Tervist loodusesõbra ravib matkarada Viljandimaale, mis on täis erakordselt ilusaid, romantilisi, põnevaid ja no vähemalt Eesti mastaabis kindlasti ka enneolematuid paiku, näiteks Sakala kõrgustiku kõrgeim tipp ruttu mägi on kindlasti koht, kus suusatajad võivad tervitama tulla nii põder, kits kui rebane, aga see on muidugi vaid tilk merre kogu selle suure maa-ala muude tähelepanuväärsuste seas. Ja loomulikult on Uudo timm see mees, kes meid nüüd nende pärlite juurde viib. Mina olen saatejuht, Haldi Normet-Saarna. Sakala kõrgustik jätab oma vahelduva ja mitmekesise pinnamoega peaaegu dramaatilise mulje. Mida siin küll kõike ei leidu seal looduse nii-öelda tardunud näitemäng ja kui kaua ta on juba siis sellisena püsinud, nagu me teda täna näeme? Tervist Sakala on jah, meil järgmine kõrgustik ja, ja jälle me peame minema tagasi jääaega. See viimane kõrgustik on tõesti viimase jääaja moodustis. Aga seda Sakala maastikku kujundavad hästi suured ja sügavad orud. Ja need orud on tegelikult juba siis ürgorud ehk siis eelmiste jääaegade aegsed või siis viimase jääajaeelsete jõgede poolt kujundatud orud. Niiet siin me leiame jälgi nii ajajärgsest kui ajaeelsest ajast. Ja kui me nüüd seda Kõrgustiku osa vaatame siis kindlasti looduse nautijad meelitavad need paigad, kus maastik vaheldub eriti kiiresti. Ja üheks selliseks piirkonnaks näiteks Viljandist ainult mõningad kilomeetrid lõuna poole jääv Heimtali loodi Paistu piirkond ja, ja seda piirkonda siis iseloomustab või mis tema teljeks annan just Viljandi ürgorg ja selle. Servad siis no aga läheme siis sinna ürgorgu sisse ja vaatame seal ringi. Ürgorg kuna ta on üsna suur ja pikk, no siis me võime alustada näiteks Paistu kandist ja paistus ürgorus paljanduvad jälle meile juba tuttavad punased liivakivid, mis on siis devani ajast ja kui eelmistes saadetes rääkisime hallidest liivakividest, mis olid põrtneki lademes, siis nüüd on jälle Arukülalademed, ehk siis meie enda kodumaised lademed, kus siis on kirjeldatud need liivakivid ja kui me Kagu-Eestis rääkisime nendest paljanditestatsiaal kutsutakse neid kas müürideks või taevas kodadeks siis siinkandis kutsutakse selliseid väljaandeid, millest väljuvad ka väiksed allikad, hoopis põrguteks, nii et siin on siis loodi põrgu, mis ei ole midagi muud kui eks liivakivi paljand liivakivisein, milles on väike koobas ja sellest koopast välja voolab sisallikes. Kas see võiks tähendada seda, et loodi kandi rahvas on kujundlikuma sõnaga, et siin põrandaks on saanud? No kui, kui me vaatame veel edasi nüüd meil ilmselt Õisu kandis, kui me vaatame ringi, siis me leiame sealt veel ühe põrgu. Ja siis siis me leiame tegelikult ju ka Pärnumaalt veel põrgu, Tori põrgu. Nii et noh, ilmselt saan lihtsalt lihtsalt selle piirkonna rahvale on kujunenud teistsugune sõna ja võib-olla siin väike vahe võib, võib tegelikult see selles ka olla, et et neid põrguteks nimetatakse. Või vähemalt mul praegu kohe tuleb meelde, et igal põrgul antke mingi seos allikaga. Et väike koobas võib-olla siis põrgukäik või, või millest see on tulnud, aga, aga noh, mingi selline seos nagu. Tundub olema igal juhul nende liivakivi paljandite näol on siis tegemist loodusnähtusega, mis kuskil seostub natuke põrguga, piisavalt salapäraselt. No nad on salapärased, nad on, nad on ka meil üsna tihti on, on siis sellisteks pühapaikadeks või siis ohverdamise kohaks nahka võib-olla põrgu peremehele igaks juhuks antianded nii väga meid kimbutama ei tuleks ja just see, et