Kas sa teed, kas värvidega? No ma tegin kash värvidega, aga praegu ma teen praegu ma  teen vildikaga, viimistlen siin veel. Aga millest, milles sa pappi kasutasid? Kui sa seda puud tegid või? Igasuguseid vanu papp, kaste kasutasin? Jah, praegu teed vildika, praegu teen vildikaga,  viimistlen veel siin pruuniga ja pruuni. Mul on niisugune tume pruun ja mul on selline natuke punakam,  pruun, selline heledam. Pruun, oi, lapsed. Oi. Tere, lapsed. Ilusat töökat. Esmaspäeva teile kõigile, meie ehitame mihkliga kevadpuud täpselt. Ja Timmu, sa võid nüüd lastele öelda, miks me kevade puud  praegu siin ehitame. Meie ehitame kevadpuud lapsed, kas te teate,  mis kolmapäeval juhtuma hakkab? No kolmapäev, see on siis kahe päeva pärast. Üks laps ütleb, et tal on vanaisa sünnipäev. Väga tore, ma usun, et paljudel lastel või nende vanaisadel  on sel kolmapäeval sünnipäev, nii et meie siit Timmuga  lastetoas soovime ka kõikidele vanaisadele  ja kõikidele inimestele üldse, kellel sel kolmapäeval  sünnipäev on, me soovime palju õnne täpselt. Ja teate, lapsed, me võiksime teha üldse sellise asja,  et kõik lapsed uurivad oma vanaisade käest välja,  mis päeval sel aastal neil sünnipäev on,  noh, et kas küsiti vanaisa käest, näiteks helistati talle  või kui te teda kohtate, et küsiti, et mis päeval sul  vanaisa sel aastal sünnipäev on ja kui ta ei tea,  siis lähete koos kalendri juurde ja vaatate,  mis päeval, mis nädala päeval vanaisal sel aastal sünnipäev on? Ja kui mõnel vanaisal on sünnipäev kolmapäeval  ja siis nad näevad kalendri, et algab Et algab Täpselt sel kolmapäeval, 20. märtsil, täpselt nagu Timmu ütles,  algabki kevad, elagu kevad, elagu kevad. Ja meie mihkliga mõtlesime, et kevadel on väga tähtsad asjad  puud täpselt ja puude peale tulevad ilusad rohelised lehed ja,  ja need puud lähevad üldse toredaks kevadiseks. Täpselt, ja, ja kõik see vägi, mis kogu talve on seal peidus  olnud ja puhanud, see lööb välja, puumahlad hakkavad liikuma  ja siis puu ärkab nii-öelda talveunest. Üles, ja nagu ärkavad üles loomad, nemad ärkavad ju  ka talveunest, eks ju, täpselt ussikesed,  pisikesed putukakesed, siis konnad, karud  ja linnud sätivad ennast puuokste peal sisse  ja hakkavad laulma, mis tolmab. Täpselt immu, sa oled selle loodus asja endale vägagi  selgeks teinud, sa oled väga tubli. Kas oled näinud lindu, kes lauldes tolmab? Ei, aga näiteks, kui lind on kusagil mõne õie lähedal  ja hakkab lendama ja lauldes lendama, siis,  siis võib-olla tõesti see näiteks see õis hakkab tolmama  ja see võib olla ka end täpselt, see võib olla  ka kõnekujund. Timo, aga kuidas sulle meie kevade puud tundub Mu? Mulle tundub, et see on väga ilus ja mulle tundub,  et see on väga ilus, tõeline valmis. Ei ole valmis. Nüüd me paneme ju need ka need, vaata, mis mul on siin need lehed,  lehed tuleb külge panna ja siis on kevad käes,  Timmu Timmu. Aga mulle tundub, et enne, kui me lehed siia puu külge paneme. Mulle tundub, et kõigepealt me peaksime panema ikkagi okste külge. Pungad. Oota, oota, Mihkel, mul on lehed valmis,  ma ise värvisin, vaata, niisugused rohelised kevadised  erksat värvi lehed, mul ei ole mingisuguse pungasid. Timo Timu Timu, sa oled väga tubli, aga vaata enne,  kui me näiteks teeme niimoodi timu, et lehed,  me paneme siia puu külge, homme sobib, sest et vaata timu  Eesti Eesti looduses, päriselt ka, hakkavad ju lehed tulema  puude külge alles paari nädala pärast alles hiliskevadel,  aga need hiirekõrvad, sellised pungad, kust on natukene nagu  lehti juba välja tulnud, need hakkavad tekkima okstele,  ütleme kuu aja pärast juba kuskil aprilli lõpus. Mihkel, meil ei ole ju päris Eesti