Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid. Millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Tere päevast, see siin on raadio kaks jätkuvalt erandkorras Tartust, kuna viibime oma võimsal juubelituuril ja nii nagu eile oli hommikusaade siitsamast Tartu stuudiost eetrisse minema, siis täpselt nii nagu siitsamast Tartu stuudiost tegi oma saadet ka Erik Morna ja selleks saadakse kuulderaadius läheb siitsamast Riia ja filosoofi nurga pealt eetrisse ka tänane puust ja punaseks. Just, aga ega see sisu erilisi muudatusi kaasa ei too, meil on endiselt üks pikem teema mis tahes, et mis see täpselt on selles siis mõne hetke pärast. Aga esmalt väike tagasivaade möödunud nädalale ja, ja kui me tavaliselt räägime siin uudistest, siis tegelikult sel nädalal on põhjust pühendada rohkem aega kuulaja küsimustele, sest üks teema, mis meid mõlema meeli sel nädalal ja on vallanud, on küsimus hallitusjuustust. Sa tahad, et me räägiksime iseendast ja enda saavutustest või siis mitu saavutustest, jah, sinu sinu saavutustest peamiselt ehk siis kes veel ei tea, siis Madis käis meil eelmisel pühapäeval ühes glamuursesse mälumängusaates smoking seljas, uhke värk puha. Ja muuhulgas esitati võistkonnale, kus ta siis mängis rahva poolt. Küsimus mis kõlas umbes niimoodi, et ma võin selle küsimuse sulle ette öelda. See küsimus oli siis selline, et kuidasmoodi jäid keskkond hilisel keskajal siis, kui Euroopas möllas, eks ole, katk, kuidasmoodi jäid siis ellu mõningate prantsuse mägi kloostrite elanikud, tänu millele jäinud sellest katkust puutumata. No ja meie pakkusime see variant või see vastusevariant võiks olla siis isolatsioon, sellise versioon, mida ma ise väga promo siin ja mis lõpuks siis ka läbi läks tuli välja, et see oli vale, oleks pidanud usaldama Jüri Blossovid, kes ütles, et äkki nad sõid või jõid midagi. Jah, ja see vastus, mida siis küsimuse esitaja välja pakkus, oli see, et nende kloostrite elanikud valmistasid keldrites hallitusjuustu jaguna hallitusest, teatavasti on penitsiliini siis siis see hoidiski neid katkust puhtana või siis koheselt ravis neid, kui nad pidid nakatuma. Jah, ja siis puhkesid pärast seda kohe sotsiaalmeedias suured vaidlused, kas see ikka oli nii või ei olnud jah, ja kui hakata asja uurima, siis leiab päris palju informatsiooni selle kohta, et see tuntud antibiootikum penitsilliin, mis siis tegelikult isoleerib alles umbes sajakonna aasta eest vähem isegi jah, kusagil 1009 kahekümnendatel kolmekümnendatel avastati. Et, et tegelikult see katku vastu absoluutselt ei aita, see on teaduslikult näidatud. Noh, ühesõnaga skandaal. No nii ja naa, samas mõnedes bioloogid väidavad, et et see hallituse sort, mida seal juhtus, ei pruukinud üldse olla traditsiooniline penitsi, liinium. Sinihallitus juhtus, sest võis olla ka mõni teine hallitus sorti, millel juhtumisi olid need katkuvastase bakteriomadused, nii et ega täpselt ei tea, aga keegi ei ole suutnud ka üles leida mingisugust allikat, vaat mis seda küsimust kuidagi toetaks. Aga kusjuures siin on meil hea võimalus nüüd vastata ühele kuulaja küsimusele, nimelt Rigo, vat seal on meile Facebooki postitanud küsimuse, miks hallitusjuust nii maitsev on ja miks hallitanud leiba küll süüa ei kannata. Nonii. No küsimus lihtsalt selles, et ongi hallitussortide erinevus ehk siis on niimoodi sattunud, et kunagi juhuslikult, et üks teatud kindel hallitus Sartakas juustu vallutama inimene maitses seda ja leidis, et see on hea. Aga need, mis tavaliselt meie leiva ründavad, need on hoopis teised sordid, mis tõesti eritavad neid mürke ja need ei ole inimesele sugugi kasulikud. Aga ideaalis äkki oleks võimalik kuidagi siis maitsev hallitus ka pookida näiteks leivale külge või? Noh, küsimus ongi, kas ta armastab sellist keskkonda, et ma arvan, et selliseid katseid on võib-olla tehtud, aga ta ei ole nagu vedu võtnud, et iga evolutsiooni käigus ka iga liik leiab omale selle kõige sobivama keskkonna ja ju siis nendele liikidele sobib, see sobib, see leib. Ma küsin juures, ütleksin ühe asja veel seoses selle katku teemaga, mis seal saates üles kerkis, tegelikult see isolatsioon ei pruugi olla nii väga halb pakkumine üldse, see, mille me siis ise tegime, sellepärast et näiteks selline linn nagu Tubrovnik, mis asub siis tänapäeva Horvaatias, eks ole, mere ääres seal merelinn. Ja seal oli siis selline tava, et kui möllas katk välismaailmas, siis laevu hoiti reidil, ei lasknud neil sadamasse tulla koos meremeestega enne seda, kui nad olid teatud ja seal reidil viibinud ja kui nad siis seal laeval ei olnud üleni muhke täis läinud ja mustaks tõmbunud, siis lubati neil ka linna tulla, nii et selline karantiin ikkagi toimis. Kas sa tead, kust tuleb sõna karantiin 40 päeva ja salli Veneetsias, samamoodi hoiti