Tere, maahommikust ja ilusat vaikset laupäeva lihavõtete  puhul värvime täna nii kanamune, jana, linnumune kui  ka silitame küülikut. Imavere vallas asuval Niinemetsa talu perel munadepüha eel  muret olla ei tohiks. Munad on omast käest võtta ja neid on tavaliselt  nii palju, et isaga peavad lindude juures kaasas käima  ka perepojad Otto ja Uku. Munevaid kanu on meil 25 ja siis siin kõrval,  need on niisugused noored, kes kohe-kohe hakkavad munevad,  need on ka kaheksa tükki veel jäänud ja neist on  ka kolm, on kuked. Lindusid päris kõvasti, millal te nüüd võtsite? Eelmine suvi tõime, et lastele nagu maale linnud oleks  ja siis nad elasid veel õues. Talvega võidu, siin ehitasime neile selle majakese. 100 ehitasid. Katus sai ikka lumega panna koos seal. Aga kust nad siis toodud on? Küsi. Valged me tõime Valgamaal. Linna ja. Ja siis ka erinevate kasvatajate käest linnukoor,  mis saab otsida. Ja mõte ikkagi algas sellest, et lastel oleks midagi teha,  no ikka laste mitte teha, aga ikka nagu oleks maaelu noh. Suure viljakasvatuse kõrval aka loomi ka. Ja laste jaoks. No just lapsed karjatasid kanu suvel, et see oli nagu Ma kool, noh miks mitte ruumi on ja mune on nagu inimesed  ka söövad, onju läheb vaja ja siis ikka kanad  ja hommikuti hea kasvõi siis ma ei tea, pannkooki omlett  ja kõike muud täpselt. Kui ülejäänud talutöid ja tegemisi kanapidamisega võrrelda,  siis on see kanapidamine lihtne või pigem keeruline ülesanne. See on ikka väga lihtne, et siin ei ole mitte midagi keerulist. No eks nad tahavad selles mõttes ikka süüa,  on vaja anda ja vett ja. Tegi Me saavad ise juua ja kõik süsteemid Vesi lihtsalt peab olema kohal ja väike automaatika  ja just. Aga põhimõtteliselt ongi nii, et terad ette,  vesi ette ja siis tule võta mune ja kogu lugu,  no täpselt ega muud küll ei ole ja. Nagu aeda ja aediku ja niisuguseid asju peab ikka tegema,  noh maja tuli teha on ju ja aga, aga kasvatamise koha pealt  ei ole nagu üldse nagu keeruline. Ei pinguta nagu üle ka sellega, et mingid Ma ei tea. Omega kolm supermune saada on. Päris elava loomuga on need kanal. See noor kukk on seal, siis panin ühe sinna sekka,  et harjutarjaga ära, aga. Vana kukk on ikka nagu väga tõsine loom,  et see on. Territooriumit valvan kuule, aga mina olen kuulnud,  et kui kaks kukke pannakse ühte kanakarja kokku,  siis lõpeb sellega, et üks lõpetab oma elu. No mina ka tavaliselt ei uskunud, aga ei lõppenud,  sellepärast see toit aksegi karja 10 tähendab 10 kana kohta  üks kukk, nagu räägivad, siis, siis saab tibusid  ka teha, on aga inimeste juures, kes kasvatavad karjades kanu,  kuked segamini, kõik ei ole. Eks see ole vanusevahe on, neil on selles mõttes,  et mida vanem see, Kui on kukk, on vana, siis noorem kukk ongi tema jaoks nagu  ei keegi on ju talle näidatakse koht kätte  ka kanadel on samamoodi, aga kui nad on nagu ühevanuses ühes  eas kasvanud kõik, siis ei juhtu mitte midagi,  aga peab ka olema, et ruumi ja ja puhas ja avar valgus palju,  et siis ta saab põgeneda ja siis ei juhtu midagi. Lõpuks aga ma karja jälle ära ja hierarhia on tõesti. Kui suureks see kanakari sa saada? Ega ma rohkem, mille jaoks mul ei ole vaja. Ta on ikka opi. Kui vana teie talu on? No see talu konkreetselt siia 89 või kaheksa ma tõesti ei mäleta,  millal need kolhoosid ära lõppesid, siis