loodus,  meil on lastetoa, loodus. No heakene küll, muidugi meil on lastetoa loodus  ja me võime teha tõesti niimoodi, et, et näiteks lastetoa  looduses hakkavad puu külge lehed tekkima natuke varem kui  päris looduses, aga ikkagi enne kui on lehed,  on pungad. Ära vibuta selle sõrme, aga mul ei ole pungi. No Timo, sul ei ole pungi, aga minul on pungad,  mul on näiteks, kasutame pungadena neid lõkse,  mis on küll rohelist värvi ja pungad on tegelikult  tavaliselt halli värviga, ikkagi need on  siis meie pungad, kuhu külge me saame pärast,  ehk siis homme panna need lehed. Paneme siis need pungad on nii tähtsad sulle,  noh, hea küll, pung, pung, panen ära oma pungad,  aga miks neid pungi ikkagi vaja on, siis? No Timmu vaata iga pung, iga pung on nagu üks kokku surutud võsu. See tähendab, et iga punga sees on peidus iga punga sees on peidus. Lehtede lehtede, õite, varte ja isegi uute uute pungade alguse. Nii et kui timmu ei oleks olemas pungi, siis ei oleks olemas  ka lehti iga punga seest saab alguse tegelikult iga leht. Tundub, et need pungad on väga tähtsad nendest muidugi need  on väga olulised timu, ainult nii naljakas,  et pesulõksu moodi. Tegelikult nad ei ole pesulõksu moodi, tegelikult nad on  rohkem ütleme sellise väikese vati tupsu moodi,  nad on sellised hallikad ja pealt sellised natuke karvased. Kuule, kuule, kuule, kuule, aga mina olen talvel  ka pudel neid pungasid näinud. Väga õige timmu tõepoolest, ka talvel on puude küljes pungad  õige õigemini puu hakkab uusi pungi kasvatama juba eelmisel suvel,  ehk siis üks aasta ette, aga siis me lihtsalt neid pungi  veel ei näe, sellepärast et on seal lehtede vahel on nad peidus,  on sellised väiksed ja siis nad jäävad puu külgega talveks  ja siis, kui tuleb kevad ja ilmad lähevad soojemaks,  siis see soojust see päikese poolt tulev soojus paneb  siis nagu ma ütlesin, puumahla liikuma ja  siis see mahl jõuab läbi okste siis pungadesse mahlast ei  ole mitte midagi veel rääkida, olen rääkinud Timo sulle puumahladest,  mis hakkab kevadel liikuma ja see tähendabki seda,  et puu ärkab nii-öelda talveunest üles nagu loom. Ja siis, kui see mahl see jõuab nagu sinna puud mööda sinna  puukanni siis tulevadki need rohelised lehed välja. Täpselt timu, sa oled väga õigesti nüüd aru saanud. No kuidas sulle tundub timu meie kevade puupungadega? Mulle tundub see naljakas, miks see naljakas tundub? Noh, selline papist ja pesulõksudega ei,  muidu on ilus ja minu arust on ka, muidu on väga ilus,  on ikkagi, see on meie lastetoa loodus ja siin ongi siin  võivad olla näiteks rohelised pungad või võivad siin olla  ka sinised lehed, mis värvi sinu lehed on,  mul on rohelised, sul on rohelised lehed  siis vähemalt meil on puu õiget värvi, pruun on õiged  rohelised lehed, pruunivarjuna. Aga samas need rohelised pungad tegelikult sobivad,  teevad selle puu päris ilusaks rõõmsaks,  teevad rõõmsaks, kuidagi. Kuule, aga me peame päikest ka tegema pärast. Ja kui me pungad ära paneme himu, aga mis sa arvad,  mis teeb üldse ühe puu nii-öelda õnnelikuks? See, see on ju päike, noh päike ja siis siis saavad need  mahlad hakata seal jooksma puu sees. Kui soe päike sule peale. Täpselt himu ja sellepärast me panemegi siia nii-öelda  päikese paistma kuula, kas mahlad juba jooksevad? On vaikselt hakanud jooksma, aga midagi on veel puudu. Timu, mis sa arvad, mida veel ühel puul oleks vaja,  et ta tunneks ennast hästi? Ma arvan, et puul oleks vaja juua väga õige  ja kust puu saab juua? Puu saab juua voolikust no saab voolikust,  aga metsas, kas Timu, mis sa arvad, kas metsas käiakse igat  puud niimoodi voolikuga kastmas ei? Mihkel, sa oled