Looduse lemmikud. Tere, laulatuse sõbrad. Jätkem oma vaim valmis, sest täna ootab avastamist ja taasavastamist Pärnumaa lõunaosa. Lisaks sellele, et see kant on kliima poolest maarjamaal üks soojemaid, on seal loomulikult ka erakordselt maalilisi, põnevaid ja ootamatuid looduse pärleid mida ikka jälle uuesti ja uuesti vaatama tullakse. Kunagise Põhja-Liivimaa aladel püüavad pilku rannikumaastikud ja rannaniidud luited ja rabad, lammimets ja muinasjutulised koopad. Meie teejuht on nagu ikka Uudo Timm ja mina olen Haldi Normet-Saarna. No Pärnumaa lõunaosa lisaks kõigele muule tähelepanu väärne sellegipoolest. Sindi kandis Pulli külas avastati Eesti vanima teadaoleva asula säilmed. Tervist jah, eks inimene ikka on nagu teisedki loomad hoidnud rohkem vee äärde, sest veest sai kala, mida söödi ja, ja ja veeteed mööda sai ka liikuda võib-olla kergemini kui läbi paksude metsade omal ajal. Nii et pole üldse ime, et suure jõe ääres siis ka inimasulad tekkisid. Aga kui me nüüd vaatame, on meil kõige suurem maakond praegu ja ja ta on, noh, Pärnu lahega on jagatud rohkem või vähem ja tee kaheks osaks lõunapoolne osa, mis siis jääks ka Pärnu jõest lõuna poole. Ja teine pool siis, mis on põhja pool ja täna võib-olla jah, vaatame rohkem sisse lõunapoolsemat osa, mis meid seal ees ootab. Kui me nüüd võrdleme Me möödunud saates räägitud kõrgustik ja siis siis Pärnumaa man seina lauge ala ja selle põhjuseks on ikka jälle tuleb vaadata sena jääaja poole tagasi, mis seal toimus nimelt selle koha peal, siis tekkis kohe peale jää sulamist jääpaisjärv. Paisjärv ütleb isegi, et et mingi tõke oli veel ees ja põhja pool ja lääne pool olev tõkese oli siis jääst. Et ookeaniga ei olnud see, see paisjärv vesi kuidagi seotud. Noh, järelikult siis oli ka seal magevesi ja ikka suure veekogu põhi, noh, see on lihtsalt selline laugem ja kui on mingi veekogu, siis, siis pääsevad jälle tuuled liikuma. Ja kui seal on rannikuala liiva, siis siis tuul liigutab, moodustavad luited, nii et lüheks märgilise tähtsusega, eks seal Lõuna-Pärnumaal Maal on just rannikupiirkonnas siis suured luiteahelikud. Ja need on, need on meil Eestimaal kõige suuremad luited. Ja ja Need luited on väga kaunid, kõik, kes nende luidete vahel on jalutanud, teavad seda suurepäraselt, aga on olemas ju lausa luitemaa. Jah, no see luitemaa nimi on tegelikult üsna üsna noor nimi nimelt siin 90.-te aastate keskpaigas ja oli rannamaastike kaitseks tehtud väiksemaid kaitsealasid seal piirkonnas olemas ja siis nende erinevate väiksemate kaitsealade vähendamise käigus otsiti head nime, mis sellele piirkonnale nagu iseloomulik oleks ja varasemad kaitsealade nimed või nad kohanimed, mis seal on metsasoometsa noh, varem kaitsealal, nii oligi Rannametsa-Soometsa kaitseala, aga see läheb hästi pikaks ja lahisevaks siis leiti, et aga tegelikult selle maastiku üheks ühendavaks lüliks on just kaks luiteaheliku erinevatest perioodidest. Noh, nüüd me hakkame jälle rääkima rohkem rohkem, mida enam rannikuga seotud on Läänemere erinevates staadiumitest, siinsed luited siis kaugemal soometsapoolsed luited on siis litarina aegsed loited, noh, võime sellele neid natukene pühendamatis meie lääne meri peale jääaega kõigepealt tekkis selle koha peale või suures osas meie