Sumedal sügispäeval oleks ju nii mõnus minna see eenel,  aga Meie saade ei ole seeneilm, vaid kalailm  ja seepärast läheme me täna ikka kalale ja me läheme merele  ja Marek Rebane Võttis niimoodi vaevaks ja viib meie meeskonna täna trollima. Kui ma vaatan seda paati ja neid ritvu, mis on siin nagu  siililokkad seljas, siis räägi, Marek, mis asi on see  trolling selline. Kas see on lihtsalt järgi vedamine? Põhimõtteliselt küll, ega ma isegi täpselt  ja ma alles harjutan. Eestis on selline vetouistelus või trolling  või veopüük nagu soomlased, rootslased ja muud seda ütleme  seal Botnia lahes ja mujal harrastavad väga vähe levinud,  aga ma olen kuulnud, et nad käivad ka meie vetes,  trollime. Kalaveed on head aga nad on lihtsalt hästi avatud mere. Noh, meretingimustega, eks ole, et siis ütleme,  püüd püüda on nagu halvem võrreldes kui oleks mingi  saaristik siin ees, siis oleks väga mugav. Selge, et ta on ilma suhtes uutest Ja. Et see, kuidas seda sodi ulbib ja ja lained  ja asjad ja ega see need plaane Püsi vee sees, kui väga suur laine on. Selle püügiviisi puhul veetakse landid kahele poole paati  lehvikuna laiali plaanerite abil. Need on kelgu moodi ujuvad asjandused, mis sõidu ajal  paadist eemalduvad. Paadiga ühendab neid tugev liin ja liinikettad tuleb paadist  kinnitada võimalikult kõrgele. Ritvadeks sobivad raskema klassi komposiit ridvad. Oluline pole nende tundlikkus, vaid tugevus. Ritvadel on multirullid, mis mahutavad rohkelt õngenööri  ning peavad hästi valule vastu. Rullidele on keritud 0,4 millimeetrise läbimõõduga tamiil. Nööri venivus on trollimise puhul kala kättesaamiseks oluline. Lantidena lähevad käiku Vabina landid ujumissügavusega kuni  kaks pool kolm meetrit ja vette läheb neid täna lausa 10  viis ühele poole paati ja viis teisele poole. Kumb on siis sagedus? Lase sellisel trollimisel sinu praktikas on kala saamine  või ilmajäämine täpselt pooleks on no ütleme,  kui need korrad ka arvesse lähevad, et kus kala ära läheb siis. Nüüd me sõidame välja lohusalu sadamast ja meid ootavad  põnevad veed, et kummale poole, kus me läheme kas Paldiski  poole või, või Tallinna poole võtan seda Suurupi poolsaare otsa,  et see noh, siin on, lihtsalt ei ole mugav. Selline trollingu sõiduala, ütleme nii, et see kaldajoon  ja sügavusaste, mida me otsime, et see on täpselt niisuguse  paraja Paraja sirgjoonena, et ei ole väga, kas sa proovid mingit  astangut seal leida või, ja siis ikkagi seda kahe  ja kolme meetri nelja meetri joont, kust läheb  siis viie peale või rohkem, eks kogu seda joont. Ja kui me trollima hakkame, siis mis kiirus see kõige  sobilikum meil selleks on? No soojemas vees ma olen vähe kiiremini sõitnud seal kuskil  kuue-kuue poolega, seitsmega isegi, et ta on suhteliselt,  ta on ikka väga kiire kala miili või kilomeetrit kilomeetri meetri,  siis saavad kõik aru. Vesi on päris juba seal viie kraadi juures  või alla selle, et siis siis ikka seal kusagil kolm,  kolm pool kilomeetrit tunnis niimoodi neli sinna vahele. Milline veetemperatuur, see on nagu kõige soodsam sinu  senise kogemuse põhjal tundub olevat viis seitse,  10. No ütleme, kuuest 10-ni kuuest 10-ni. Et see vahe on nagu kõige magusam, et täna on meil kahjuks  veel natukene soojem. 