mul isa tuli siia,  hakkas majandama ja sellest ajast vana. Nii vana ta ongi, et siin ei ole jah olnud seda Eestiaegset  M talu. Et maad küll on haritud selles mõttes,  et see suur talu oli just seal selja taga. See on see eestiaegne talu, aga konkreetselt see koht on  nagu siis uue Eesti talu. Siin see hoov nii-öelda on, on 20 pluss. Just täpselt. See oli nagu mets kõik mets kolhoosi ajal,  aga teie ise, kaua te olete peremees olnud? Mina maal konkreetselt elan siin praegu,  siis saab neli aastat maikuus. Aga enne seda olite ikka linnas ära ja no ikka  seitse-kaheksa aastat oli Tallinnas, sai nagu karjääri teha ja. Siis tulime ära maale, kanu vist on üsna lihtne pidada,  kui sul on söök ja sööt omast käest võtta kindlasti  ja ei pea muretsema sellepärast, et otsa saaks nagu kähku. Järsku. On omal võtta nii, et tegelikult teie talu põhiliselt  tegelebki viljakasvatusega teravili on see,  mis me talu nagu tootmise eesmärgil teeb  ja sellest me elame, nisu, oder ja tritikaled nüüd  ja ja rapsi ka jah. Et need on need põhilised asjad juurde veel kanad,  mis veel? Ja no mesilasi on meil ka 10 taru. Mesilased ka. Noh, kui suur osa see ust on, aga sihuke hobi rohkem jälle ka,  et. Et maaeluga käib nagu kaasas astume tuppa,  kus ootavad meid perenaine Heilika ja pere kõige pisem poeg Atsu. Heilika on põhisüüdlane ka selles, et jaanuarist alates  tegutseb paides toiduklubi, kus niinemetsa  ja teised ümberkaudsed talud oma kaupa pakuvad. Kui me ise maale tagasi kolisime ehk siis Tallinnast tagasi  siis me tundsime ise puudust sellisest talutoodete kauplusest. Et mujal linnades on sellised asjad olemas,  aga paides puudus. Ja me mõtlesime ikka hea mitu aastat ja meil olid päris  nii-öelda suured plaanid ka, et tahtsimegi kohe poe teha. Aga tundus, et natuke suur amps. Ja, ja siis me lugesime Paide kogukonnakeskuse kodulehelt,  et neil oli 2010. aastal ka umbes taoline mõte. Ja siis ühel päeval, kui me hakkasime vaidest koju sõitma,  siis abikaasa lihtsalt peatas auto kinni,  läks kogukonnakeskusesse ja kui ta sealt tagasi tuli,  siis ta ütles, et nüüd on nii. Ja sealt edasi läks juba väga kiiresti kõik,  et. Praktiliselt järgmisel neljapäeval olime me oma meeja  munadega paides olemas. Me kartsime, et võib-olla see jääbki niisuguseks,  paar korda teeme ja ongi kõik. Aga inimesed on väga positiivselt meelestatud,  kiidavad meid, et me sellise asja tegime. Ja on juba tekkinud püsikliendid, kes iganädalaselt tellivad  juba kaupa ette ja siis tulevad järgi. Et me oleme väga rahul No teilt tuleb mesi munad, mis veel? Mesimunad siis sibulat oleme saanud müüa,  sest seda jäi endal ka üle ja tšilli pipart kuivatatud. Et see on nagu meie talukraam, tegelikkuses on olukord juba selline,  et me oleme oma talumee kõik maha saanud müüa. Et nüüd me juba müüme nii-öelda teise talumett. Et. Et päris hästi on läinud Aga mida seal turul veel osta saab peale peale munade mee? Saab veel osta rätsepa talu köögivilju erinevaid  nii valmiskujul kui ka toorelt siis on meil kalamatsimeierei,  pakub oma kitsepiimatooteid. Ja, ja plaanis on. Veel juurde tuua mingi aeg ka lihatooted et see nüüd oleneb  või noh, selle jaoks on vaja kooskõlastused teha  veterinaarametiga ja teha vastavad muudatused  ka nagu ruumis, et praegust me ei tohi seal liha müüa. Aga on nende asjade