Mandri-Eesti läänepoolsele osale jääpaisjärv paisus, murdis läbi vesi ja ühines ookeaniga. Siis tekkis Joldia eri, noh, umbes 10000 10200 aastat tagasi, siis jälle maapind kerkis ja see vähendas ookeanega katkes, tekkis järv jälle ja seda siis kutsutakse Antslas järveks. Ja neid need nimed siis tegelikult on tuletatud sellel ajal selles veekogus elanud karpidest ja tigude nimedest edasi järgmine staadium jälle uuesti tekkis, tähendas siis neid juba Taani väinad läbi. Sisend lito, Riina meri, jällegi ühe Dio Titarina saatilise järgi tulnud nimi ja praegune staadium, noh see on siis kuskil 4000, viimast aastat loetakse siis Lynne Amerrek staadiumiks, noh, ehk see meie praegune Läänemeri, aga tulles nüüd tagasi selle lõite Ma ja nende kahe luiteaheliku peale millesti soometsa vahel ikka on natuke madalam ja siis rannametsa ahelik kõrgem, siis Se luidete ahelik on tõesti muljetavaldav ja praegune Riia maantee siis riigamine Ikla maantee läbib just või kulgebki selle luiteaheliku serva peal, nii et ühele poole vaadates maapind, kümneid meetreid ja siis tulevad madalad heina, Haatsa niidud ja teisele poole läheb nagu mäkke. Aga tegelikult siis luiteharja peale noh, umbes samamoodi paarkümmend meetrit kõige kõrgemad luited on seal kuskil 30 35 meetri kõrgusel, nii et täiesti märkimisväärsed võitjad. Looduse lemmikud. Luitemaal. Seal on muidugi suured stendid ja viidad olemas, seal on trepid tehtud ja, ja ka vaatetorn kõrgelt luite otsas, nii et sealt avaneb väga hea vaade nii merre poole kui siis ka maa poole siis sellesama kontrastiks veel seal kõrvale Anses tolku see raba, noh, tegelikult võiks siis öelda tolgus vaba ja see raba jällegi omamoodi kohe huvitav. Ta on üks väheseid nii suuri rabasid, mis on siis kujunenud tegelikult ranniku Lõuka peale ehk siis merest eraldunud jäänukjärve ja selle kinnikasvamise tagajärjel, nii et teisi nii suuri rabasid meil sellise pre laguunide kinnikasvamise teel, nagu ei ole kohe teada, praegu seal ümbruskonnas on vaatamist küll ja veel noh, üks on see luited luidete pealt, see on järgmine sedasamast olkuse rabas on väike laudtee ring, mis viib Laugaste juurde ja kui siis sealt natukene Häädemeeste või rannametsa vahel läbi sõita, siis jõuame rannaniitude peale, see on jällegi sellele piirkonnale omased ja siin pole midagi öelda, et kuna kõik see maastik on kujunenud, need just sellest luiteahelikust veel mere poole peale seda, kui inimene juba mere, kusjuures seal elas, siis on neid niitega pidevalt kogu aeg kasutatud karjamaade, nagu hiljem heina maadena ja nendest on kujunenud väga liigirikkad, elupaigad. Aga räägime siis rannaniitude taimestikust, seal on neid tähelepanuväärseid tegelasi piisavalt. No Pärnumaal on üldse rannaniit ainult neid selle luitemaakaitseala piires, vaid ka pikemalt alates siis juba Pärnu linnast ja Pärnu rannaniidud, see on ka üks huvitav piirkond linnatingimustes tavaliselt ja suuri kaitsealasid ei ole ja eks arendas huvi, oli teatud mõttes, see surve oli seal küllaltki suur, kuni, kuni siis selle suurtornini pärast seda suur torm ja üleujutust Pärnus natuke kiht on nagu tagasi tõmbunud, et ikka vist ei ole päris mõistlik jalgupidi enda maju ehitama hakata. Et järgmise tormiga võib jälle nagu kahju saada. Aga nende