Tere maahommikust. Seepärast peetakse Eesti pruuniks kullaks meie põlevkivi  kuid põlevkiviga on alati kaasas käinud hulgaliselt keskkonnaprobleeme,  nagu näiteks tuhk ja tuhamäed. Kiviõlis on aga hakkajad inimesed need tuhamäed ära  kasutanud ja loonud siia seikluspargi. Enne veel, kui me läheme mäe otsa, käime ära maa all. Ida-Virumaad ja Kohtla-Järvet tuntakse eelkõige kui  kaevandus ja tööstuspiirkonda, mille põhiliseks märksõnaks  on põlevkivi. Pruuni kulda pakub emake maa meile ise ja inimene peab  ainult välja mõtlema, kuidas see kätte saada. Samas tuleb pead murda ka siis, kui üks kaevandus kinni pannakse. Kohtla-Nõmme valla ja Eesti põlevkiviühistööna avati näiteks  suletud kaevanduses muuseum. Arvati, et, et samal ajal, kui suletakse Kohtla kaevandust,  on on suhteliselt lihtne ja hea Niimoodi kohe edasi minna kaevandusmuuseumiga nende varade  baasil ja, ja nende kaevanduskäikude baasil  mis siin noh, olid olemas ja, ja tookord otsustatigi,  et et 1,5 kilomeetrit kaevanduskäike jääb muuseumi otstarbeks,  Eesti põlevkivi tegi ettevalmistusi siis kaevandust sulgedes niimoodi,  et muuseum saaks avatud ja, ja vallas oli  siis selline töörühm inimestest, kes tegelesid  siis muuseumi käivitamisega muuseumi selliste küsimustega Kas see oli siis praktiliselt nii, et nii-öelda ühel ühel  hommikul enam ei kaevandatud ja piltlikult järgmisel  hommikul läks elu edasi, ainult et muuseumina? Jah, see oli aprill 2001 aprill, kui, kui viimane vagunett  põlevkivi toodi maa alt välja ja, ja siis suvi läbi tehti  ettevalmistusi kaevandusmuuseumi avamiseks  ja sügisest siis läks edasi juba kaevandusmuuseumina,  nii et ka osa personali siin vanad kaevurid hakkasid tööle  giididena ja, ja siis osa siin tehnilist personali  siis aitasid ette valmistada seda kaevandusmuuseumi avamist. Tegelikult see põlevkivi kaevandamine ja,  ja see põlevkivienergeetika ja elektri tootmine,  et et nii paljud inimesed on tegelikult väga rasket  ja suurt ja tähtsat tööd teinud, et elekter oleks olemas ja,  ja nii edasi, et, et Eestis võiks ja, ja peab olema üks  selline koht, mis väärtustaks nende inimeste tööd. Ja, ja kuna asulas ikkagi On enamus inimesi, kes siin elanud on, erinevatel aegadel on  kõik ju kuidagimoodi olnud sellesama Kohtla kaevandusega  seotud et siis see võiks ka olla selline selline nende jaoks  nagu selline mälestusmärk, et, et nad on seda tööd teinud ja,  ja, ja et see töö on olnud raske ja, ja et seda tööd  väärtustada nende jaoks. Te ütlesite, et aastal 2001 või natuke parem,  kui oli selge, et kaevandus suletakse, oli selge,  et on vaja perspektiivi. Tundub, et kogu selle aja vältel, mil muuseum on tegutsenud,  on ka perspektiiv olemas olnud. Aga mis on perspektiiv? Täna aastal kaks? Perspektiiv on olemas olnud, et, et on võimalik ju ikkagi  ka ühes väikses kohas midagi sellist teha,  mis on, mis on huvitav, mis kasvatab tuntust,  onju, et täna ju ju Kohtla-Nõmme vald on tuntud,  on ju, kui sa ütled kellelegi, et kust sa pärit oled,  Kohtla-Nõmmelt siis kõik ütlevad, aa, seal on kaevandusmuuseum,  et ma olen seal käinud, et päris huvitav on,  et et see on see, see ongi see üks. Tuntuse kasvatamise mõtteid, et kõik teavad,  et me, et me ei hääbu, me oleme olemas ja  mis meil seal on. Nüüd aga paneme kiivrid pähe, haarame kaevurilambid  ning läheme elupõlise kaevuri nn Liivikuga maa alla. Tegelikult oleme kaevanduses töötanud 32. Esimesed 10 oli kunagine kaevanduskava, kaks oli selline  olemas seal ja siis 22 siin Kohtlas, no ja nüüd muuseumis  siis veel. Alates muuseumi algusest peale tänapäeva välja olen  gidiametit pidanud. Nii et 22 esimest aastat tulite te vahetusse tööle,  panite riided lambi selga ja tulite mööda treppi alla,  täpselt nii. Kus, mis koht, see, kus me nüüd praegu oleme? Seda nimetati, seda kohta nimetati inimveo jaamaks. Sellepärast siin seisid siis rongid ehk kaevurite Ekspressi  tuldi siia alla, istuti rongi ja sõideti töökohta edasi. Kaevandustest rääkida siis kuidagi, ma ikka kujutan ette,  et inimest inimesed läksid suurde lifti ja  siis neid sõidutatakse maa alla, ma ei tea,  mitusada meetrit, et siin siin on ainult mõned trepiastmed. Siin on need trepiastmed ja trepp, sellepärast et sügavus on  siin väga väike. Nüüd siin selles muuseumi osas on seal sügavus tähendab  laest sest kaevandus