ajamine ametitega läbirääkimine,  kõik muu see piisav, et või on seda vaeva väärt. Ma usun küll, sest see ei olegi nii väga suur vaev,  et tuleb lihtsalt teavitada, mis me teeme  ja ega keegi vastu ei ole ju sellele, et me seda asja seal ajama,  et lihtsalt kõik tuleb, paberid tuleb ära täita  ja asja ausalt ajada, et siis ei ole probleemi. Otto ja Uku on kannatamatult oodanud, millal ometi saaks  pühademune värvima hakata. Heilika seab kõik vajaliku lauale valmis  ja saabki alustada. Aga et asja natuke huvitavamaks teha, siis me sibulakoorte  alla kleebime, sellised. Lillekujud, et siis tulevad lilledega munad. Seda ma ei olegi kunagi näinud. Ja tee märjaks. Ja siis pane muna peale, tee sina ka enda oma märjaks. Aga hoia muna kinni ka, oota. Nii pane siia peale. Nüüd keera muna teistpidi, pane teisele poole  ka üks. Uku võtab ka ühe lille veel. Suure võtad, no võta suur. Ma vaatan, et meistrimehed on justkui nagu enne  ka seda teinud, et ei ole, ei ole päris esimene kord,  no eks me korra saime ikka harjutada. Näpud soojaks ikka. Rohkem ei pane, paneme ühele poole ja teisele poole,  siis aitab küll ja nüüd hakkame sibulakoori ümber panema. Millised üldse teie munadepõhade või lihavõtete  traditsioonid on? Tegelikult on meil juba hea mitu aastat niimoodi,  et me munadepüha ajal koguneme tegelikult minu vanemate  juures paides koos oma õdedega siis nende peredega. Ja, ja siis igaüks teeb midagi kaasa sinna. Nii-öelda toidulauale. Ja. Oota eeme kohe ka hakkab. Siduma ja siis mina olen nüüd teinud, küpsetanud leiba. Ja emme aitab kohe küpsetanud leiba ja teinud  siis erinevaid munamäärdeid. Ja see aasta ma proovisin esimest korda teha  ka basat. Et eks pärast saab proovida, mismoodi välja tuli. Aga mina juba nagu maitse selget, kuidas  siis oli, oli hea maitse, maitse. Nii näed, ühe muna, saime valmis, paneme siia kausi sisse,  paneme sinu omale ka nööri ümber või. Ei ole hullu midagi, seome siit kinni ja. Eriti põnev oli see hetk, kui ema keedetud munapotiga  köögist tuppa tuli. Nii. No tulge vaadake siis, millega te hakkama saite. Väetame, võtame. Võtame siit lahti, vaatame, kas jäid lilled peale. Siin ei ole küll midagi, ei ole siin ka,  ei paista. Natukene on siin võib-olla. Sul on lill peal, aga kui me selle lilla nüüd ära võtame? Vaatame, ei midagi, näed? Täitsa tavalised. Need lilled olid valget värvi, huvitav, äkki sellepärast ei mõjunud? Ei tea. Aga noh, ega see Muna maitset ei mõjuta ja seda ka, et kes koksimisvõistluse  lõpuks Vähemalt nüüd me teame, et see edasi ei toimi. Jah, täpselt katse eksitusmeetodil selgeks saadud No nii, aga ma siis kutsun tulle ka, võib-olla lõpetuseks oota,  ma valin siis välja midagi. Tööd ise või? Ma olen ise. Mina kaotasin absoluutselt normaalne, normaalne ka,  et perenaisele kaotan. Ma oskan valida muna ilmselt küll. Ka vaiksel laupäeval pärast suurt reedet võiks ju koduselt  ja maitsvalt kõhu täis saada. Aga selleks on vaja sügisel korjatud saak hästi hoiustada,  nii nagu me näeme seda rätsepa talus. Mida te siis siin keldris üle talve hoiate? Siin on nüüd see, mis sealt põllumaa pealt tuleb aiamaa pealt. Ja mis on jäänud sügisesest turustamisest üle veel omale talve. Varud natike meie abiliste, kes meil siin käivad  ja kellega me nüüd ka koostööd teeme nende varud isegi on  siin praegu. Aga konkreetselt porgand, kaal, punane peet,  suhkrupeet, siis kartul, söögi jaoks, kartul seemneks ja. Talu. Karjale on siis magustoit pool suhkrupeet  ja see kelder on teie talu vist mingis mõttes süda. Ja see on, võiks öelda isegi väga, väga sümboolne,  ainukene hoone. 