rannaniitudega seal Pärnu linna juures on see, et nendel aladel on üks Eesti kõige suuremaid või võimsamaid balti sõrmkäppa orhidee kasvualad aga muidugi niidu-kuremõõga ja oma putke, mis on siis lausa euro tähtis liik? Nafta küll näeb välja üsna midagiütlev, sõin sarikaline või putkeline, nii nagu nad on, ega nad värvilised ei ole, aga lihtsalt igale poole Igasva nõuavad natuke erilist pinnast, seega siis kergelt üle ujutamist ja kergelt just soolasema veega üle ujutamist. Nii nagu meil selle merevesi on. Ja, ja ega neid rannaniit väga palju ju ei ole ja, ja Euroopa pool seda enam, et rannikut on juba nii, et nad on niivõrd ikka inimene, tahab ehitada lausa jalgupidi vette Ennast rullida siis kas trepist otse lainetesse või, või midagi taolist, noh, mis mis minule. Ma pean ütlema, et ma olen selline maarotitüüpi rohkem. Ja ma ei tõmbaks sellise koha peale, sest see vesi võib tõesti tulla mingil hetkel selle tuppa voodisse ja ei olegi vaja enam trepi peale minna. Aga jah, kui putkelistest üldse rääkida toome, siis mõned näited niimoodi, millega tavainimene ikka kokku on puutunud näiteks? Supiroheliseks till on tüüpiline sarikkeline, kus on, ta ei ole kunagi mitte värvilistega või, või siis või siis meil eelmine saade käsitletud Kiidja Novski karuputke, et mis, mis on siis kõige suuremakasvulised budget praegu meil, mis küll on kahjuks meil võõrliigid või ja neist tuleks nagu vabaneda siin, aga noh, ma usun, et putkadega ikkagi nii heinputke või, või teiste putkadega ikka kokku puutub. Ja see niidu-kuremõõk, keda te alguses nimetasite, na tema on siis ka selline tegelane, et suhteliselt harukordne või. Igal pool ei kasva, jah, kui niidu-kuremõõgast rääkida, siis need, kes ei tea, milline ta võiks välja näha, siis siis ma annan vihje, et ta on meil metsikladiool, gladioolid ikka teatakse. Ja on siis jah, meil looduses esinev ja täpselt samamoodi moodustav sellise mugula ja siis ta kasvab märgadel niitudel, temal ei ole neid oluline, just see peaks olema selline väheses Olav veega üle käiv koht vaid, vaid nad kasvavad ka jõgede lammidel ja näiteks siin soomaal või, või mujalgi. Teda sisemaal ka kasvab, aga, aga ta on siis ilusa roosade või Punarkate õitega, nii nagu gladioolid õied ikka on, aga jah, siis loodusliku niidu peal alune liik muidugi sellega seoses, kuna niitude peal niidutaimed, noh, kui neid neid spetsiaalselt korjama minna, siis see tegelikult on nagu keelatud. Aga kui niidetakse hein maha, siis sealt heinakaare pealt muidugi selle ära võtta, sest seemneid nagunii enam ei jõua ära küpseta. Natuke vastuoluline jah, et noppida ei tohi, aga. Ta võib jah, vot kahjuks see asi niimoodi põhimõtteliselt on ju kaitstavate liikide ja lilledega eriti see, et kui seda nopitakse nii-öelda oma tarbeks on ka hea hea väljend, mis tähendab oma tarbeks ühe-kahevarre faasi panemine ei tekita tõesti veel sellele asur kannale suurt midagi. Probleemiks läheb see, et inimesel hakkab kohe tiksuma, et kuidas seda rahaks teha ja vaata, äri tegemine kaitstavate liikidega on keelatud. Sest sel juhul ei korjata enam üksikuid, vaid kätte saab säärad, võetakse nii, et et see on üks, üks selline liigikaitselise mõttes jah, probleemne koht, mida saab, mida ei saa. Selle piiriajamine on üsna keeruline