on ka see, mis peakohal on lagi. Laest maapinnale on nii napp seitse-kaheksa meetrit,  ainult vaat sellepärast mööda treppi sügavad kaevandused. Loomulikult asi käib liftiga alla. Eestis praegu, kus need lifti kalla käiakse,  sellist kaevandusi ei ole. Aga kui pikk nüüd maa siit sellest inimveojaamast päris  töökohtadeni on? No kaevandus es ei ole ju maa all, mitte üks töökoht,  Neid on siin mitu ja nad on eri kohtades. Tähendab, kellel oli vaja siit sõita, ütleme kolm  kilomeetrit kell neli, kell viis kilomeetrit,  kell kuus kilomeetrit. Viimased aasta enne sulgemist olid siit kõige kaugemad töökohad,  peaaegu seitse kilomeetrit tuli siit töökohta sõita  ja loomulikult pärast tagasi ka. See on ju päris korralik maa. Täpselt nii. Meil täna rongi ei ole, meie nii-öelda töökohad on vist  natuke lähemal. Meil on ligemale, jah, meil ei ole vajadust sõita  nii kaugele. Aga liigume siis. Liigume. Me lähme siiapoole. Kui vana tegelikult see looduslik keskkond siin meie ümber  praegu on? No kui me võtame nüüd Eesti põlevkivi Eesti põlevkivi hakkas tekkima ju ica 450 miljonit aastat  tagasi hakkas põlevkivigien tekkima. Ja sinna oli meri. Nüüd fantaseerige põhi, see oli merepõhi,  seisame mere põhja pealt, Me tammume mööda mööda merepõhja. Jah, ja no põlevkivikihind on meil siin kolm meetrit paks,  lõppes kihini tekkimine siis circa 400 miljonit aastat tagasi,  nii et 50 miljoni aastaga on ta tekkinud see meie Eesti,  Eesti põlevkivi, gin siia siis. Nii et näete päris päris vana kõvasti ajalugu. Kaevandustes on asjad nii, et maa alla rajatakse terve võrgustik,  terve süsteem, sellest käik, eks trikke. Ja esimene selline toestuse puitraamid pandi  siis üles, kui neid siin rajati. Aga kuna niiskus teeb oma töö mädanevad,  siis tõesti ei oska öelda, mitu korda neid vahetatud on,  kui võtame tänapäevani välja, ilmselt ikka käis vahetus  pidevalt ja kogu aeg ja töötavas kaevandustes,  kus need vanad kaevandused olid, olid spetsiaalmehed,  nimelt neid remonttoetajateks ja nemad selle asjaga tegelesid,  käisid, koputasid ja neid kontrollitaksegi,  no põhimõtteliselt, mis on nii pehmemaks,  muutub see võet, see maha pannakse uus. Päeval jah, me aastakümneid tegelikult juba kasutaks  teistsugust toetust ja nimi on tal ankur  ehk pult, pult, toetus, siis kasutatakse. No see on juba juba metall, mis puudutab metall alakkis metall. Kohtla-Nõmme põlevkivikaevandus töötas aastatel 1937 kuni  2001 ja selle aja jooksul kaevandati siin 48,3 miljonit  tonni põlevkivi. Sellises kohas töötasid siis kaevurid, kelle ameti  nimetuseks on läbindaja, tähendab need, kes siiamaale neid  strekke siis rajavad, ehk siis läbindavad. Meetod on ikka see vana ja puur, lõhketööd tänapäeval  ka tähendab puuritakse augud lõhkena sisse,  lõatakse. Ja vot siin nüüd näete siis juba juba teistsugust  puurmasinat ja on siis elektrijõul töötav. No ja töötab tema siis nii. Aga mis siis, et elektri jõul töötab, aga  ega see töö kerge ei olnud. Masin on raske, 17 kilo tervet ka alusta käes hoida. Ja kui nüüd auk on valmis puuritud siis dünamiidi pulk sisse või. Jah, kui nüüd vaja karvauku on puuritud,  siis noh, mitte nüüd dünamiit, kui lõhkeaine,  aga, aga lõhkeaine, no kunagi kasutati amoniite meie  kaevandustest tänapäeval siis no on on lõhkeaine. Ja nüüd iga iga lõhkamisega ju see murtakse siitmaterjali  lahti põlevkivipaekivi. Ja tähendab see sein noh, ametlikult seda nimetatakse esi  see ju iga kord liigub, nihkub teatud maa edasi. See on selle töö eesmärk. Materjal laaditi vagunitesse. Kunagi käsitsi, masinaid ei olnudki. Masinatega hiljem, aastakümneid masinatega tänapäeval ka. Ühtlasi vot sellist jah tüüpi laadi masinad on  siis kasutatud meie kaevanduses ka ikka päris päris hulga  aastaid aastakümneid, aga tänapäeval ka neid ei kasutata enam. No paneme tema siis tööle tööle ka. Korraks lähme siit, nii. Kus me nüüd oleme? No nüüd oleme siin ühe masina juures nimelt  siis kaevandus e mäekombain. Vot sellised masinad siis kohtus kasutati  ka ja kasutati neid töödel, mida kaevanduses nimetatakse koristustöödeks. Koristustööd on kaevandustes oma tähtsuse number üks,  sest põhitoodang tuleb sealt. See kombain lõikab siis nii-öelda kivi ja saadab ta ära. No põhimõtteliselt küll, sest üldse kombainid ju on masinad  oma töö põhimõtet, üks masin teeb mitut