Just selle poolest, et nad elavad ainult lõuna poolkeral ja põhiliselt kaovad, on siis Antarktika rannikul. Ja mis kõige kummalisem, nende nii-öelda sümbolliik, kellest kõige rohkem juttu olnud suur keiserpingviin. See elab ehitsed kõige karmimates Antarktika talvetingimustes. Teised on ikka niisugused reaalselt linnud nagu näiteks Pavuse pingviin, tema elab ligi akvaatori ligi soojas kliimas. Ja osariik elab Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerika Mandris, Austraalia lõunaosas. Ja kas sul on siin üks ilus värviline raamat loomadest ja lindudest kaasas ja pingviin on kasin sees? Bla sa tahaksid midagi küsida siit nende piltide juurde, mida nendest pingviini liikidessesse lähemalt rääkida? Ja neid on kokku umbes 15 tiiki. Ja mitte ainult Antarktika mandril, ela, pingviinid? No me nimetasime, et keiserpingviin kõige suurem ping vees kuningpingviin Aadeelija pingviin ja veel mõned on tõesti seotud Antarktika mandriga sele jäise mandriga. Kuid terve rida pingviine vodka soojemates kliimatingimustes, nagu Galapagose pingviin siis pingviinid, Lõuna-Aafrika lõunatipus siis Lõuna-Ameerika tulema ümbruses, Uus-Meremaal, Austraalias, Vadja lõunarannikul. Need seal on hulga huvitavaid ja põnevaid liike, muide need liigid erinevad võrdlemisi tugevasti üksteisest ainult väliskuju ja välisilme hanel ühesugune. Huvitav on see, et pingviini-del ei ole üldse tiibu selles mõttes nagu teistel lindudel on lennuvõimetud linnud ja Meil on kummaline see, et nad ka maismaal jää peal hästi joosta ei mõista, nad uperdavad ühe jala pealt teise peale kohmaka kulgemis viisiga aga selle hästi osavad ujujad ja et nad on osavad ujujad, siis see ongi sellepärast et nendel on tiivad, kui kujunevad Loibadeks need layotiit vees liikuma nagu laeva mootorilabad, nii kiiresti. Ja raamatust ma uurisin järgi, et, et ta võib teha nende Loibadega 120 lööki minutis ja selle 120 räägiga minutis võita. D, sest liikuda 36 kilomeetrit tellis muidugi tervet tundi ta ei uju, aga see on täitsa imeasi. Ükski teine sukeldaja lind nii väle, ega nii kiire ei ole. Kindlasti oled sa näinud mõnda filmi pingviinid, siis ma näen küll seal hästi põlevi alati kõik kilooperaatorite ja tabada seda momenti, kui nad nagu pudelikorgid või lagu mingid imeasjad veest välja hakkavad, eks ole, sest tihti on ju niimoodi, et jääservale kuulge, seal kuskil kahe meetri kõrgune või isegi kõrgem. Vaat mõned raamatud kirjutavad niimoodi, et ta hüppab kuni kahe meetri kõrgusele sealt veest nagu hopsti välja selle jääpanga serva, aga mõned raamatud kirjutavad niimoodi, et võib isegi hüpata kui kolme-nelja meetri kõrgusele. Vot see minu arvates kõige imepärasem asi. Ta võtab nagu jõudes niisuguse hoo sisse ja siis niisuguse tugeva tõuke kargab sulle jää peale välja. Ma käisin seal oktoobri kinose, seal näidati ka filmi, kus ema pingviinid läksid suurest kallakast alla ja seda oli nagu mingi jäämägi, siis laskusid kõhul ja mingisuguse nagu imekiiruse mõjuva Lindakivi. Keiserpingviin, ja kui tema lokkavad üles sirutab, siis ma arvan, et on sinust üle pea, eks ole. Miks sa oled meeter 52 vatti, siis ongi nii, vähemalt sinu kuklale ulatab ära valuta umbes 30 40 kilo. Et selles võidab, võib ka sinuga võistelda, eks ole. Nii, ja tema siis kõigist lingvistilisest erinev selle poolest, et tema valib välja oma pritsimis kõigega karmi maja, teised on ikka niisugused jah, niisugust normaalsel jõuda, aga me enne rääkisime ja tema siis kui all kõige hullemat uisud ja lumetormid ja ja hästi suur pakane, siis möödub neil öelda pulmaaeg. Ja pärast seda ema keiserpingviin muneb. Ahjaa, lapsele mula isa keiserpingviini kätte. Ja isa teised pingviin paneb see muna oma ujulestade peale ja upitab ta niisuguse naha korru sisse, mis tal on kõhu all nagu