alati, nii nagu ikka elus on, üleminek on sujuv ja vot siis noh, kuskilt peab selle piiri panema. Rannametsa luited ja loomakesed, kivisisalik on raudselt üks, aga keda seal veel näeb? Kui näeb. Luiteharjad on kuivad, saad seal, sest nõmmemetsad kasvavad peal nad luiteharjad ei ole alati päris taimestunud ja, ja vot just neid selliseid paljaid liivalaike, mille peal on siis kas mõned randid või, või nüid ehitatud laudtee. See on väga hea koht sisalikele rooma ja pole üldse, aga siis üks haruldasem või vähestes kohtades Eestis esinev sisalikuliik on siis kivisisalik? Arusisaliku ma arvan, enamus näinud tavaline sisalikuliik ja kes on üsna põhjapoolega levinud ja tema selline strateegia, miks ta saab nii kaugele põhja poole levida, on see, et tema on teaduslikus mõttes hobu Vivib ehk munasünnitaja ehk siis tema pojad siis kohe munemise hetkel juba väljuvad munast. Aga nüüd, kui me vaatame kivisisalikku, kes on lõunapoolsema levikuga, tema muneb munad ja need munad peavad hauduma mingi aja soojas kohas loomulikult ja, ja päikse käes lille soojaks, siis, siis annab võimaluse siis ka sellel liigil nii kaugele põhja üldse levida. Ja neid noh, kuidas siis nende kahe liigi vahet vahet teha. Kivisisalikud on siis reeglina suurema mõõtmetega ja, ja kui neid kevadine aeg ja pulmaaeg tuleb, siis, siis isasloomad on päris rohelised ja teine tunnus, mis on siis on, kui vaadata neid laike kere peal, siis kivis isalikelannad hästi, kontrastsed, arusisalik on rohkem, nemad sujuvad värvide üleminekuga, aga peale selle, et need liivaluited ju liiva on ja inimene ka tahtnud kasutada ja eks nende kõige suuremate luidete kaitse alla võtmine on ka ikkagi seotud sellega, et me hoiaksime alles need kõige suuremad ja tähelepanuväärsemad osad. Sest liiv on meil teada ehitusmaterjal, mida läheb nii teedele kui, kui majade ehitamiseks või kuhu veel siis loomulikult nendest samadest luite ahelikestan varematel aegadel ka liiva kaevandatud ja praegugi kaevandatakse sealkandis mitmes kohas liiva ja liivakarjäärid või seal on võetud seda liiva juba niipalju, et põhjavee tasemest alla poole, ehk siis tekivad sellised väiksed järvekeset karjäär järvekeses siis neid järvi, nad on madala veega, neid järve on võtnud kasutusele need üks meie esimese kategooria ehk kõige rangema kategooria kaitsealune liik Kõre, ehk siis kärnkonn, kes siis varem elas peamiselt rannaniitudel, aga kuna neid rannaniitude kasutus on tugevasti vähenenud ja seal ei ole enam nii-öelda madal murune taimestik, kui kari seal peal on kogu aeg ja pügab, siis see juttselg-kärnkonnal on raske seal liikuda. Ma ei hüppa, tema ronib ja ta saab ronida sellise hõreda taimestiku või madala taimestiku pea ja need siis jah, on rannaniitudel köre sunnitud olnud kolima siis kuskile mujale ja ta ühe sellise taganemisteena leidnud, et need liivakarjäär, käärid, kus siis ka kudeveekogud on, et nii on väiksed tugipunktid. Muidugi siin Pärnumaal on veel ka sealsamas piirkonnas põiste endised kalatiigid, mis on osaliselt kuivaks lastud seal selles piirkonnas ka kõre laulu võib kuulda siis nii et jälle üks asi, mida tasub minna kuulama selline heli, mis oli kunagi ranniku ja saarte piirkondades täiesti tavaline. Aga neid üliharuldane, teda on rohkem kuulda kui