1995. aastal, kui mina siia Tulin seda justkui taaselustama, et siis oli kelder ainukene hoone,  millel oli katus peal, kuigi see katus oli nüüd mul katus  ja teised kõik teised taluhooned olid. Isegi mitte varem, sest vundamendid olid  ka lagunenud, nii et muru oli ka kas kasvanud kividele peale juba? Me võime öelda, et see kelder on ikka päris vana? Nojah, võrreldes meiega ja, ja kogu aeg teeninud just  sedasama huvi, kus on ikkagi üle üle talve hoitud kogu  perekonna söök sees? Jaa, seda kindlasti, ilmselt vanasti oli siin  ka Need asjad, mis praegu käivad sügav kögavkülma,  siin on nüüd näha liha riputamise konksud,  võib-olla neid kasutati ka suvel. Aga igal juhul, need võimalused on siin ka veel alles  sellest ajast. Aga õigustab see kelder ennast praegu ka ära,  kas ei oleks lihtsam, ma ei tea elumaja kelder ehitada  või midagi muud? Noh, jah, mina ütleks selle peale, et kui suudaks nüüd  elumajagi ikkagi viia mingisse konditsiooni aga kuna ta siin  oli tõesti olemas ja mind on ta nüüd hoidnud sellest ajast,  kui tõesti veel elumaja ka siin ei olnud. Mina alustasin vagunelamus. Ja sinna juba ei võta juurikaid sisse seal vaata kuidas ise  üle selle talve elad, et noh, ta on eluliselt tähtis olnud,  aga ütleme, et siis kui ta alguses maale tulite,  kas ta siis kohe hakkas seda juurika hoidmise funktsiooni  täitma või oli siin ka ma tea tööriistakuur  või midagi muud sellist? Ei juurikas oli see, mis minul elu ees hoidis ja,  ja selle peale on ikkagi noh, maal ei saa muudmoodi elada  seal selja taga kambris on nii suhkrupeet kui  ka poolsuhkrupeet, aga kuidas nüüd turule minnes ära tunda,  kumb on kumb? See on loomaveet, näete, ta kasvab maa seest välja,  ta muutub roheliseks. Ta on suurem ja suhkrupeet tõesti on üleni maa sees  ja ja natuke on ta selline koonusja ja noh,  ikkagi kasvult ka väiksem. Aga selle suuruse järgi siis põhiliselt suurus  ja kuju, noh, näete kuju ka on see roheline,  roheline värv ja noh, need asjad võiks olla niimoodi. Aga praegu jah, me kasutame siis seda juba  ka sepiku sees näiteks suhkru asemel ja ja on ta seal sees  nagu ütleme, õunatükid või, või rosinad või midagi taolist. Igal juhul on ta täis oma mahesuhkur. Sedasama ahjus küpsetatud suhkrupeeti pakub rätsepa talu  perenaine meeli neljapäeviti lisaks oma muudele hoidistele  Paide toiduklubis müügiks. Praegu saame pealt vaadata, kuidas ta seda valmistab. Kõigepealt suhkrupeet on vaja puhastada ja,  ja puhastamise juures on oluline see, et,  et me jätame koore sellel juurviljal alles et me puhastama  need osad, mida ei ole võimalik harjaga puhastada. Ja siis harjame puhtaks, juurvilja, et lõikame ära noaga need,  mida harjata ja kuhu harjaga ei pääse. Ja siis viilutame selle juurvilja. Et, et see, see on selleks vajalik, et soe,  pääseks juurviljale ühtlaselt ligi, nii. Ülevalt kui alt ott pole Väga mõtet ahju panna ja see küpsemisaeg on väga pikk ja,  ja, ja see välimine osa siis sellest juurviljast saab üle  kuumutatud ja keskele siia ja, ja keskele ei jõuagi,  et, et sellepärast on, on mõistlik seda juurvilja niimoodi. Hakkida viimase lõpu ka ära ja. Ja, ja selleks, et nüüd see soe tale tõesti ligi pääseks. Panen ma nad niimoodi siia. Plaadi peale. Et. Et neil oleks seda ruumi, et õhk liiguks vahelt  ja aga mis see kuumus on, kui kaua nad ahjus peavad olema? Kõigepealt alustan. 