asja  ja nii need ka Nemad nimelt ise lõikavad  või murravad siit siis tervikust materjali lahti,  laadiva ta ise siia kolveiri peale, eks ole,  neid nimetuse kraabieriti kombainiid, nendega koos töötavad. No et seda materjali kätte saada, selleks on  siis kombainil siin küljes vastavad tööorganid kaks tükki,  näete, üks ja seal teises otsas on teine samasugu,  need siis murravad nii-öelda, käivad mööda seina  ja murravad ja siin on küljes näete lõike,  terad, hambad, kui ta töötab, need pöörlevad  ja vot näed hammasteta kraami siit lahti,  lõika siis ja laadib, nagu ma ütlesin siia konveieri peale,  siis. No tänapäeva kaevandustes meil kombaine ei kasutata. No põhjus on see, et need kaevandused, kui nad töötasid,  salus, kohtla, kõik on tänaseks juba suletud,  kõik on töö, õpet. Aga selliseid masinaid kasutati ka ikkagi aastakümneid. Aastakümneid ja kasutus tänapäeval ka kindlasti  söökaevandustes söökaevandustes väga laialdaselt,  mitte mitte ainult ütleme Venemaal, Ukrainas,  aga ka ka Poolas ja Saksamaal ja söös ja see on  ka söökombain ega põlevkivi spetsiaalselt põlevkivi jaoks. Minu teada ei ole mitte ühtki masinat tehtud  sest nende seeriad oleks nii väiksed, et nad on väga kalliks. Kas võib öelda, et me praegu asume kogu  kaevandamiseoperatsiooni ühes olulisemas ruumis? Täpselt nii võib isegi nimetada, nii et see oli nüüd  kaevanduse nii-öelda süda. Sest siia kõikidest töökohtadest toimetati täis laaditud rongid,  siin vaguneti, tühjendati ja siit põlevkivi toimetati meil  maa peale. Ja et kui selle koha peal midagi juhtus,  siis ja pärast võib öelda, nii jäi siis terve kaevandus,  siis istusid mehed nii-öelda maha, hakkasid suitsutundi pidama. No kui sul töökohas nüüd küll jah, niimoodi kui vagunit ei olnud,  tühja kuhugi polegi, laada ei olnud suitsutundi pidama. Maal muide suitsetamine on keelatud. Et see ei olnud, ei olnud päris päris täpselt öeldud,  kindlasti mitte, aga mida siis sinna? Aga siin oli, no ma ütlesin, et siia siis toodi vagunid,  neid tühjendati siit selle koha peal siin  ja see tühjendamine käis nii. No muide, kui rong siia kohale jõudis, siis rongiga pidi  veidikene manööverdama. Üks asi, vedur oli vaja rongi vagunite eest ära saada  ja teine rongi esimesed vagunetid pidid jääma. Näete siia, siin on üks mehhanism nimetada tõukur. Tähendab, esimesed vagunid pidid seisma jääma tõukuri kohale. Ja edasi sellesama tõukuriga hakatigi täis vagunite kahe  kaupa lükkama siia sisse. Nimetas siis kaaduriks või ringkallutajaks koos sellega  vagunid keerati ringi. Materjal kukkus välja meie jalgade all, siin suur sügav punker,  materjal kukkus vagunist punkrisse. Ja kui kaks vagunit oli tühjendatud, siis loomulikult uuesti. Järgmised kaks täit siit otsast kaadurisse sisse. Aga täied samaaegselt kaaduri teisest otsast lükkasid  tühjendatud välja. Aga nüüd siit punkrist, siis materjal, põlevkivi toimetati  maa peale nii punkri alt, nimelt läks maa peale kallakäik. Ametlikult siis nimetas kallak saht. Ja seal oli see lint, konveier, materjal,  punkrist sattus konveierilindi peale, see viisi tules maa peale. Vot nii, nii käis siis meil see põlevkivi toimetajale maa  peale ja, ja praegu meie kõikides kaevandustes toimetakse  põlevkivi maa alt maa peale just just just niimoodi. Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis pole nurgatagust  ega masinat, mida enne ei tunneks. Põnevaid leide jätkub kõikjale ning viimaks jõuame kollase  Ekspress rongi juurde, millega aastaid kaevureid  töökohtadele sõidutati. No meie muuseumi ga ekskursioonid lõppevadki  nii et et grupp siis siis rongi ja, ja siis üks väike sõit  ja teile ka. Leidke omale, palun vagunituskohad ja ja mina istun ise  nii-öelda rooli ja istub uhkelt sisse nagu väsinud kaevur,  kuna tööpäev on teil lõppenud? Nojah, näete kohtlas, muide, esimene vahetus lõppeski kell kaks,  et need päris peaaegu õige. Kitsastest ja pimedatest käikudest väljudes suundume aina  ülespoole ning võtame sihiks Kiviõli tuhamäe. Aastate jooksul ladestati siia 6,2 miljonit tonni põlevkivi  kaevandamisest ja töötlemisest tekkinud poolkoksi. Tänaseks päevaks on inetust hallist monstrumist saanud  Virumaa suurim talispordikeskus ja suusamägi. Kui pikk see laskumine ülevalt on? See nüüd siin on 400 meetrit, need kaks rada,  nii et kiidavad, et hea lauge ja