naeruväärne metsas. Täpselt ti vaata nüüd kevad, vihm. Tuleb mulle ka värske ja see ongi värskendav. Mõnus mõnus. Kuule, ma arvan, ma arvan, et see on väga hea. Mihkel, kui päikesel on, mis päikesel puul on nüüd olemas  päike täpselt siis puul on olemas juta see lillepritsimise  vesi täpselt ehk siis vihm. Ja nii, et puu vajab päikesesoojust, ta vajab seda vihma,  niiskust ja lisaks sellele ta vajab veel ühte asja timu,  mis sa arvad, mis see on? Ma ei tea, ta vajab kevadist tuult tuua ja meie timu meie  sinuga võime olla need kevadised tuuled täna  ja puhume natukene õrnalt mahedalt seda sooja õhku puu peale. Nii et nüüd on meie puul olemas päike, vihm  ja tuul. Ja puu sees võib olla nagu selle mahla kosk. Täpselt, Timmu, aga mis sa arvad, mis teeks ühe puu veel  eriti õnnelikuks kevadel? Ma arvan, et tal võiks olla mõni loom, täpselt himu,  igal, igal puul on kindlasti väga palju putukad,  kes selle puu peal elavad või on mõni lind,  kes on sinna omale pesa teinud või on mõni loom,  kes näiteks käib tihti selle puu juures,  kas meil on. Ja meil on siin näiteks üks linnukene. Me võiksime selle linnukese küll panna elama siia oma  kevadepuu külge. Paneme selle timu näiteks siia oksa külge. Siin ta käib vahepeal söömas ja pekitemas  mis ei ole peki kubuse. Timu ei ole. See on karmiinleevike täpselt, see võib olla karmiin,  leevike. Ja siin on üks näiteks üks vahva väike liblikas,  kes võib ka siin meie kevadepuu küljes elada. Oi kui ilus ja see on väga ilus. Oi, see on tõesti ilusti jah, ilus ja üks suur liblikas,  selline valge liblikas võib veel ka siin elada kuskil. Nii et. Ma arvan, et kaks putukat ja üks lind teevad meie  kevade puu väga õnnelik oleks veel karu vaja,  mis sa ütlesid, Timu, mis looma sa tahaksid,  et elaksin puu juures, karu karu? Sellisel juhul, Timmu, mul on sulle üks üllatus. Ei ole siin kevadepuu juures, elabki üks karu,  sa, poiss, paneme selle karu näiteks siia. Ja paneme ta siia puu lähedusse ja talle meeldib siin  lihtsalt olla talle või? Talle meeldib ta sobib kuidagi siia puu juurde. Nii et meil on nüüd kaks putukat, üks lind  ja üks karu. Ja tead, mis nüüd veel üks asi on, nii ei tea,  Timu. Meie peaksime oma puud kallistama, tead,  ma olen kuulnud, et, et see mõjub nagu puule väga hästi. Kui puud kallistada täpselt, ja siis mõjuks hästi  ka sellele, kes puud kallistad. Täpselt, ja kui saab, meie ei saa siin väga hästi,  no proovime kallistada, proovin siit kallistada. Ettevaatlikult, st võta niimoodi kinni ja kas sa tunned? Ma tunnen tõesti Timmu, mida ma tõesti tunnen,  kuidas see kevadine energia ja vägi minusse tuleb  ja nii et lapsed, kui te käibe looduses kindlasti teinekord  kallistage puud või minge ja katsuge näiteks seda puud  ettevaatlikult niimoodi, et puu haiget ei saaks,  aga võib-olla te tunnete tõesti, et, et tuleb mingisugune  vägi või energia ja teisse sisse. Kuule, tule, pane oma käed nüüd minu peale ka,  ma tahan ka seda energiat tunda, ma annan sulle natukene  seda kevadist energiat nüüd edasi timu. Tunned, tunnen varba otsa, tuli kas läks edasi  ka ja läheb, läheb tuleb siit üle naba juures tuleb üles,  praegu oh, jõudis pähe. Mis sa tunned, himu? Mõnus, tõesti, minul on ka väga mõnus olla. Mõtle nüüd, Timmu, mis me täna teinud oleme? Me oleme teinud valmis oma kevadepuu. Me oleme teda kastnud, me oleme talle päikese soojust,  me oleme andnud talle kevadist tuult. Oleme pungad pannud sinna külge, kuule linnud,  loomad. Timo, mõtleme läbi, linnud, loomad,  putukad. Me ei ole kuulnud linnulaulu. Karu on ka olemas ja ei ole veel kuulnud linnulaulu. Ja aega lapsed. Karulaulab laula, Timmu Levik laulab. Ka aru levik.
