Priit Aimlale kuulub ütlemine. Küsimused on vastatavad, vastused on küsitavad. See fraas oli Aimla kunagises satiiripalas seotud ajakirjaga  küsimused ja vastused, mis omakorda oli ajakirja Eesti kommunist. Lisa. Niimoodi omandas sõnamäng ilmselge poliitilise all teksti. Küsimus vastuste küsitavusest on aga uuriv kahtlevat  inimmõistust saatnud igal pool ja igal ajal  ja alatasa selgub, et see, mida oleme pidanud kindlaks  teadmiseks on hoopiski arvamus või lausa eelarvamus. Täna alustame osoonis uue rubriigiga mille nimi võiks olla  klassikaliselt küsimused ja vastused. Ehk siis teadlane selgitab või ka, et vahetame vanad  eelarvamused uute vastu. Teate ju seda ütlemist, mälu nagu haugil  ka kalamehed väidavad, et haugi mälu kestab heal juhul kuus sekundit. Läheb landi otsast minema, ootad veidi kalda ääres,  püüad uuesti, hakkab uuesti otsa. Minu enda kalapüügikogemused väidavad vastupidist. Uurime aga järgi, kuidas asi tegelikult on. Kas haugimälu on tõesti kuus sekundit? Ei kindlasti ei ole. Tänapäeval on teadlased juba ära tõestanud,  et kalade mälu, eriti teatud liikidel on üle viie kuu ja,  ja isegi kauem, eriti näiteks teatud helisignaalide suhtes. Ja, ja kui me võtame näiteks kalade mälu lõhnasignaalide suhtes,  siis see võib ulatuda ka lausa mitme aastani. Ega näiteks siin võib selle näite tuua, et,  et kalad, kes tulevad oma nii-öelda sünni sünnijõkke kudema  nad on jätnud oma selle sünniõe keemilise lõhna meelde  ja näiteks mõned lõhilased tulevad kolme nelja aasta pärast  alles sinna ja täpselt sinna sünnijõkke kude. Ma näiteks ma tooks ühe huvitava näite, et on selline  praktiline rakendus nagu välja mõeldud, et kalad on  treenitud teatud heli peale kohale tulema. Ja, ja siis nad lastakse looduslikus veekogus toituma  ja siis näiteks viie viie kuu pärast antakse signaal  ja siis need kalad tulevad kohale. Kalade siis see mälu on ikka pikem kui see kuus sekundit,  kaasa arvatud haugimälu. Tumm kui kala. On ta siis või ei ole. Kas ise olete proovinud vee all rääkida? Suu on vett täis, ainult rida, mulle tuleb välja. Kas kalad ka omavahel kõnelevad? Väga paljud kalaliigid, kaasa arvatud meie omad,  siis tekitavad vee all helisid ja päris mõned on nendest  päris huvitavad ja nad kasutavad seda suhtlemisel. Kas inimene kuuleb seda heli, mida kala tekitab? Inimene ei kuule kala tehtud helisi, sellepärast et  ja see on puhtalt nüüd füüsika, et see helilaine,  mis tuleb veest välja, see kaotab oma energias praktiliselt  kõik ja see ongi siis peamine põhjus, miks me ei kuule neid  kalade tehtud elisi. Kui panna siis spetsiaalne hüdrofon vee alla,  siis on see veealune heli üldiselt üpris lärmakas  ja ja. Uuringud on näidanud, et ega kaladele selline melu  ja kohati ka lärm meeldib. Üldiselt. On leitud, et kuskil 100 200 meetri ulatuses kalad  siis suhtlevad, kasutavad helisid selleks  ja ja kuna vesi on väga tänuväärne keskkond heli heli  liikumise suhtes ja, ja esiteks näiteks vees liigub heli  viis korda kiiremini kui õhus ja ta sumbub seal palju aeglasemalt. Mõnedel kalaliikidel on spetsiaalsed trummlihased,  millega nad trummeldavad vastu ujupõit, siis osad hõõruvad  hambaid kokku või uimekiiri kokku. Samas näiteks. Väga tuntud sellised mere akvaariumi kalad nagu klounkalad,  nagu kalapoeg neemovad