kiire nõlv näha on küll  üsna kiiresti tulevad ja ütlevad, et ongi hea,  et ei pea vahepeal jalaga hoogu juurde lükkama. Kui kaua siin tegelikult on saanud niiöelda alla lasta? No tegelikult ainult nii ametliku raja peal,  teisest veebruarist, aga inimesed on ka varemalt siin  aastaid ennem roninud ise üles, kas siis suuskade  või lumelaua alla lasknud. Ja noh, ega tervet seda mäge on ju arendatud juba kusagil  11 13 aastat. Selle aja jooksul on siin toimunud nii mõndagi,  et võib-olla alustakski algusest, kust, kust see mäe  nii öelda sellise kasutamise idee üldse tuli? Üks Hiiumaa poiss, kelle nimi on Janek Maar,  tuli sõpradega siia, Ida-Virumaale, oma Ida-Virumaa  sõpradele külla ja ja lumelauad olid pagasnikus  ja siis nad mõtlesid, et peaks kuskilt alla laskma  ja proovisid siis katsetada seda mäge. Ja neil sündiski selline pisike idee tookord,  et noh, siia võiks saada selline seikluspark nagu ta ise on  jube hästi öelnud, et et praegu tagasi vaadates,  see oli nagu väike idee, aga neile meeldis see piisavalt  nii palju, et siia hakataga arendama. Ja nüüd ongi, teema ongi nüüd realiseerunud  ja mägi on olemas, inimesed käivad, emotsioon on laes. Entusiasmi pidi Janekul ja kaaslastel jätkuma. Kõigepealt oli vaja teha keskkonnaalaseid uuringuid,  kirjutada projekte ja leida raha, et töödega pihta hakata. Ja nagu näeme, ei ole keskus ka täna valmis. Mis peale selle praegu nähtava suusatamise  ja lauatamise siin siis veel teha saab? Peale talvevanude nautimise saabki siis majutada,  saab planeerida nagu pikema puhkuse siis tulevikus nüüd  varsti varsti kohe avanevad meil seminarivõimalused kohvik  avaneb ja loomulikult. Meil on hästi palju koostööpartnereid, kes sisustavad ära  kas siis mõne suurema talvepäeva või mingi kliendiürituse,  pakkudes veel siin näiteks 360 kraadi, kes  siis pakuvad mingisuguseid kas seiklusi või mänge  või matkasid siin meie mäe ümber. Nii et siin saab päris päris pika päeva tegutseda. Ju ei ole enam väga pikaks ajaks, mis siis saab,  kui see lumi ära sulab? Siis siin kevadel tõesti on üks. Selline sulalumi ja siis natuke tuhka ja natukene muda onn  ja aga see idee järgne selline lühikene periood,  et Kiviõli linnavalitsus on väga-väga palju aidanud kaasa  ja nad on nüüd ka kohe kevadel valmis tegema kas  või seda teedki siiasamasse. Aga siis me saame jälle nagu jõudu koguda need liftid,  mis jäävad ikkagi ka kevadeks ja nemad jäävad,  jah, Need jäävad ja, aga suveperioodist,  kui rääkida, siis on. On sellised kihtide mägiautod, kus on ainult rool  ja kus on ainult pidurid ja nemad hinnatakse sellesama  tõstukiga mäe otsa sealt siis inimene lükkab ennast alla. Ta saab siis ainult roolida turvavööga, ta on kinni,  kiiver on peas ja siis selle mägiauto peal on veel selline raam,  et tõesti, kui ta pöörab ki selle ümber,  et siis temaga nagu midagi ei juhtu ja teine atraktsiooni on selline,  et seal mäe otsast hakkab tulema üks suur siplaskumine  ehk siis tross mis siis läheb seal teisel pool. Teenindusmaja on ka väike küngas ja see on sellise meie  väikese järvekese kõrval, nii et siis 700 meetrit  õhulaskumist päris kiirel kiirusel, et need on  siis need suvised atraktsioonid seoses siis  selle mäega. Nii et selles mõttes on läbimõeldud ikkagi terve aasta mitte  ainult terve aasta ja lumine loomulikult terve aasta  ja suvel, mis on, on igasugused suvepäevad  ja tegelikult see mägi on meil, noh, see on ainult üks pool,  mida me näeme, teisel pool mäge on motokeskus,  sinna saab nii enda mootorratastega minna kui  ka rentida, siis näiteks ATV-sid Saab seda väge seal proovida ja kõik motoüritused pluss veel saab. Siin tulevad need kaunhilli rajad, mis on juba siia tehtud,  on terviserada ümber mäe on 2,5 kilomeetrit,  mis siis talvel muutub murdmaa suusarajaks. Nii et tegevust on palju. Mäel on kasutatud praegu kaks külge ja nad ei ole mitte 180 kraadi,  et siin on võimalust veel edasi arendada. Aga jah, kõike kõike korraga päris ei saa. Mitte eriti elegantse ja lühikese laskumisega sain hakkama  ka mina. Kuid nüüd hüppame koos TTÜ doktorandi Taavi  Salumäega vette basseini, kus ujub innovatiivne tehiskala,  mis tulevikus võiks aidata näiteks allveearheolooge. FIlose projekt koondab endas Tallinna tehnikaülikooli  biorobootika keskuse ja viie Euroopa kõrgkooli ühistöö. Selles