Metsloom koduloom, lemmikloom, tööloom, bioloom,  inimloom. Tegelikkuses peame me endid loomadest kõrgemaks ettemaks  justkui loomade valitsejaks nende ärakasutajaks. Me kavatseme rääkida, et oli kord aeg, kui inimene kodustas hundi,  kellest seejärel sai koer. Mulle see kodustamise jutt eriti ei istu. Hoopis enam istub mulle käsitlus, et hunt  ja inimene leidsid teineteist, avastasid koostöö. Mõlemad ju kariloomad ja oskusi ühendades võis jõuda märksa  etemate tulemusteni, näiteks jahti pidades. Ja kui me nüüd läheme koerarakendiga sõitma  siis ei ole see sugugi koerte jaoks hirmraske ränk töö,  vaid suisa lõbu, mille eest neid pealegi toide takse,  kasitakse, ravitakse ja puha. Et kes siis keda õieti ära kasutab, julgen ma küsida. Osoon testib veel viimaseid talverõõme, täna vaatame,  milliseid võimalusi pakub koertega matkamine. Kauni loodusega Ahjajõe kaldal Tartumaal Võnnu kandis on  lukkide pere pühendanud ennast koerte kasvatamisele. See vana põline kuuksaare talukoht. Oli ühel hetkel järsku saadaval ja ja, ja umbes kuus aastat  tagasi me nii siia ka selle koha soetasime. Siis ühel hetkel tulid ka armsad malamoodid meie perre. Teadmata, tegelikult, kuhu meid selle kahe malamuudi perre  võtmine ükskord välja viib. Mõte ja soov on nagu seda igipõlist Alaska malamuudi tõugu  nagu näidata ka, et ta on võimeline olema mitte ainult  peresõber sul toas ja, ja mitte ainult näitusel kena välja näha,  vaid Alaska malamot on ka tõsine töökoer  ja võib ka rakendusspordivõistlustel päris arvestatavaid  tulemusi saada. Mis huvitav ristihobu see on, et soome kelk koertele või? Jah, see on niisuguse soomekeelgu kaasaegne sportvariant,  mida Soomes toodetakse ja meil on ta laialt levinud. Hästi kerge laiade lumejalastega temaga sõita  ka pehmema raja peal ja meie kasutame seda  ka nii-öelda matkamiseks koeraga. Ja selleks ei pea olema palju koeri, et piisab,  kui sul on üks koer. Sellega võiks põhimõtteliselt külapoes käia leiva järel. Absoluutselt kelgu ettepaneku, siis on tarvis panna temale  veorakmed selga. Käpp. Oota, oota, rahu, rahu. Nii. Kelk sahiseb ja lumi krudiseb. Ei tea, kas püsin püsti sõidu lõpuni või lendan kelgult juba  esimeses kurvis. Igatahes on isane malamud hatu tahtmist täis  ja veab minusuguse täismehe ilma suurema pingutusteta sihtpunkti. Minust poole väiksem koer. Ja suutis mind ära vedada isegi mäest ülesse täiesti  imepärane südikus koera. Jah, tal on tahtmine hirmus minna, et siis ei loe see raskus  ka taga, et et et üritatakse minna nii palju,  kui vähegi jõuad, jõutakse minna. Iseloomu poolest on malamuut ääretult sõbralik,  inimese hoolt ja tähelepanu ihkav koer. Isegi liiga sõbralik, selleks, et olla hea koduvalvur tasub  aga meeles pidada, et loom jääb ikkagi loomaks  ja hoolimata eelnevast hoiatusest käitusin ma seekord valesti. Tubli ott. Süda temal ei tohi minna, muidu ta kardab  ja siis ta võib, ma räägin, tal on. Operatsiooniga käisime arsti juures ja arst ei suutnud talle  süsti ära teha ja ta peale seda täiesti umbusaldab võõraid inimesi,  et. Et ta kardab sellist võõra inimese järsku lähenemist,  pole ilusti atu, kõik on korras ju. Eks. Noh, rauna maha, atsi, sina tahad musi? Ma tean, sina tahad musi hirmsasti saada,  