13,2. Kõik, mida mina saan siin praegu teha, on Mareket  võimalikult vähese. Ja plaan läheb vette ja, ja nüüd me näeme,  et veevool veab teda eemale. Kui pikalt sa nad tavaliselt välja lased? 70 täna võib suhteliselt laialt nagu lasta. Ja see on nüüd see lõks, millega kinnitatakse. Konkreetse õnge otsas olev nöör siis selle plaaneri liini taha,  no nimetame seda pesulõksu, seda pesu nööris  ja see selge. Ja, ja kuidas see asi toimib, nüüd seleta lahti,  et ühesõnaga laseme landi vette ja niimoodi kuskil 30 it  paadist laseme siis alla minna siis paneme  selle pealiini siit selle tamiili paneme siit vahelt läbi,  siin on nagu niisugune kummist padjad, eks ole,  ja päris tugev vedru. Siit siis kinnitame ta pesunööri külge selle pesunööri külge pesupulga,  eks ole, nii, ja nüüd kui kala võtab, mis  siis juhtub nüüd, kui kala võtab, siis ta tõmbab siit vahelt  selle nöör lahti, ehk siis selle selle koha pealt ta nagu  haagib siis ära, et siis kui pesulõks jääb pesunööri külge täpselt,  eks ole, ja pesu kukub sinna taha. Siis ja osta sõidab keskele ta sõidab kõikidest teistest  liinidest siis mööda, noh nii nagu tal see tõmme on,  eks ole. Ja jääb siia keskele. Ja siis ei jää muud üle, kui siit keskelt  siis see kala välja kong, siis ei peagi teisi õngesid välja võtma. Ei, ei. Samal ajal tuleb paat edasi sõita,  muidu on meil kõik see asja. See kala tuleb roo pealt kuidagi paadile saada või. Otsas kala. Mis kala on, on kala on, keegi lööb seal otsas,  igatahes. Kas siin võib ka augu? Kurat, see ikka on seal midagi otsas veel vist? Ei tea, igatahes oli jah, mingi asi. Keegi käis juba krõbistamas Soome forellikütt,  selline enesest väga lugupidav ütles kunagi väga huvitava  ehk rollingu kohta. Nii püüavad need, kes teistmoodi ei oska Võib ka nii öelda, tähendab, no selline tal oli natukene  halvustav suhe sellise et rollingu kööki,  et oled sa seda ka kogenud või kusagil kohanud ei ole,  ei ole. Põhimõte on pigem selles, et mis sa siin  põhjarannikul muud tarka ikka teed. Et kaks asja, et kas lähed kahlama, tokatab kuskil  või noh, kui paat on ja seisab sadamas ma ikka seisis. Et kui paat juba on, küsin paadist, kas Peab just  nii vägev trovi olema, võib ka tagasihoidlikuma paadiga trollida. Vahet ei ole, mis paat see on, peaasi, et mootor taga on. Näed, meil on jah, kala on otsas, seal kõige. Kõige esimese landi otsas on ilmselt meil ohver  ja see kusjuures ei ole üldsegi väike kala. See on merikas seal otsas ikkagi vist. Vahepeal oli tugevaid üldse tunda segi, keegi on osa,  aga ta on kõige viimase tagumise selle otsas  ja ta ei jaksa ennast ise sellest pesulõksust lahti tõmmata. Ja nüüd mehed proovivad erivigureid kasutada,  et saaksid selle lahti tõmmatud. Et tõenäoliselt seal on ka väga alamöödulina forell  või mõni selline ahel. Teise landi otsas on ka midagi. Teisel käib vee peal kala, näed otsa. No võtame ja nüüd see väike kala käib nii pinda,  et nad otsustasid ikkagi kõik õnged välja võtta  ja vaadata, kes see seal on ja teda siis  ka vastavalt kas karistada või või midagi muud  selle ala ega. On see ümar mudil. Suur tõehetk või, või, või pole seal mitte midagi  ja me lihtsalt see on meie soov, nägemine ei,  ei. Midagi tuli sinna otsa kohe, kui ma aga juttu lasen. Aga ma olen nii palju pekstud, seda seal,  et see võib-olla õhk selle otsast ära. Aga enam ei? Tulemus siis