nemad siis matsutavad suud,  eriti isased matsutavad suud, tekitavad sellist kõrget heli  ja kutsuvad sellise sellega emaseid kohale. Enamasti kasutavad kalad helisi liigisisese suhtlemise  käigus ja ja peaeesmärgiks ongi, siis ütleme. Vastassugupoole kohale meelitamine või ka näiteks  konkurentide äraehmatamine Ei ole mult küsinud, aga küsida, vadja keeles on. Suuri keeles. Vepsa keeles küsuda ja sõnal küsimise ongi läänemeresoome  mordva tüvi et küsimine hiidvana värk meie meeles  ja keeles. Küsige ka tänapäeval ja meie saatel ühte teist  ja kolmandatki, e-mailitsi või paberkirjal. Ja meie püüame nendele küsimustele vastuseid leida. Küsin ma ise, amuuri leopard, kes ta on,  kui haruldane ja kuidas läheb tal Eestis? Tallinna loomaaia amuuri leopardi tüdrukud Flaada Freia  ja Akra on peagi saamas aastaseks. Täna tulime vaatama, kuidas neil läheb. Hästi läheb nagu lastel ikka, on ka nende päevad täis lusti  ja hullamist, kui nad just pesas ei maga. Kui osooni meeskond leopardide puuri juurde jõudis,  ei näinud me loomulikult ühtegi kutsikat. Ometi on inimesi, kes oma vabast ajast siin pikki tunde  veedavad ja saavad kaamerasse nii mõnegi põneva mängu hetk võtke. Selline loomasõber on Signe Kalgan. Tegin ühel poolaastal statistikat ja see statistika ütles,  et ma käisin üle päeva loomaaias üle päeva lausa. Ja mida sa siis siin ära teed? Kas vajalikke töid, milleks on abi palutud  või siis olen võtnud kätte kaamera ja loomaaias olevaid  loomi filminud ja teinud siis väiksed? Ja sinna muuri leopardide puuri juures sa oled veetnud ikka  ka päris päris palju aega ja näinud ühte koma teist. Nii see on jah, et see, see on lemmikkoht,  ilmselt tunned neid tegelasi siin päris hästi. Jah, mustri järgi tunneb neid väga hästi ära,  et igal loomal on oma individuaalne muster ja,  ja kui sa õpid tema mustri selgeks, siis hakkad jälgima tema  käitumist ja on lihtne aru saada, kes nad on. Filmitud materjali on Signel kogunenud juba kümneid tunde  ja pildile on õnnestunud saada nii loomalaste esimesi  arglikke tutvumisi välismaailmaga kui ka julgemaid katsetusi. Puuri sattunud juhuslik konn on ju ühteaegu põnev  ja hirmutav ning leopardi mustriline vihmavari on lihtsalt  vaja klaasi tagant kätte saada. Kunagi filmides sa tegelikult ei tea, kuhu see videoklipp jõuab,  et ühel hetkel ma alustasin, vaatasin, et joob ojast vett  ja alustasin, et mingil hetkel on seda klippi võib olla vaja. Aga tulemus oli see, et nad siis üritasid seda ojapõhja  kätte saada ja vett sealt pealt ära. Kolmekesi kõik ühistegevus, et tõeliselt lahe hetk oli. Loomasõpradest entusiastideta ei saa tänapäeval hakkama enam  ükski loomaaed maailmas. Ühistegevus on ka Eestis käima läinud. Tallinna loomaaia sõprade selts koondab inimesi,  kes on huvitatud Loomaaia heast käekäigust ja loomaaia arengust  ja püüavad igakülgselt sellele kaasa aidata. Esimesena õnnestus meil täna näha leopardi tüdrukute isa Fredit,  kelle 16 aastat vanad väärikad käpad mõõtsid oma igapäevast  käiguringi ja meile saatis ta vaid üsna ükskõikse pilgu. Siin Leopardi puuris on ka mitmed veebikaamerad üleval,  mis näitavad seda puuri mitmest nurgast ja  ka pesast. Et palju siin neid vaatad. Ilmselt on neid väga palju, sest sündinud vaatas kohe väga  palju inimesi ja, ja selle kaamera võimsus,  