laevu 40 päeva, kui on 40 päeva itaalia keeles kõlabki karantiini, siis sealt on see sõna pärit. Me läheme oma tänases peateemas ka minevikku ja väga kaugele minevikku. Me ei ole ammu ajaloost rääkinud saatest puust ja punaseks, täname seda teeme, hakkame kõnelema asjadest ning inimestest, kes on juba maamuna peal väga väga ammu oma aja ära elanud. Vahelduseks siis sellele kiikama siin tulevikku ja räägime sellest, mida parasjagu kusagil laborites nokitsetakse. Meie tänane peateema on sumerid, siin raadio kahes juba mõne hetke pärast saates puust ja punaseks. Spargli ja kaan tädigaansa kuuled raadio kahte ja saateks on puust ja punaseks ning puust ja punaseks, teeme täna ühe muistse rahva. Me läheme tsivilisatsiooni juurte juurde ja räägime sumeritest, keda peetaksegi kõige esimeseks tsivilisatsioonis. Ja oleme siia stuudiosse külla kutsunud Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse vanemteaduri Peeter Espaki. Tere. Tere päevast. Sumerid on vist väga selline müütiline ja mütoloogiseeritud, et rahvuset, kui palju oled sa kuulnud selliseid udujutte sumerite udujutt on tavakäibes märgatavalt rohkem kui, kui ükskõik millest tõsist teadust, et kasvõi keskmine keskmine tänapäeva Ameerika kodanik, kes arvab, et sumerid on seotud tulnukat, aga, ja kui vaadata kas või meie meie sellist ajaloo keskkooli ajaloo, õpetamise traditsiooni, et ega sealt ka ei saa sellist tõelist pilti sellest muistsest esimesest tsivilisatsioonist, et on valdav osa ka Eesti inimestest ei tea tegelikult üldse midagi, suveritest teavad, et see oli mingi vana, väga vana asi. No proovime siis seda probleemi lahendama, kes nad siis olid ja kust nad tulid, nagu küsitakse. Kui kui oskaks sellele kõigele vastata, et siis saaks kuulsaks kohe. Aga kahjuks need on needsamad küsimused, millele ei osata veel teaduslikult vastata, et et sumerid. Kindlasti nad kuskilt pidid tulema sinna Iraagi tänase Iraagi lõunapoolsesse osasse, kust nad täpselt tulid, kahjuks ei ole teada ka geeniuuringuid. Minu teada uuemaid ei ole tehtud või kui on, siis ei ole nad jõudvad vähemalt veel teaduslik käibesse sumerite kohta jätaks selle täiesti lahtiselt kartulid lihtsalt Euraasia oletatavasti kuskilt Euraasia mandrilt. Kui kaua aega tagasi? See on samamoodi, keegi ei tea seda, et varasemad teooriad väitsid, et sumerid tulid, tulid ühe lainena asusid sinna elama ja võtsid üle varasema uba, idi, kultuurilinnad ja tsivilisatsiooni, et siis tuli selline uus rahvakild nagu sumerid. Aga juba kaasaegne seisukoht on see, et võib-olla nad ei tulnudki, et nad olidki see esimene rahvas. Et ühesõnaga sellised päris täpselt selge ei ole, kas sumerid on maailma ajaloo esimene selline tõsine tsivilisatsioon või ei ole kirja kirjaliku tsivilisatsioone ja kindlasti mis üldse teeb tsivilisatsioonist tsivilisatsiooni, mis hetkest see on tsivilisatsioon ja mitte enam lihtsalt kari inimesi, et seda oleme võrdleva usundiloo professor Tarmo Kulmariga Ki väga tihti arutanud, et mis siis on kultuur ja mis siis on tsivilisatsioon ja ja üldiselt me oleme ikkagi jõudnud, et sellisele seisukohale tsivilisatsioonis sat kirja kultuure nimetada, kus on oma tekst oma Kirilt. Et enne seda ei saa kutsuda seda tsivilisatsiooni, eks, et see on lihtsalt ühiskond. Aga mitut tsivilisatsioon, sumerite kiri oli see, mida, eks ole, on ju lahti poogitud savitahvlite pealt, nemad jätsid endast jäljed sinna maha, aga noh, kuivõrd see sumerite kiri tänapäevase kirjaga üldse võrreldav on piltkirja, eks ole. Savitahvlitele savi peale kirjutati sellise stiilusega kepikesega, et savi peal puhtalt sellepärast, et Savi kättesaadav materjal, et kui neil oleks seal olnud midagi muud, siis oleks mingi muu asja peale kirjutatud. Ja kiilkiri algselt oli loomulikult joonistati pilte, aga et see muutus täiesti Nendest algsetest piltidest kardinaalselt täiesti uueks kirjasüsteemiks, aga teadlased üldjuhtumil, kui näiteks kasvõi mütoloogiat või ükskõik mida uurida, et siis on see ladina tähestiku kõik ümber transkribeeritud. Et muuseumites savitahvlid on see kiilkiri kirjutatakse maha, siis hakatakse mõtlema, mida see võiks tähendada, see on suhteliselt raske protseduur. Et ei ole niimoodi nagu Google Translateiga, et paned lihtsalt paar lauset ja siis tuleb vastus, et mõni mõni kiilkirjamärk erinevas kontekstis võib tähendada paarikümmet erinevat hääldust. Selleks, et üldse lause kontekstist aru saada, tuleb tohutult mõelda. Et ei, ei ole niimoodi, et vaatad lihtsalt tahvlit, siis hakkad lugema, et see on pikk protsess, aga see on ladina keeles tänapäeval kõik ladina tähestikus. Ühesõnaga et see kiri on siiski niimoodi lahti mukitud ette, et kui leiame kusagilt kas või mõne uue savitahvli näiteks sumeri kirjutisega, siis, siis me suudame seda lugeda. Üldiselt