Tänapäevased kliimamudelid räägivad küll sellest,  kuidas kliima mõjutab taimi, kuid praktiliselt üldse ei  arvesta sellega, et ka taimed ise võivad kujundada kliimat. Et taimed on kohanemisvõimelised ning näiteks suutelised  stressihormoonide abil teineteisega suhtlema. Kui röövik krõmpsutab puulehte, saadab ohver oma  liigikaaslastele hoiatussignaali. Et taim nagu karjub appi nende signaalidega selline lõhna  lõhnasignatuurid on väga keerulised. Ülo Niinemets juhib keskkonnamuutustele kohanemise  tippkeskus Environ, mis koondab maaülikooli  ja Tartu Ülikooli teadlasi. Niinemets uurib taimede stressihormoone. Võib ka öelda, et ta uurib taimede keelt. Stressihormoonid võimaldavad taimedel omavahel suhelda,  aitavad kohaneda ja ellu jääda. Niinemetsa uurimistöö üks peaeesmärke on taimede  kohanemisvõime sissekirjutamine kliimamudelitesse. See muudaks need täpsemaks ja hoiaks ära suisa absurdsed ennustused. Ühe varasema kliimamudeli kohaselt näiteks peaks Amazonase  vihmametsade asemel asuma täna kõrv. Ja üks asi, mis nüüd selle Amazonase vihmametsi puudutab  ja paljusid teisi kliimamudelite asju on see,  et, et nendes mudelites Ei arvestata tegelikult biosfääri veel piisaval määral. Et taimestikuga arvestamine on, on suhteliselt suhteliselt  pinnapealne ja see võiks olla palju, palju parem. Meie oleme üks uurimisrühmadest, kes seda teevad. Stressis taim on võimeline end kokku võtma  ning ellujäämise korral võib saada hoopis temast kliimamuutja. Ja kui nüüd hakkab stress taimele mõjuma,  siis mis taim teeb, ta hakkab sellele stressile,  seal toimuvad mitmesed, struktuursed füsioloogilised ümber. Sellised muutused taimes ja, ja taim nüüd kohaneb  selle uue uue tingimusega ja, ja, ja ta saavutab oma  selle protsessi kõigepealt stressitingimuste protsessi,  kiirus väheneb kas või seesama süsiniku sidumise võime  fotosüntees väheneb, kasvukiirus väheneb. Aga kui taim nüüd on kohanenud, siis nendes samades  tingimustes kui näiteks on natuke kuumem see taim nüüd  kohaneb ja ta saavutab peaaegu samasuguse,  võib-olla isegi samasuguse protsessi kiirus,  nagu oli tal enne seda stressi, et nendes globaalsetes  mudelites tegelikult üldse ei arvestada praegu  selle kohanemisega, isegi kui me saaksime ta natukene kas  või kõige primitiivsemal viisil nendesse mudelitesse viia,  see on juba suur samm edasi. Iga keskkonnafaktor on, mis on nagu optimaalsest erinev  tekitav stressi, et temperatuur on üks faktor. Valguse kättesaadav on teda, palju on teda vähe,  kui taim jääb harjuda, üritab ta hakkab,  tegelikult seal on niisugune fütokroomne reaktsioon,  ta tahab niimoodi, hakkab varras, hakkab pikaks venima. Ta üritab nagu rohkem valgust saada. Toitainete kättesaadavus, kas on piisavalt toitaineid,  võib-olla teinekord on liiga palju, näiteks väga tihti  ka väetame üle. Ega see ka taimele hästi ei mõju ja see on selline  abiootiline stress või keskkonnastress, aga lisaks sellele  on ka bioloogiline stress. Ja, ja see bioloogiline stress tuleneb üks  selle stressi alaliige on konkurents, et kaks taime kasvavad  kõrvuti ja nad konkureerivad samade keskkonnaressursside  pärast ja, ja, ja koo üks üritab saada sedasama juurtega  seda lämmastikku sama valguse pärast. Taimi söövad mitmesugused rohusööjad, loomad,  alustades putukatest kuni põdrani ja, ja elevandini välja. Stressis taim hakkab tootma stressihormoone. Mis tahes selline selline stressiilming siis käivitab