See oli kaval rebane. Veli veelkord. Tere, lapsed. Lapsukesed. Mina õpetasin siin Jutale ja ja Vellile niisuguse loomade  mõistatamise mängu selgeks ja see käib niimoodi,  et keegi mängib mingisugust looma ja siis teised arvavad ära,  et kes loom see on. Nii et te võite ka arvata, mis looma velli  või uta mängivad. Eks. See on see jänes, kõrvad on kõrvu pead ette kujutama. Kartlik jänes on jänes, õige. Kui jänes jänes on selline Kui ma sain vastuse, et on kõrval, siis on jänes selge pilt  selline pisut hirmunud, teadlik ja harja üks. Ja. Nii minu kord. Ti palun mulle need minu töövahendid lähemale,  see ja see purk. Mis sa ütlesid? Aga mina arvasin, et kärbes. Mulle nüüd kärbes on ju laisk, see oli nii agar,  mesimumm lendas õielt õiele. Juta, sa teed praegu kärbsele üle kohut ja mõned kärbsed on  küll sellised väga tüütud ja tülikad ja,  ja kannavad haigusi edasi, aga teised kärbsed on jälle väga kasulikud. Väga ilusad, näiteks sirelased. Minu lemmikud sirelase, millised need sirelase? Sirelased on sellised kärbsed, mis näevad välja nagu erilased,  aga nad on natukene väiksemad ja kui nad lendavad,  siis nad suudavad olla õhus ühe koha peal  ja teevad sellist pinisevat häält. Sellist umbes. Ma ju tean väga hästi neid, kui ma maal selles  päevitustoolis raamatut suvel tädi juures raamatud suvel  just siis nad sageli on minu pea kohal ja pinisevad niimoodi  ja siis ma kohe ajan juttu nendega, küsin nende käest. No mis sa nüüd jälle tahad? Ja ta, ma arvan, nad peavad sind. Lilleküla. Ja sa oled selline lillekese moodi. Nende põhihuvi on ju lillel lillele lendamine  ja sealt lillede pealt nektari kogumine,  sellised kärbsed. Nad on väga kasulikud sellepärast, et nad aitavad lilledele  veel tolmeldada. Sa tead seda sõna timu. Tolm tolmeldada. Ja on üks asi veel, mis nende puhul on väga hea see see,  et nende vastu Hävitavad lehetäisid, sest nad on aegnikule ju suureks abi. No muidugi ja kärbes, kärbse liik kärbseid on sadu erinevaid liike. Väga põnev. Kuulge, aga nüüd on probleem Et kui mina Vabandust peaksin hakkama mängima kärbest nii,  et siis millist kärbest mängida kas toakärbest  või siis põdrakärbest või hoopis hoopis sirelast. Tei ja ja toakärbes ja ilmselt ka porikärbes,  kes on tuntud oma laiskuse poolest, on ilmselt kõige äratuntavamad,  aga ei oleks huvitav, ei ole veni huvitav,  mina arvan, et, et põdrakärbest või siis näiteks sedasama  minu lemmikut sirelast oleks palju palju põnevam mängida  ja põdrakärbes ju poeb sulle juuste sisse,  on väga tüütu riiete ja, ja see oleks sul põnev. Ma üldse arvan niimoodi, et meie ka siin oma mängus me  proovime kuidagi teha selle looma äraarvamise väga lihtsaks. Kui inimesele tundub, et see on nii või liiga palju nagu Ja sellepärast, et need loomad, mida me mängime,  need ei ole üldse tegelikult päriselus sellised,  nagu meie praegu ette kujutame või mängime  ja nad me ei mängiti looma, ma võiks öelda. Prooviks äkki rohkem looma mängida, mitte seda imelikku ettekujutus. Ja ja, ja mitte mingit muinasjututegelast. Kuidas siis üldse on tekkinud sellised eelarvamused nendest loomadest? Sa kohtab niisugust rebast nagu jah, nagu mina mängisin,  see eriti kaval ja jalapäran. Ma arvan, et ehk need on tulnud enne muistsetest juttudest  võib küll olla ja