200 kraadi juurest ja oluline on see, et ahjuuks oleks. Alguses sutsu avatud. Selleks, et, et see üleliigne niiskus saaks välja Sest sest muidu juhtub see, et küpsemise asemel hakkab keema,  sest sest niiskust on liiga palju ahjus ja,  ja see, see on umbes kuskil 40 minutit, 30 kuni 40 minutit  ahju uks lahti ja siis reguleerin kuumuse tagasi 150 peale  ja panen ahju ukse kinni ja mille pärast peab hiljem temperatuuri. Madalamaks reguleerima see, et see peedist tuleb suhkrut  välja ja see suhkur läheb muidu kõrbema,  seal plaadi peal. Siis saab karamelli ja siis saab karamelli,  aga, aga, aga kui ta kõrbema läinud, siis ta on natuke kibe. Et see ei ole enam hea. Nii, aga äkki siis saamegi selle liigutuse ära teha,  et ühed ühed välja ja teised sisse tagasi? Nii nüüd siis oli see lubatud temperatuur  ja ja natuke. Lahti ja 40 minutit umbes. See ahjust välja tulnud suhkrupeet näeb natuke välja nagu  midagi tükeldatud puuoks, mis on. Ära kõrvetatud, sellised väga huvitavad ringid on siin peal. No küsimus on ju selles, et, et ta näe, ei näe,  võib-olla väga Ilus välja, aga mis on meie jaoks oluline? Kas see toit, mida me sööme, annab meie kehale seda,  mida ta vajab siis? Siis on olulisem see, et see, see toit oleks võimalikult  lihtne ja terviklik selle terviklikkuse all ma mõtlengi seda,  et, et see juurvili on koorimata, see tähendab,  ta on niisugune, nagu loodus on. Meile on andnud. Nii-öelda, mis juurviljas on, jääks sinna sisse,  et ei oleks midagi sealt ära võetud. Nii nagu me ta ära koorime, nii, me teeme temast ravinaadi. See tähendab seda, et kõige olulisem osa viskame ära. See ei ole ju kaugeltki ainuke asi, mida,  mida te pakute. Siin on hapendatud aed, aeduba. Selle tegemise erinevus nüüd, et kurg hapendatud kurgiga  võrreldes on, on see, et me aetuba peame ennem kergelt kuumutama. Nii noh hetkeks selle vee seal keema laskma ja,  ja, ja koos koos ubadega Läbi keetma korraks ja siis jahutama ja,  ja põhimõtteliselt hapendamine toimub ikka samamoodi nagu hapukurk. Ja ainult, et see üks etapp seal on ja on erinev. Nagu saate alguses lubatud värvime ka jaanalinnu muna,  mida tuleb söömiseks keeta poolteist tundi  ja mille koorimiseks tuleb kasutada rauasaagi. Need on tibud, jah, need on tibud, et seitsme-kaheksa kuu  vanused näha kohe, et kaheksa kuune on suurem,  seitsme kuune on natukese väiksem ja nemad on tibud kuskil  siis kuni sule vahetamiseni, et nad vahetuvad  siis suvel suve lõpuks on ära vahetanud ja  ja siis me saame näha, kes on siis isa läheb musta värvi,  halli värvi on siis emalinnud ja, ja kui praegu ära näha,  siis tibu koorub, koorub sellise väikse suletutiga,  see on praegu veel alles siin. Et nad ongi alles kõik. Päris päris tibu moodi, aga need on nüüd teil siin välja hau  ja see on Eesti, Eestimaa tibu ja meie oma isa ja,  ja emalind, kes siin siis on paari heitnud ja,  ja nende järeltulijad siin, et täiesti Eestimaa janalinnud  meie oma Eesti vanalinnud täpselt kodakondsusest on nad eestlased. Küll millal