terve  rea kaskaadi reaktsioone ja, ja nende reaktsioonide  suhteliselt alguses on mitmesugused sellised protsessid,  mille tulemusena vabanevad lenduvad ühendid. Et kui me alustame sealt kõige algusest,  üks niisuguseid esimesi stressireaktsioone On vabade rasvhapete. Vabanemine membraanides ja siis on taimes,  on ka alati on olemas aktiivsed sellised ühendid nagu  lipoksugenaasid need on sellised ensüümid,  mis siis reageerivad nende vabade rasvhapetega  ja see reaktsioon seal on mitu sellist vahe vaheprotsessi. Ja selle tulemusena moodustab ka selline ühend nagu jasmonhape,  mis on üks ormoon ja, ja kui see metuleeritakse on metüüli asmonaad,  see on lennuvormoon, mis siis käivitab väga palju reaktsioone,  et see on selline klassikaline bioloogilise rünnaku selline signaal,  muret. Üks stressihormoon näiteks on spetsiifiline purustatud rohu  lõhn mida tunneme, kui oleme niitnud muru. Aga lisaks nüüd sellisele suure jasmo on nüüd üsna kohmakas  ja suur molekuli, aga lisaks sellele selle lipoksügenaasi  raja käigus eraldub ka suur hulk selliseid. Allehüüde tavaliselt on nad siis kuue süsinikumolekuli pikkused,  nimetatakse ka C kuus allehüüdid ja need vabanevad,  et, et nende teine nimi on ka veel rohelise lõhna lõhnamolekulid,  et see on see lõhn tegelikult, et kui me rohtu käe vahel pigistame,  kui eina niidame ja, ja see samamoodi võetakse teiste  taimede poolt vastu ja see on selliseks signaaliks,  et on kuskil bioloogiline, midagi on kahjustatud. Ja, ja see on seal üsna alguses, siis üsna alguses on veel  selline ensüüm nagu petiini metüül esteraas hakkab tööle,  et, et see töötab taime raku rakuseintes. Et need on natuke teistsugused molekulid,  need on metulleeritud. Cha kolm jääk on seal peal ja, ja nüüd stressitingimustes  aktiveerib bektiini metüülesteraas, lõikab ära  selle metüüli jupi sealt ja, ja meile taimelehed hakkavad  eritama metanooli. Et taimed on maailmas kõige suuremaks metanooli allikaks. Stressihormoonid käivituvad ka viljades,  kui on aeg anda märku, et ollakse küpsed. Miks banaan läheb kollaseks Etule, eks ole,  käivitab Ele on jällegi see selline teistsugune lõhnamolekul  või niisugune kõige esimene lenduv vormoon,  mis üldse leiti. Et see juba kolmekümnendatel avastati, et,  et on kõige esimene lenduv lenduv hormoon avastati ja,  ja siis oli tegelikult üsna kurioosne, et,  et mõnda aega hiljem Saadi Nobeli preemia tegelikult kui leiti selline ühend nagu  NO lämmastikoksiid, et need loomarakud eritavad seda  ka meie, kui me oleme stressis, hakkame eritama NOd,  et selle eest anti Nobeli preemia. Seal öeldi, et kõige esimene üleüldse, et,  et mis on avastatud lenduhormooniaga taimedes oli juba ammu teada. Aga see kõik on alles stressireaktsiooni algus. Edasi tulevad keerulisemad molekulid. Et, et siin see tähendab seda, et teatud geenid  aktiveeritakse nende ühendite toimel ja taimed hakkavad  sünteesima spetsiifilisemaid lõhnamolekuli,  et need on tavaliselt on mitmesuguseid selliseid terpenoidsed,  ühenditeterpenoidne ühend, kõige lihtsam on meil on,  on kuus C viis ühend on isopreen. Isopreen on viie, viie süsiniku aatomiline molekul. Siis kui me paneme kaks isopreeni jääki kokku. Siis me saame sellise ühendi nagu monoterpeenid,  et monoterpeenid on, me teame, rohkem tegelikult on. Tavaliselt on sellised tüüpilised lõhnaõlides. Lõpupoole moodustuvad ühendid, mis ei lendu. Ja kui me veel kaugemale lähme, siis