näha. Jah, enamasti ikka on kuulda rohkem ja seda muidugi siis õhtusel ajal, sest tema laul kostaabike kaugele mitmeid sadu treid isegi võib-olla vaikse ilmaga kilomeetrite taha näol eriti ei anna näole nahku, kui osata vaadata, siis leiab ta üles ka ja kui teda spetsiaalselt otsima minna, teadjad inimesed teavad, Öeldakse ju, et teatakse, kus kivi all vähid elavad. Eks teadjad inimesed oskavad siiski otsida ka selliste kändude kivid laudade või muude Altpäeva ajal ka neid, kus nad harjuvad. Lisaks veel, kui rääkida sellesama kõre elupaikade kadumise või vähenemise peale, siis viimastel aastatel on üsna palju panustatud selle liigi aga mitte ainult siis kõre, vaid kogu rannaniitude elustiku ohustatud liikide elupaikade taastamisele ja üheks selleks Taas karjatamise viimine siis rannaniitudel noh, seda tehakse praegu valdavalt ikkagi projektipõhiselt ja, ja noh, siin meediast on ka läbi käinud ja ja selline projekt nagu linnalehmad ehk siis Pärnu linnas sellesama rannaniitude hooldamiseks, siis siis tuuakse iga aasta loomad sinna peale, on seal siis erinevat tõugu šoti mägiveiseid kui, kui teisi, kes siis oma söömisega hooldavad paljudele liikidele vajalikku elupaika, nii et siin on neid üks hea näide, kuidas on oluliselt paranenud paljud liikidele vajalikud elupaigad just rannakarjamaadel, mis varem olid normaalsel moel kasutuses, aga noh, meie põllumajanduse tingimustes praegu üldse maal on vähe rahvast, siis ei jõuta neid loomi nii palju pidada, aga looduskaitseprojektide toetuste abil siis on see üsna edukas, seal on. Looduse lemmikud. Matkame siis edasi Nigula ja sookuninga looduskaitse. Seal aladele, no seal on suured sood ja tohutud loodusmetsad. No kui me vaatame neid Eestimaa maastikke, siis maad läbib selline metsade ja soode veelahemaalt kuni siis Iklani välja. Nii et nüüd me siis oleme just selle selle metsade öö Eesti osa kõige lõunapoolsemas otsas ehk siis vastu Läti piiri, seal see sookuninga kaitseala lõunapiir jooksebki mööda riigipiiri ja õnneks on see piirkond väga hästi teinud koostööd naabrite lätlastega ja ka nendel on piirialal noh, samamoodi suured sooalad ja knaid on kaitsta all. Ja noh, rahvusvahelises mõttes on siis moodustatudki üks väheseid üle riigipiire ületav tähtis linnuala. Nii et need sood on jah, siis kuna soodes on pealegi veel jäänukjärvi, nii Nigula soos on, on Nigula järv seal tegelikult siis endisest kunagisest suurest järvest järgi jäänud osa ja, ja samamoodi siis Läti poole peal on siis Sooka ja teised sood, mis seal on, on selliste järvedega. Nii et noh, selline suurte sooalade ja järvede ja maastik, see siis on jah, veelindudele selliseks kohaks, kus meeldib elada ja loomulikult, kui on sood ja natukene soo serva juba siis kasvavad seal juba metsad ja metsade osas on siis noh, täiesti märkimisväärsed, suuremad loodus, metsaalad on praegu siis Nigula rabast põhja poole jäävad mitmed metsakvartalid. Kuna Nigula 40.