järgmist? No kuskil juuni juulikuu Selleks ajaks nad peaks olema aktiivsed juba  siis munema, on nad juba vaikselt viisi hakanud,  aga, aga põhiliselt oma siis sellise kõige parema  väljatuleku ja suvel muidugi soe ka, et on juuni,  juuli kui vanal nad munema hakkavad. No tegelikult kaks aastat läheb vähemalt aega,  kui, kui esimene muna võib tulla ja kõige parem munemisiga  on alles viie-kuue aastaselt kaheksa aastaselt ütleme aga  nad ise elavad tegelikult 70, teatakse ka 86 aasta vanust  lindu est Aafrika farmist. Nii et nad on hästi pika pikaealised linnud. Jah. Aga kui tihedasti nad siis munevad tegelikult,  kui nüüd täiskasvanud lind muna, siis ta muneb seda nagu üle  päeva ikka peab puhkama kuskil 10 muna kahe nädala jooksul ja,  ja siis teeb nädal kuni paar nädalat pausi ka,  et, et ta peab puhkama, et see mune, mis on munemine,  on ikka väga, väga raske töö. Paari nädalaga siis umbes nii 10 muna ja niimoodi ta võiks  olla tegelikult. Aga kui see muna nüüd munetud on, siis kaua ta säilib? No kaua tegelikult, kui muna korralikult kätte saada,  külmkappi panna, siis meie oleme aastast muna kasutanud  söögiks veterinaarandmete alusel kuus kuud,  et tegelikult nad on hästi pika säilivusega  ja ja tõesti võib kuue kuust muna vabalt süüa,  aga selleks, et, et see muna ikka kuusk säiliks,  tuleb teda ju õigesti hoida ka, mitte lihtsalt kusagil  suvalises riiulis. No täpselt, et külmkapis ikkagi ja, ja pluss kahe-kolme  kraadi juures. Ja loomulikult kui muna pesast tuua, siis tuleb ta ära  desinfitseerida ja, ja, ja bakteritest vabaks  ja ongi, aga kui me näiteks praegu vaatab mõni inimene  ja mõtleb, et oh sellel aastal lihavõtteks värving ja,  ja keedangi jaanalinnu muna, et mida ta siis poes vaatama peaks? Kuupäeva parim enne. Meil on alati värsked munad olnud. Et ei ole probleemi, peaasi, et see muna näeb  siis poeletil ilus valge välja ja et näeb värske,  niiöelda täpselt, täpselt nii. Ma arvan, et me võime nüüd siit ära minna. Sassi talutoas tervitab meid perenaine oma lemmiklindu tšakoga. Tšau õika ja siis tere ja enda nime teab tšako,  seda hõikab ja, ja laste nimesid meie pere laste nimesid teab,  ta jäljendab hästi palju erinevaid hääli,  nii et meil ka siin ikka telefoni Elinat  ja ja halllooja. Ja selliseid asju tuleb ikka päris päris sageli ja,  ja kõige kõige, võib-olla vahvam on see,  kuidas ta koera meil kutsub, et vilistab ja,  ja hõikab nime pidi, et siis suvel, kui ta väljas meil õues  puuris on, siis on see päris päris vahva,  kui koer niimoodi nagu segadusse läheb, nüüd ta tantsib  ja tantsida. Peale rääkimise teeb veel muud ja, ja ikka,  et ta ta niimoodi võtab natukese aega ja  siis ta hakkab nagu suhtlema rohkem. Aga mis liik see on, mis see ongi Aafrika hall papagoi? Et neid loetakse siis maailma üheks intelligentsemateks lindudeks? Praegu see pilk on küll suhteliselt tühi  ja ei näe väga sügavalt seda suurt intelligentsust ei paista aga. Mis nad räägivad, aga nokk juba käib, ma ikka ootan,  et sealt tuleksid mõned sõnad välja. Räägi, kust see lint teil saadud on. Tema on nüüd toodud Euroopast, et Eestis nagu ei tea,  et oleks kellelgi koorunud endal neid linde,  et aga et nendel on, siis nad on rõngastatud,  nad on täiesti nii öelda passiga linnud,  kes siis kelle põlvnemine on nagu teada,  et et neid päris Aafrikast