Sirk, sir. Sert kodust vimkal kotsu. Kes see on? See on mimm, vimmagala vimm, karplaste hulka kuuluv  poolsiirdelise eluviisiga kalaliik. Poolsiirdeline tähendab seda, et osa vimbasid ei lähegi merre,  vaid elab jõgedes, järvedes aastaringselt. Eestis koeb Vim seitsmeteistkümnes jões,  kuid enamuses neist on teda üsna napilt. Meie tuntuimateks vimmajõgedeks on Pärnu jõgi  ja Kasari koos oma haru jõgedega. Umbes nädala jagu päevad tagasi oli kuulda,  et Pärnu jõelt on tulnud mõned esimesed vimmad. Saame siin Aarega kokku, vaatame, kas süda talvel on  võimalik Pärnu jõelt vimpa püüda või mitte. Tulime kolme mehega hunnikuvarustust on kaasas,  aga vaatame, mis Aare selle peale kostab. No tere, Aare, sa oled juba siin seitsmest valmis nagu oma  koolis just nimelt jah, et kui ta on, on midagi juba tulnud? No mõned laksud on olnud, aga esialgu on ootusärevus ainult. Me tulime nüüd siia Pärnu sõude baasi alla,  et, et on siin mingid kindlad kohad Pärnus  või kuidas see, kuidas see käib ikka jah,  vim on selline voolukala ja siin on selline voolu. Koridor. Kus tasub teda otsida kõige rohkem, et sõudebaasi alune on  olnud läbi aegade väga hea püügipaik, et. Aga kas see päris niisugune südatalvine püük erineb kuidagi  ka kevadisest püügist või on siin nagu vahet? No ikka jah, et siin. Paks jää lumi peal, vee all on pime. Et kindlasti, kui juba see viimane jää on kala,  on neil rohkem liikuvam. Et kindlasti kalavõtt on aktiivsem. Ehk et tegelikult siis pigem see vimb, on niisugune harv  külaline talvel kui teine kala. Ei, mitte. Lihtsalt, et on üks päev, kus on, teda, on rohkem kuidagi  ilmastikus on asi kinni. Tegelikult paar päeva tagasi ta muutis ilma ära,  enne seda oli sula, nüüd läks külmemaks. Kirdetuul vist on kirdetuul. Et just nädalavahetusel, et olid väga ilusaid vimmasaake  saadud ja esmaspäeval keeras, keeras tuule ära magnettorm ja. Ja õhurõhulangus ja ilmselt sellepärast on praegu  ka see vimmavõtte on selline, et kehvapoolne jah,  et võib öelda, et. No selge, aga eks me siis proovime, nagu ikka,  me oleme kõige halvema ilmaga tulnud. Nagu ikka ja eile oli kindlasti hea kalapäev,  nagu ikka ja ülehomme ja on kõige parem. Mus siin on jah, meil väga oluline, see peibutussöötmine  täidetakse ära eelniisutatud, sööd kodus. Kaan kinni. Ja splindiga. Kaan lukustada. Nii. Ja nüüd alla võid jätta selle söödakonteineri sisse võid  otsekohe tühjaks ta teha, see kaan tuleb ära. Kui järsult tõmmata. Siis tekib selline hea söödapilv, kuna jõe vool on praegu,  hetkel on mere poole vahel võib olla ja Pärnus see vool  teistpidi ne. Et siis on tehtud see auk nüüd natukene siis sööda auk on  tehtud natukene püügi paigast allapoole. Nii kerge järsu liigutusega kaan ära. Nii söödakonteiner on tühi, võib välja jätta. Nii, püügiplats on ära jälle söödastatud. Ja talvel käib see asi nagu natuke minituursemalt jah,  et suvel on suuremad söödapanged. Talvel on väiksemad ülearu midagi anda ei tasu. Oht, et kala lihtsalt üle söödad. Kas su sööda sisse on tõuka ja hotelliga pandud  ja täpselt? Seda just talvistel söötadel soovitakse kõige rohkem. Matõll ja kärbsetõuk ka samamoodi peenestatud ussid. Kuna sööta on elav sees, siis on kindlasti kalal on  äärmiselt äärmiselt huvitav siin söödaplatsi läheduses olla,  sest kindlasti kõige rohkem teda veibutab siiski selline  liikuv sööt. Kala liigub vastuvoolu ja igal juhul jõuab ta,  kui teda on ja tal söögi on, siis ta selle püügiplatsi peale  ka jõuab. Mul on selline väike libisev tina siin kuus grammi. Väike stopper on ka lips paarkümmend 30 sentimeetrit. Ja kirplant varustatud kärbsetõugu ja