küll jah, aga lihtsalt teadlased peavad pisut vaeva nägema, kui on keeruline tekst tükk aega tuleb mõelda, mis seal võib olla. Millega nad kirjutasid tookord üleüldse kõige rohkem on kaubanduslikke majanduslikke tekste. Ma arvan, et täpselt nagu tänapäevane kassatshekk, et praegu viskame samamoodi minema tõenäoliselt kõik kassatšekid, seal nad jäid suures osas alles ja sest Savi hävine võib-olla lihtsalt täiesti näiteks mingi töölised, päevapalk on, talle väljastati savitahvel, üks läks kuhugi arhiivi üks võib-olla siis sellele töölisele, kus oli kirjas, et ta sai näiteks nii palju vilja või õlut või või midagi omale päevapalgaks ja leida kõige rohkem nagu juba kassat. Tere tulemast siis tõepoolest, tsivilisatsioon ikkagi missugune, ma arvan, et siin ei olegi kirja kui sellist vaja tegelikult vaidlustanud seda, et ikkagi ostujõud on olemas, aga Peeter, kas kuidagiviisi saab lihtsalt koguda selle protsessi ka, kui me siin nüüd kirjast rääkisime kirjadestsitreerimisest, ütleme leitakse tõepoolest hunnik mingisuguseid selliseid kirjutisi, kas siis kiilkirjas, kas piltkirjas, teadlastel ei ole mitte mingisugust sidet selle konkreetse keele, selle konkreetse kirjaga kuidasmoodi üldse distsistreerimine võimalik on? Pihta hakatakse, et kas seal on mingisugune selline õnneks õnneks muistsed, aga nad olid väga keele teadlikud ja nad koostasid ka sõnaraamatuid sumerid ka. Ka sealkandis on sõnade loetelud, kus on Akkadi keele tõlge, näiteks kirjutati kakskeelseid tekste, et isegi osad sumeri müüdid on kaheskee, selles on sumeri tekste ja see oli põhiline kultusliku keel siis kui summerlased ise olid juba välja surnud. Aga on, on paralleeltekstid, kus on sume, hakkad paralleeltekst, aga Akkadi keele puhul hakkad ja keel on semiidi keel. Erinevalt sumeri, keelest ja semiidi keeled on kõik väga sarnased ja seda on kas või tänapäeva semiidi, mis on heebrea, Araabia kõik on semiidi keeled, sõnatüved on väga sarnased ja tänu sellele Akkadi keelt oli palju lihtsam lugeda ja tänu tänu nendele paralleeltekstidele on võimalik oli võimalik koostada adekvaatseid suverigele selliseid kaasaegseid grammatikat ja sõnaraamatuid. Sel nädalal räägiti sellest ka, et möödus 10 aastat Iraagi sõja algusest ja Iraak ongi see ala, kus kohas ka sumerid elasid maailma esimene selline tõsine tsivilisatsioon. Kas tänapäevastes Iraagi elanikes on ka mingisugune osa sumereid või sumerid, kes on, nagu te ütlesite, Peeter välja surnud on ka noh, nii-öelda oma geenidest täielikult nende seest juba ammu lahkunud kindlasti on ega siis inimesi kui ka kui ka hakkatlased, kes tulid sumeri aladele elama, ega siis sumerid ära ei tapetud, et lihtsalt suurem keel. Assimileeris emakeele rääkijad, Sumeri emakeele rääkijad pikapeale endasse ja lihtsalt emakeelena hakati rääkima seda ümbruskonna suurt keeld. Aga inimesed, ma arvan, on ikka laguga Eestis või, või Iisraeli ümbruskonnas, eks nad, eks nad ole ikka geneetiliselt mingisugune lüli on seal olemas. Aga no kas või võtame sooaraablasi, palju on neist tihti ka tänapäeval juttu, Saddam Hussein kiusas neid väga taga, et siis nende materiaalne kultuur ja kas või nende pilliroost ehitatud elamud ja paadid kõikvõimalikud elus elukombed on, on samasugused, nagu on kujutatud näiteks sumeri kunstis. Et kui võtta eteks sumeri joonistus ja vaatad neid maju, nende pilliroomaju, et sa saad koha, et see on seesama tänapäeval, et on, on olevasse side kui minna sellesse samasse piirkonda Lõuna-Iraaki, mis ei ole küll ilmselt väga soovitatav. Aga kui siiski minna, et kui palju on seal veel näha selle muistse tsivilisatsiooni jälgi, kui üldse varemed, et kahjux, kivi seal piirkonnas ei olnud, et Egiptus on selle tõttu pisut kuulsam, siis seal on suured püramiidid. Et savitellised kuluvad ilmastikuga palju rohkem, et on väga palju varemeid. Ja, ja ja on neid muistiseid sisuliselt ikka igal pool saadet siiski on, et lähed ja näed, et seal on mingi, kuid, et, et see oli ilmselt mingi sumeri tempel, näiteks jah, et Saddam Husseini ju Babüloni linnas ja erinevates kohtades lasi või isegi uusehitisi teha vist arvas, et võisid kunagi sumeri ajal sellised välja näha. Et on, on täiesti olemas sellised, isegi taastatud ilusaks tehtud muistsed linnad. Ühest küljest, nagu me siin räägime, on sumerid olnud või nad olid selline täiesti teedrajav tsivilisatsioon, teisest küljest, Peeter nagu sa ütlesid, nende saatus oli siis lõpuks see, et üks suurem keelkond neelas nad lihtsalt allanud, assimileerisime teise rahvaga. Ometi võiks ju arvata, et noh, nii palju selliseid suuri leiutisi, selliseid avastusi, saavutusi saab tulla ainult mingisuguselt võimsalt, suurelt rahvalt või lihtsalt geeniuste kontsentratsioon hästi suur. Kui palju sumereid üldse oli, kas seda on teada? Võib