liini võimsus ei olnud nii suur, et, et vahepeal jooksis  kaamera kokku ja et kõik kõik ei pääsenud korraga,  vaatame üldse mitte ainult Eestist, vaid  ka üle maailma kindlasti üle maailma. Leopard on kõige laiema levikuga ja kohanemisvõimelisem  kastane kogu maailmas aga muuli leopard on üks kõige  ohustatumaid kasse, keda elab siin Kaug-Idas Hiina-Venemaa  ja Põhja-Korea piiril. Veel vaid 40 isendit. Samas on maailma loomaaedades Umbes viis korda rohkem ja, ja kavas on siis maailma  loomaaedade ja, ja, ja looduskaitseorganisatsioonide ühiste pingutustega. Muidugi, Venemaa peab siin nagu põhirolli mängima  Sihhotealiini lõunanõlvade ümbruse rajada üks niisugune  poolloodusliku pidamise ala, kuhu siis hakatakse graafiku  järgi viima loomaaedadest sigivaid paare  ja kelle järglased kasvavad siis üles juba poollooduslike tingimustes,  siis vahetatakse verevärskenduse mõttes jälle uued paarid  ja niiviisi loodetakse tekitada siis sinna niisugune uus tehisasurkond,  et ikkagi suudetakse päästa see elukas väljasuremist. Milline ta elu seal üldse looduses on, et kuidas ta elab,  kus kohas? Tähendab elu on, on, on selles mõttes kehv,  et neid elab ainult praktiliselt looduskaitsealadel  ja ümberringi toimub, toimub inimtegevus,  on kiirteed ja, ja, ja tööstus ja mis iganes  ka need üksikud õnnestunud sigimised, mis looduses on. Kui loomad jõuavad paariaastaseks, siis nad hakkavad otsima  uut individuaalset territooriumit ja siis nad pahatihti  satuvad väljapoole seda looduskaitseala piire  ja juhtuvad siis salaküttide kätte, juhtuvad auto alla jääma ja,  ja nii edasi. Ja muidugi, mis kõige hullem on, on see,  et, et suurel loomal on tarvis suuri saakloomi,  aga see kogu see inimtegevus seal on teinud seda,  et nende arvukus on nii väikseks läinud,  et, et ka toidubaas on, on sant. Tallinna loomaaias on tegelikult neil päris hästi läinud,  et päris mitu pesakonda on üles kasvatatud  ja uued pojad või tütred on siin ka praegu kasvamas,  et, et kuidas teil on õnnestunud nüüd niimoodi poegima saada? No tähendab, eks see, see kõik on, on hoole  ja armastusega tehtud töö, sest et loomaaianduses on paraku sedasi,  et võib kaks inimest väliselt tundub, et teevad ühte  ja sama tööd, aga, aga ühel õnnestub, teisel ei õnnestu. On vaja kuidagi panna seda väikest niisugust hasarti  ja armastust asja juurde. Amuuri leopard on tõenäoliselt ainuke suur kastlane,  kelle puhul tuleks kõne alla taasasustamine loodusesse  kasutades selleks loomaaedade loomi. Ega need leopardid ju siia kõik ei jää, eks ju,  et teil on lausa kohustus nad kuskile laiali saata. Vastavalt koordinaatorite näpunäidetele,  siis saadetakse loomi mujale ja, ja selleks,  et blokeerida salakaubandust ja diilerite tegevust. Maailma loomaaiad annavad üksteisele loomi tasuta. Kas on võib juhtuda, et mõnest Tallinna looma  ja amuuri leopardi järglased t ka kunagi keegi sinna  Kaug-Idasse tagasi läheb? Võib muidugi sellepärast, et kui, kui nüüd seal kohapeal  sita liinides saadakse see kompleks valmis  siis need koordinaatorid panevadki asja järjekorda,  et kust võetud loomad viiakse mõneks aastaks sinna ja,  ja meie oleme nii-ütelda selles reas, mille hulgast valitakse,  et, et üsna suur tõenäosus, mida rohkem meie juures sündinud  loomi sellesse maailma tehistingimustes