matelliga. Selline hea paras amps. Ja kui nüüd ta põhja peale kukub, see rakendus siit  sisuliselt hästi on näha nooguti pealt see võtmine kõik. Libisevana on ta kindlasti võib-olla halva võtu puhul parem,  sest kui kala vähegi tunneb mingit takistust,  kui see tina tuleks siin kinni ja kala võtaks,  tunneks selle tinaraskust kohe ja võib kergesti  selle sööda kohe välja sülitada. Et tegelikult ei jõuagi lihtsalt ära hakkida seda kala. Ja võimalik on kasutada kolme lipsu. Mina kasutan ühte vähem segadust kipuvad need üleliigsed  lipsud igale poole takerduma jääaugu ääre taha kinni. Kui see kala võtab ja sul sööt on korralik otsas,  siis piisab täiesti ühest lipsust. Nüüd on näha, tina on otse otse all, praegu. Nooguti on parasjagu, on väikse nurga all siin kohe  ka hakkab. Midagi võtma siin väike liigutamine on hea,  vahel tahab rohkem seisvat sööta, aga pisikene liigutamine  ei tee paha, isegi väga halva võtu korral võib täitsa õnge. Aga kas sa palalaikat näiteks üldse ei kasuta? Palalaikat, jah, Pärnu jõe peal pisut keeruline kasutada,  et siin on, esiteks jah, need voolud voolud,  mis siin segavad, et omale meeldib rohkem ikkagi see  põhjatunnetus kätte saada, et ma tean, et ma olen oma  rakendusega põhjas ikkagi kala on nagu reeglina seal põhja  peal on nagu jah. Nii võtt oli otsa ei jäänud. Soovime uuesti. Väiksem asi särg, vist väike nurg, ahven,  opis, kõike meil on siin. Täpselt praegu sellisel segapüügil siin mingi hetk lihtsalt  hakkab vimm, hakkab liikuma ja tuleb siit ainult vimma näiteks. Pole üldse pole üldse võimatu, et see veel juhtub täna  näiteks või nii võimalik on ka siis. Püüda siin Pärnu jõe peal, võtan vahepeal siit kala välja. Näitan edasi. Särjepoiss. Võimalik. Kui on ka siis püüda sellise raskema golfram kirplandiga  paari kolme grammine täiesti toimib ja ülespoole väikse  lipsu veel. 10 10 senti kõrgemale, pisut võib-olla jäigemas tamiilis teha. Et ta, et ta siia ei hakkaks selle pealiini ümber keerduma. Ja samamoodi söödastada kärbse tõuguga hotelliga. Tamiiliks võib kasutada siin sellist pealiinil maksimum maksimum,  jah, mingisugune. Null. 18, võib-olla et mitte mitte rohkem, sest vahel jah,  et jah, siin suuremad, suuremad vimmad ja ise kilosed vimmad  ei ole siin Pärnus eriti eriti väga haruldased,  et väga jämedat tamiili kasutada ei soovitaks siiski jah,  see üle 0,2 kindlasti on liigmis liig. Kui rääkida nüüd siin puiklandiga püügist Hetkel praegu selline 10 grammine Pärnu jõe peal ideaalne suurus,  kui on vool kiirem. Landikarbi võiks olla ka 20 30 grammiseid põiklanti,  sest vastasel juhul on jälle niimoodi, et seda põhja kätte  ei saa ja ja kuigi jah, nagu voolust saab teda isegi põhja kättesaamata,  saab balanssiiriga täiesti korraliku kala võib saada aga aga  siiski alati hea, on see põhi ikkagi kätte saada. Ja ülespoole oleme siin kasutanud veel sellist väikest kerget. Muskat. Selline plastmass kirplant väikse lõngatupsuga vahel võtab  ka väga hästi kalasõda ahven, vimm, kõik võtavad  ka ülemist, aga mul praegu siin seda küljes ei ole. See vimb on ilusti mõõdus. Enamus vimbu, kes Pärnu jõel kesktalvel jää alt välja sikutatakse,  ei anna paraku mõõtu välja. Vimma, alammõõt see suur Ell sabauime lõpuni on 30  sentimeetrit ning kõik lühemad tuleb tagasi lasta. Tagasi tasuks lasta ka kõik pisemad särjed,  nurud ja ahvenad. Kui muidugi ongi üldse, keda tagasi lasta. Mis on tõsi, on see, et, Aare kutsus meid Pärnusse, aga seda ta ei öelnud,  et jätke oma palalaikad ja muu jama maha,  tuleb ise ridvad ehitada. Ta püüab seal oma tinaga kalahunnid kõrval,  mina isegi ei saa põhja kätte. On mul