tema on harjunud kalli ja musi saama kogu aeg. Ma vaatan, siin on muid, ka liini temast küll mingit vedajat  ei ole ju. Miks tema, sina temast veel ei ole vedalat,  tema praegu õpib, mismoodi asi käib? Ja ketis olemine, ketis olemise oskus on väga hea oskus. Sellepärast et võistlustel ta peab oskama niimoodi ilusti istuda,  ketis ja oodata, kuna tuleb tema kord ja vaatab siis,  mida suuremad koerad teevad. Proovib järgi teha just. Aga ta, aga ta, kas, kas ta veokelgu ees  ka seal vahepeal harjutab või praegu on veel vara? Praegu harjutame teda selliste väikeste pool rakmetega,  et ta harjuks ära, et tal midagi on seljas. Et varsti paneme talle midagi sinna taha lohisema,  alguses mõni nöörijupp, hiljem mingisugune puuhalg,  siis mingi kumm. Ja siis, kui ta juba vanemaks saab, eks ole,  siis võib panna suuremat raskust või, või proovida  jalgrattaga tal juba tagasi sõita, et ta on harjunud sellega,  et miski tal taga lohiseb ja ta peab õppima ees minema. Koer peabki siis veokoerana sünnist saate juba. Nii järgmine riistapuu, mida ma proovin,  on sportkelk neljase koera rakendiga. Siin on mul see professionaalne kelk, millega käiakse võistlustel. See on niisugused pidurid, mis on kõige tähtsamad,  selline leebe pidur, millega ma siis annan tundega pidurid peale. Kui tahan aeglasemalt sõitu, siis on selline järsk pidur,  kui ma tahan ruttu kiiresti kinni pidada  ja kõige tähtsam on ankur, et kelk ise minema ei läheks. Kas siin on mingi kindel järjekord ka kelgu ees,  mis koertel peab olema, et mis koer on eespool  ja mis koer tagapool. Kelgu juht peab teadma koerte võimeid ja nende omavahelist  läbisaamist ja ja potentsiaali ja sellele vastavalt  siis komplekteeritakse raket. Et eespool on siis Võimega koer või eespool peab olema juhtkoer,  see, kes On aktiivne, kuuletub ja oskab teisi innustada rakendus. Nii nad lähevadki, nagu neil oleks tuline jutt,  aga tegu on ju ikkagi professionaalsete sportlastega. Kahte koera haut ja Himmat on nimelt pärjatud eelmisel  aastal ka aasta Malamoodi rakenditiitliga. Väga põnev sõit oli nelja koeraga sellise kiirusega  ja vahepeal ma ei tea, kas mina või koerad tahtsid pöörata,  aga ma tõesti kukkusin. Kelgu pealt maha, aga midagi hullu, koertega tulime ilusti  tagasi ja super kogemus. Alati ei pea olema kelku, kui tahad koeraga matkama minna,  et või ka lihtsalt. Koera võtta kui abimehena ja minna hoopis seljakottidega just. Ja kui koerale on vaja sööki, jooki või endale natukene  midagi kaasa, siis seda raskust ei pea alati ise tassima. Et võib koerale seljakoti selga panna. Kui palju see koer üldse on, jõuab kolmandiku enda kehakaalust? See on siis mitu kilo, umbes tema kaalub 34 kilo,  et siis kolmandiku sellest võib temale siia julgelt selga panna,  et, et et see kott toetab talle ilusti siia turja peale ja,  ja tal ei ole raske, et see raskus jaotub ilusti ära keha peal. Et ei, et ei suru kõri peale, vaid ilusti toetab siia kondi  peale rinnaku peale ja siit ülevalt peab lõppema  siis see rakmete õmbluskoht siin, kus on tal see vabaluude ristumiskoht. Paneme talle siis seljakotiga tema varustusega selga. Kui pikki matku võiks üldse niimoodi koeraga teha,  ilma et ära ei väsiks? Oi, ma arvan ikka päris pikk, mitukümmend