ainult spekuleerida, et statistikaametit ja, ja rahva loendusi muistsest Sumeri ei olnud, aga ikka miljonitega miljonitega ikkagi oli tegu hästi mitte palju miljoneid, aga midagi sinnakanti. Linnriike oli juba paarkümmend ja need linnad, Ta ei olnud sugugi nii väiksed, et ikkagi ta ei olnud üldse väike rahvas, et see territoorium ei olnud suur, aga rahvast kindlasti oli piisavalt, et sai tekkida kümneid erinevaid iseseisvaid riike, kes olid omavahel sõjas moodustasid omavahelisi liite, sõdisid teiste rahvastega, et linnriigid olidki siis sumerite ühiskonnakord, eks ole, see sellist ühtset piir ei olnud, olidki list linnad, mis olid iseseisvad, esimese suure tsentraliseeritud riigilõivu siis semiidi päritolu Sargan. Ehk siis Akkadi, Akkadi rahvas, pretsargan 2340 seene Kristust. Ja siis sumeri tsentraliseeritud, ühtse riigi lõi kuningas urnamma umbkaudu siis 2100 enne Kristust. Et seda kutsutakse vahel ka Sumeri impeerium, võiks umbes 100 aastata umbkaudu 2100 kuni 2000 enne Kristust ja oli siis ta oli ka viimane selline suur sumeri riik, pärast seda hakkas sumeri keel elava keelena tõenäoliselt välja surema, aga see Ur kolmanda riigiks kutsutakse urnamma loodud kuningriik, et see oli ikka väga võimas tsentraliseeritud kuningriik. Võtame välja tuua mingeid põhjusi, miks just sumeri talitse esimene tsivilisatsioon, kellest kellele omistatakse väga palju tänaseni püsinud avastusi ja saavutasin oma idea ratast sellest alates kuni kuni kuni matemaatika astronoomia ka lõpetades, et miks just nemad, mis, mis tingimused tegid neist sellise suure rahva. Selle üle oleme ka. Oleme kolleegidega tihti arutanud, et võib-olla võib-olla see tegigi Ness suure rahva, neil ei olnud endal lihtsaid ressursse. Nad elasid keset sellist suhteliselt loodusressursside vaest ala, nende ainus asi, mida need oli võimalus kasutada, savi tegelikult puiduna ainult savi sisuliselt bituumen ka, võib-olla siis sai asfaltteid ja, ja bituumen tuleb vee seest põhimõtteliselt selline saadused ja nad pidid kõik kivimeid puidu erinevatest kohtadest sisse tooma. Ja tõenäoliselt selline kehvad olud võivad võib-olla mingisuguse rahva panna väga nupukaks ja mõtlema selle peale, kuidas, kuidas jääda ellu, et põhimõtteliselt kuigi neil midagi naftat ja sel ajal ei osatud kasutadagi massiliselt, et nad oleks seda saanud eksportida ja ainus, mida, millega nad said ütleme, oma rahvast tähtsaks teha oli siis suure lisandväärtuse loomine või aju või tarkus, et puhtalt oma selle nupukese peal elanud ja kultuuri ja eriti keele keelekultuuriga, mütoloogia, tehniliste teadmiste, matemaatika, selle toel elanud tsivilisatsioon. Kultuuri poolest on nad ka samamoodi vist esimene suur tsivilisatsioon, meie teame Gilga Messi epast, eks ole, mis oli isegi maailma esimene selline suur kirjandusteos. Sellisel kujul, nagu nagu kolleeg tunnusta, tõlkisson üldsegi hilisem, et on kokku pandud sumeri, lühiGilga mässi, sumeri lühilugudest. Ja kindlasti ei ole tegemist esimeste kirjandusteostega, et esimesed, sellised pikemad hümnid ja müüdid pärinevad umbes 2000 502600 enne Kristust. Ed Gilgalassi lood on umbes 2000. Ligikaudu pakuksid aastal 2000 enne Kristust, aga enne seda oli juba pikk kirjandustraditsioon olemas. Me oleme tänases saates puust ja punaseks otse-eetris siin Tartus ja meil on külas Peeter Espak, Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse orientalistika vanemteadur. Jututeema on kauge, kauge minevik ja see, mis toimus esimese inimtsivilisatsiooni aegu seal, kus praegusel hetkel asub Iraak. Me räägime sumeritest ja kuulame vahepeal natukene muusikat, siis läheme juba konkreetsemate sumerite leiutisi nüüd edasi. Ja ma arvan, et muusika peaks ka täna olema selline vähemalt kohati küll siis tartu keskne, eks käsid, mitte iidne. Ja midagi nii vana meil ei ole. Selline muusika. Tuju kohe kuidagi. Tantsida. Natuuriga värinat. Vot. Selline uunikum. Puust ja punaseks. See on tõepoolest saade puust ja punaseks, meile laulis ansambel Genialistid ja loo nimi oli naistele, meeldib siin Tartu stuudios, kust me täna erandkorras pidulikult eetrisse läheme, on Arko Olesk ning Madis Aesma ja meil on külas orientalistika vanemteadur Tartu Ülikooli orientalistikakeskusest Peeter Espak. Me räägime ühest iidsest tsivilisatsioonist, meie tänane jututeema on sumerid ja sumerid, siis olid inimesed, kes tänu sellele, et, et nad olid ikkagi kirja tsivilisatsioon, ongi esimesed tõsised tsivilisatsiooni na maailma ajaloos arvesse läinud ja tundub nii, et paljud meie tänapäeva avastused ja süsteemid lähevad, saadki sinna aega tagasi, niimoodi, et täna me olemegi juurte juures. Et Peter, kui palju selliseid testi määravaid avastasime, saame sumeritel omistada, mis on täiesti muutunud nud maailma ajaloo kulgu. Paljud