me saame ühendid,  mis ei ole lenduvad enam karatinoidid. Et need on väga vajalikud, et, et kui me noh,  vitamiin nägemis, vitamiine porgandis, saame ta Kõrge reaktsioonivõimega lenduvaid süsinikuühendeid tootes  aitavad taimed kaasa niinimetatud halva osooni tekkele  kusjuures mitu korda rohkem kui inimene seda teeb. Ja paljud taimed emiteerivad kõnealuseid ühendeid  millegipärast isegi ilma igasugu lase stressita,  kui suur on taimede roll halva osooni tekkimisel,  täpsemalt seda Niinemets alles uurib. Osoon on kasulik siis, kui ta on meist hästi kõrgel kuue stratosfääris,  et, et stratosfäär on Meist 50 60 kilomeetrit, kaugel seal ja seal osoon neelab  inimestele kahjuliku ultralettkiirgust. Aga see osoon, mis on meil siin maapinna lähedases õhukihis  troposfääris selles õhus, mida me sisse hingame,  seal on osoon kahjulik, et osoon on tugev keskkonnamürk. Halb osoon tekib, kui taimede lõhnaained reageerivad lämmastikoksiidiga. Ja see protsess läheb omakorda edasi, et,  et osooni moodustamine on ainult üks asi sellest,  et, et reaalselt, kui need ühendid orgaanilised ühendid reageerivad,  nad oksüdeeruvad omakorda ja hakkavad kondenseeruma,  tekivad peenosakesed, mis samamoodi meie tervist kahjustavad ja,  ja võivad veel ka suuremaks kasvada, moodustada  lõppkokkuvõttes pilvede kondensatsioonituumi. Nii et üks osa, millest me räägime, on aerosoolide teke,  nende peenosakeste teke atmosfääris ja, ja  ka pilvede teki, et, et tänu nendele taimsetele,  emissioonidele me räägime ka taimede rollis sellise  globaalse kliima kujundamisel. Et see on väga põnev ja uus uurimistemaatika. Stressi toimel eralduvaid ühendeid monoterpeene  ehk sinist vine, mida me mõnikord metsa kohal näeme,  uurib järvseljal maaülikooli sakslasest taimefüsioloogia  osakonna vanemteadur Stephen Noe. Õige pea hakkab ta seda tegema järvseljale utatava 130  meetri kõrguse hiigelmasti abil. Siin on veel vana madalam mast, mille otsas spetsiaalse  torukese abil õhku imetakse ja seda siis masti all arvuti  abil analüüsitakse. Noe uurib, milliseid aineid taimed õhku paiskavad,  kuidas taimed pilvi moodustavad ja kuidas õhus toimub. Omakorda taimi mõjutab. Kui me vaatame siin ümbruses, siis näeme ilusat leht  ja okaspuud ja Täpselt neid, mida me siin näeme, neid kõik need liigid,  need on monoterpeeni, emiteerib taimed, siis neid  emiteerivad keemilised ained, mille kaudu õhukeemia kaudu  tekib osakesed ja nende osakeste segu, mis läheb noh,  ütleme atmosfääri piirkihile, siis seal tekib pilved. Noe sõnul peaks kõnealused uuringud andma põllu  ja metsameestele aimu, mida tasub üldse kliimamuutusi  arvestades tulevikus kasvatada, metsaks istutada,  ehk siis mis meil üldse tulevikus korralikult kasvab? Milline liik tuleb, ütleme, 50 aasta 100 aasta jooksul üles  kasvama või teine variant on, kas, kas tuleb tarvis mingi teine,  teine korralduse metsakorralduse aktsioonid või,  või tööd läbi viia, see on üks, üks praktiline  või tulemus sellest. Üllatusena on Stefen noele tulnud asjaolu,  et biosfääri ja atmosfääri vastastik mõju mudelisse on  lisandunud ootamatu oluline mõjutaja. Puude alumine, madalama taimestiku kiht. Siis oli see küsimus, kuidas on. Kas meil on näiteks üks faas, on muld teine,  teine ütleme. On on mets ja siis on atmosfäär. Aga siin tuli välja, et meil on vähemalt ühte tase veelgi panna,  me peame metsa sees. Me ütleme neid taset sisse panna, et seal toimub