kilomeetrit võib  ikka minna temaga. Vahepeal võib teha väiksemaid pause, et kindlasti tahad  isegi vahepeal ja korraks puhata jalga, aga tal ei ole mingi raskus,  temal on see raskus, mida ta kannab, seljas ei ole üldse  suur rändi väike söögipoolis kaasa, väike söögipoolis ju  temal kaasas, eks ole, enda näeb ka ja kui tahad rohkem võtta,  võid endale veel seljakoti selga panna. Lisaks. Sellist traditsioonilist dobagan tüüpi kelku on kasutanud  juba indiaanlased. Suurema kelgu ette oli rakendatud üle 20 koera  ja nii läbiti sadu kilomeetreid. Neli koera rakendatakse kelgu ette, siia läheb päris suur  kogus matkavarustust ja võib minna üksi kasvõi  mitmepäevasele matka e. Jõgi, mis on nüüd talvel, eks ju jäätunud see on suurepärane  maantee sellele koerarakendile. Jah, et nii nagu enne muiste ikka kasutati. Looduslikke teid ja veeteed, mis talvel olid jäätunud,  olid põhilisteks nii-öelda taliteedeks, kus  siis liiguti nii koerte kui hobuste, millega iganes. Eesti rahvas oli ju vana taliteede kasutaja. Läheb see ala üldse populaarsemaks, et Eestimaa talved on ju  täiesti korralikud, et võiksin sellist ala populariseerida. Jah. Käesolev talv on näidanud, et huvi on järsult tõusnud  ja meie poole on ka väga paljud inimesed pöördunud,  kellel on üks ker või, või kaks koera ja küsinud,  et, et mida või kuidas peaks nagu tegema,  millist varustust soetama, et, et sellist rakendivedu  harrastada üldse ja ja meile on toodud mitmeid koeri,  kes siis saavad ise harjutada siin meie teiste malamuutidega  koos suuremates tiimides ja ja, ja saada kogemusi kelguveos. Aga mis saab siis, kui nüüd talv otsa saab,  mida te siis teete, millega te siis sõidate  siis saaniga enam sõita ei saa. Siis lähevad kelgud järgmist talve ootama  ja siis võtame välja sellised vahendid, veovahendid,  mis on rataste peal. Inimest hakkasid ära kasutama, võiks öelda,  et inimesed kodustasid eeskätt need loomad,  kellele inimese karjalisus oli tuttav nende endi  karjaloomuse järgi. Lamba hobused, sead, kanad ja kes kõik veel. Kuid paljud loomaliigid ei võta inimest sugugi omaks,  ei hooli tema kodust. Me teame küll kodukanaga kodukotkast või kodukurge. Siiski võib ka toone kurg valida oma elupaigaks teie kodu  ja pole sugugi selge, kas ta kunagi üldse veel soovib  või suudabki sealt ära minna. Valged toonekured on meie oma reisija, puhkuse korraldajad. Kui nad on platsis oma hubastes, pesades postide  ja puude otsas siis teame, et kevad ja suvi on kohe-kohe  tulekul aga mõnikord ei käi ka kureilmas asjad kõikide  reeglite kohaselt. Jõgevamaal Sadalas on juba varsti pool aastat ühes lahkes  majapidamises kostiliseks kurb kuti Igor Ellison,  tema abikaasa Külli ja abiline Andres võtsid linnu eest  hoolitsemise oma südameasjaks ja kurg sai talvekorteri  mootorrataste jaoks mõeldud abihoones. Me oleme nüüd proovinud Andres kõiksuguseid trikke,  et sinu sõpra kutid sööma meelitada, aga ta ikka pelgab  inimesi ja ei tule sellest midagi välja. Täna. Täiega paistab, et, Ei taha meiega sellel teemal nagu suhelda,  eriti. No põhiliselt räime ja siis no lihatooted  ja kõike toores värk peab olema, mitte et väga vana maksu  ja südant ja neer ja kõike, mida annad, kõik läheb  ja kanakondi