-te aastate lõpul ja, ja siis olid seal päris suured ja vähemajandatud metsad, siis siis praeguseks on need metsad tõeliselt väärtuslikud sealne linnustikku, nii rähmide liigirikkus kui muud liigid kes seal elada saavad. Iga aastaga järjest leitakse uusi uusi liike juurde ja sookuninga kaitsta alapeal on samuti selliseid piirkondlikus, metsad on ikka sajandi jagu täiesti kindlalt Aadi rahulikult soode vahel seal kasvanud ja seetõttu hästi-hästi põnevad. Kes tahab tõelist loodus metsaelamust saada, siis, siis need kohad on vaatamist väärt, kuigi sinna peab ütlema, et väga lihtne ligi igale poole pääseda ei ole. Juhul kui oleks lihtne ligi pääseda, oleks nad metsad ilmselt ka juba läbi majandada. Teatud ajal nad nii et selleks, et midagi head ja huvitavat näha, peab ikka natuke vaeva ka nägema. Jaan laiksaare lammimets on kahtlemata omaette loodusnähtus või Eesti mõistes ka väike, loodusime. Jah, sest kuna meil siin alguses oli juttu, et tegemist on meil Eestimaa mõistes ühe ühe soojema kliimaga või pehmema kliimaga piirkonnaga, siis siis loomulikult on siin Edela-Eesti nurgas ka oluliselt rohkem siis laialehiseid puid, olgu nad siis künnad, puud, jalakad, tammed või, või vahtrad ja saared. Ja üheks selliseks huvitavaks iseenesest küll suhteliselt väiksel alal, aga seal on siis vaiksaarel metskonna maja taga, sealt läheb, eks matkarada, mis siis oja ääres kulgeb. Ja kuna see oja nagu lammimetsade puhul peab vesi üle käima vahepeal juurtest, siis siis oja kevadeti suurvete ajal on siis laiemalt seal ja suvel, kui minna, siis tegelikult ainult niriseb seal vaikselt ja väikselt kuskil oru põhjas, aga jah, selles orus siis kasvas seene huvitav, valdavalt laialehiste puuliikidega mets. Ja noh, seal on uudistamist küll. Lammimetsadest on meil siin saadetes ennegi juttu olnud ja kelle kõrvale ta võib-olla ikka võõralt kõlab. Siis jah, tõepoolest see mets, mida siis aeg-ajalt suurvesi üle uhab, aga muul ajal kuival ajal on ta mets nagu mets ikka ja ei saa arugi, et oleks millegi eriskummaliseks tegemist. Jah, tõesti noh, lammimetsa muidugi ka erinevaid, aga, aga suurem osa neist on, on tõesti nii, et kevadel anda vee all suurvee ajal. Aga kui on korralik, kui suvi, siis ei tule alati selle pealegi, et et selles kohas võib kevadel vesi üle käia, nii et. Muidugi jälle teadjad omavatele inimestele märku see, et kui nad vaatavad, et millised taimed seal kasvavad, siis need reedavad, et ahhaa siin on veetaseme kõikumisega mingisugune kala, sest ta on terve rida liike, kes just sellist v ga üle uhamist Nad tahavad. Ja noh, üheks näiteks selliseks on karulauk. Ja äkki võib ka nii öelda, et meie lammimets on näiteks suure mangroovimetsa tilluke kauge sugulane? Jah, kauge sugulane võib küll olla, noh, kuigi ma olen kraavi metsad valdavalt hoiab kogu aeg ikkagi vett seal all pidevalt ja neil on natukene rohkem vaja vett, aga Meie lammi metsad on siis sellised, mis käivad. Piirduvad, ütleme, üks kaks korda v v vanni võtta. Aga üks salapärasemaid osi meie saatest ootab nüüd avastamist Alliku kivikoopad ja allikaid nimelt kui me ürikud Ütleme sirvima, siis me leiame, et et need allikad allikas on juba muinasajast teada ja see on väga tähtis, Allikesse on nimelt siis teie väärne allikas muistsete teedeallikas juba ja see oli kindel koht, kus alati joogivett sai võtta. Praegu muidugi see allikas ei ole enam nii võimas, nii nagu ürikutes lugeda võib. Meie põhjaveetasemed on üldse nad allikat, kõik on palju v vaesemaks jäänud mitmetel põhjustel ka. Aga see võib-olla oleks, läheks liiga pikaks, mis põhjustel kõik allikad niimoodi meil