sellised avastused, mida vahele omistatakse suveritel, on tegelikult seal Lähis-Ida kandis. Mingite nimetud hõimude rahvaste poolt loodud lihtsalt sumerid on see ilus nimi, millele võiks kõike omistada. Tõenäoliselt ka nii õlu kui ratas olid juba varem olemas, seal nende Lähis-Ida rahvaste seas, aga teadaolevalt muidugi näiteks õlu, mida sumerid ise pidasid tsiviliseeritusega tsivilisatsioon tunnuseks, üleüldse. Et kui, kui rahvas oskas õlut juua, siis oli teada, et seal oli kultuur ja tsivilisatsioon. Prostitutsioon oli väga-väga oluline, tsiviliseeritud ka nende leiutis tõenäoliselt varasemat infot vist ei ole. Aga õlu omistatakse, omistatakse tõepoolest sumeritele õlle nimi oli kahh. Jälle sellised pseudoteaduslikud spekulatsioonid on, et äkki siis venekvasson kes teab, äkki ongi seotud, aga tänapäeva teadlase sõnade tüvede sugulasi ei ole ilus nagu tõsiteaduslikult käsitleda, aga mine tea, äkki on, kas kuidagiviisi võimalik ka selle sumerite, no umbes aastal 2100 enne Kristust tehtud õlle retsept kusagil kirja panna, kas, kas on aimu, missugune see õlu oli, kusjuures Helsinki Ülikooli teadlased umbes kümmekond aastat tagasi olid isegi üritanud seda pruulida ja tegid ka mingisuguse Hollaari seda asja valmis. Aga et mina olin siis veel liiga liiga vähe teadev inimene, et osaleda teaduskonverentsidel, et kahjuks ma ei osa ise maitsnud, selles ma olin veel enam-vähem teisel kursusel vist seda, kas nad lasid siis sellise laari ringi käima, konverents osalejate väidetavalt oli olnud mudelites ja retseptid on olemas natuke ebaselged. Raske öelda, mis, kuidas oponendid, et mida nad kõik võisid tähendada, aga võib seda ikkagi noh, tänapäevases mõistes ka õlleks nimetada, seal peavad siis olema, eks ole ju linnas, et mingisugune pärmilaadne ollus, vesi, mesi tõenäoliselt kuidagi ka seotud, et tõenäoliselt mingi selline mõdu sarnane mingi mõdu sarnaneb, palju seal, seal ka alles Saksa teadlased on üritanud ka pruulida ja teha neid erinevaid õllesorte, mis võis olla. Aga see on kõik selline, noh, me ei tea kunagi, eks reaalselt siis kunagi oli ka selline nagu sealt välja tuleb, et alkoholisisalduse kohta ka ei oska, ei oska öelda, palju see oli, natuke oli aga tõenäoliselt mingit kiirvõi või, või sellesarnast õlut siiski sumerid ei olnud. Õlu ju eeldab, et nad pidid seda vilja kasvatame, et põllumajanduse poolest nad olid ilmselt ka päris heal järjel. Kindlasti, et jälle üks vaidlus, et kumb oli enne, kas leib või õlu. Et üldiselt Ma vaatan ka, et kolleegid arvavad pigem, et ikka enne oli õlu ja siis leib tuli sellest viljamassist seal õllepõhjas oli. Et ajalooliselt on tegemist ikkagi õlle kõrvalproduktiga, pakutakse tihtipeale nii, ma ise olen ka seda meelt, et leiba oli õlle kõrvalprodukt tõenäoliselt iga tahtis õlut, anna meile tänapäev. Aga see, kuidas neil see põllumajanduse tase oli, et ega palju enne seda vist seda harrastanudki põllu põllumajandustekkis ka sellise pikaldase üleminekuna, aga sumerid tegelased ikkagi tööstusliku põllumajandusele täiesti. Et neil oli maalit niisutuskanalite süsteem. Paljud jälle ei suuda uskuda, et päris inimesed on kanalit vaevanud, süüdistatakse tulnukaid, ufosid ja igasugu vandenõus, et kes need kraavid seal valmis kaebasid, aga tegelikult oli, oli see inimeste poolt kollektiivselt loodud arenenud niisutussüsteem tõenäoliselt kasutati ka neid rattaid, mis, et vett kõrgemale tõsta selliste kausikesega, vaat põhimõtteliselt, et kõik oli matemaatikagi, võimaldas täiesti rahuldaval tasemel kõikvõimalike kanalite kaldeid tõenäoliselt välja arvutada. Et see oli neil väga arenenud tööstused, majandusõlle mainisime ära tööstusliku põllumajanduse ratast oli ka natukene jutukas ratta, täpsemalt ajaloost on ka midagi teada või ta lihtsalt mingisugusel hetkel juba oli olemas. Ma arvan ka, et ta tekkiski, keegi ei tea, kus või millal seal Lähis-Ida kandis, et lihtsalt tõenäoliselt mingi rahvas või mingi hõim arvas, et kaua me lohistame seda õlut vanema õllevaadirattad alla või midagi, et niimoodi ta kuidagi tekkis. Aga ei tekkinud niimoodi, et oli lihtsalt mingi tark mees, ütles, teeme, rattad, seal areng tõenäoliselt, mis, mis viis selle selle läbi murdeni, aga lisaks neile, eks ole, kuna Sumeri tuli esimene kirja tsivilisatsioon, siis võib väita, et kiri on ju ikkagi nende üks suuremaid leiutisi, mis veel? No midagi sellist praktilist, mis tänasel päeval ka meil siin ütleme, Eestis olemas on sumeritest endast 5000 aastat hiljem. Kindlasti, mis tänapäevani ka meie elusid mõjutab, on sumeri mütoloogia. Et või vana testamendi väga paljud mütoloogilised, osalt kasvõi Genesise raamatus kõik oodama Eeva loomislood. Et need on oma, sellelt põhikontekstile nad ikkagi sumeri algupäraga. Jutus on eedeni keskus. Eiden tähendas ühte põllumaad