kui siis veel läheb sinna paljandisse väike koobas sisse, kust jookseb välja salapärane ja puhas vesi, siis võib-olla, et midagigi seotud selle teispoolsusega. Looduse lemmikud. Ja loodi lehisepuistu, on kahtlemata üks paljudest Eestimaa looduse pärlitest. Ja nüüd, kui me vaatame lehis puistud, siis tegelikult palju Eestis lehis nii loodusliku puuna väga levi ja seegi puistu seal, noh, ta ei ole küll teab mis suur pindalalt ainult kuskil poole hektari jagu. Aga mis teeb selle puistu tähelepanuväärseks on see, et, et, et ta kasvab või ta on kasvama pandud siis tegelikult väga viljakatele maadele ja, ja seetõttu on tehised seal omandanud äärmise mõõtmed, nii et seal kasvab või, või sealt leiame siis meie Eestimaa kõige kõrgemad lehised. Nad on isegi üle 43 meetri kõrgeks kasvavad ja nende suuremat diameetrit on seal küünivad üle 90 sentimeetri, nii et tõelised hiiglased. Kuigi jah, ta on meie jaoks võõrliik, aga tähelepanu väärne on ta sellegipoolest. Nii et kui sinna loodi, kanti minna, siis seal on ka väiksed õpperajad olemas, nii et täiesti selliste puu hiiglastega saab tutvuda seal. Sest ega meie kõige kõrgemad puud Järvseljas ka ei ole teab mis palju kõrgemad, nii et täiesti noh, võib tunda seal ennast nagu sipelgas seal all käimas. No kui me meenutame, siis Järvselja kõrgeimad kuused olid vist 40 meetrit lausa, et kuidas, võrreldes sellega nüüd need lehised all? Jah, meie Eesti kõige kõrgemad puud jäävad seal 45 46 meetri kanti ja noh, kui me vaatame siin siis lehist, siis on ka 43, pool meetrit on kõige kõrgem praegu välja mõõdetud, nii et käib kõva rebimine, et kas ikka meie kodumaised liigid suudavad säilitada rekord puukõrgusi või või võtab siis võõrliik nagu, nagu endalegi jätte sele. Igal juhul on see lehisepuistu seal selline ainulaadne koht Eestimaal täiesti. Aga nüüd, kui me natukene liigume veel edasi siis sellesama orundi serva peal või õigemini orundi sälkorgudes külgedele, kulgevates orgudes on Heimtalis mõisakompleksi ja selle ümber siis park ja pargiga seonduvalt veel siis sellistes sügavates kitsastes orgudes kasvab üks tähelepanu väärne puistu. Kui meil muidu Eestis ei ole Pärn puistu peapuuliigiks ehk domineerivaks või valdavaks liigiks ja pealegi veel just selle kõige kõrgema metsarindepuuliigiks, siis siin on pärnamets, aga, aga loomulikult see ei ole siis puhtalt pärnametsad või Pärnikud. Pärnikus on ka teisi puuliike, aga mis selles kohas siis erilist on, on see, seal praktiliselt puuduvad okaspuud? Seal on noh, esindatud nii Tammet kui saaret, kui vahtrad, jalakad ja mõni Künnapu eksib Kaavult ära, nii et see on tõelise Lehtmets ja see, see mets juba äratas tähelepanu möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel, et sellist metsakooslust ei ole nagu Eestimaal mujalt isegi leida sellises koguses vähemalt. Ja veel, mis seal selles samas sälkorus on Heimtali sälkorus, see on hästi rikkalikke alustaimestik ja sellele avaldab siis oma mõju veel siis selle oru nõlvadelt põhjast avanevad mitmed allikad, niiet et selline huvitav kooslus sügavas orus on ilmselt ka sügav org lihtsalt ongi andnud võimaluse natukene külmakartlik ematel liikidel seal siis hästi hakkama saada. On seal ka õpperajad, nagu sellistes erakordsetes kohtades. Jäikesest Heimtalis on isegi kolme erineva pikkusega õpperajad on Ancel kilomeetrine rada ja siis on see natuke pikem ja vist kõige pikem on seal paari paari-kolme kilomeetri pikkune, nii et see on vastavalt võimekusele ja tahtmisele on