näiteks kanakoiva, kui annate  ka poisid ütlesid ja et see julmalt ette kohe,  et neelavad alla, et jumala eest ärge tükelda,  aga midagi. Sööb ära, et pole hirmuga, et ta ära lämbub,  midagi sellist aga juhtub. Et ainult lihatoitu ja kondiitri omada saia leib,  pakkuja mõtet ei ole, et seda ta ei võta nagu vastu. Ta puhas ja korralik lind. No suhteliselt ja näiteks rooja teeb ikka kõik ühte kohta,  mis on, ja kui ta siia ja lahtiselt jalutama saab,  siis ta paneb neid. Potsakaid igasse kohta nagu öelda, aga muidu suhteliselt  seal omas ruumis on, siis ta on suht korrahoidja. Kui soe või külm see kure eluruum olema peab,  et millist temperatuuri te hoiate siin keskkonnapoisid,  ütlesid nulli lähedane, on kõige parem mõni kraad üle  ja nii et väga poputada ka ei ole mõtet. Aga kuidas on, on ta sul nii palju südames,  et sa juba mõtled väikse kahjutundega ka,  et tuleb kevad ja ta läheb oma teed ja ei olegi enam  kellelegi räime tuua? Ei no eks ta ikka Nagu öelda, et juba tükk aega hoolitsetud eest  ja ära läheb, siis loomulikult on kahju. Paigale läheb, on ka kahju, linnul peab ikka linnuelu olema  ja on ta muide poiss või tüdruk, ei tea seda siiamaani mitte keegi. Ja ei saagi vaadata, ei tea, ei osanud keskkonnapoisid vaadata,  ei oska ja selge, nii et kuti või kati kuti,  no vahet ei ole, Hiiul ütles, et kuti sobib  nii tüdrukule häda pärast ja kui poisile,  et panen kutiks siis ja las ta olla kuti,  siis. Eelmise aasta oktoobrikuus, kui ilm juba külmaks kiskus,  jäi kuti teadmata põhjustel lõunamaale lendavast  reisigrupist maha. Kurg on väga täpse jalaga astuja. Ta koperdas juba, ta oli must ja räämas,  ta oli musta nokaga veel, eks ole, tal ei olnud see koorunud  maha see pigmentselt ja ja oli näha, et kui me nüüd midagi  kähku välja ei mõtle siis on need tema viimased päevad. Igor ei hakanud omapäi tegutsema, vaid pidas nõu kohaliku  harrastusornitoloogi Tiit Korinovi ja Tartu keskkonnaametimeestega. Kuna turvakodu harilikust kurepojast huvitatud ei olnud,  siis võeti ühiselt vastu otsus noor kurg samm-sammu haaval  õuemaja juurde meelitada. Mis trikke te siis tegite ja siis no näed,  siin on mitu oksa sellel puhul. Ja siis iga oksa otsa räim. Ja siis ta sõi siin ja. Eitasime võrgu ette, üks külg oli lahti,  toikaga fikseeritud ja siis olin garaa seal pika nööriga  tõmbasin plaks ära, kui kurepoissi alla tuli  ja oligi käes, mis sellest kutist kevadel saab? Saab kevadel kindlasti vabaks. Tal on terve elu veel ees. Ja, ja kui ta lõpuks ka lõunas ära käib siis ma kindlasti arvan,  et ta tuleb kuskil siiakanti, et kui härra Korinov paneb  talle nüüd värvilised rõngakesed, mille järgi me teda  kindlasti ära tunneme siis on mul temaga rõõm kokku saada. Miks juhtub nii nagu kutiga juhtus, et ema  ja isa teda kaasa ei võta ja et ta jääb siis kuidagimoodi  maha ja inimesed peavad tema eest hoolitsema hakkama? Ma selle kohta nüüd täpselt ei oskagi öelda,  mis taga seal sügisel siis juhtus, et kas oli mõni haigus  küljes või mõni parasiit oli sisse pugenud ja,  ja, ja seda ikka juhtub, et sügisel jäävad nõrgemad haigemad  linnud maha ja looduse looduslik valik teeb sellisel juhul  oma töö ja ja need saavad hukka see looduses ikka  nii käib. No inimesed on