muistses suveris. Põhimõtteliselt siis sama põllumajanduspiirkond oli, kutsuti, kutsuti Heedeniks. Et põhimõtteliselt me kasutame ilma endale õlut juues, kasutame siis sumerid leiutist ja eedeni keskusesse minnes oleme sumeri kultuuriruumis ja üleüldse, kui me ükskõik millest tänapäeval ütleme, usundilisest Kristlusestki, mille üks pühakiri on ka vana testament, räägib, et seal on tohutu sumeri mõju. Pluss, nagu ma aru saan, siis ikkagi mingisugune teatav selline sumeri pseudomõju oli ka sellel hullumeelsel möllul, mis käisin vanaaastases vahetult enne jõule, kui 21. detsembril pidi saabuma legendaarne ja järjekordne maailma lõpp meiegi Arkoga saates puust ja punaseks irvitasime selle üle julmade ja praktiliste inimestena, seal on ju kogu selles läinudaastases maailma lõpp puuhulluses kesksel kohal, selline planeet nagu Nibiru, jah, jaa. See siis väidetavalt on ikkagi sumeritega seotud või nende nii-öelda nende nii-öelda parateaduse tegelaste sõnul on see sumeritega kuidagiviisi seotud nende nõndanimetatud need inimesed, kõik, kes sellest räägivad, tituleerivad ennast väga tähtsalt, et nad on maailma ainsad inimesed, kes oskavad sumeri keel. Ja, ja, ja siis neil on väga huvitavaid teooriaid, et põhimõtteliselt ei saa aru, lihtsalt, kust see tuleb, et selline, kuidas öelda, totaalne jura välja mõelda, et selleks peab ikka mingi anne, ta pole täie täiesti punktidele mittevastav mingisugune maailmalõpu teooria, et noh, väga hea kujutlusvõime peab olema, et oleks tegu lihtsalt ilukirjanikega tõenäoliselt ei mõistaks seda hukka, aga need inimesed ise siiralt usuvad seda, ta mõtleb selle välja, siis hakkab ise uskuma ka, et seal noh ja siis külvavad paanikat teistes, aga kui me siin nüüd rääkisime, kui sa peeter ütlesid, et Eden oli nii-öelda noh, põllumajanduslik termin, eks ole, siis kas nii viiru, iseenesest midagi üldse sumerite kultuuris tähendas midagi sellist hirmsat? Ei mis oli, et näiteks nipurgi on, lihtsalt oli sumeri sumeri pealinn kultuslik, kultuslik, pealinn kui nagu sarnase sarnase kõlaga asju otsida. Planeeti sumerid loomulikult tundsid, aga mina küll ei tea, et kuskil oleks mingi mingisugune jutt, et tuleb mingi hirmus asi veidi, mingi lahtine pioneeri, mingi lahtine planeet või no see on täiesti nappust, see tuleb suur veeuputus, kas neil ju oli samamoodi nagu ka piiblis, aga sellist muud maailma lõppu vist väga mitte. No aga üks aspekt, mis sumeritelt peaks pärit olema ja mis meie elu mõjutab, on see, kas või kui me vaatame kella siis igas tunnis on 60 minutit, igas minutis on 60 sekundit, see, nende Se arvu süsteem oligi väga sellisega 60 keskne, et see ongi nagu sealt pärit. No kas ta jälle samamoodi nagu ratas, et kas ta nüüd sumerite pärit on, et kes teab mis, mis hõimud seal kõik liikusid selles piirkonnas. Aga sealt on jah, et on. Matemaatika oli kindlasti üliarenenud, sellega tegelevad omakorda matemaatika, ajaloolased, aga see on ka selline selleks, et olla kiilkirja matemaatikaspetsialist, et tõenäoliselt tuleb juba 10 aastat õppida, et aru, mis need muistsed teadlased, milliseid valemeid nad võisid välja mõelda ja kuidas nad mingisuguse hoone ehitamist võib-olla planeerisid või arvutasid, et aga väga arenenud teadus oli, et nii vaimses kui praktilises mõttes, et kui tänapäeval on rõhk ainult praktikal, eriti Eestis, et siis tsivilisatsioonide selline õitsev tsivilisatsioon on alati arenenud kahes osas, nii humanitaarses, ehelisest kui üks jäta soiku, siis sealt ei tule midagi head välja ja sumeri soli mõlemad, nii tehniline reaalteaduslik kui, kui selline kirjanduslik, kultuuriline ja need olid võrdselt võrdselt tähtsad ja võrdselt head kirjanduslik kultuur. Savitahvlil sellest oli juttu sellest, et sealt leiab väga sageli selliseid noh, omaaegseid nii-öelda siis tšekke, sellest raamatupidamist, aga kirjandus, Gilga, märts nagu öeldud, pandi siis varasemate tööde põhjal kokku, millest sumerid siis oma seda ilukirjandust kirjutasid, on aru saanud, et tekstid olid sageli kaunis hirmuäratavad täis, et kiri oli nende mütoloogia hirmuäratavad, midagi pigem leiab sealt tänapäeva mõistes selliseid igasugu seksuaalseene näiteks väga palju ja et aga midagi hirmuäratavat küll ei ole, aga põhi, põhi, põhilood ja müüdid, et oletada on, et neid võidi esitada, kui näite, mängi mängusid? Ei, et ei kirjutatud sugugi mingit kasvõi neid Gilgalaži lugusid, et neid ei pandud kirja mitte selleks, et oleks lõbus lugeda. Et võimalik, et neid, et nad olid muistsed teatritükid, näiteks Pljees etendati mingisugust mingit näitlejad olid siis jumalateks ennast riietanud ja siis lauldi ja ja tehti igasugu asju, et on võimalik, et see kirjandus oli mõeldud ettemängimiseks. Aga on igasugu loomismüüt loomislugusid, kirjeldatakse ka päikesejumala