vähemalt veega on, aga mis selle Alliku kiviallika eriti huvitavaks teeb, on see, et kuuekümnendatel aastatel järsku juhtus seal üks väike õnnetus, nimelt vajus seal maamasina raskuse all järsku kokku ja siis selgus, et tegelikult seal künka all on koobas. Ja vot see on juba salapärane ja see on juba salapärane. Nii, ja veelgi veelgi huvitavam oli see, et tegemist ühe loodusliku koopaga, mis on siis tekkinud just sellesama allikategevuse ja voolamise tagajärjel seal mis on uuristanud, siis jälle jälle meile tuttava devoni liivakivi sisse. Nagu ikka, liivakivi uuristab paremini vesi siis pikka käiku, oh koopa ja, ja praegu praegu hinnatakse selle koopapikkuseks kuskil 33 meetrit, see on üks meie viie piki maa loodusliku koopa hulgas, järelikult siis praeguseks on siis kuna kuna siin 90.-te alguses varises liivakivikoopad on juba sellised, et nad võivad ka varisemisohtlikud olla aeg-ajalt varisevadki kokku siis siis ka toimuseks, varing veel. Ja, ja praeguseks selle koopa kõige suurem osa ja sellele on tehtud siis tegelikult betoonkuppel peale. Ja seda koobast saab siis seest vaatamas käia, inimesed neid üsna turvaliselt, sest betoonkuppel kindlasti ei kuku kaela. See on ikke korralikult korralikult turvaliselt ehitatud katesel. Et jah, üks selline huvitav koht koobas ja Allikes ja loomulikult selle allika pealt praegugi käiakse vett võtmas ja ma isegi olen seda allikavett proovinud sealt väga hea maitsega vesi natukene niriseb, kahjuks väga suurt vee hulka sealt välja ei tule, aga aga värske vesi eriti suvisel kuumal ajal, kuigi siis tuleb natuke ettevaatlik jälle alla, sest allikaveed on ikkagi külmad, nagu, nagu me siin varemgi rääkisime, et maa seest tuleb ta ei ole igal juhul alla 10 kraadi. Et kurk haigeks ei jääks ja võrgu võib haigeks saada küll, kui väga ahnelt teda kohe jooma hakata. Nii et kes on mõtisklenud, et suvel võiks jälle minna Eestimaad avastama või siis taasavastama anumiks, mitte seada oma sammud Pärnumaa lõunaossa just sinna, millest meil täna juttu oligi? Ja nagu ikka nüüd vaatame, mida on saatnud meile kuulajad. Jah, nädal tagasi oli meie saade Viljandimaast ning küsisime teilt siis ka fotosid ja lugusid sellest kandist. Niisiis meie pildi näitus on täienenud suurepärast todega Toomas Jürjo Adult ja Jüri Varikult. Toomas Jüriaado meenutab Viljandimaad oma noorusaegadest ja mõistagi on ta pildistanud neid looduslikke paiku, mis maast madalast hingelähedased olnud. Seda kõike saab meie kodulehel kell vikerraadiopunkt ehk kaldkriips lemmikud ka imetleda. Nagu ka näiteks Jüri Variku väga meeleolukaid vaateid Karksi ordulinnusest ja ürgorust. Toredad lood on aga saatnud Tiiu Beliimuva ja Kalju rea. Alustuseks loe Tiiu Beliimuva meenutuse sellest, kuidas ta Eesti loodusuurijate seltsi suvepäevadel tipu koolimajas käis ja mis ta seal avastas. Niisiis Eesti loodusuurijate seltsi suvepäevad koolimajas. Kuulad loengut, vaatad pilvi, loodust, ümbrust, linde, tuli suitsupääsu, lendas kuue ruuduga akna katkise ülemise ruudu ülaservale mille ees oli lai laud või midagi muud pilu. Nii kitsas king pidi ennast hästi lapikuks tegema ja lühike keste tippsammudega sisse roomama. Arsti tuli samamoodi roomates tagasi välja uhke langeva poognaga lendas edasi oma asju ajama. Enne