võimalik seal lühemaid ja pikemaid ringe teha ja ja uudistada siis sellist omapärast lehtmetsa, kus siis saamiseks ja katlaks varjamaks. Üks on siis pärl. Loo sealsamas Sakala kõrgustikul, kus me jätkuvalt viibime Heimtali, Loodi, Paistu ürgorus on ka selline looduse pärl nagu sinihalliku järv. Nagu ikka jah, kõrgustikel on sageli allikaid ja suuremaid ja väiksemaid, aga siis siniallika värv on veidi suurem veekogu ühes sügavamas lohus ja tema vee värv tundub sinakes sinakam kui, kui tavaliselt. Ja kui nüüd asja lähemalt vaadata, siis mis põhjustab selle sinaka värvuse? Muidugi me võime minna jälle legendide juurde ja, ja leiame sealtki tõlgendused Varuni härral hakkaseks orjatütar meeldima ja kimbutas teda ja tegi seal muid tegusid ja siis orjatüdruk ei jäänud muud üle, kui uputas ennast ära ja siniallika järve sinav vesi on siis selle orjatüdruku silmavärv. Aga kui minna maisemate asjade juurde, siis me näeme, et vesi on hästi läbipaistev ja järvepõhi paistab ilusti kätte. Ja järve põhjasetted on sellised sinakat või hallikat karva. Ja veel vaadates seda, et mis seal siis põhjas toimub, siis, siis ei toimu seal mitte see, et seal vähid ringi käivad, nii nagu Toots kutsus tüdrukuid vähke vaatama vaid seal vulisevad hoopiski allikad ja selle allik pulbitsemise käigus koguaegse põhjasette, seal liigub ja värskendab seda sinakat värvi, nii et selline põhjus siis miks järve vee värv on siis sinakad karva või noh, sinakas Allikes, selline vastavalt erinevates kohtades, erinevatest allikatest tuleb isegi natukene erinevat värvi seda välja, seda. Põhja aset järves võib vabalt suplemas käia või? No kui me võtame allika järved, siis Allikest teatavasti tuleb maa seest ja, ja maa sees. Noh, kuigi me võime ju teada, et maa sees on kuum tuum on täiesti sulamaterjal, aga kui Allikest tuleb, siis tema tuleb tulev kõrgematest kihtidest ikke ja ja seal on ühtlane temperatuur, aga sa ühtlane temperatuur on kogu aeg suhteliselt madal naasial kuskil kuskil kuni 10 kraadi ja 10 kraadisesse vette, muidugi võib minna ujuma, miks mitte karastav, aga tuleb ettevaatlik olla, äike võib krambid saada. Ja no arvestades, et on kodanikke, kes käivad suurima rõõmuga jääaugus, siis 10 kraadi on päris soe, aga kui sinna tõesti ujuma minna, et seal ei ole midagi sellist, nagu meil mitmed saated tagasi, oli jutt, et tuled järvest välja ja ja oled koos mingite vetikate või muu järve ollusega, et see on ikkagi selles mõttes karastav, et ihu jääb puhtaks või. Ihu jääb puhtaks kindlasti, sest sama allikajärv on ka ravitoimega järveks või veeks veetud ja seal on muidugi oma täiesti proosalised põhjused jälle, et mikspärast meil on ju hästi palju silmaallikaid ja et kuidas vana aja elu oli ju, ega siis ei olnud korstnaid ja, ja kogu see suits käik oli toas ja, ja noh, siis väga suitsuses silmad hästi ei tunne ja kui kui siis minna ja ja pesta ärge allikaveega enda nägu siis siis kindlasti teeb, teeb silmanägemise jälle natukene erksamaks. Nii et selles, selles mõttes allik ja järvevesi on hästi puhas ja, ja teda võib täiesti vabalt juua sealt. Ja, ja noh, ma siiski ikkagi ei soovitaks sinna minna ujuma. Viljandimaal on nii looduslikke kui tehisjärvi hulga ja suplemiseks on või ujumiseks on palju palju paremaid ja paremate kallastega järvi küll ja veel kus esisael ja kindlasti. Looduse lemmikud. Karksi mäed ja ürgorg liivakivi paljanditega ma ei tea, kas see on ka legendaarne koht, aga igal juhul kõlab võimsalt. Karksi tuntakse üldiselt