nii-öelda džunglist kinni püüda  ei tohi, et et seal nad peavad ikkagi vabaduses elama,  et, et see rõngas siis on nagu kinnitus sellele,  et ta on. Ta on farmis kasvanud. Aga miks te võtsite, teil on ju neid eksootilisi tegelasi  siin küll ja veel, no Jana lind ei istu la peal. See oleks päris ränk ka, mine. Jah, et, et eks ta on selline, see on juba tõsine hobi,  ütleme, et ta on selline vahva ja suhtleja ja,  ja ta noh, otsib nagu inimese, kellega ta paremini läbi saab ja,  ja kellega siis kellega siis kontakti, et. Et tema nagu temaga, ei saa niimoodi, et hakka minu sõbraks,  et pigem on see, et ta ise ütleb, et hakka sina minu sõst. Kas tema ja tema valib pärast on ta siis? Ütleme niimoodi, et meie peres saavad kõik naisterahva nagu  taga suhteliselt hästi läbi. Et kuna ta ise on ka meessoost, siis on andeks antav,  täitsa ma. Kui me pisut aega tagasi värvisime, kanamune  ja noh, see ei võtnud väga kaua aega, siis kui kaua võtab  aega ühe jaanalinnu muna värvimine. No keskeltläbi 96 minutit, poolteist tundi. Kas see poolteist tundi on puhas keetmis,  aeg puhas keetmis aeg jah. Ja, ja palju siia sibulat läks sibulakoort no. Päris mitu sibulat? Ikka läks, aga kas see protsess ise põhimõtteliselt on  samasugune nagu nagu kanamunal, et ei ole mingit eraldi  mingit asja veel niisama lõbus? Et ka lihtsalt see koor ümber seod kinni,  vette ja siis paned, lähed kinno, vahepeal näiteks? See on Aga me proovime teda ka lahti saagida, et jaanalinnu  munakoor on siis kuni kolm millimeetrit paks. Ja koka tarvikuteks on meil siis rauasaag,  et kui on värske muna, siis akudrelliga ja,  ja rauapuuriga puurid augu sisse. Et aga meil siis täna on raua saaks siin konkreetselt  ja ja saime ära see, no natuke aega võtab ikka aega,  tegelikult nii et proovime siin laua. No hoia kinni. Et ega teda nii lihtne Tohib ma ka proovin seda. Jaanalinnu muna saalist. Ei tundu väga keeruline olevat. Päris puu saagimine vist ei ole, aga. Ei tundu ka tõesti midagi väga keerulist. Üksjagu võtab aega. No ja muidugi ma suutsin selle ära lõhkuda,  pole. Teksti tundub, et me saime, saime lahti. Muna sai lahti ja natuke võib-olla noaga. Aga nii, vaatame siit ja ütleme, et see pool jäi ilusam. Nii, munakollane on tegelikult suur kuni kuus sentimeetrit  või isegi rohkem läbimõõduga ja munavalge  siis tegelikult on hallikas. Päris valge, päris valge ei ole minule isiklikult ma ütlen ausalt,  meeldib munapudru rohkem kui keedetud muna. Aga võib ka sedasi teha. Nii. Sellest saab päris mitu inimest söönuks. Kui munaputru süüa, siis tegelikult saab söönuks 12 kuni 15 inimest,  et hästi-hästi palju. Tõesti saab et vot ja kui keegi otsustab näiteks munadepüha  koksida jana linnu muna, siis noh, ikka tuleb jõudu kasutada  selleks jah. Kui me jõuludel oleme harjunud nägema jõuluvana,  kellel on üle õla kingikott, siis lihavõttel peaksime olema  harjunud jänesega, kellel on suur punutud korv täis  värvilisi mune. Leili ja Heino on Türi kandis ja kaugemalgi tuntud  käsitöömeistrid erilisteks lemmikuteks on mõlemal pajuvitsad  ja neist meisterdatu. Selleks, et täna saaks korve punuda, peab toormaterjali  valmis koguma juba sügisel. Praegu teeme laastu laiust. Tõmbame laiuse poolest läbi paksuse poolest on nad tõmmatud juba,  aga siis tõmbame laiuse poolest ka, et on ühe laiused,  