sel korral käitunud hästi õigesti,  nad ei ole seda lindu liialt kodustanud ja,  ja, ja milline tema saatus nüüd õige pea  siis juba märtsi lõpus olla võiks kõige parema lahenduse puhul? Jah, kõige tähtsam on sellistel juhtudel,  kui mõni selline metsloom või lind jääb inimese kätte,  et teda nüüd ära ei kodustataks. Ja valge toonekurg, see on ju suhteliselt pika  ja elueaga lind, ta võib vabalt 10 20 aastat elada  ja kui ta ükskord ära kodustatakse, siis tuleb teda väga  pikka aega üleval pidada. Toonekured on juba meile tagasi teel ja esimesed võiksid  Eestisse jõuda. Tavaliselt jõuavad märtsi viimastel päevadel,  et kui lumi sulama hakkab, siis esimesi on oodata  ja siis ilmselt võiks ka selle linnu uuesti lahti lasta. Kas selline inimeste juures elanud lind,  kas ta võetakse omaks? Ta on ju võõras, tal on teistmoodi lõhn,  tal on teistmoodi kombed, on söönud räime näiteks terve  selle aja, mis ta seal on elanud. Usun, et küll ta saab hakkama, toonekurg sööb kõike,  kellest jõud üle käib. Ja nüüd ongi, et tähtis see, et, et, et teda nüüd edasi ei toidetaks,  et kui ta ikkagi juba lahti on lastud, siis lasta tal endal  tegutseda ja kindlasti ta toitu leiab. Valge toonekurg on vägagi pesapaigatruu lind,  üldjuhul tulevadki samma kohta pesitsema  nii et, et see paar, kes on kusagil pesitsenud,  see ikka on aastaid ja aastaid samas kohas. Antud juhul on tegemist noore linnuga, kes, Veel sel aastal pesitsema ei hakka, nad hakkavad  nii kolmandal neljandal eluaastal, nii et enne kui ta  pesitsema jääb kuhugi tal on ikka mitu aastat ees  ja mitu pikka rändeteed veel ees, et loodame väga,  et ta siin selle suve üle elab ja sügisel teistega koos  ikkagi Lõuna-Aafrikasse talviti. Piiri peal. Siin on head tingimused, valged toonekurele on toitu. Juttu palju pesapaiku palju ja seetõttu on ta siia aladele  ju alles levimas, et toone kurg ei ole üldse mingi põline lind,  meil valge toonekure esimene pesitsusjuhtum fikseeriti ju  kõigest poolteist sajandit tagasi. Muide, selle kutiga on see probleem, et ega inimesed ju ei  teagi väga täpselt, kas ta on kuti või katti. Ornitoloogid ju räägivad seda lõbusat lugu,  et jah, et pesitsusperioodi alguses saab vanalindudel vahet  teha küll et emaslinnul on selg mudane. Inimene ja meri või inimene ja põld. Need sõnapaarid kõlavad üsna poeetilis-pateetiliselt. Inimene ja põõsas enam nii ülevalt ei kõla,  aga inimene ja puu on jälle täitsa tip-top. Kui aga puust tehakse paber, siis muidugi inimene  ja paber. Või veel vägevamalt inimene ja dokument. Sest inimene ilma dokumendita ei ole õigupoolest üldse mingi  õige inimene. Paber maksab, paber loeb, aga nüüd olge lahked,  on SEB pank võtnud nõuks minna oma suhetes klientidega  paberdokumentide üle digitaalsetele. Alustasid asjaga Tallinnas ja Rakveres, aga nelja aastaga  tahetakse viia paberdokumentide arv 60 protsendi võrra väiksemaks. Praegu kulub neil aastas 24 tonni paberit  ehk 650 puud. 10 aastaga siis. Kujutate ette? Ei, ta ikkagi kujutage ette. 6500 puud kõrgumas ühes rivis. Ja siis kujutage veel ette, et iga puu otsas laulab vares. Või koguni kaks. Kas te teate, et igal hommikul, kui ma koduuksest välja  tulen mind jälgitakse? Õnneks on see nii, ainult valgel ajal, pimedas