ka palalaika on kaasas täpselt, aga ma just mõtlesin  ta sellepärast kaasa, et et siin on jah,  Pärnus on väga huvitav see, see viidika püük,  mida on, mida on siin viimastel aegadel jälle jälle varem  sellest nagu kuulnud ei ole, aga viidikas väga maitsev kala. Ja ta on niimoodi, Ta on kuskil jah, meeter meeter,  võib-olla pinnast on ujuvad neid ikka väga suured parved  ja keegi avastas juhuslikult, vaatas, vaatas lihtsalt  jääaugust alla, nägi, et meeletud parved,  peenikest kala ujub all ja hakati seda proovima  ja ja väga hästi. Pärnu nurgudel on siin nagu näha, siin selline väike täpp on küljes. Et see on Pärnu jõele väga iseloomulik, et. Seda karta ei maksa. Särgedel esineb ka sellist asja. Kas keegi teab, kuidas teha? Sama suurel murul ja sama suure latika vahet. Põhilisi latika ja nuru erinevusi on tema silm. Et nurul on hästi suur silm ja ninamiku ja silma vahele  üldiselt teist silma ei mahu enam, sest latikal on hästi  väike silm. Ja siia mahub nagu ilusasti see silm vahele. Et silma järgi tehakse kõige rohkem nagu vahet siis,  kui ta on nagu niisugune, kahe vahepealne. Terve selle püügipäeva peale siis üks selline vimb,  et, et ta on küll kenasti mõõdus ja natuke peale,  aga ei midagi väga suurt. Küll aga on siin igasugust muud kala tulnud,  et tegelikult on nurgusärg ahvenad. Et selles mõttes püük on lõbus Aga noh, meil ei jää muud üle kui nentida fakti,  et järgmine kord tuleb natukene paremate rakendustega tulla,  sest meie oma varustusega ikka jäime Aarele väga kõvasti alla. Asja kenamaks pooleks on see, et igal kalailma vaatajal on  nüüd võimalik üsna kergesti riidupüügi tulemus üle lüüa. Seda enam, et küünlakuust on vahepeal saanud sulakuu  ning jäävimb kohe kohe tulemas. Aga kes ta on, see jäävimb ning kas on olemas  ka muid vimbasid ja mis neil kõigil veel sees võib olla? Selja poolt loomulikult on pruunikaid ka  ja kollaka tooniga lausa, kuid enamasti meres. Tulijad sellised kalad, nad on tõepoolest. No nagu tead, sinkias teras väga kvaliteetne teras,  vot sellist värvi on need kalad ja nendel on väga omapärased näod. Nii omapärased ja kogu nende keha, kui on kiirujumiseks  niivõrd sobiv, et teda aetakse vahest lõhilastega segi. No näiteks siia lastega tõsiselt alaseisune suu vimmal teeb tema. Teha esiotsa eriti hüdrodünaamiliselt sobivaks kiireks  ujumiseks ja loomulikult sellise suuga on väga hea nagu  haiteate mingil määral väga hea süüa kõiksugu ilusaid,  toredaid vähikesi. Vees ja loomulikult putukate vastse, no okei,  see on siis kiilivastne, sobib. Jalgu on siis ainult kuus muidugi jah. Ja see kala. Im on portsi oonselt kudev liig millist vimba kudemise  perioodide järgi me tunneme. Jäävim on, kes hüppab, kas adest üle. Järgmine. Kari tuleb siis, kui toomingas hakkab õitsema. See on toomingavim ja see on tõesti maikuus,  siis kui läheb reeglina külmemaks. Meie looduses toominga külm ei ole müüt,  see on täiesti reaalne klimaatiline nähtus  ja toomingale, see on äärmiselt soodne. Kuumad päevad. Vähemalt mõned. No ütleme, mai alguses jah, ja kõik lilled. Kevadised vähemalt ja õitse paiskuvad lahti,  aga siis tuleb külma õhumass ja pikemaks ajaks see on  signaal toominga viimane, aga siis on ka heinaviim. Ta tuleb siis, kui esimest heina tehakse lausa juunis  näiteks või mai lõpul. Suurepärane kala. Kui maitsev ta on, sellest ma ei hakka rääkima,  see on lihtsalt kulinaarne poeem. Kuid. Üks väike jutt, kui lubate, soovitus päris lõpuks. Vimmal. On väga omal kohal linnuroni suur lai, nad võivad olla  nii suured. Nii need paelussid Hästi võimas, mida ma tahtsin teile öelda. Linnuroni ei ole inimesele