sest Eesti looma muinasjuttudes on ju  rebane sageli selline kaval salakaval tõmbab sellel tugeval  ja rumalal karul ja kurja ja natukene totu hundil naha üle  kõrvade ja täpselt täpselt, aga ütle kust sina näiteks Juta  oled kohanud sellist kavalat salakavalat,  rebast sa oled näinud metsas? Päris rebastema, mõtlen, vot tõesti metsas,  mina rebast ei ole üldse kohanud. Ta on ju nii pelglik ilmselt. Aga ma olen näinud teda üle välja kiiresti jooksmas,  nii et valge sabatutt ainult korraks täpselt täpselt,  sest ta on väga kartlik, väga kartlik ja rebane ei ole üldse  selline kraatsiline või, või sujuv niimoodi,  nagu me teda tavaliselt kujutame. Kust sa tead? Õige ta on, pigem ma ütleks ka koera koeraliku käitumisega  natuke nurgeline kartlik, ketlik ja natuke  ja haugub ka väga õige. Nii et ei ole üldse siin niisugune kaval rebane,  võime ütelda, et see on nagu eelarvamus. Meil on rebase suhtes eelarvamus ja nagu kärbse suhteski. Jah. Ma ütlesin nii targasti. Mis see eelarvamus siis on? See on selline silt, mis on sellele loomale nagu külge  mõttes kleebitud just vaga. Mihkel rääkis eile, et et näiteks meil on eelarvamus,  et roosa, see ei ole üldse meeste värv aga tegelikult ei ole olemas,  et on meeste värvid, siis naiste värvid,  siis laste värvid, siis vanurite värvid ei ole olemas. Jah, just väga õige. Nii minu mäng tuleb, nüüd ma mõtlesin ühe mängu välja,  teeme niimoodi, et mul on ju ta aita mul  selle mohari all on need asjad tõsta. Selle mohari lõng on lõng, tõsta need välja. Ja need on tühjad, eks ju, mis ma teen kontrolli kas on  tühjad ja väga hea, kas Vellil mingi kirjutus,  vahend on siin kuskil peaks olema ja ongi väga hea  ja siin selle joonistuse, bloki või kirjaploki vahel on  timul juba valmis kirjutatud looma nimi sedeli peal. Aga nüüd on niimoodi, et Velli peab kirjutama,  milline see loom on nagu omadussõna, aga me ei tohi ennem vaadata,  et las velli kirjutab ennem ära selle omadussõna  ja siis me tõmbame siit ühe looma nime välja  ja ju ta Sina mängid? Väga tore mõte. See on väga tore mõte, aitäh. See aitab kindlasti meil nendest eelarvamustest vabaneda. Ütle kui võib, võib, oot, oot, oot oot, oot,  äkki vahetame kohad ära, siis sa saad paremini mängida siin. Lilled. Nii läks ja läks. Need, lilled muide, ma ise tegin nii ilusad lilled. Nii arg. Mis loom karu? Väga tore. Nojah, ta ei tea täpselt, kas tulla mesitaru poole  või mitte. Mitte tulla. Väga tore, väga tore, juta, ilus, nii kõik arud ei pea olema julged,  võivad olla arad, järgmine järgmine oma. Nii. Edev. Väga-väga edev ja väga kraatsiline, väga tore. Lõvi kaval lõvi. Võib-olla velli üllatab neid nüüd kavala lõviga. Ma ei tea, ma proovin. Vaatad alguses, et lõvi polegi, lähed lähemale  ja siis on. Väga vallatu. Drukire mäng, palju toredam kui see meie eelmine,  no eelmine oli väga lihtne jah, väga lihtne,  nüüd pidi rohkem ajusid liigutama. Mul oli kohe teate niisugune tunne, et ma peaks hakkama uusi  muinasjutte välja mõtlema, näiteks lugu kavalast,  konnast ja südamlikust. Seast. Väga tore mõte, Timmu, väga tore mõte. Sa pane need lood kirja ja siis me saame mõni päev need  lastetoas ette lugeda. Ma kirjutan kohe päris raamatu lastetoa Timmu uued looma muinasjutud,  homseni. Palun mulle pastapliiatsite kom.