teekonda. Sellist ringikujulist teekonda ühes kõige varasemas sumeri müüdis, et väga palju müüte. Kes sumer ühiskonnas üldse teadusega tegelesid, et noh, tänapäeval on, meil ongi siin ametikoht nagu teadlane, kes töötavad ülikoolide juures, aga ka, mis eesmärgil ja kes sumeritel testiti, rehkendasid, rehkendasid seda matemaatikat väga keerulist matemaatikat, millest rääkida, käisime, sumer-is, oli olemas täiesti oma haridussüsteem ja aga noh, kõik loomulikult kultuurikeskuseks tõenäoliselt võib pidada ikkagi siis linna jumaluse ja tähtsamate jumaluste templeid. Et seal toimus selline, kuidas öelda, kultuuri-kultuuriloome oli tihti ikkagi usundiga seotud, aga olid ka kirjutajate koolid täiesti olemas, kus õpetatigi õpetati kirjutajaid. Ja sellised teadlaste kirjutajate oma kogukonnad täiesti olemas, raamatukogud olid olemas raamatukogude kataloogid olemas. Et kui, kui nüüd nimetame lihtsalt tänapäevased asjad, näiteks kutsuks ülikoolitempliks tõenäoliselt samamoodi oleks rektor oleks siis peapreester lihtsalt et tänapäeval nimetame asju teiste nimedega, need alged, ütleme, teaduse kultuuri kõige algedel suveris oleva sedasama voodi. Kui me vaatame tänapäevaseid fotosid, siis seda, missuguseid Iraagi elanikud aastal 2013 välja näevad, noh, seda ei ole keeruline välja selgitada. Savitahvlil ilmselgelt väga värvilised ei ole ikkagi ikkagi ikkagi ühte värvi. Jah, kas kas, kas seda, millised muistset sumerid ise välja nägid nagu praegused iraaklased äkki või no väga-väga raske öelda, et kuidas nende kiviskulptuuride põhjal põhjal nagu nüüd öelda, millised nad välja nägid, et luustik keegi võiks ju rekonstrueerida, näed, kohtumeditsiini arstid, aga ma arvan, nad nägid välja nagu inimesed ikka, et ega siis araablased keet kui araablane või on juba pikemalt põhjas elanud ja vähem päikest saanud, et kas ta on siis eurooplasest, ei ole eriti erinev tegelikult. Et võib vigi ikkagi, ma arvan nagu tänapäeva inimesed, et et ei, ma arvan, isegi kui eestlane pisut põlenuma näoga oleks sumeri Salanditega ega ei olekski nii väga erinevalt, võid olla nii, et käime selliseid väike selle Vahemere või lõunasaarte puhkusel. Lähme eedenis õlut jooma ja tunneme ennast sumer lasena. Just merre, siin raadio kahes saates puust ja punaseks külas. Peeter Espak, Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse orientalistika vanemteadur. Rääkisime kõige vanemast tsivilisatsioonist, rääkisime sumeritest. Suur aitäh sulle, Peeter ette, said tänaseid lähedal aega meile külla tulla. Tänan kutsumast. Kuulaja küsib? Kuulad raadio kahte ja saade on puust ja punaseks, stuudios on Arko Oleski, Madis Aesma, meie tänane peateema keskendus sumerite tsivilisatsioonile, mis siis eksisteerib päris seal, kus praegusel hetkel on Iraak ja meil oli külas peetud respace juba saate jooksul, kui on jõutud meie käest küsimusi küsida. Paraku panime seda küll alles praegu tähele, mil Peeter oli juba lahkunud ja küsiti siis seda, milles sumerid toitusid, kui neil nii kehvad olud olid, ainult savi. No vaat, siin ongi see, et nende põllumajandus oli ju päris hästi arenenud, nagu kuulsime. Nad mõtlesid välja niisutuse ja kasvatasid teravilja ja teraviljast tegid õlut, mille kõrvalproduktina tuli ka siis leib lauale, nii on. Nõnda, aga läheme nüüd siit edasi nendega küsimuste juurde, mis meil veel seal foorumis leidub sinna varasemast tulnud just jää neist ühe. Me saame jälle suurepäraselt siduda sinu pühapäevase mälumängu, et lastega see on küsimus, millele te teie võistkondi kenasti lavastas, ma pean tunnistama, et meie seal nurgas omaette sosistades ei oleks selle vastuseni jõudnud. Nimelt teie käest küsiti, et mille üle imestasid ajakirjanikud 1936. aasta olümpiamängudel siis kui soomlased näitasid neile soome sauna või mille üle nad tuliselt vaidlusi ja välismaalased arvasid siis, et saun peab olema nii tuline, et seal inimesi, veri läheb keema. Kartsid, et see lihtsalt ei ole, inimestel ei ole võimalik seal olla. Ja meie käest on küsinud aus saunamees Ants foorumis küsimuse et tema käis ka just saunas, kus temperatuur näitas 120 kraadi. Kui vee keemistemperatuur 100 kraadi, siis miks ämbris vaev vesik keema ei lähe? Siin on lihtsalt küsimus minu meelest soojusvahetuse kiiruses. Ämbris ei lähe vesi keema. Kui sa võtad, paned saunaämbritäie vett ja kütad auna miks ta siis seal käima ei lähe? No eks see on, põhjus on sama, et kui te võtate ämbritäie vett ja pistate, tasin praegu tõstate aknast välja õue kas ta siis kohe ära ei jäätu. Lihtsalt soojusvahetus võtab aega, temperatuuride ühtlastavad, et ma kujutan ette, et kui te seda sauna hoiaksite 120 kraadi juures, no ikka päris palju aega, siis küll see lõpuks vesiga keema läheks. Nii et, et võib-olla üleskutse meie sellistele arvutus sõbralikumatele, kuulajatele, kes