mitte üks raas ohtlik. Ärge visake seda fantastilist kala välja lihtsalt  sellepärast tema kõhuõõnes, mitte muidugi maos  või sooltes. Kõhuõõnes on see suur Valkja uss, põhjarahvad Põhja-Euraasia rahvad. Saamid. Eskimodeni, eks ole sukeldu, praevad kala,  linnu roni kui rasva peal ja saavad väga palju väärt usk  vitamiine juurde. Ma ei palu, et te praeksite neid linnu ronisid,  aga vähemalt visake minema neid. Kuid kala jätke endale, seal ei ole mitte midagi viga. Läheme oma saatega nüüd servast serva kesktalvest viimasesse kevadpäeva,  mil veel vimba püüda tohib. Jääst nagu võite tähele panna, on saanud voolav vesi  ja linnulaul ei mahu kõrvadesse ära. Oleme tulnud Vigala ja Velise jõgede ühinemispaika. Sealtpoolt tuleb vigala sealt velise silla alt läbi. Siit edasi nad lähevad velisena ja velise sumbub  siis kasarisse. Millega sina täna püüad, püüan lubatud kolmega,  millel on ainult nagu karbipüügil on ainult üks klips,  üks konks, aga miks sa ainult ühe paned,  miks sa kolme ei pane? Ma tohin kasutada kolme, et tegelikult on üheksa konksu,  aga mis on vale? Luuts viib, Need on põhjakalad ja kui pannakse,  siis see traditsiooniline tina, lips, lips,  lips, eks ju. Lipp pannakse niimoodi püsti ka veel, mis  siis juhtub, ega, ega viidi, kas ei ole,  eks ju ülemused, lipsud niikuinii ei tööta,  eks ju. Ja teinekord see alumine ka ei ulatu põhjani,  kus imestatakse, miks kala ei saa. No ilusti rääkisid. Vaatame, kuidas see püügikäigus õnnestub,  oled sa siin varem käinud? Selle konkreetselt selle konkreetse koha pealt sellesama  konkreetse koha pealt olen püüdnud, teiselt poolt olen  püüdnud teiselt poolt. Mina olen sellesama konkreetse koha pealt,  seal on üks kraavi. Jah, kurest sinnapoole, see on väga-väga. Kurg oli eelmine kord ka seal? Ei olnud, see on juba. Täna on siin meil suhteliselt lahe ju, kui me rahva arvu  järgi me ei ole ju tööpäev täna ja no tööpäev on üks asi,  aga, aga teine asi, et ega kalamehed kui kala võtab,  mis siis juhtub, puhkus, puhkuse võtame või jäävad haigeks? Ma näiteks isiklikult tean Tallinnas selliseid asutusi,  kui vint tuleb, siis jäid haamrit ka, jäid õhku rippuma ka,  eks ju, vennad olid kadunud, kõik asutus oli tühi. Arutame põhimõtteliselt. Liidritoru selle külge on siis kinnitatud erinevad erineva  raskusega tinad. Kuna siin on tegu on praegu vooluveega suhteliselt kiire  vooluga siis tinade raskused on rallitud  ka vastavad, et siin 100 grammi kumbki erinevate kujudega. See on voolu jaoks ideaalne sellepärast et püsib hästi  põhjas kinni. Täpselt samuti see 100 grammi puhul ei hakka rullima mööda põhja. Talipsu pikkus on kuskil 50 kuni 70 sentimeetrit ühendatud,  on ta pealiiniga läbi pöörla ja et lihtsalt pöörle peal  olevat sõlme kaitsta, on siis vahepeal pandud värl alati  fiidritoru lühem ots, pealinn ridva poole. Ja pikem ots on siis nagu lipsu poole. Et põhimõtteliselt see on kõige lihtsam selline nagu aeradünaamika,  et kui me nüüd viskame, raskus veab. Toru niimoodi ette ja lips. Hoiab ennast? Pealiinist eemal, et ei teki sellist keerdumist ümber pealiini,  kui asi oleks vastupidi, momentaalselt oleks lips pealiini  küljes kinni, nii et alati pikem ots alati lipsu poole. Et kindla peale välja minna, et väike kala ei tülitaks,  et kuna särge on hästi palju tavaline uss tunneb ta ära  lapiku saba järgi. Kes tahab, ostab poest, kellel on viitsimist,  tuleb öösel üles. Otsmiku lambi valgel otsib ööusside otsimisel  ka selline hea soovitus. Kasutada võiks leedlampe, sest leed valgus on külm. Ja kui me kasutame nüüd mingisugust sellist Lampe, mis eraldavad soojust, ütleme, hõõgniidiga,  