ja laialt ja ja ega see maastik, mis seal on, kuna on tegemist hästi laia ürgoruga, jällegi siis nende nõlvadelt ja seda oru põhja on ka nõlva, on kasutatud nii heina kui karjamaa habeme ja ta on avatud maastik ja seetõttu nõlvadelt avaneb ilusad maastikuvaated. Ja eks see on ka põhjus, miks siis seda piirkonda on jällegi looduskaitse alla võetud, et need sellised võimsad ja ilusad vaated meil ka edaspidi säiliksid. Et ütleme seda Karksi piirkonda, vaatame siis kindlasti tuleb meelde, et Karksi saangi vanad ordulossi, varemed ja varemete kohast ongi head vaated, lossi varemed kohapeal on ürgoru sügavus. Kui nii-öelda või nõlvad on siis kuskil 30 40 meetri kõrgused ja, ja noh, eks muidugi see ühelt poolt siis oligi kaitseotstarbeline, et seda lossi ei ole sugugi mitte lihtne sealt järsust nõlvast vallutama tulla. Aga praegu sellesama ordulossi lähistel on muidugi ka üks, üks kurblooline lugu. Sellepärast, et seal oru nõlvadel kasvab meil siis üks võõrliik, see kõri kuulazzasnovski karuputk, mis siis kasvab kuskil kolme meetrini kõrgeks suured käevarre jämeduse Budget aga neid ei tasu siis eriti päiksepaistelise päeval puutuma minna, sest nad tekitavad ville ja need villid ei taha hästi paraneda üldse. Nii et see on selline teine võõrliik, mis meile sisse toodi algselt mõttega, et saame hea silo taime. Aga silotaimeks ta ega ka lehmad ei tahtnud neid hästi süüa. Ja kuna ta on hea elujõuga ja, ja eriti just mööda veekogu kaldaid levib hästi, siis Karksi lossi lähistel on ja suurel alal on oru nõlv köik üks Sasnovski karuputkemets. Ühesõnaga mingit kasu temast absoluutselt ei ole. Praegusel hetkel jahtuda ei kasutata kuskil ja ega nende võõrliikidega on üldse alati probleeme, et mingil ajal neid on toodud sisse, ehk saab mingi hea tulu ja teisest küljest põhjustavad nad tegelikult ka ökosüsteemides looduslikes kooslustes täiesti suuri probleeme. Noh, võtame siin paralleelliike veel mingeid võõrliike, kas või ameerika naaritsa näol, et saame küll farmist nagu Parema ja, ja kiiremini ja lihtsamalt karusnaha kätte. Aga kui ta loodesse läks, siis ta tõrjus välja meie euroopa naaritsa või siis kährikud, keda ka toodi sisse meile karusnahaloomad liigilise mitmekesisuse rikastamiseks, siis nad hakkasid põhjustama tõsiseid probleeme maas pesitsevate lindudele. Ja meie kanaliste asur kannad on praeguseks tunduvalt Pähe arvukamad, kui, kui nad olid varem, nii et noh, igasugune manipuleerimine looduses on äärmiselt ohtlik ja me ei tea, alati ei pruugi sugugi sissetoodud liik jääda käituma samasugused, nii nagu ta oma kodumaal oli, vaid leides hoopiski omapärase nishi siin ja õpib ümber. Niiet. Hästi ohtlik üks vale liigutus ja tagajärjed kestavad 100 aastat või kauem. Jah, ma, meil on praegu ju täiesti karuputke tõrjumise jaoks meil iga aasta keskkonnaamet tegelikult ju maksab välja nende tööde tegemiseks tuhandeid eurosid ja nii kui me neid korraks jätame selle töö soiku, siis kogus seemneid, mida karuputk toodab ühe aastaga, see on nii suur, et see, see võib nullida ära ühe aastaga 10 või 15 või veel pikema aja töö, äärmiselt kulukad asjad, ega muidu siis vanarahvas ei ütle. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika, aga meil on aeg-ajalt tehtud nii, et üheksa korda lõigatakse ja siis hakatakse alles mõtlema selle kurva maastikupildi kõrval. Muidugi leiame ka uhkemaid ja, ja huvitavamaid loodusnähtusi ja siin paljanduvad jällegi meile juba tuttavat Aruküla lademe liivakivid ehk punased liivakivid jällegi ühes sälk orust voolab välja väike ojakene ja ja tema kaldal olevas väljaandes siis on, on jällegi leitud terve rida lõuatuid ja ja, ja röövkalasid, need on siis kunagi elanud ja praeguseks siis meie looduses veel elavale silmule kauged sugulased või esivanemad. Nii et Karksi ürgorg on ka tehtud terve rida paisjärv ja need terved silmad siis muudavadki selle selle maastikupildi üldisemas plaanis siis. No Õisu ümbrus on ikka nii vaheldusrikas kant. Sinna sattudes hakkab silmade ees virvendama. Vaatamist-uudistamist on väga palju. Risu ümbrus on jah selline huvitav jällegi on muidu nii nagu nagu me tänana saada ja millegipärast on kujunenud nii, et et just orgudes käimine ja orunõlvadel ka siin on tegemist ühe ürgoruga seekord siis selle ürgoru nimeks RIM ürgorg ja seal põhjas oru põhjas voolab siis väike Viidva oja ja tema kallastel järjekordselt paljanduvad meil devoni liivakivid. Ja vot siin on seda Õisu paljandit siiski kutsutud ka Mulgimaa taevaskojaks. Et noh, väike nemad võrdlus. Ma võib-olla ka just mõjutas sealt Kagu-Eesti poolt, et kuna seal olid võimsad taevaskojad, siis siis Mulgimaal võiks ka ju Taevaskoda alla ja, ja, ja vot seda on siis siin ka paralleelnimena kutsutud Mulgimaa taevaskojaks. Aga suurust ja võimsust pole kaugeltki nii palju. Jah. Ei, loomulikult mitte sellepärast, et antud juhul see paljand on vaid 15 meetrit siiski küllaltki kõrge. Aga tema pikkus on seal 35 40 meetri jagu, ainult taevaskojal on ikka 100 meetriga võtta seda paljandit, ega siis kõik ei peagi olema ju kõige-kõige-kõigemad vaatamist vääriv ta on ja siis seal on väike rajaken olemas ja sellises sügavas orus käies no siis on jälle nii, et mets ja, ja Oja ja paljand, noh need kõik on põnevad. Nii et väikse käänaku tagant juba avaneb järgmine vaatepilt ja, ja see on hästi huvitav, vahelduv maastik seal. Mõned koopad ka huvilisele silma jäävad. Vot seal kohapeal ei ole koobast otseselt, aga aga kui me nüüd liigume, liigume siis allavoolu seal liivaoja maja ta, siis me jõuame varsti Õisu mõisakompleksi juurde ja mõisaparki. Nii et see on üsna vanade puudega park, seal on õõnsusi ja peale selle mõisakompleksis on suured vanad jääkeldrid. Ja, ja need keldrid ja need õõnsad puud on head elupaigad nahkhiirtele ja noh, selles mõisapargis siis õhtusel ajal ringi liikudes võib näha neid ringi lendamas leide on kohe massiliselt, siis no Neid ei ole niimoodi tuhandetega seal lendamas, aga, aga kümnetes küll. Ja noh, selles mõttes nahkhiired on muidugi keerulised olevused, et nende liikide määramine on suht keeruline ja nende tuvastamine ka on. Noh, näed küll, ta lendab, aga neid neid tuvastatakse näiteks praegusel ajal spetsiaalsed ultrahelidetektorite abil. Ehk siis see ultrahelivastuvõtja registreerib nahkhiirte poolt välja saadetud ultraheli, sest nad ju lendavad ja orienteeruvad ultraheli ja kajalokatsiooni abil ehk siis peegelduva ultraheli abil. Ja siis muudetakse natukene kõrvale kuuldavamaks ja vot see, see plõgin siis millised sagedused, milliste rütmidega see ultrahelivälja saadetakse, seal on liigispetsiifiline, nii et meil on üle 10 liigi nahkhiire ja sealt pargist võime näide üsna mitmeid leida. No milliseid loomi veel võib kohata nii Õisu paljandi kandis kui sinna tagasi minna, et kui juba loomade peale jutt läks? Kui juba loomade peale jutt läks, siis noh, linnud on ka loomad ja kui me linde tahame vaadata, siis liiguks natukene mööda ridva v-le allapoole ja jõuaksime Õisu järve juurde järve