viitsib, võib sellise väikese arvutuse ära teha, et kui kaua peaks sauna hoidma nii kuumana, et esilõpuks ämbris ämbris lava peal keema läheks? Just? No selge, ma usaldan siin hetkel siin sest reaalteadustes ise mõni kaunis nõrk, aga teine kuulajaküsimus, millele meil on ka selline ametlik vastus olemas, mille üle me siin ise või siis sina, Arko oletama on ka tulekul ja ka foorumisse postitanud meile siin küsimus, et kuidas on võimalik, et taimed ja seened suudavad läbi asfaldi kasvada või sellele muna üles lükata ja vastuse saamiseks helistasime Tartu Ülikooli botaanikule Aarne sellinile. Siin mingi väga suure imega tegemist ei ole, põhiliselt on kõik seletatav ikkagi füüsikaliste jõududega, mida taimed täpsemalt taimerakud on võimelised arendama. Nüüd küsimus puudutab konkreetsemalt nüüd võsude kasvamist läbi asfaldi või läbi mingi muu kõva pinnase. Sama teema puudutab tegelikult ka juurte kasvamist Nendes kruusal väga kõval tihedal savimullal killustiku peal, rusuvoolude mägedes ja juurte kasvamisest läbi väga tiheda keskkonnaon üsnagi põhjalikult uuritud. Ja. Põhjust taandubki siis nendele rõhkudele, mida juuretipud või siis võsude tipud on suutelised arendama. Et need on küllaltki suured näiteks juurte puhul üsna tavalised rõhud, mida juuretipud on võimelised arendama, on, jääb vahemikku kuskil 0,5 kuni 1,5, mega pask olid seal siis ütleme meile igav päevastes ühikutes, siis ütleme viis kuni 15 atmosfääri viis kuni 15 paari. Aga kui konkreetsemaks minna, siis mõningatel liikidel, mida nüüd eksperimentaalselt mõõdetud aed järgnev on saavutatud kuni 2,6 mega Pascalit eksperimentides katsetes maisil 2,5 mega Pascali andis, ütleme 25 26 atmosfääri. Need on väga kõrged rõhud, võrdluseks toon, et sõiduauto rehvi rõhkkondadest kaks, kaks paari või kaks Admas Kalevi natukene üle selle umbes samasuguste rõhkudega või suurematega on tõenäoliselt tegemist võsu tippudes. Kuigi ma ei oska nüüd väga täpselt selliseid numbreid esile tuua, sest seda on tunduvalt vähem uuritud, aga mis seda rõhku siis tekitab, selle rõhutekitajaks on võsude juurte tippudes olevat kasvu puhiku rakkude, täpsemalt siis kasvu quics olevate initsiaal rakutavaga pikenemis vöötme, rakkude siserõhk ehk turg on rõhk. Ja täiesti tavaline turg on, rõhk on seal võrreldavatest suurustes 0,5 mega Pascalikuna 1,5 mega Pascali näiteks aedhernejuurtesse 0,8 mega paskaid või 1,2 mega paskaid, täiesti tavalised rõhud idu juurtes peenike juure tipukenemis idanevad seemnest välja pistab, on on nad isegi natukene suuremat 1,2 Aviis mega Pascalit ja määravaks ongi siis tegelikult ütleme eelkõige rakkudes siserõhk ja seda tasakaalustav rakukestade vasturõhk, nii et ühesõnaga see rõhk, mida juure tipp või Võsu tipp on võimeline arendama kujunebki siis nende rakkude noorte kiiresti saavate poolduvad rakkude siserõhu ja rakukestade poolt avaldatava vasturõhu vahena. Ja kuna need otsad, need tipud just juuretipud on hästi peened, siis ei ole mitte mingit imet nii suurt rõhku tekitada. Ja veel suuremate rõhkude aga on tegemist, ma vaatasin niimoodi, piilusin veidi, kirjandus on näiteks puujuurte puhul, võib-olla on raadiokuulajad näinud vahel, kui kõnnid teede äärtes, alleelsel kasvavad suured puud ja kui puujuured kulgevad seal asfaldi alt paralleelselt läbisel pinnase läheduses, siis nad tõstavad seal asfalti sedasi üles, kohe suruvad. Ja on leitud näiteks, et puujuured, avaldatav jõud on leitud 440 njuutonit ruutsentimeetri kohta. Arvutus teha, mis see siis rõhuühikutes on? See teebki siis umbes 4,4 mega Pascali, see on väga suur rõhkivassansistame 44 atmosfääri ja pole siis ime, et nii suurte jõududega on võimalik liigutada paigast asfalti, kruusa ja mida iganes. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeri Saadet foorumis R2. Raadio. Üks selline oli siis vastus taimede kasvamise küsimusele ja Arne sellin Tartu Ülikooli botaanik siis pärast veel vestluses lisas, et taimedesse niuguateeritud tung valguse poole, nii et et kui mõni taim on alguses pimedas, paneme ta niiehknaa alguses mulda, kui ta on kasvanud jal, siis tal on siin väga tugev tung valguse poole ja siis ta hakkabki ülespoole kasvama, nii et asfalt ei ole näiteks võilillele mingisugune takistus. Suure aske killustik on juba pisut keerulisem, nende jaoks. Aga selline tänane saade puust ja punaseks siit Tartu stuudiost olidki madise Arko tänavateid ja ootame jätkuvalt teie kuulaja küsimusi. Jah, neid saab meile postitada foorumisse aadressil R2 punkte. Facebookis on meie lehekülg olemas R2 puust ja punaseks joon ka meiliaadress puust ja punaseks. Tung valguse poole jätkub ka siis järgmisel nädalal loodetavasti täiega uued huvitavad teemad nädala pärast. Kohtumiseni kõige head. Ka. Kolmandat korda ma ei tea, kas oli.