projektis me uurime, kuidas päris kalad tunnetavad  veevoolu ja kuidas nad vastavalt sellele voolule käituvad. Ja siis me püüame seda käitumist kopeerida  selle robotkala peal. Et päris kaladel on olemas külje joon nagu enamus teavad  ja see küljejoon võimaldab neil tunda, mis vees toimub,  et nad saavad aru, näiteks kustpoolt vesi voolab. Nad saavad aru, kas seal vees on mingisuguseid teisi kalu  või mingeid takistusi. Ja üks väga suur eelis, mis küljejoon kaladele annab,  on see, et nad suudavad tuvastada vees olevaid keeriseid  veekeeriseid ja nad suudavad ära kasutada nende veekeeriste energiat. Et näiteks kui jões on mingisugune kivi või mingi takistus,  mis tekitab seal keeriseid siis kala saab aru,  kus see keeris on ja ta oskab sellele õigest küljest  läheneda niimoodi, et see keeris põhimõtteliselt lükkab teda ülesvoolu. Et näiteks. On olemas lõhekalasid, kes, kes neid keeriseid ära kasutades  oskavad ujuda näiteks 1000 kilomeetrit ülesvoolu  ja samal ajal tõusta 2000 kilomeetrit merepinnast kõrgemale. Ja see on just tänu sellele veekeeriste ärakasutamisele,  et selline küljejoone kasutamine teeb kala liikumise  äärmiselt efektiivseks. Ja see on just see, mida me püüame selle robotkala peal  saavutada ja see on ka see, mis teeb selle kala eriliseks. Selle projekti raames teeb TTÜ koostööd päris paljude teiste teaduskeskustega. Jah, selles projektis on meil viis partnerit. On partnerid Itaaliast, Lätist ja Inglismaalt. Ja nende partnerite hulgas on siis nii päris biolooge,  kes uurivad päris kalu ja on siis insenere nagu meie. Kes siis teevad selliseid roboteid või, või,  või ainult ühe roboti tegid? On või on neid rohkem kuskil? Robotid on veel, aga nad ei ole sellisel kujul,  et me püüdsime rohkem. Kopeerida seda põhimõtet, kuidas nad tunnetavad veevoolu  mitte nii väga seda robotkala valmis ehitada. Aga kus selle robotkala juures see külje joon siin  siis on või? Konkreetse kala peal on, siis ninas on andurid. Et need kujutavad endast kunstliku külje joont,  et ta suudab tunda rõhku ja veekiirust oma nina peal. Et see on täpselt nagu päris forelli puhul,  et see kala on inspireeritud forellist, ta on forelli kujuga  ja see küljejoone paigutus on ka sarnane forellile. Ja kui me ta nüüd siia basseini sisse paneme,  siis me näeme ka, kuidas ta ujub. Jah, aga kui sa lubad, siis ma teeks seda. Loomulikult. Ma ei tea, kas seda üldse tohib ilma teaduskraadita siia  vette panna. See on nagu koera jalutamine. Paelast. Jah, et see kala on meil hetkel juhtme otsas,  et me teda autonoomseks ei ole teinud ja päris jõkke me teda  lasta ei saa. Kodulehte lugedes siis kuupäeva järgi on justkui see projekt  läbi saanud. Jah, tegelikult see projekt Lõppes nüüd suvel. Aga selle temaatikaga me tegeleme edasi lihtsalt projektiväliselt,  et meil on olemas. Jätkuprojekt, kus me püüame seda tehnoloogiat nüüd edasi  arendada ja rakendada Aga mida see ajavahemik siis meil, see projekt nüüd käis  teile õpetas või mis, mis, mis tulemuseni te jõudsite? Selle projekti käigus sisuliselt me töötasime välja täiesti  uudse Uudse tunnetusmehhanismi või sensorimehhanismi allveerobotitele,  et siiani Kõik allveerobotid on kasutanud erinevaid Andureid, kuid ei ole olemas sellist ülejoonelaadset andurit,  mis võimaldaks robotil tunnetada vee liikumist. Ja ja paljuski nüüd tänu sellele projektile on see on see sündinud. Jah, kas teda kusagil juba kasutatakse ka mõne allveelae? Ei hetkel on see olemas ainult selle kala peal  ja me oleme seda aretanud, arendanud välja ainult  selle roboti peal, et see. Aga see tehnoloogia, ütleme just see küljejoone asi,  kas see on puhtalt nii-öelda Eesti teadlaste asi  või kes nii-öelda selle patendi saab võtta? See on nüüd meie meie ja meie partnerite ühistöö,  et see ei ole ainult Eesti teadlaste, aga see on meie meie  konsortsiumi ühistöö tulemusena saavutatud. Siin on meil see See voolutunnel, kus me siis saame tekitada põhimõtteliselt  kunstliku jõe, et et siin torus voolab meil vesi  ja siia me saame panna erinevaid takistusi,  mis tekitavad siis keeriseid, et näiteks selliseid  silindrikujulisi objekte ja Seal torus siis nagu peakski just justkui käima see jõe  pinna või jõe jõe matkimine. Jah, täpselt. Et see kala, siis püüab meil nende objektide taga ujuda  ja me püüame teda selle külje joone