see, et saime ikkagi tünga,  ju seal keegi oli, aga me sapsutasime ta küljest ära,  üritades teda lahti tõmmata pesulõksu. Sõitsime Lohusalu sadamast kuni suurupi otsani  ja pöörasime nüüd tagasi. Äkki oleks ikkagi pidanud hoopiski Paldiski poole minema? Mul on ka niisugune tunne. Hiiumaale. Hiiumaale, jah. Ja või, või teine asi äkki oleks pidanud hoopis seenele minema,  täna. Kurat, selle rehaga seenele minna, ma ei kujutagi ette  seenevõtulantima ka ühtegi. Ja. Välja sõitsime siis kai peal seisis üks mees. Ta ütles Tähelepanuväärsed sõnad. Ta ütles, et see kalapüük, see on hullem kui  mis asi ta ütleb. Hullem kui valge inimese. No siin me siin nüüd olemegi, et natukene kripeldab,  et ei ole raksakad käima. Käes juba hakkas Marek vaikselt välja korjama meie kümmet lanti,  et me oleme neid täna siin kelgutanud. Hoolsasti. Tulemus on, tulemus on, ma ei ütle, et nagu ikka Vahel on parem tulemus. Palju sul kõige rohkem korraga paadis on olnud,  neid alu valeta aga pea piiri, ütleme mingi kolm kuni viis  kola on niimoodi. Parematel päevadel. No tavaline on niisugune üks kaks, mis see kõige suurem on  siin olnud niimoodi merikas, mis sa oled trollidest saanud? Paati on jõudnud niisuguse neljakilone kõige suurem,  neljas aga tavaline kala kipub niisugune kahe ja. Kahe kahe poole vahel olema kolme vahel nagu. Et väga pisikesi nagu ka pole. Ja noh, ära on läinud jälle määramata suuruses asju. Suured ikka suured lähevad ikka ära. See pole kalamehe, see on tõesti järgmine kord,  kindlasti ju tuleb jule palju, ei ole suuri. Ja siis, kui meil kaamera meest ja no siis tuleb tavaliselt  kõige rohkem Pole mõtet rääkidagi, kui suur ja kui palju me  siis saame? Keegi ei usu, see on fantaasia küsimus. Ega me ka, võib-olla me saime täna ka kala,  võib-olla me ei taha näidata, lihtsalt oleme sellised pepsid. Muidu äkki hakkate samamoodi veel püüdma  ja ja siis ei mahu üksteisest mööda enam siin nende  kelkudega ja landi reaga. Mine sa meid tea. Elgutuspüüki korrata. Meil paraku ei õnnestunudki, kord polnud ilma,  kord polnud ennast, aga seda isemoodi püügiviisi näitamata  jätta ka ei raatsinud. See ei tähenda siiski, et meil jäävad saates forellid nägemata. Kohe pärast Aleksei kalapala läheme talvistele jõgedele  hõrnast jahtima. Erinev noh, jõeforell on ikka salmotruta ruta,  aga morfafaario ta on siis jõe elu vorm ja loomulikult  nii nagu jõeforellil, nii ka meriforellil on äärmiselt lähedased. Leidub ka kääbusisaseid, et kalaliigil On kindla genotüübiga kääbusisaste,  see tähendab paljuksvõimeliste osatähtsus suhteliselt tõsine. Evolutsiooniliselt see on väga tähtis moment,  kääbusisased saavad hakkama, pääsevad löögile sellistes paikades,  kus need normaalsuuruses isased lihtsalt elada ei saa. Huvitav, et meriforelli. Tehnikud, noored, sellised. Enamasti siiski toituvad põhjaloomakestest putukatest,  eelkõige putukatest muidugi muidugi hirvähi sobivad  ja sobivad kõiksugu elusat asjakesed. Ka need, mis kukuvad, no näiteks jõe pinnale. Kuid lõhipojad kergelt rohekad, nad on alati meriforelli omad,  ei pruugi olla kollakas rohekad. Lõhipojad nimme armastavad neid maitsvaid lendavaid õhuputukaid,  kes on vee kohal või kes kukuvad vee pinnale. Veepinnalt võtab mõni meriforellitehnik ka Endale,  noh, pruukosti loomulikult, kuid ta ikkagi on