midagi,  mis, mis on nagu, nagu metsa alus ja. Stressihormoonide tootmine on üksjagu keeruline taimede  ja tegelikult ka näiteks taimede ja putukate vaheline  signaalide süsteem. Taim, mida rünnatakse, võib teatud ühendeid emiteerides  kutsuda kohale putukad, kes omakorda ründavad ründajaid. Ja, ja, ja teine asi on see, et, et need ained on signaaliks  siis siis omakorda putukatele, kes ja lindudele,  kes söövad neid röövikuid ja, ja parasiitsetel kiletiivalistele,  kes tulevad ja munevadki oma munad nendesse tamme,  Tamme ründavatesse, röövikutesse. Kui stress on liiga tugev ning taim uute oludega kohaneb Et ta ei suuda, siis ta sureb. Kuid halvimast võib päästevõime ennast ise amputeerida. Ka see on seotud stressihormoonidega. Aga aga võib juhtuda ka seda, et, et see stress on  tegelikult nii tugev, et, et ei olegi midagi teha enam. Et kui, kui tegelikult see seen on selle küljes juba seal taimel,  et taim teinekord ta võib, nagu seda nimetatakse  ka selliseks programmeeritud rakusurmaks  või auto amputatsioon, et et taime jaoks on,  võib olla parem hoopis see leht minema visata,  et, et las see seen siis seal olla, aga,  aga seen ei saa enam seda suhkrut ega midagi,  see leht kukub ära küljest. Seda nimetatakse jah, nagu programmeeritud rakusurmaks,  et see programmeeritud rakusurm ka kõigil eitlehisel puudel  käivitub sügisel. Et need lehed tegelikult ei kuku ise ära,  et selleks on vaja, et need stressihormoonid hakkaksid tööle,  stress on taime selline tavaline igapäevane nähtus,  et et ja, ja korraga, võib-olla ka mitu mitu stressi või,  või üks üks stress lõpeb, algab kohe teine  ja reaalselt stress ongi see, mis, mis paneb tegelikult  evolutsioonis nagu liikumapanevaks juhuks väga,  väga palju. No siin on praegu meie põhiline mõõdusüsteem,  mis koosneb siis sellisest klaasist kambrist,  tal on roostevabast terasest põhi ja, ja see klaas on veel  selle poolest huvitav, et ta on kahekihiline,  et siin nagu väiksed õhumullid liiguvad,  see on sellepärast, et siin käib vesi ringi,  et koos veega on mõned õhumullid, et siin all on näha,  on, on termostateeritav süsteem, et me saame siin  temperatuuri hoida. Kui me lihtsalt paneksime selle taime siia klaaskupli alla  ja paneme valguse põlema, siis läheb siin olukord väga kuumaks. Et siis on tal tohutu stressiolukord siin. Aga, aga see on ise tehtud süsteem koostöös Tartu Ülikooli  teadlastega ja, ja see on maailmas selles mõttes unikaalne süsteem,  et, et. Et sellega me saame sisuliselt neid kõiki neid lenduvaid  ühendeid mõõta. Aparaadis tekitatakse taimele just sedasorti stress,  mida uurida soovitakse. Siin on võimalik. Näiteks me saame siit keerata temperatuuri  nii palju, kui me tahame, me saame valguse intensiivsust muuta,  nüüd paneme ta pimedamasse natukene. Me mõõdame, kõigepealt mõõdame Sellel taimel sellist normaalset. Mõte stressi olukorda ootame, kuni õhulaad avanevad,  taim on õnnelik ja siis me saame. Mitmesuguseid selliseid stressi stressi talle tekitada näiteks. Meil on osooni generaator, saame nagu just seesama,  et meie hingame sisse taimel on samamoodi see osoon on kahjulik. Et saame osooni sellise laksu talle anda. Siis saame ka. Siin temperatuuri tõsta paneme 40 kraadi  või 45 kraadi kuuma soki, anname talle taime vastuseid  ja siis. Me. Koguma seda õhku kogume seda õhku, meil on siin. Süsihappegaasi, analüsaator ja veeauru analüsaator mõõdame. Taime ots on teisi