abil juhtida niimoodi,  et ta hoiaks võimalikult palju energiat kokku nende keeriste abil. Hetkel ma siia mingisugust objekti ei pane,  et panen lihtsalt kala vabalt voolavasse vett. Meil on siin üleval kaamera ja me valgustame  siis vees ühte tasapinda laseriga ja kaamera abil jälgime,  kuidas need valged osakesed siin liiguvad,  ehk siis selle visuaalse jälgimise pärast. Et me ei jälgi mitte ainult silmaga, vaid meil on  ka algoritmid, mille abil me siis saame täpselt  selle selle pildi üles võtta, et kuidas see vesi liigub  ja me saame seal erinevaid parameetreid tuvastada. Mis nüüd selle jätku projekti käigus, siis tehakse? Selle uue projekti käigus me püüame välja töötada  allveeroboteid mis aitavad arheoloogidel uurida laevavrakke,  et me püüame ehitada valmis roboti, mis sukeldub laevavrakkidesse,  kuhu sukeldujad enamasti ei julge minna,  kuna seal on palju ohte, näiteks kalavõrgud ja,  ja muud ohtlikud asjad, kuhu võib kinni jääda. Et meie püüame teha sellise roboti, mis sinna sisse läheb  ja laeva vrakkide sisemust filmib. Ja selle roboti juures me püüame ära kasutada tehnoloogiaid,  mida me selle filose projekti käigus uurisime. Et just see liikumismehhanism, mis on kalalaadne,  sobib laevavrakkides liikumiseks väga hästi. Kuna propelleritega robotid tekitavad väga palju keeriseid  ja nad segavad keskkonda nii palju, et seal ei ole võimalik  midagi filmida. Et kui me saadame laevavrakki sellise kalalaadse roboti,  siis ta ei häiri keskkonda ja ta saab seal filmida ilma  igasugust sodi üles keerutamata. Aasta kaks-kolm. Millal see võiks ikkagi sinna põhja minna,  nii öelda? Jah, see nüüd eesmärkide seadmise küsimus,  et kui me tahame seda kiiresti teha, siis kahe-kolme aasta  jooksul on see reaalne. Tallinnas linna tänaval tegutseb seltskond,  kes oma südame ja äriasjaks on võtnud vana materjali  päästmise tuleroaks või lihtsalt prügiks sattumast. Mis kastid need on ja, ja miks nad erilised on? Need kastid teeb eriliseks see, et nende materjali vanus on  circa 150 aastat. Ja ja me valmistame neid. Vanade hoonete profiillaudisest, laelaudisest,  põrandalaudadest kõik see, mis tegelikult läheks kas  prügimäele või ärapõletamisele ja me puhastame seda kogu  seda materjali minimaalselt, ehk siis kogu mustus maha. Värvi eemaldamisega ma väga vaeva ei näe,  sest sellel materjal peab säilima see ehedus,  nii nagu sealt maja pealt tuleb. Kust kohast see näiteks pärit on? Oskate öelda, mäletate? Selle kasti materjal on tüüpiline kalamaja puitmaja laelaud  ehk siis lenderi tüüpi puitmaja. Ma arvan, et ehitatud circa aastal 1909 Ja kuidas see siis käib, et enne kui seal näiteks hakatakse  suurt remonti tegema jooksete teie kohale,  ütlete, et oot-oot, need lauad, andke meile. Põhimõtteliselt see niimoodi käibki sest hetkel veel toimivad. Sellist süsteemi pole, kus, kus oleks eelnevalt ette teada,  et nüüd hakkas selle maja lammutama, aga  siis meie lähme kohale. Nii-öelda see toimib, säästev lammutus, korjatakse kokku see materjal,  mis oleks potentsiaalne. Toormaterjal meile ladustatakse meie lattu ja,  ja sealt hiljem siis aja jooksul selekteeritakse välja see materjal,  millest siis juba midagi tegema hakatakse. Ja ma saan aru, et see on piisavalt innovaatiline idee,  et võtta osa ka ajujahist. Ja ja ka selle formaadi raames me oleme siis hetkel jõudnud  25 parima hulka. Ja loodame paremat. Vaatame, sest kastid on alles meie väike algus. Materjali tundma õppimine. Nii nagu ajujahil tuleb oma ideed tutvustada,  siis nüüd on võimalus mulle ja kõigile televaatajatele seda  ideed tutvustada, mis, mis see siis on, miks see mind võluma  peaks selline kast ja mida ma tahaks teha,  saad? Selle kasti puhul ja ka kõigi meie teiste asjade puhul on. Olulisemaks see, et sa saad kaasa ajaloo,  see ei ole anonüümne asi. Igal tootel on kaasas tegelikkuses ka tema aadress. Tema selle hoone story. Foto ja noh, põhiline ongi see esiteks käsitöö. Ja teiseks ei ole, meid on, Aga mida sellega teha saab? No ma siin näen, et on sibulad siia sisse pandud. Alustasime loomulikult neid kui maitsetaimekastide tegemisega. Aga. Hiljem. Tulid järgmised formaadid tulid ruudukujulised,  väiksed topsikesed, mis sobivad kööki nugade,  kahvlite jaoks puuvilja jaoks. Kuni selleni välja, et ka lilled kevadel võib list istutada  nende sisse sest