elavasse asurkonda tekib,  seda suurem tõenäosus on, et mõni nendest satub sinna siia talinitesse. Kes soovib toetada nende ja teiste haruldaste loomaliikide säilimist,  võib hakata Tallinna loomaaia sõprade seltsi liikmeks  või teha läbi seltsi annetusi. Võtame peaaegu paratamatusena, et üha enam taime  ja loomaliike sureb inimtegevuse tagajärjel välja,  et tulekul on üleilmne ökokatastroof. Kuid veel enne ökoloogilist kollapsit jõudvad kätte totaalne energiakriis. Muidugi tehakse selle ennetamiseks tõhusat tööd uute  energiaallikate avastamisel. Kuid kas me oleme üldse korralikult läbi uurinud  ja kasutusele võtnud nüüd kõik olemasolevad ressursid? Selles kontekstis võiks meie järgmine lugu kanda pealkirja  kiika kaebu. Päikselisel kevadpäeval sõitis osona Anijale külla Kaljule  endisele lambakasvatajale ja kõvale jahimehele,  kelle elu on viimase poole aasta jooksul üsna palju muutunud. Ette teada isegi, kas paremaks või halvemaks. See on kõik teie majapidamise siin nüüd ja see on elumaja. Siia tuleb uus elumaja. Mul siin oli. Enne ajast mul on siin lammaste laut, ühesõnaga. Pidasin lambaid ja loomisin ja ja siis masu ajal see asi  läks untsu ja siis hävitasin ära kõik ja. Aga pole mitte midagi. Pätu on neile järgi jäänud ja rohkem midagi. Kodu. Aga üksi elate siin või? Aga aeg on tegelikult see, mille pärast meie teile külla tulime. Nojah, sealt see asi alguse saigi. See asi. Jah, et vaja siia torud sisse vedada, et saaks vee sinna  panna ja siis sai kaevu süvendama hakatud  ja siis tuligi see asi välja kõik, et seal nafta segamisel. Mis see sealt tulema siis õigupoolest hakkas,  võtsite täitsa tavalist vett ja, ja selgus,  et ei olegi vesi, et juua juba. Niisugune imelik niisugune maitse oli juures  ja haises ja niisugune ja. Siis sai need proovid ära tehtud ja ja tuligi välja,  et see on mingisugune nafta ja põhjaveesegu mingisugune. No osooni saade on käinud kümmekond aastat tagasi tegelikult  siinkandis no tapapoole küll rohkem tegemas lugu  ka sellest, et nõukogudeaegsete sellised kütusejäägid on  läinud inimestele kaevu ja nad ei ole saanud oma kaevuvett tarvitada,  et kas te ei arva, et äkki siin on lihtsalt samasugune lugu. No võib-olla küll on, aga siin ei ole nagu suurt sõjaväe osa  see olnud, et et seal Tapa pool kandis seal oli jah,  seda venelasi sõjaosa oli nagu rohkem, aga siin pole olnud niisugust. Eesti keskkonnauuringute keskuse vedelkütuste labori  juhataja Artur Kornitševi igapäevaseks tööks on tegelemine  kütuste kvaliteediprobleemidega ja reostunud põhjavee teema  pole talle võõras. Tõsiseks probleemiks oli see Eestimaal pigem 90.-te alguses. Vanasti säilitati kütuseid ja naftat ka siis maa-alustes  mahutites ja sealt siis võis tekkida olukord,  et kus mingitel kaevandamisel või ehitustöödel näiteks  immitses seda seda naftat võime. Õhtust siis põhjavette ja sealt edasi siis juba inimeste  kaevudesse ja joogivette. Aga proovime, siis võtame seda vett ja vaatame,  mille järgi ta lõhnab ja mismoodi ma ei tea maitsta vist ei  tohigi seda, või. No ma ei tea, mina olen teda maitsnud, aga juua ta igatahes  ei kõlba. Ma olen toonud selle Nõutoast, et siis proovime ära. Näeb välja ju küll nagu täitsa tavaline vesi  või ei ole ikka või? Aga ta põleb, tahate, näitan? No väga tahan. Ma tahan