mõõdetakse gi süsihappegaasi  kontsentratsiooni vähenemise kaudu, kui palju kambris väheneb,  aga see on nagu pidev voolusüsteem, mis tähendab,  et me lihtsalt ei pane kinni seda purki ja ongi kõik,  et vaatame, palju väheneb, vaid õhk läheb sisse,  õhk läheb välja, et mõõdamegi sisseminevas õhus  süsihappegaasi ja veeauru kontsentratsiooni  ja välja tulevas ja siis selles välja tulevas  ja sisseminevas õhus. Me saame vajaduse korral mõõta ka nende lenduvate ühendite sisaldust. Ja selleks me kasutame siin sellist riista,  mille nimi on siis prot, on transpordireaktsiooni massispektromeeter. Et tema on nüüd selline paras külmkapi suurune riist. Et miks seda nimetatakse prooton transpordireaktsiooni  massispektromeetriks on see, et, et tegemist on keemilise onisatsiooniga,  et mõõdetakse keemiliselt ioniseeritud selle orgaanilise  ühendi molekuli ja, ja talle pannakse üks prooton juurde  ja see prooton tuleb protoneeritust veest,  et sinna pannakse vesi sisse puhas vesi,  hästi see vesi oniseeritakse, protoneeritakse,  tekib kolm pluss protoneeritud vesi, see proot on  selle küljest hüppab nüüd selle lendu, ühendi molekuli külge  tekib prototüüpi molekul massiarvuga ühe võrra  siis suurem kui see tavaline mitteprotoneeritud ühend  ja selle kontsentratsiooni me mõõdame, et me saame väga  kiiresti mõõta nende ühendite kontsentratsioone,  et, et sisuliselt see lahutusvõime on sekundites vaatamata sellele,  et ta on väga tundlik ja me saame korraga mõõta mitmeid  erinevaid masse. Tema puuduseks on see, et tal ei ole selektiivsus. Et me rääkisime nendest monoterpeenidest tohutult keemilised,  sellised segud, aga nende kõigi ma molekuli mass on üks  ja sama 136. Et monoterpeenide korral me näemegi seda ühte massi. Et me ei saa eristada näiteks limoneeni alfa,  bineenist, kui ei saa seda seda spektrit eristada. Selleks me kasutame nüüd teist aparaati,  mille nimi on siis gaasi, kromatograaf, massispektromeeter. Et massispektromeeter on siis see detektor,  mis neid ühendeid Siin, millega me mõõdame neid, et see on selline tüüpiline kromatogramm,  mida me näeme sellistest taimsete segudes  ja näete iga iga piik siin vastab ühele Ühele ühendile  väiksed alfapineen, peetabineed, alfafelandeen,  kolm karen ja nii edasi. Need on selline tüüpiline taimede lõhnasegu,  mis mis taimedest välja tuleb. Mõõdame näiteks rohelise rohu lõhna, mis tekib,  kui taim on puruks rebitud. Me tegime selle stressipulsi talle ja see on  nii kiire stressimoment, et, et nüüd me näeme,  kuidas ta nagu venib, et noh ta enne oli nullis. No nüüd on ikkagi tükk maad veel kõrgemal,  et see oli nagu see laks, eks ole. Siin me näeme neid rohelise lehe lenduvad ühendid,  kollane on, see on kõige dominantne ühend,  on üks lipoke Genasi raja produkt ja siis tulevad siin  teised mitmesugused, mida väiksemas proportsioonid,  mis on siin selle. Roosaka värviga tehtud on massiarvuga 83  ja 85 99, need on ka lipokseGenaasi raja produktid  ja see kõige. Ja need kaks dominantse asja on siis ongi. Rohelise laua. See on see, mida me tunneme siis, kui me teeme Helise. Taimede konkurentsivõimet juhitakse ka tippkeskuse Järvselja  välikatses kuhu on sisse seatud ainulaadne välilabor. Konkreetsemalt uuritakse, mis juhtub taimedega,  kui kliima muutub niiskemaks. Katsetaimedeks on kask ja haab. Lähema 50 100 aasta jooksul muutub Eesti õhk niiskemaks  nii umbes viis kuni 30 protsenti ja arvatakse,  et taimed