siia kohale jõudmisega on mõningad legendid, et tegelikult toimus kummalisel moel, et Türi lähedal on oht Oisu ja sealt olla otsustanud kogu selle piirkonna vesi enda hõlmad vöö vahele panna ja rändama minna ja siis jõudnud seisukohale ja seal seal siis maha sadanud kõige täiega ja siis tekkinud Õisu järv. Nii et mäng kohanimedega, Oisu ja Õisu. Aga järv on oluline nii lindude pesitsuskohana kui ka siis rände ajal lendude peatuspaigana. Ja selle järvega on veel üks huvitav liik seotud seekord küll vetikas ja, ja kui me selle järve kaldale lähme, siis näeb, võime näha vees selliseid huvitavaid, kuni tennispallisuuruseid, rohelisi kerasid või võipalle. Ja tegemist on siis Eestis mitte nii väga laialt levinud rohevetikaga, mis siis kolooniaid moodustav. Ja siis selliseid tennispalli taolisi või, või väiksemaid kuule moodustab ja selle selle vetika nimi on siis järvepall. Nii et ka üks, üks huvitav loodusnähtus mujal seda järve palli kohta on mõningates järvedes, aga ta ei ole eriti laialt levinud meil Eestis, nii et Õisu järv on üks tuntumaid selle vetika kasvukohti ja sealse järve ääres või peaaegu et iga kord seda noh, mõnda suuremat või väiksemat kogumikku siis leida. Looduse lemmikud. No aga see Sakala kõrgustik, millest täna nii mitme kandi pealt juttu oli, on siis tõepoolest ka niisugune jalgsimatkajate suusatajate ja miks mitte ka näiteks ratturite paradiis. Sinna pääseb kenasti ligi, seal ei ole selliseid takistusi, et rahulikult uudistada, milliseid imesid ja pärle loodus seal pakub. Kui me vaatame nüüd Sakala piirkonda või, või ka Viljandimaad laiemalt siis võrreldes teiste piirkondadega ma peaks ütlema, et Viljandimaal on kuidagi kaitstavad alad, on sellised väiksemõõdulised, nad ei ole eriti suured, noh, välja arvatud servaalale jäävad Soomaa või Alam-Pedja siis valdavalt on ka nendele ligipääsud noh, välja arvatud siis mõningate ohustatud või haruldaste tiikide kaitseks loodud looduskaitsealad. Nende ligipääsud on suht head ja paljudes kohtades on siis ka ettevalmistatud matka ja, ja õpperadasid, noh, juba eelmainitud Heimtalis olid nad olemas ja, ja loodi põrgus, on nad olemas, lehised võistluses võiga, võtame ridvaoja ja, ja risu ümbrusega, seal on, on matkaradu, nii et. Nii et paljud meie Viljandimaa pärlite juures on täiesti sellised teavitussilte ja ja rabasid siis loodud, et kas jalgsi või, või siis Matariseeritud liiklusvahendiga suuremaid teid pidi nendele ligi. Pääseda selline oli siis tänavale looduse lemmikute saade Viljandimaast ja täpsemalt öeldes sealsest Sakala kõrgustikust. Ja nüüd me jõuame jälle traditsioonilise saate osa juurde, et lugeda ette, mida on laekunud meie kuulajatelt. Eelmise saate lõpus palusime saata pilte ja lühikirjeldusi Tartumaast ning kuna seekord jäi kahe saate vahele tervelt kaks nädalat siis võiks öelda, et teie vastu kajagi laekus oma kaks korda rohkem. Kolmanda märtsi saate ajal oli teatavasti suusatamise ülekanne, nii et nõnda oli piisavalt aega paremad mõtted ja fotod välja valida. Kõigepealt suur tänu ilusate piltide autoritele, kelle hulgas on võiks öelda nii püsiautoreid kui ka andekaid uustulnukaid kuivatada, et meie saate kodulehele aadressil vikerraadiopunkt ee kaldkriips lemmikud. Siis näete hulgaliselt võrratuid vaateid, mille autoriteks on Estra Kink, Koidula soe helina pärnaste Triin Ojakäär, Jüri Varik, Kaljulaine loo Kalju rea, Toomas, Jüri, Ado ja ülimalt toredal kombel ka Jõgeva aleviku lasteaed. Me söandan väita, et tegu on