muidugi näha, mis kõigepealt. Ma ei oskagi öelda, nagu mingi, ma ei tea,  väävel või bensiin või. Selline kollane on, mina küll seda juua ei tahaks. Mina ka ei jõua ka, põleb ka Lähme sinna pimedasse,  ma näitan ka, et ta põleb. Näed, näed, näed, näed, näed, näed. Ja põlebki. Täiesti võttis tuurid üles, uskumatu, no näed,  põleb. Vaatame võtan, kas sa võtad varrest kinni,  siis ma proovin, võtan kinda ära. Täitsa korralik värk. Aga ausalt öeldes mina küll arvasin, et nafta on ikka  selline noh, tökatiim, selline mustjam, see näeb lihtsalt  välja nagu õunamahl. Mina ise arvasin ka seda, aga noh, ma olen siin netist  uurisin ja siis need, mis need TTÜ mehed  või kes nad on, et need võtsid ka seda proovi  ja ütlesid, et jah, et on ikka õige, et et nafta võib olla  nii valge kui must. Aga noh, siin on ta niisugune valge On olemas erinevaid naftaliike ja ei ole,  võib-olla inimestel on jäänud selline arvamus,  et on olemas ainult musta naftat aga tegelikult võibki olla  nafta mustast värvusest kuni isegi selgeni välja. Et üldiselt, mida, mida mustem, mida tumedamat värvi nafta on,  et seda. Ma hommikul tegin lahti seal siit, et siis näidata siin, Kui sügav see on? 70 meetrit. Siin ta on nüüd jah, enne oli ta siin jah,  see vädaga kaevaja siis sinna uude majasse nagu tuleks vesi  sisse vedada, seda köök ja see Saunaruum, ja et siis sai see sügavamaks tehtud. Ja niikaua kui Vändaga kaev oli, niikaua oli vesi täiesti  puhas ja ootav ei olnud mingit probleemi  ja siis, kui selle 70 meetrise kaevasite siis. Siis läks, siis hakkas sellest pihta, jah,  see, see puurimise ajal juba siukene tuli siukest imelikku  ja sogane, selline kõik ja. Kui tõenäoline see üldse on, et meie laiuskraadilt meie  riigist väikesest Eestist võiks naftat leida? No kuna nafta leiukohti saab tuvastada näiteks maagaasi,  maagaasi kohtadega või maagaasi leidudega,  et siis nagu me teame, 1900 ndate alguses leiti Prangli  saarelt maagaasi. Et mis, mida tuli siis suurtes kogustes immitses nagu  maapinnale ja isegi kasutati seda ära kõrval asuva kerisaare  majaka majaka nii-öelda valguse saamiseks. Et täpselt välja selgitada, milline on kalju,  kaevuvee koostis, kutsusime Anijale proove võtma Eesti  keskkonnauuringute keskuse vedelkütuste laborispetsialisti. Nii kahest pudelist piisab. Mis nendest proovides nüüd edasi saab, te lähete nendega  laborisse ja ma pitseerin ära siin teie juuresolekul  peremehe juuresolekul. Ja viin laborisse, need. Kaasiproovide tegemine umbes aega võtab nüüd,  et millal me selguse saame? No kui me nüüd täis analüüsi, teeme nädal aega läheb ikka ära. Aga kui nüüd korraks veel selle nafta tekkeprotsessi juurde minna,  siis kuidas kõige lihtsamalt inimestele ära seletada,  mis, mis see nafta looduses, kuidas ta sinna tekkinud on? Seletage keerulised? Protsess, et. Et hästi, noh, nagu me teame, siis nafta on tekkinud hästi  hästi kaua aega tagasi, miljoneid aastaid  ja on ta tekkinud siis surnud taimede ja loomade jäänustest nagu. Sütoplank plankton ja vetikad, et. Need on siis surnud ja siis on olemas bakterid,  kes siis on üleliigsed mittevajalikud, keemilised ained ära  nii-öelda tarbinud ja siis järele jäänud,  need, see ainemass on siis surve ja temperatuuri koosmõjul  siis üle aastate üle miljonite aastate tekitanud  