hakkavad kasvama suuremaks. Lehed muutuvad lopsakamaks. Aga siin Järvselja laboris on ära tõestatud,  et tegelikult ei pruugi asjad üldse nii minna. Seni on arvatud, et niiskes õhus taimedel veestressi pole,  et nad hakkavad kudedesse ja mulda rohkem süsinikku siduma. Järvselja näitab, et tegelikult on vastupidi  ja lõppkokkuvõttes kujundavad taimed CO kahe tootmisega  ka ise kliimat. Nii nagu mõjutab kliima taimede kasvamist. Meil on siin kõrgendatud õhuniiskuse eksperiment  ja Me alustasime sellega 2006. aastal ja üldiselt on see  eksperiment seotud. Kliimamuutustega. Kõrgendatud süsihappegaasi mõju taimedele  ja kliimale on maailmas mõõdetud päris palju. Samas on veeaurul sarnane efekt kasvuhoonegaasidega  ja peale selle on veeauru õhus palju rohkem kui näiteks kui süsihappegaasi. Aga seda ei olnud mitte keegi uurinud ja seda,  kuidas mõjub õhuniiskus taimede kasvule ja kas nad kasvavad  teisiti ja teistsuguseks kõrgendatud õhuniiskuse all  või siis kuivemas õhus. Selliseid uuringuid ei olnud üldse tehtud. Esialgsed tulemused näitavad, et niiskuse suurenedes jäävad  taimed hoopis kiduramaks. Suurendasime umbes seitse protsenti õhuniiskust. Siis see tõi kaasa puude maapealse osa just nimelt tüveosa  kasvu vähenemise oksi võib-olla tuli ühesõnaga,  et tüvi jäi väiksemaks ja siis see ka puukuju oli selline,  et nagu. Ta läks rohkem põõsa taoliseks ja okslikuks,  ühesõnaga metsanduslikult. Oli näha, et see õhuniiskus mitte ei soodusta meil nüüd  puidu juurdekasvu, vaid vastupidi, niisutatud aladel mulla  hingamine väheneb, saadetakse vähem. Süsihappegaasi atmosfääri üllatuse moment on see,  et me algselt arvasime, et nii süsihappegaas kui teised kasvuhoonegaasid,  et õhuniisutusega võiks tegelikult nende atmosfääri  suunamine suureneda. See voog võiks suureneda ja ta vähenes ja tegelikult kartsime,  et sealt võiks tulla korralik metaani emissioon,  kuna näiteks kevadeti ja sügiseti on see muld siin õige liigniiske. Tegelikult on nii, et metaani ei ole siin üldse probleemiks. Metaani hoopis salvestatakse mulda. Üllatuslikult kolisid liigniisutatud taimed rohkem maa alla. Kõige suuremad üllatused tulidki, tulidki meil maa all  ja maa all toimus, toimus siis niisugune lugu. Meie katsevariantides ei kasva ja ainult puud,  meil on ka seal alustaimestik. Ja kui on nüüd mingisugune muutus, me võime teda nimetada  ka stressiks, näiteks suurenenud õhuniiskus  siis selge on see, et rohttaimed saavad reageerida kiiremini  kui puud. Üldine reaktsioon oli selline,  et väga suur osa sellest taimede produktsioonist läks maa  alla ja see erinevus oli alustaimestiku osas kahekordne. Miks siis ikkagi ei ole järvselja liigniisutatud taimed  kasvanud lopsakamaks? Esialgsete vastuste kohaselt arvatakse, et kui õhus on  rohkem vett, siis aurab ka taimest vett vähem välja. See tähendab, et ka juurtel pole vaja mullast  nii palju vett tõmmata. Nii saab aga taim ka vähem toitaineid, mis veega koos üles pumbatakse. See tähendab seda, et mineraalained liiguvad ju  ka mullast taime ja taimelehtedesse, sellesama veevooluga. Ja kui see veevool väheneb ja samal ajal  ka selles kohas, kus me parajasti uuringuid teeme,  ei ole neid mineraalaineid mullas väga palju  siis võib juhtuda, et nende mineraalainete juurdevool  ja ei ole piisav. Ja jääb vähemaks, kui ta varem oli. Järvselja katseaias annab taimedele seitsme protsendilist  lisaniiskust selleks spetsiaalselt välja