loengu lõppemist jõudis mitu korda sisse-välja käia. Oli see toitmine või pesaehitus? Vist viimane. Kui loeng läbi läksingi, vii trepist üles. Tuulekoda koridor, suur mitmepraeahjuga, mõlemalt poolt kasutatav puupliit keset kööki paarust otsaseinas. Avasin lähima hämar ruum, kiire pilk lae alla pesaabule, seejärel teine riiulitega valge ruum, pesad. Uuesti hämar ruum, vaatasin kauem, no mitte ei leia põhjust pääsude sisenemiseks. Väljusin õue trepile uurima, millise ruudu taganed pääsukesed tegutsemas käisid. Peab hämar ruum olema, lae all ei ole akna keskmine biit poolitab sohvrid. Lamp ei ripu laes, vaid padrun on ukse kohal seinal ja minu suu vajus üllatusest lahti. Pesa seal peal. Nojah, kõrgust jätkus iga aasta uus pesa ehitatud triibud eri värvi savidest kümmekond triipu, vähemalt. Aitäh, Tiiu, Beliimova ja teine lugu on kaljureaal, kes kaugel nõuka ajal 53 rubla eest kaheksakordse suurendusega binokli omanikuks sai. Autori lahkel loal loen ette mõnevõrra lühendatud variandi sellest meenutusest. Niisiis loo pealkiri on, ostsin Pino kli. Koju jõudnud, oli vaja minna binoklit proovima, männikus oli kuulda õhtul öökullipoegade piiksumist kahjuks kull ei näinud. Läksin orasepõllu äärde üle tee minnes kõlkus mul binokkel kõhu peal ja mul oli niisugune tunne, et autojuhid, kes must mööda sõitsid, kõik nägid 53 rublalist head binoklit. Orasepõldu üle vaadates. Niipea kui binokli tõstsin kohe jänes, pöörasin natuke paremale, teine jänes, need olid noored, ilusad jänesed hüppasid nii lapse moodi kohmakalt. Neil olid ilusad pruunid kõrvad, tumedamad, tagantpoolt heledamad rohelisi orase sees. Võtsin binokli silmadelt ja ma ei näinud mingeid jäneseid. Nüüd sain veel kord aru, kui viletsad on inimese silmad ja kui hea binokkel mul on. Asusin uuesti enesejõnglasi vaatama. Pääset sõid hirmsasti, äkki nägin parempoolsest jänesest veidi kaugemal põlluserval midagi liikumas. Ei uskunud oma silmi. Rebane. Vaatasin kiiresti võrdluseks palja silmaga ei midagi. Oma ehmatuseks märkasin, et üks jänestest jooksis põllult just rebase poole. Mõtlesin, et nüüd pean ma nägema, kuidas rebane kargab jänesele kallale, Liidub saagiga metsa poole. Lahkus ka teine jänes. Korraks leidsin nad veel kadaka, vahel hüppamas ja siis nad kadusid. Oli juba videvik, kell võis umbes 11 olla. Mulle meenus Fred Jüssi telesaates. Ütles, et mine metsa, istu vaikselt paigal ja oota küll siis näed, kuidas elu metsas toimub. Olin juba valmis ära tulema, kui nägin oma ees umbes 20 sammu kaugusel suurt musta koguges rühkis orase põllule. Tõstsin ruttu binokli ja vaatasin metssiga. Varem olin metsa nats näinud kaugelt auto eest üle tee jooksmas, aga nüüd äkki nii lähedal oli mul ju hea. Ja veel kord suur tänu kõigile fotode ja lugude autoritele ja nüüd siis uus väike ülesanne. Ülesandeks oleks siis saada oma elamusi Lõuna-Pärnumaalt nii fotode kui kirjelduste näol. Ja teie saadetised on oodatud aadressil lemmiku tät RÜE või Kreutzwaldi 14 10 124, Tallinn. Vikerraadio looduse lemmikud. Selline oli tänane saade. Matkame nädala pärast järgmine kord veel huvitavam masse piirkonda nimelt soomaale, siis tuleb haabjad ehk ühepuupaadid valmis seada. Stuudios olid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Looduse lemmikud.