siis selle nafta. Mida me siis praegu kõik kaevandame ja sellest  siis energiat ammutama? Teisisõnu võis Anija praegune asukoht olla miljoneid aastaid  tagasi merepõhi, kus voogasid vetikapõllud  ja siblisid ringi erinevad veeelukad. Nende surnud jäänukitest võibki olla aja  ja protsesside koosmõjul tekkinud nafta. Kuna parim tõe kriteerium on ikkagi praktika  ja Kalju väitis kalju kindlalt, et kasutab oma kaevust  võetud vett kütusena ning üks tema autodest sõidabki  nii-öelda kodubensiiniga siis otsustasime minna proovisõidule. Vaata, mis need on, kõik siin Kalju numbrid  või autonumbrid. No ja ega need siin vene ajal sai seda rallit natuke  sõidetud ja eks see mõist on minu omad ja  siis on toodud ka neid ja. Ja see on siis see auto, millega sa raatsid,  sõita selle nii See, millega ma noh, nagu katsetan seda asja siin,  proovin temaga, vaatan siis suvel, võtab mootori lahti  ja vaatab, mis seal sees on. Et jah, et talveks ma panen siis seda. Juurde siia talle, siis ta teeb seda selle kütte nagu paremaks. Pudelid, mis seal on, kas need on aja jooksul võetud,  siis sellest samast kaevust, nüüd. See on oma jaoks prooviks võetud niimoodi. Näed, see üheksandal oktoobril näeb välja seda värvi,  aga see ei ole kogu aeg ühesugune kalju,  vabandust suud, aga. No eks ta Ole ka seal, kui alguses kohe võtad, et siis lööb nagu niisugust. Noh, nagu tumedamat ja pärast tuleb siis nagu selgemalt natukene. Ja nüüd peaks tegelikult siis paned auto käima  ja läheb nagu, nagu iga teise bensiinigagi. Eks ta alguses toss saab ka niimoodi, aga soojas läheb  siis pole hullu, siis käib päris päris hästi. Tead, mis lõhn see on, selline lõhn nagu,  kui selle paja lappi unustan pliidi peale. Pliit läheb kuumaks ikka natuke rasva lõhn  või midagi. Aga ta läheb soojaks, siis kaob see vinge ära  ja ei ole nii hullu kedagi. No, lähme sõidame. Mul on siin kõrval jäärada ka, sinna ma ei tule,  aga sinna rajani sõidan raja peal pead ikka üksi sõitma? Ei, ma ei hakka tegema, karda, ga ta pole,  ma ei lähe, ei, ei. Sõitsime kaljuga raja äärde ja kui mees jääl kiiremad tuurid  üles võttis ei jäänud muud üle, kui imetleda vuuki,  mis oma kaarust saadud kütus autole andis. Näiteks Leedus leiti nüüd hiljuti mingi väike naftamaardla,  et seal oli kirjas, et näiteks nafta kuulub riigile  automaatselt ja minu arust on ka Eestis olemas maapõue seadus,  mis siis sätestab, et kõik leitavad maavarad kuuluvad  siis ka riigile. Kui me nüüd nädala pärast siit kaevust võetud proovidele  vastused saame, selgub, et see on tõesti nafta,  siis läheb asi ka selles mõttes keerulisemaks,  et tuleb mängu maapõue seadus. Ja see, mida me siit leiame, ei olegi tegelikult enam sinu oma,  vaid on nagu riigi oma. Et oled sa selle peale ka mõtelnud. Ma olen kuulnud jah, et siin need TTÜ mehed on  ka siin käinud. Ma arvan, et noh, et see maa on ikkagi minu oma,  eksole ja noh, ma suurt nagu jahimees ka,  et ma võiksin mõlemale soola perse põrutada kui nad selle,  kui nad selle peale mõelnud ei ole. On esimene aprill on karjalaskepäev. Seoses sellega on meil mitmeid vanemaid ja  ka uuemaid kombeid, näiteks see, et kellelegi öeldakse väga veenvalt,  et kuule, sul on selg valge Kui aga kõnetate oma selga hakkab uurima,  siis öeldakse, et haa haa, haa karjalaskepäev. Või siis.