suunatud tema tähelepanu. Tema selline hoiak on suunatud ikka põhjaloomakeste  otsimiseks ja püüdmiseks, nii et tegelikult lõhipojatehnikud  ja meriforelli ja ka jõeforelli tehnikud ühes  ja samas kohas kärestiku all kuskil. Eliti teineteist siiski eisega, nad ei konkureeri  nii väga tõsiselt oma toitumisstrateegiate poolest. Teineteisega muidugi Mediforil ei lähe nii kõrgele hüppama. Otsides seal ülesvoolu neid kärestike kui lõhi,  noh, mis tema pesa, umbes meeter 20 meeter 30 40 pikk  ja umbes nii lai, vot selline ja see on piklik. Lõhi oma on reeglina täiesti ümmargune ja meetrine  ja läbimõõdus on tublisti allpool rohkem mere mere läheduses,  nii-öelda. Jõgedes ja muidugi meriforell, kui ta tuleb kudema ikka sügisel. Ta ei väsi. Ta ei väsita ennast nii hullusti kui lõhi. Ta ei kasva ka eriti suureks võrreldes lõhiga. Kuid ikkagi Media rekord, kui ma ei eksi,  on umbes 19 kilo päris tõsine kala. Hiilgav, väga tore, väga maitsev. Ja. Minu meelest. Rannikumere ja ka loomulikult jõgede suudmealade piirkonna  no määrava tähtsusega kalaliik. Kellele üllatus, kellele ammu ilmneb tõde,  et jõe forelli landitakse ka talvel. On see teistmoodi kalapüük kui suvine. Muidugi on see üksjagu teistmoodi. See on kalapüük täielistele, kala, hulludele. Täna meil. Ma ka ei ole vedanud. Tulime jõe äärde ja. Osa sellest siis on jääs ja miinuseid on 20 kraadi ligi. Peab vereringe hoidma aktiivsena. Aga sellegipoolest. Vaatame äkki mõni kala ootab meid. Et. Täna, siis tõenäoliselt paneme rõhku džigipüügile,  kuna kalad on siis kudemisest väsinud ja talvitunud  ja istuvad ja sügavamates osades. Et need on siin pandud toidukile vahele just  selle eesmärgiga, et nad omavahel värvi ei annaks. Et siin on siis erinev valik, neid tinapäid. Kahest kuni 10 grammini. Siin on mõned juba kasutuses olnud landid,  aga alati tasub kaasa võtta üks rabala coundoun talvel. Et see on niisugune klassikaline, et uppuv versioon  siis talviseks püügiks, et kala sügavamast august  ka välja meelitada. Ja siis on meil siin ka mõned plekklandid,  et. Klassikatest Abu tobi. Abu tobi siin on üks tammi võnkuv lant. Selle landi nime ma isegi ei oska öelda,  aga peaks ka midagi rabala või blufoki toodangust olema. Esmaseks valikuks jällegi selline. Silikoon, millel on ka säde sees, kuna on küllaltki ere  ja päiksepaisteline ilm, praegu veel päike siia peale ei paista,  aga ja punane saba loomulikult, mis peaks kõiki kalu ärritama? Proovime siis kõigepealt. Diagonaalis siis keskele ja siis kaldaääred pidi läbi püüda. Nöör läheb nii, ei saagi hästi visata. Nööriga püük on täna võimatu praegusel kellaajal,  et ma vahetasin. Pooli tamiili vastu välja. Samamoodi. Vahetan ka natuke lanti. Kuna lahti on jões ainult need kohad Mis on madalamad ja kiirema vooluga, kuna on süda talv,  siis kerime ikkagi võimalikult aeglaselt. Sest kala on ka uimane Ja ega ta eriti ei viitsi mingile andikäraka järgi joosta. Et jõeforelli põhisöök on ikkagi põhja loomastik,  et. Landid need nagu imiteerivad võnkuvad ja voblerid rohkem  mingisugust kalakest. Miks nad üldse seda lanti talvel nagu võtavad,  on see, et põhjaloomastik on väheaktiivne  ja peale kudealadelt laskumist? Hakkavad kalad endale uut territooriumi otsima,  ehk siis jahimaad. Ja siis rünnatakse teinekord lanti lihtsalt oma