et me müüme neid ka koos sisuga. Nii et noh, nii palju, kui fantaasiat jätkub,  kes paneb sinna salfretikut sisse, kes kasutab seda  kirjatarvete jaoks? Piirid on väga suured. Selles mõttes nii nagu igasuguse kasti puhul,  et kuidas kasutada on sinu enda Pipi ütles,  kõige paremad asjad on purgid kastid selles kategoorias  peaaegu sama head asjad kui purgid. Mida te siis selle vana materjali kohta õppinud olete tänu  tänu sellele projektile tänu nende kastide tegelt. Mida temast teha saab ja mida temast teha ei saa. Sest et enamus kohtades inimesed ütlevad,  et just nimelt see profiiliga laud. Anna andeks, aga me ei tee sulle sellest kasti,  me ei pane neid nurki kokku, sest et laud mängib. Ta on propelleris, ta on kummis, ta on kuskil niiskuse käes olnud. Või on ta jäetud pärast lammutust niiskuse kätte. Iga iga detail on erinev. Sa võid võtta ka. Noh, näiteks siin meil on üks. Näiteks sellist laudist, et oletame, et meil on seda 200 meetrit,  jookseb meetrit. Võiks ju arvutuse teha lihtsa kalkulatsiooni,  et me saame sellest nii ja nii palju kaste  ja kuku aga tegema. Ega see nii ei ole, et see on, iga tükk tahab eeltöötlust saada. Siis on tal selle järel tükkide valmis saagimine  ja kui see ei õnnestu, kui neid ikkagi omavahel ei klapi,  siis see materjal läheb nagu mahakandmisele,  et seda, seda ei juhtu, meil siin ka aeg-ajalt. Aga ühesõnaga, ta on paras mängimine ja see ongi see  avastamise rõõm. Ja see võtab ka aja ja energia ja kõike muud energiat küll  ajaliselt lähme aina paremaks. Aga näiteks kui praegu sellele lauajupile peale vaadata,  siis on juba mõte olemas ka, et kui suure kasti sellest saab  või mis detailide. Ja võib ka peegli raam olla? No tore lugu on see, et tal on, see on nüüd katkine eksemplar,  meil siin hetkel see on juba VA vahele ja aga sellest saab  ka peegliraami ideaalselt teha ja ütleme  nii mida iganes, kas vana materjaliga kuidagi on,  nii et sa saad selle lauajupi või, või paku kätte  ja siis vaatad ki talle otsa ja nii kaua vaatad,  kuni tuleb lõpuks idee, et mida siis ja enamasti on ikkagi  iga tükiga, on see, et sul tekib juba Ka oma assotsiatsioon ära, sa vaatad talle otsa,  sa juba tead, kes ta on, et see on nagu laps sünnib,  sa juba tead, mis nimi tal on, sa vaatad talle otsa. Et. Nii see vist meil on, meie meeskond on ka suur,  nii et neljakesi siis neid ideid on palju. Mõtteid ikka jätkub, nii et. Vanast lauast võib saada hoopiski taimekast,  aga selleks, et sellest taimekast saada,  tuleb siia ikkagi sisse ka midagi panna. Ma saan aru, et neid kodus kasvatatavaid maitsetaimi laias  laastus on kahte erinevat, et ühed, mida tuleks ette  kasvatada ja need, mis siis tuleb, saab lihtsalt panna mulda ja. Justament, et siin on siis sellised, mida peab ette  kasvatama ja nendes on näiteks pune. Siis on estragon. Salvei aed-piparrohi rosmariin, suhkruleht,  koriander, et neid me peaksime juba praegu külvama  ja akna peale ette kasvatama, aga siis on olemas  ka kiirekasvulisi, et kiirelt tulevad üles näiteks kresalat,  selle me saame juba viie kuni seitsme päevaga,  et nädala alguses panete ja juba laupäeval saate süüa  pühapäeval pühapäeval saab juba lõunatada,  just siis on peterselli, saab kiirelt, siis saab seda leht rõigast,  see niisugune ilusa punase lehega tilli võib panna tilli  võiks valida sellise, mis on põõsastill,  mis on madalam kasulisem, siis nad ei veni  nii pikaks, ei veni välja. Siis põldvõõrkapsas ehk rukkola ja basiilik kud erinevad  jälle punased, rohelised erinevat värvi. Et kõige lihtsam nende pikaealiste maitsetaimede külvamiseks  on kasutada noortaimi. Teete pikeerimispulgaga siia augu ette ja pistate supsti  siia sisse, just. Ja niiske muld peab olema ilusti-kenasti,  ta vajutate kinni. Hästi oluline, selle puhul on latvamine,  et siit on näha, mis on tal siis kasvanud,  et võetakse, näpistatakse ära lat. Et algul võib-olla on kahju seda teha, aga see on väga oluline,  et taim hakkaks hargnema. Et kui ta ei hargne, siis ta jääb selline pikk väljaveninud rootsakas,  et ta tuleks selline tugev kompaktne põõsas  siis igal juhul latvata. Ja järgmine kord, kui on juba kasvanud need järgmised pikemaks,  siis latvate näpistajate jälle neid uuesti kogu aeg võtab  järjest järjest nagu lühemaks. Ja muidugi nutikas on need maitsetaimed kohe istutada  