lampe. Tavalisi, ütleme vanemaid vanemat tüüpi taskulampe  siis ainult juba selle valgus, voo sattumisel öussile uss  momentaalselt vältkiirelt, poed peit mitu korda peale. Ja siis põhimõtteliselt selline. Isuäratav pundar on valmis. Don ka don kaks veelgi elamuslikum on püüda vimba  ujukiõngega sööta, ujutatakse veevoolus või vooluserval,  see peaks liikuma üsna põhja kohal ning võiks vahepeal põhja  lausa tripsata. Ujutus püügi puhul tasub rakendust vahepeal pidurdada,  siis vabaks lasta, taas pidurdada, kuidas just,  ikka parima sisetunde järgi. Õngesöödana võib kasutada ka ööussi või mullaussi jupikesi,  kuid veelgi parema tulemuse võime saada igasuguste vastsetega. Mind eelistab väidetavalt. Valget sööta tõuke vastseid. Ja neid püütakse siis kas rasvikutega maipõrnika,  vastsetega, kooreüraskitega kärbsetõukudega,  aga kui neid ei ole ja me tahame ikkagi püüda millegi valgega? Ja jõgiga seda võimaldab viidikas ei ole rohke. Siis üks võimalus on natukene jõe kaldal jalutada. Seda prahi rohtude ja muu küljest selliseid ise moodi elukaid,  nagu siin burgis, mul juba on natukene korjatud,  need on puruvanad väga tuntud sööt. No nad ei ole liblikad, nad on. Kui ma õigesti mäletan, siis ehmestiivalis ed. Ja neid väga hästi veel ei tuntagi, neid valmikuid,  kes lendavad, nende vahel on raske vahet teha  ja eristamine käibki väga tihti. Kodade järgi on olemas sellised liivavanad puruvanad. Mingeid neid vanasid on veel ja veel päris mitmed liigid  ja me näeme ka siin, et need kojad võivad olla erisuguse kujuga,  on nagu roo sees, on nagu selline okkaline on nagu  liivatükikestest kokku pandud, siin. Meil tuleb üsna õrnalt see kojakene katki rebida  ja tõmmata üks ots ära. Tema pea ots juba paljastus. Ja nüüd siis õrnalt, tõmbame ära ka selle tagumise otsa. Kui me järsult tõmbame, läheb poruvanakene lihtsalt katki. Pehmelt pehmelt, pehmelt annab vaikselt järgi. Nii. Ja ongi ta käes. Konksu otsa pannakse teda nii nagu igasuguseid tõugukesi ikka,  pea poolt otsast. Tal on pea juures selline must kitiinist otsik. See pea ongi nagu kitiinist ja seal pea juurest läbi,  teda ei pea ilmtingimata tervikuna konksule ajama. Neid võib panna nii nagu kärbsevast seeki kaks,  kolm tükki lihtsalt kergelt läbi. Aga see sõltub juba sellest rakenduse ja konksu suurusest. Millega me kalastame? See tonka tegi sul nagu häält või. Viis viisakusest, et teisi mitte häirida,  võtan igaks juhuks. Vaatame, kas on ka või on küll, on jah. No see on täiesti mõõdus ilus vill rohkem kui. No topeltmõõdus ta nüüd just ka ei ole, aga. Aga kena kala. Lilled õitsevad, linnud laulavad ja. Mind üllatab, tead, mis? Kui siin ringi vaadata milline on olnud tavaliselt kevadeti Kaldad kalameeste paikades. Mis sa ise arvad, aga üllatavalt puhas on,  siin on üllatavalt puhas ja selle eest kõigile kalameestele,  kes siin käinud on ja oma prahi kaasa viinud. Suur tänu. Meie ennelõunavälise jõel on läbi saanud. Kuidas meil läks? Kahe peale saime mõne kala. Kui palju on mõni Rohkem kui kolm ja vähem kui kuu sest alates kuuest on juba  pool tosinat. Päev on olnud kaunis. Õhk on olnud värske. Hari on täna jumalast normaalne, eks ole,  ja kui teil see saade nüüd kenasti on meeldinud,  siis on hoopis hästi. Minu selline. Väikene nipp veel, mida ma olen ise avastanud. Kõige parem on voolu jälgimiseks närimiskummi närida. Teed väikse kuuli. Lased siit alla ja valge värv näed ära? Täpselt. Mis läheb, mis juhtub? Nii vool on ilusti läheb, siis näed täpselt ära,  sest vool võib Pärnu jões ka muutuda. Teistpidiseks näed ära täpselt selle voolu tugevuse  ja kus pidi vool, on.