territooriumi. Magusamad ja sügavamad augud, nagu näete,  on kõik jääs. Sellepärast suundumegi. Teisele jõele ja jõe ülemjooksule, kus on rohkem allikaid  ja ka vesi, tõenäoliselt. Lahti. Peale kolme kilomeetrist matka läbi lume  ja metsa oleme lõpuks jõudnud sellise jõe äärde,  kus vesi on lahti. Aga siin ei saa me kasutada seda džigirakendust,  kuna. Vesi on küllaltki madal, siin panin otsa sellise habu tobi  seitsmegrammilise mis võiks tegelikult olla natuke tumedam  isegi ja musta mustade triipudega. Harukordne vaatepilt otse meie ees on talvituvad  jõeforellide parv. Loodan, et jääb kaamera peale ka. Üks kümme-viisteist kala. Kett on maas ja kalad on jões. See tähendab, et me nägime talv, aga kätte me neid kahjuks  seal jõe pealt ei saanud. Vesi on äärmiselt selge. Nagu ka ilm. Lumi krõbiseb ja kalad põgenevad juba 100 meetrit. Kalamehest. Aga me ei anna alla ja lähme, proovime veel ühte jõge. Vahetasime jõge, jõgi number kolm, natuke väiksem,  tõenäoliselt on ka kalad väiksemad, kes siin elavad. Ja landiks siis siin meps number üks Black Furi. Võsa vahel saame kasutada sellist nipsuvõtet,  et me laseme nagu vibuga. Täpselt teise kalda alla, sinna, kus meil vaja on. Päeva päästab 15 sentimeetri pikkune. Oi konksu on väga pahasti. Uime taha akendaga, saime kätte. Ja ikka kaua borelliga poseerima. Selline ta on. Laseme kähku vette tagasi, kutsu vana vanaisa. Kalamehel peab kannatust olema, aga ega üksnes temal. Kalailm ootas parajalt pehmet ja pilvist kalailma terve aasta,  enne kui Jargole taas kaameramehe sappa sokutas. Väike augipoiss tuli praegu täielikult forellilõigu pealt. Aga nagu näha, ka augil on talv, suured kaanid on peal,  vaata üks, kaks, kolm, neli, kala on talvel,  passiivsem istub põhjas ja ja kaan tulebki omajagu võtma. Sellel samal põhjusel teevad ka forellid veest välja hüppeid talvel,  et vabaneda kaanidest, sest noh, meetrise hüpet pole ju  mõtet teha, kui putukad seal meetri kohal ei lenda  ega ei tõuse, lenda, et see on nagu see,  miks, miks tõenäoliselt need kalad veest välja hüppavad. Aga laseme haugipoisi tagasi. Kops. See lant on ennegi päeva päästnud, aga kahjuks teda enam ei  toodeta ja ei müü. See kala kudenud tõenäoliselt ei ole, tal on niisugune väga  hõbedane helk veel. Samas konkslõug on teine variant, et on ilusti ära taastunud. Kas pole ilus? Väikse. Palju poisi saime jälle. Näpits käärid jäid koju täna kogemata. Aga näete forellil ka veel üks kaan siin saba peal  ja nüüd tuli ära. Tuleb järgi. Mõõdukalast on asi kaugel, aga, aga juba oli suhteliselt  tark kala. Mitu korda käis rabamas ära, ei võtnud. Rabala Joint tegi oma töö lõpuks ära horellipüügiklassika. Selle talvise borellipüügi lõpetuseks. Võib öelda niimoodi, et oleme päris mitu korda käinud siin  külma ilmaga, selge ilmaga sompus ilmaga,  aga lõppkokkuvõttes on ikkagi väga raske mitmekesi püüda. Sest kala on talvel väga hell, vesi, selge. No täna meil õnnestus saada küll kalu kätte,  aga kotikala seekord mitte, et ma tahaksin kõikidele  kalameestele panna hingele. Et ärge muutuge selliseks nagu mina Et jätate tahaplaanile oma pere, naised ja lapsed kalapüügi pärast,  et. Kalapüük on lihtsalt hobi ja lõbu. See putukas siin on märk sellest et on aeg visata nurka  spining ja võtta taas kätte lendan, sest esimene kevik on koorunud.