känguru laagurd, eks ole, umbes midagi sarnast, vaat selle nahakuru sees olla terve vesti seal 62 päevas on kaks kuud, siis ta ei söö ega joo, on kuskil kössis lumetuisus võib-olla neid on siis koos pigem niisuguseid, niisuguseid vaesed kannatajad, isasid ja linnad, siis istuvad seal kaks kuud järjest ilma söögita. Muidugi nad hästi priskelt sõralistele rasva kõvasti nahal, et vastu pidada ja kaks kuud siis hauduvad niimodi pakases ja siis, kui all juba poegade koorumisaeg, siis saab kuskilt merelt saabuvad emad, need on siis ka hästi kõvasti söönud ja on seedimata toitu neil kõvasti seedekulglas. Ja siis, kui pojad hakkavad kooruma, siis on juba kindlasti natukene pehmem ilmastik alguses ka mitu kuud, nad ei väljugi sellest nahapurust õieti, vaid teab, mida seal nahakorruse jalga pidi on seal nende suurte ujulestade peal. Ja lume peal nagu ei satu mitu nädalat või isegi kuu. Ja siis nimodi, Emma pingviinid siis toidavad need, kes jõuavad tagasi. Aga miks keiserpingviinid just et kõige hullemad ilmad, 10 vaatan omale Halinud pesitsemiseks. Nii et täiesti õigustatud küsimusega ma ei oskagi sellele otse vastata, sest ega seda vist ei mõista ükski uurija päris seletada, seda võib ainult põhjendada, miks see nii on. Ma arvan, et see on sellepärast nii, et temal kõige suurem ja kõige tugevam ja kuna ta on kõige raskem, seda ka kõige rohkem endale toidutaga valasi jõuab naha alla koguda ja ta lihtsalt peab vastu niisugustes tingimustes. Ja. Ma arvan niimoodi, et võib olla seotud ka sellega, et just sellel talve hakul või talve ajal on kõige paremad toitumistingimused jällegi kuskil seal meres, kus meri lahti hoidub ja kus emade küünida toidu järgi, et, et see võib sellega seotud olla. Mitu poeg üldse ma pingviinilamp. Tavaliselt on üks kaks olla ka osa liike, kellel on kolm ja näiteks keiserpingviini kohta võib isegi nii öelda. Sest sa tõid selle väga hästi õnnestub, siis ta võib ka ühe aasta täiesti vahele jätta, sest ta Liivet palju kulutab tõlgete oma jõudu selleks, et neid poegi üles kasvatada. Kuidas need pojad siis kasvavad, need on üks väga huvitav ja omapärale lähtus nende bioloogias nimelt kõigil pingviinidel eriti nendel keiser ja kuningpingviinide Aadeelija pingviinidel olnud nõndanimetatud lasteaiad, kuiva pojad on suured, siis nad koonduvad suurtesse gruppidesse suurtesse. Vastavalt siis nõnda öelda lasteaiakasvatajatest, samal ajal kui vanemad on siis toitu otsimas ja vot siis olen niisugune arvamus, et lihtsalt need lasteaiad on selle jaoks niimoodi koos külmaga lindudel soojuskadu väiksem oleks olnud, on kõik külg külje vastu niisugune suur pundar pingviini poegi soojendavad 11. Ja pärast lasteaeda on siis kooliminek, nüüd juba siis ehtsust. Koolielukogemust Õpmile kestab veel üks, kaks aastat, enne kui algab päris pesitsusaeg. Aga kas pingviinid ka rändavad või elavad nad ainult ühe koha peal? Täitsa õige küsimus, sest mine tea, ju rääkisime, ping viinud lennuvõimetu lind ja linnud ikka rändavad alati lennates, aga pingviinid on ka selles suhtes suured erand linnud. Kuigi nad ei hävi lennud, võimet, nad on hästi tublid ujujad, nad võivad väga palju rännata ja praegusel ajal ongi märgistamisega kindlaks tehtud, et pingviinid võivad 1000 502000 kilomeetrit oma sünnipaigast eemale lennata ja siis jälle samas seda ehitama tulla. Asupaigatruud linnud, nii et, et see paiku sadanud pesitsemis, millisena teistkümneks on valinud selle nad, seda nad peavad aastaid, võib-olla terve eluaeg, võib-olla põlvkondade viisi, samas samas paigas. Ja samuti ka muidugi see, et nad käivad pesadel käivad poegi hooldamas hästi rõugete järjekord kümnete kilomeetri kauguselt üle jääväljade ka see näitab siis, et no on ikka suured rändajad liikuvaid vaatamata sellele lennata ei mõista.
