomuusika. Loodus. Pargi idee kätkeb endas ühe keskkonnaosana  ka inimest. Olgu selleks siis saemees, mootorsaani sõitja  või mäesuusataja. Inimene on siinse talvemaastiku üks osa. Kui palju ja millistes kohtades see on ja jääb  diskussioonide allikaks. Loodusmaastik on imeline ning sellepärast on ta  ka kaitse alla võetud. Kuid tunnistagem ausalt, minule meeldiks siin selja taga  olev kupelmaastik oluliselt rohkem ilma lume peale sõidetud  risti-rästi tõmmatud mootorsõidukite jälgedeta. Nii et minu soovitus oleks. Püsige rajal. Ma unistan sellest, millest oskan. Et tuleb jälle kevad ja just sellel kevadel püüan ma  erakordselt suure viidika oma kilose. Aga millest unistab viidikas või millest haug  või lammas või lodjapuu või puu otsas istuv linnukene? Oskavad nad üldse unistada. Ma võin üksnes oletada, millest nad unistada oskaks. D. Oleks ma vareslaste hulka kuuluv Karulus,  Klandarius unistab ma küllap, et meie tänavatel on  sõiduautode asemel taas hobused, kes toodavad heitgaaside  asemel kauneid pabulaid. Just hobusepabulatest putukate otsimise järgi ongi Karulus  glandarius saanud oma eestikeelse nime pasknäer sitahärakas  ja nii edasi ja nii edasi. Olgu pastneril mis tahes nimi ega nimi ju meeste rikkuja,  veel vähem siis lindu. Pastnääri on üsna keeruline teiste Eestis tegutsevate  lindudega segamini ajada. Tal on iseloomulik sinimustvalge trikoloor tiivanukil  ja selle tõttu võiks teda pidada meie teiseks rahvuslinnuks. Erinevalt suitsupääsukesest ei lenda tema ära,  vaid jääb meie külmade karmide talvede kätte. Baskna äär ei jää talve niisama ootama, vaid ellujäämise  taga korralik talvevaru. Põhiliselt varub ta tammetõrusid, mille peidab näiteks puu  juurte vahele või siis sambla alla. Kui ta sobivat paika ei leia, on ta võimeline kaevama nokaga  maa sisse peiduurka. Neid mida transportida pole vaja, võib oksal tõru avamiseks  loodud nokaa avada ja nahka pista. Korraga võib bassner mahutada venivasse söögitoru isegi neli  kuni viis tõru. Mida lähemal on peidukoht, seda vähem tuleb  ka transportida. Oma hommikuid sisustab pasknär varusid üle kontrollides  tuuseldades läbi tuttavaid kohti ja lehealuseid. Passner kipub oma peidukohti unustama ja sellega kingib ta  uue elu näiteks tammedele. Vahel satub basner oma varu otsides peale  ka hästi mekkivale raipele millel lastakse hea maitsta. Pasknäär on tuntud kui oskuslik teiste lindude häälte jäljendaja. Kui mu silme all on tegutsenud rahulikult rasvatihane,  siis pasknäär on tavaliselt väikese linnu eemale peletanud  tihtipeale hiireviud jäljendades. Samamoodi tuleb röövlindude hääl kasuks ka enda kaitsmisel. Kevad-suvisel ajal muutub paskner üsnagi vaikseks  ja varjub tiheda alusmetsaga kuuse segametsadesse  kus ta asub ka peret üles kasvatama. Pasknääri toidulaud ei koosne pelgalt taimsest toidust. Suvel pistab ta nahka kõik elava, millest jagu saab konnad,  sisalikud linnupojad. Toitub ta ka putukatest, sealhulgas kahjuritest,  näiteks maipõrnikatest, kärsaklastest, siklastest. Kui pojad on juba suured, käivad pasknärid kambakesi toiduotsinguil. Kevadel ja suvel viibivad mulle tuttavad pasknärid metsades. Sügisel tulevad nad ka lagedamatele aladele,  põlluservadele ei pelga isegi asulatesse tungida. Pasknäridele lausa meeldib inimeste lähedal. Mis ripakil, see ära. Kuid julget lindu basknäris nüüd küll ei tasu näha. Inimeste lähedal võib baskner leida ka linnusööda kohti. Võiks arvata, et külma talvega läheb kõik söögiks. Nagu näha, on baskner üsna valiv otsides päevalilleseemnete  vahelt pähkleid. Hallidel sügisilmadel liikusid nad puude võrades justkui  tumeda varjud. Nende lend polnud kõige sujuvam, pigem kohmakas  ja laperdav. Kuigi kehtib mõningane kambavaim, siis lähemale kui meeter  pastnerid 11 ei lase. Kaval ilmega pasknäri n läbi aegade suhtutud kehvasti. Küll hirmutab ta väiksemaid linde, küll sööb ära nende toidu  ja karjub, mis hirmus. Vaatamata sellele on tal kanda oluline roll tammede  levitajana ja kahjurite hävitajana. Tema usinusest oleks kohe kindlasti paljudele inimestele õppida. Meie kultuuriruumis peetakse unistamist igati heaks  ja õigeks asjaks. Aga näiteks zen budismis loetakse rohket unistamist,  kavatsemist või mõtete mõlgutamist inimaju iseeneslikuks mäletsemiseks,  millest tasuks hoiduda, jõuda eneses sisemise vaikuseni. Nii kohe ma jäängi, vaiki kohe päris vakka. Ainult kolm sõna veel. Kolm. Soon.