nad mind ei näe. Pärast aastaid ühepoolset jälgimist otsustasin,  et ma hakkan nüüd kah neid jälgima. Meie tänase loo peategelaseks on lind, keda tunnevad kõik. See lind on nii tavaline, et võib tunduda lausa igav. See huvitav lind on. Hall vares. Hallvareseid võime märgata kõikjal enda ümber,  olenemata sellest, kas viibime suurlinnas  või hoopis keset loodusmaastikku. Alati on need linnud kusagil puude otsas jälgimas,  mis toimub. Vahel on nad üksi, vahel hulgakesi, vahel on nad  hiirvaikselt vahel kraaksuvad läbilõikavalt. Nagu nimigi ütleb, on halvarese keha põhitoonis hall  mis on maitsekalt kooskõlas musta pea ja rinnaesisega  ning musta saba ja tiibadega. Kui hallvarest lähemalt uurida, on tegu väga ilusa  sulestikuga linnuga hoolimata sellest, et pole sätendavaid  värve ja uhkeid varjundeid. Linnu pikkus on 45 kuni 47 sentimeetrit. Ta kaalub 400 kuni 650 grammi. Isased on emastest suuremad. Vareste ja minu tõsisem suhe sai alguse. Kus aastaid tagasi, kui ma kolisin maale enne seda,  ma ei taibanud, et ma olen jälgitav ja eks ole linnas  ka raskem inimesi jälgida, sellepärast et seal on neid rohkem. Maale kolides sain üsna pea aru, et kõike,  mida ma oma õues teen, jälgib vähemalt kaks tähelepaneliku silmapaari. Ja kui tuleb välja, et ma tegelen millegi sellisega,  kus võib tekkida varestel võimalus kõhutäieks muutub  jälgimine lausa piiramiseks. Hiljem märkasin, et kogu minu koduküla on jälgijate poolt  ära jagatud igal varesel või siis varesepaaril on oma õu,  kus nad mõne kõrgema puu otsas istudes tegevust jälgivad. Nii on kogu küla kaetud ühtlase võrgustikuga,  kus info levib väga kiiresti. Hallvaresed võib meil näha aasta ringi, kuid külmal  perioodil on neid märksa rohkem, sest põhjapoolsetelt  aladelt tulevad varesed siia talvituma. Samuti liiguvad osad meie varesid jällegi lõuna poole. Mul on tunne, et minu koduõue varesid on siin aasta ringi. Sellepärast, et alati on üks vares, kes mind ei karda. Meie tutvus sai alguse ajast, kui ma kõhuli jääl olles  saarmaid filmisin. Ja vares jälgis mind ning vaatas, mis ma sinna jää peale  panin ja kas see ka süüa kõlbab. Sellest ajast ma tean, et üks vares mind ei karda. Linnud oskavad vahet teha naisel ja mehel,  lapsel ja teismelisel püssita ja püssiga inimesel. Seetõttu on nad üsna hästi informeeritud,  keda peab kartma ja keda mitte. Vanad eestlased aga ennustasid, vares järgi ilma,  istus varese otsas, läks külmalt, vihtles vares ennast. Ehk siis pesi, hakkas vihma sadama ja kui varesendi mööda  lund läks, sulale. Selleks, et maanduda stressi, olla loodusele lähemal,  soovitan teil jälgida vareseid. Imine on jõukohane kõigile ja täiesti tasuta. Ja ärge siis unustage, et ka teid jälgitakse. Kui natukene järele mõtelda, siis tuleb tõdeda,  et kõige osava mini lausa salakavalalt kasutavad inimest ära lemmikloomad. Nad petavad meilt välja toidu ulualuse, arstiabi,  helluse ja hoolitsuse tasuvad aga üksnes sellega,  et on niisugused armsakesed ja nunnud kui sedagi  sest vahel hoopis käunuvad ja küünistavad. Sellepärast tulebki mul nüüd küsida, et kes küll ometigi  kaitseks meid inimesi meie lemmikloomade eest. Paneb ohkama, eksole? Ohkamegi siis üheskoos saate lõpetuseks,  et. Kolm. Osoon.