täiesti unikaalse loodusfotonäitusega. Minge aga aadressile vikerraadio poee lemmikud ja ehk veendute teiegi. Nii ta ka paar toredat lugu, mille siinkohal ette loen. Alustame seekord uustulnuka Triin Ojakääru kirjapandu ka mille kohta võib muuhulgas öelda Triinu kolm fotot meie kodulehel on selle loo illustratsiooniks, niisiis üle-eelmisel aastal oli kunstisuvepraktika raames meile antud ülesanne välja mõelda hea idee maastikukunstiks. Tänu meie ühisele idee arendusele kujunes lõpuks välja õrnast puude ühendus võrgustikust et rõhutada seda, kui ühenduses on loodus tegelikult, mis meile muidu näha ei ole. Kuna meil endal vahendeid ei olnud, saime abi lahkelt küla tädikesed, kes meile niiti andis ja edu soovis. Leidsime mõnusa koha metsas, kuhu päike läbi puude päeval peale paistis ning kus puudulid kompositsioonilt hästi paigas. Niitide sidumine võttis mõned päevad aega, kuid tulemus oli kaunim, kui oleksime saanud loobuda. Ta keskel lähedal asuvate puude vahel oli võrgustik eriti tihe. Kaugemale liikudes hõrenes. Meie maastikukunstiteos sai endale nimeks looduse habras seotus. Toila pargi korrashoidjad palusid meil töö üles jätta, et ka külaelanikud ja lihtsalt külastajad saaksid sellest osa saada. Töö autorid olid Triin Ojakäär, Laura Jüristo ja Karolina Tammik. Aitäh Triin toreda looja fotode eest ning teiseks loeksin ette juba meie staažika kaasautori Tiiuubeliimuva seekordse pala. Maakonda momendil ei mäleta, Tallinn-Tartu maantee teel aga võis olla jalgrattasõit. Dust Põltsamaalapiteki näitusele. Pikk lauge kurv väikeses lohus talu lähedal idas elektripostil suurem valge toonekure pesa. Kolm poega jalutavad ringiratast üksteise järel mööda pesa serva kiikavad kaelu sirutada igatahes alla kõrvale ja kaugemale jõuavad mitu tuuri teha. Vaatan teed, sõidan aeglaselt ja vaatan pesal liikuvaid kurepoegi, saan pesapostist mööda. Samal ajal stardib kurevanem veidi Tallinna poolt teeääred ala pealt ja suundub kaarega kõrgust, kogudes pesale pidurdanya jäändeebervale seisma märkmete tegemiseks. Kui pilgu üle õla tahapoole kurepesale suunan, siis on kurevanem pesale maandunud. Sätib veel tiibu, kui aga ühtegi poega pole enam näha, kõik kolm on pesa põhjas peidus. Mis see siis oli? Kas kurevanem hoiatas poegi, et rattur võib ohtlik olla? Võib-olla aga mõni Tähelepanelikum Kure vaatleja ütleb, et täiesti tavaline, et suured pojad enne vana kuremaandumist istuvad pesale Te ei segaks, saabuja laskumist teevad tee vabaks. Samas meenub nii mõnigi söögitunni algus, kus vanalind saabub, poetab toidupesa keskele, aga pojad jäävad kogu aeg nähtavaks. Siis on söögiotsimine pesa põhjast neli saba upis, tiivad tasakaalu hoidmas ja Ringliikumine aeglasem. Analind lahkub varsti pesa servalt uue toidu järele. Ei ole see söögitund nii vaikne ühti, on ikka hääli söömise ajal ka lähedale pesa alla kuulda. See ei ole ainult nokkade klõbin, on sosinad ja kähinad ka. Või teevad tasakaalu tiivad lennuasendeid, muutes sellist häält. Mis muud kui veel kord suur tänu kõigile fotode ja lugude autoritele ja nüüd siis uus väike ülesanne. Ülesandeks oleks siis saapaelamustest pilt ja lugusid Viljandimaalt. Teie saadetised on oodatud aadressil lemmiku tät relee või Kreutzwaldi 14 10 124 Tallinn. Vikerraadio looduse lemmikud. Sellega on tänane saade lõppenud, kuhu matkame nädala pärast. Järgnevalt läheksime siis Pärnumaale ja nimelt Lõuna-Pärnumaal. Stuudios olid Uudo Timm Haldi Normet-Saarna jaanuaris tõmbas Kuulmiseni nädala pärast.
