Juba linnukesed väljas laulavad, tee nad kaasa,  kesed kingul koha. Lumi on ära laud On talve külm on mööda läinud lapsed,  kes, kui vangi, seeland poole ja muu käin. Oru soojakene voolab muulina hõbe pilvekeene hõlju tava,  ninnid mannid, jukud, tunnid hüppavad, kõik rõõmuväes möödas,  kurvad talve tunnid, kena kevade on käes. Tere, lapsed. Tahame teid kõiki saabunud kevade puhul palju õnne. Aga tegelikult kuulge, kuulge see laul ei ole ju õige,  siin lauldakse, et möödas, kurvad talvetunnid  ja kena kevad on käes, aga talvetunnid need ei ole ju üldse kurvad. No mina arvan, et see on sellepärast, et tegelikult talv on  lihtsalt selline külm aasta aeg ja siis ei saa väga pikalt  ju õues olla, aga kevadel siis kui kevad saabub,  lähed õue põllu peale järve äärde, siis saab pikalt õues möllata. Jah, ja tead, Tim, tegelikult see laul on ju väga vana laul  ja nii ammu kui seda laulu lauldi, siis võib-olla ei olnudki  ühelgi lapsel sooja riideid, selliseid kombekaid nagu  tänapäeval on näiteks või vatipükse ja jopesid suusavarustust. Ja siis neil oli külm õues olla, nii et mõnedel võib-olla  isegi polnud kasukaid ja õues sai siis olla talvel ainult  paksu lamba teki all, saani peal peidus. Ikka, kellel ikka neid sooja saapaid või kasukaid ei olnud  või vilte jalga panna, siis ega väga pikalt väljas kelgutada  ei saanud? Jah. Aga noh, need lapsed jälle siis, kes väga pikalt õues olla  ei saanud, kui kevad kätte sai, noh siis nad ei osanud  selle õnne ega mitte midagi peale hakata,  tormasid palli ja alu kohe õue. Jah. Aga õnneks, tänapäeval on teadlased välja mõeldud külma  ja niiskus, kindlad kombekad ja joped ja püksid  millega saab õues igasuguseid asju teha,  talvel aga, aga ikkagi on vahva, et kevad on käes,  on küll, jah, sest et nüüd saab igasuguseid vahvaid õuemänge mängida,  selliseid asju teha, mida talvel ainult unistada. Näiteks kulli mängida, muide, kas te teate,  mul on. Mul on oma personaaltreener. Kullimängu personaaltreener ja. Ma ei saa, ütle jutaja. Lahe me läheme Kadriorgu jalutama ja siis me ju ta õpetab  mind kulli mängima. Väga lahe, aga teate, kevadel saab ju õues keksu mängida? Ei no kevadel saab ju näpud mullaseks teha,  saab taimed kasvama panna. Kevadel saab üldse rõõmsaid mõtteid mõelda  ja igasuguseid erinevaid õuemänge mängida,  kevadel saab jalgrattaga sõita nii palju kui tahad  ja lihtsalt joosta õues. Jäätis saab süüa ja linnulaulu saab kuulata pargipingil,  istuda. Saab ju õues igasuguseid asju meisterdada ei pea enam seal  pimedas tööriista kuuris konutama. Nikerdama ja nokerdama kõike saab teha, kõike saab teha kevadel. Kuulge, nägime õuemänge just või kuidas nüüd,  nii, sõbrad, me oleme ju praegu ikkagi ta ei,  ei mängi, et me oleme õues ja kujutame ette. Kujutame ette, et on päris soe, kevadine  ja meie oleme siin pargis, kus on puu ja pink  ja pink ja ütleme, see on ka, mis asi see  siis on? Väike kivimätas see jah, muidugi nii. Teeme siis niimoodi. Voh, mul on siin see raamat. Võtate. Suur puu ja me lugesin eile utaga sealt lugusid  ja me võiksime sealt midagi mängida, vaata seda,  vaata. Vaata, kas sa leiad selle pildi, kus linnuga on seal  ja see raamatu pealki oli meie suur puu. Linnupilt vaata, leidsid, see on väga ilus pilt. Loe ka ma loen. Kui vanaema väike oli siis ta mängis