ilusasse ümbris, et kui teil lähevad need kodus köögi  aknalaua peale, et ta näeks ka ühtlasi kena välja. Ja muidugi võib alati juurde lisada sildi,  et näiteks mul on siin tegu praegu taibasiilikuga kirjutati  peale taibasiilik ja kohe kõik terve perekond teab,  mis asjaga tegu on. Sellel on hästi omapärane lõhn, ma annan kohe nuusutada,  et on selline nagu rohu või ravimtaime, lõhn on kohe juures  väga omapärase lõhnaga. Tõesti nagu rohulõhn et vot niimoodi on väga lihtne  maitsetaimi kodus kasvatada. Mida selle rohulõhna ise taimega üldse maitsestada võiks? Basiilikuga saab igasuguseid salateid, maitsestada tomatisalatit,  kõik erinevad juustusalatit. Et see on niisugune värske, värske, mõnusa maitsega,  tulevad toidud. Näpistamist tulebki teha ainult esimene kord,  kui potti paned taime või tuleks nii-öelda iga nädal korraks  üle käia. Ja just et seda peab tegema korduvalt, et  nii kui kohe tunnete, et hakkab üle kasvama,  siis kohe näpistada ja teine asi, et noh,  kui ta tegu on maitsetaimega, siis seda lähebki ju tihedasti vaja. Niikuinii peab jah, et erinevaid roogasid valmistada,  see oli siin tüümian, et võite nuusutada seal hästi toreda lõhnaga. Et sellest saab näiteks teha karbonaarat,  et võtate peekoni rikkate ribadeks suvikõrvitsa,  siis riputada seda tüümiani peale. Väga hea tunne, nagu sööks restoranis ja väga uhke roa saab  teha sellest. Kui kaua aga on nüüd kestnud nii-öelda see ettekasvatamine  näiteks nende pisikeste taimede puhul? See võtab paar kuud aega, et, et sellise ilusa tiheda  taimekese saada, siis kindlasti paar kuud läheb aega nende  pika Pikaealiste puhul. Nii et tegelikult, kui ikka on väga suur soov ise nii-öelda  nullist kasvatada, siis praegu ongi viimane aeg see seeme  mulda panna just. Ja praegu on jah, tagumine aeg, et muidu jääb sellega  hiljaks ja selleks, et taim ikka ühtlane tuleks,  siis selle jaoks on ka igasugused toredad imevidinad olemas. Ma saan aru. Kõige lihtsam on kasutada, kas seemnelint  või maitsetaimede puhul on mõned maitsetaimed pandud  ka sellise seemne ketta peale, et see võtame lihtsalt pakist  välja ja asetame ettevalmistatud mullale lihtsalt kergelt  võib niimoodi kinni vajutada, et ta saaks ühtlaselt peale  ja piserdame märjaks ja hakkabki idanema. Ja see, mis ma praegu valisin, see oli põld võõrkapsas  ehk rukkola, see tuleb üks nädala ajaga kindlasti ülesse. Et kui te esmaspäeval siin panete, siis noh,  laupäeval lõunaks saate juba saate juba natuke värsket kraami,  aga mingit mulda veel eraldi peale kuidagi. See jääbki niimoodi, et neid seemneid ei pea katma,  no kui soovite, siis kergelt võib pudistada,  aga see ei ole oluline. Selle põldvõõdkapsa puhul on nii väiksed seemned,  et selle puhul ei ole väga oluline. Samamoodi võib näiteks teha maasika ampli,  et müügil on ka maasika noortaimed, et kes tahab suveks  sellist dekoratiivset, amplit ja samas ka maasikaid napsata,  siis võiks istutada need amplisse. Ja no ütleme, sellise läbimõõduga amplile üks,  kolm taime võib-olla isegi kaks kaks-kolm. Et sellest täiesti piisab ja praegu on paras aeg seda ette valmistada. Et praegu peaks ka nii-öelda selle sama sama asja ära tegema,  nii nagu teil siin laua peal on. Just et siis jõuab ta veel ette kasvada,  et kui ilmad lähevad ilusaks maikuus, aprilli lõpus,  siis saab selle juba õue tõsta. Noortaime potti panemisega ei lõppe ju aedniku töö. Ei sugugi mitte, et edaspidine hooldus käib niimoodi,  et see maitsetaimepott tuleks istutada võimalikult valgesse kohta,  võib panna, tähendab võimalikult valgesse kohta. Et kuskile akna laua peale või kellel on kasvuhoone,  võib juba sooja kasvuhoonesse tõsta. Ja edaspidi siin mullas on olemas teatud toitainete varu kui  kasutada siin ürdimulda või vihmaussisõnniku komposti. Hea on kastmiseks kasutada merevetika leotist. Või siis samamoodi ka seda universaalset toite vedelikku,  mis on samamoodi tehtud sellest vihmaustiku sünniku leotisest. Et mõlemad on väga head. Annavad taimele kõik eluks vajaliku. Aga kas iga kord, kui ma taimekastan, peaks seda kasutama või? Ei, see on nagu väetisena, et seda võiks teha iga paari  nädala tagant. Et mitte mitte lausa igas Korraga teeb õige aednik. Olen ka mina pisut targem, nii et tuleb vist näpud ikkagi  mullaseks teha. Meie aga kohtume nädala pärast ikka maahommikus.