mõeldud agregaat. Niiskuse pritsi mõjusfääri jäävad taimed moodustavad ringe  tavaaia sees. Ainulaadse agregaadi mõtles välja Ameerika ühendriikidest  koju tulnud talent. Minu kogemus oli 10 aastat opereerida visconsini kõige  suuremat Välisõhu eksperimenti, mis tegeles süsihappegaasi lisamisega  ja osooni lisamisega taimedele ja mis pindalalt oli neli  korda suurem kui see siin. Ma sattusin siia projekti niimoodi, et 2005  või õieti juba 2000 kolm-neli -viis käis suviti seal  Ameerika saidi peal töötamas eelmise tippkeskuse juht Olevi kull. Ja me saime temaga väga hea kontakti ja et tema kutsus mul  sisuliselt siia ja siis käivitus ka esimest korda see  programm talendid koju ja ma olin üks selle esimesi ohvreid. Õhuniisutamise agregaati aga ühendriikides tuttava  süsihappegaasi ja osooni lisa jalt päris üks-ühele maha  kirjutada ei saanud. Alguses ma proovisin lisada seda veeauru lihtsalt nendesse  samade torudesse ja puuda teda välja gaasina aga see andis  väga väikest efekti, nii et selle udutamise ma pidin ise  välja mõtlema. Ja selleks, et tõsta õhuniiskust viis kuni 10 protsenti,  parimal juhul On vaja nende puude jaoks umbes 200 puud,  siin on vaja genereerida umbes 100 kilogrammi udutunnis. Siin ekraanil jookseb nüüd see programm,  mis juhib kõiki niisutusringe ja mis on välja töötatud  ka Tartus. Siin on kõigepealt näha osa parameetreid ringis nagu viin,  tuule kiirus, tuule suund ja samuti ringi sees olev  niiskused ja temperatuurid ja see ring on siin,  momendil on ventilaator sisse lülitatud,  siin need rohelised ringid on need klapid,  mis on lahti. Ja nad on lahti just tuulepealsel küljel,  sest tuulesuund on märgitud siin noolega. Ja see programm võimaldab mitte ainult üksi vaadata,  vaid ka ventilaatorit sisse välja lülitada,  siis niiskust sisse välja lülitada, ühesõnaga põhiparameeter,  mida me proovime selles ringis muuta. Niisutamise ajal on võrrelda ringi sisemist niiskust ringi  välise niiskusega. Samal ajal mõõdavad andurid taimedel, kui palju vett neil  läbi tüve liigub. Nii siin on üks. Selline vidin, mis siis mõõdab? Mõõdab tüve voolu ja põhimõte on väga lihtne. Siin on küttekeha Ja seda küttekeha soojendades. On meil võimalik saada hinnangut selle kohta,  kui palju taim vett kaotab, kui taimetüves on veevool. Ja siit me kütame seda tüve osa siis see veevool kannab ära  selle soojuse ja nüüd see soojushulk, mis siia pidevalt  juurde tuleb, siis annab meile teavet selle kohta,  kui palju vett läheb siit läbi selle tüve. Siin on nüüd kaks temperatuuri andurit, need on sellised  pisikesed nõelad on siin puutüve sees. Alumine mõõdab tüvetemperatuuri. Siin küttekeha ees ehk siis sellist temperatuuri,  mis, mis, mis puul endal on ja ülemine siis mõõdab seda  temperatuuri mis on küttekeha all ja siin pidevalt hoitakse neljakraadist,  temperatuuri erinevust. Ja nüüd, kui. Tüves on suurem veevool ja see soojus kantakse siit  kiiremini ära, siis tuleb pidevalt anda temperatuuri juurde,  et see erinevus säiliks ja selle temperatuuri. Lisamise põhjal siis hinnatakse seda, kui palju taim kaotab vette. Tänapäeva kliimamudelid on tegelikult juba ülikeerulised,  kuid siiski on nad enamasti päikesekiirgusepõhised. Selleks, et tuleviku adekvaatselt ette näha,  tuleb arvestada palju rohkem ka taimede käitumisega. Ja loodetavasti suudavad just Eesti teadlased panna nendesse  uue aja kliimamudelitesse sisse. Need olulised täpsustused.