koos tädi Ellaga,  et nad on linnud ja neil oli selle puu otsas pesa,  vot nii, meie mängimegi. Et see pesa on, see ei ole. Mängime, et mina olen linnuisa, nii, sina oled linnu,  ema, mina, mina olen. Loomulikult teeme nii. Aga linnu ema, siis linnu ema tiirleb ringi  ja linnuisa valvab selle kivist mätta otsast  siis pesas ja, ja linnupojakene on pesas. Ta siis niisugune sulgi eriti ei ole. Jah, aga mulle ta meeldib, mulle ka meeldib. Kellele siis oma laps ei meeldiks? Ja ema otsib toitu. Ussikesi näiteks. Ja linnupoeg ootab nokk lahti. Emakene tuleb, ussikesed näpus, mitte näpus,  noka vahel noka vahel. Anna. Ja poeg sööb kussikesed ära. Kolm nutsikest. Nüüd on, poeg kasvab suuremaks. Ahah, proovib juba tiibadega vehkida, et äkki tuul tuleb  alla ja ta saab lendu. Ja mida hullemini ta veeb, seda kiiremini ta vea ta tõusebki  pesa äärele. Ta tõuseb lendu kõrgele taevasse. Ilus uus mäng. Juba hea küll. Mis mäng, see järgmine. Ma loen. Teeme nii, ma loen siit järgmise loo. Oo näete, see on selline pilt, kaks poissi siin. Ja siia on kirjutatud. Kui minu suurele vennale tuleb sõber külla,  siis nad varitsevad seal puudega ja kaitsevad meid vaenlaste eest,  nii, mina olen ne. Ma olen siis suur vend. No siis mina olen see sõber, kes tuleb külla. Hea küll. Nii ma varitsen. Varitsed vaenlast. Tegelikult on niimoodi, et mina ei saa aru,  mis see vaenlane tegema peab. Äkki sa tuled nagu hirmutama meid või tahad meid hirmutada? Ma aitan. Ehmatasin ära. Õudne lugu. Sa tegid nii tõsiselt seda. Ma ehmatasin ära, vabandust, ma tegin nalja,  me veel ühe mängu nii, vaatame, kas on raamatus,  mis loo me võtame, vaadake, mis mänge saaks veel mängida. Siin on mingi põnev vaat nii ja, ja loe ette kaasa  ja nii ma loen. Meie suure puu sees on üks auk. Minu vend arvab, et see on vaenlaste kuuliauk aga emme ütles mulle,  et see on niisugune auk, kuhu sa võid oma saladused sisse sosistada. Aga mängime ka päris põnevat ja ime, et meie puu sees on  ka saladuste auk just, ja igaüks peab endale kõigepealt  saladuse välja mõtlema. Mul on olemas ka Mul on ka. Nüüd on vaja auku. Aa puu sees. Otsime, otsime. Näe. Siin. Kas sa tahad esimene olla? Ma võin olla ole aga teised ei tohi kuulata  ja ei tohi. Üks suur šokolaaditahvel ja ma söön selle üksinda ära. Palun, ulatage mulle üks puuleht. Sosistas lehe taha. Kõik. Mis sa itsitas? Ega saladust ei pea kuulma, aga ma tahtsin kuulda. Nii. Aga kas teeme veel mõne mängu või? Veel mõne mängu teate. Tegelikult oleks kõige mõnusam lihtsalt. Te. Nagu pilvi vaadata, oleks jah, et lesiks puu all  ja vaataks läbi lehtede pilvi. Jah. Küll me saame ju seda pinki liigutada ja. Kas ma võin lesida, aitäh, ma võin lesida siinsamas lesi. Nagu mugavalt ennast, surun siia ja lesin. Toetus. Ja vaatame pilli. Sest kevadel ei ole ju veel puulehed väga suureks kasvanud  ja siis on pilved näha küll. Vaata seda, see seal, see pill, mille moodi see on. Mulle meenutab see elevanti. Seal on nagu lont. Tegelikult kui väga hoolikalt vaadata, siis see lont võiks  olla ka nagu elevandisaba elevandisaba võiks olla nagu lont. Jah, võiks küll. No tegelikult, kui nüüd päris hakata vaatama,  siis need kaks, nii lont kui saba võiksid olla  ka pipipatsid. Tundub, et see pilvede vaatamine oli nii rahustav,  et Timmu on magama jäänud.