muidu ei sobi. Korvi sisse või mille sisse panna? Aga kas on juba teada ka, et mis, mis sellest materjalist saab,  mis siin laual? Ei, kõige rohkem ikka korvid ja kandikud  või mis tahad laastuga teha? Tohib ma ka proovin seda tööd, kuidas see käib? Tõmbab sedasi, näe, võta kinnas ka kätte,  sellepärast muidu ta võib tõmmata sul pöidla  või näpu, näe, paneb sedasi vahele. Selle pöidla pöidlaga peale ja nüüd. No ei, tundub, et ei ole väga keeruline see ei,  see pole keeruline, üldse lihtsalt laiuse tegemine ei ole,  aga ma arvan, et see punumine lõpuks on küll keeruline. Vot see on kõige lihtsam, see paneb istuma  ja see paneb istuma ja aga siin sa pead kogu aeg püsti  seisma ja. Noh, näe täitsa korvil olemas ja see laius on täitsa hea. Et see on juba niisugune materjal, mille võib nagu kätte  võtta ja hakata Ja, ja ma toon õuest ära selle korvi, mis on nüüd juba mul  sinnamaale tehtud, et saab neid lisada. Ei, neid ei ole vaja lisada, mul on seal kõik juba pandud. Valmis. Ikka natuke tuleb veel niisutada, ikka õues niiske kaks juhuks. Ja siis pead hästi kõvasti siia vastu vajutama. Ja oota iga masio. Ja mis sellest nüüd siis tuleb? Väike selline korv, kus saab panna maitseaine,  topsid sisse või siis hoopiski munad kasvõi,  aga miks te seda suurt üldse teete? Obi? Hobi korras, mitte midagi muud. Sest Eestis on neid Leedu korve nii palju,  et keegi ei tahagi sinu korvi. Sellepärast teetegi, et, et Leedu korvide kõrval oleksid  ikka Eesti korvid ka. Umbes nii, tingin sõpradele, lastele, lastelastele,  mida iganes. Kui ma lähen sünnipäeval, võtan korvi kaasa,  mul on poest läbi minema ja nii ongi. Panen veel lilled sisse või panen sampuse sisse,  mida iganes. Ja tuleb ikkagi minul omal odavam, aga käia tahan. Ja nüüd keerab ära maha ja ja valmista, ongi  ja tõsi ka ja noh, selline pisike korv. Vitstest punutud korv vist sellist häält ei teeks,  nagu see siin. See võib öelda, et on korduv kasutamine vana värvi tünn on  sind sisse punutud, ümbris pandud ja kasutaks prügikastiks  või väike köök on prügikasti ja tumba, kus saab peal istuda,  et see kannatab täitsa inimese kannatab,  istu, mina võin demonstreeri kohe, kui tahate. Kannatab tõesti ei ole mina veel. Aga see on siis see kõik on punutud ümber  selle ümber ja vineeripõhi on olnud läbi vineeri põhja on  need vitsad pandud kõik. Aga see on ka selline meeldiv käsitöö, ma saan aru,  mida, mida saab nokitsemine. Ja ta on nagu kalal käik või kui see korra külge hakkab. See on nagu kalamehel on, eks ole, käib kala,  on haigus nagu jahimehel käib, jahil on jälle nagu,  nagu haigus küljes. See on ka niisugune asi, et kui tegema hakkad korra,  siis ei saa järgi jätta. Aga kuidas te selleni üldse jõudsite, kas proua ütles,  et nii nüüd on? On vaja, et tuled minuga kaasa, hakkad tegema,  või kuidas? No tema hakkas enne. Tema mina veel kirusin, tahad rämpsu kõik kohe täis,  laastasin teed. Aga pärast ta sokutas mulle ka kaela selle asja,  aga kuidas see siis käis? Hakkasin pusima ja nüüd on saanud teha proua käis lihtsalt  nii kaua peale nii-öelda, kui lõpuks võtsite töö kätte,  nagu need suured tünnid ja need on minu tehtud ikka kõik  tema suured mehisealased. Väikesed korvid, kuhu saab näiteks munade pühadel munad  sisse panna, need on. Ribide vahele sõrmed ei lähe hästi ja paha aga ma arvan,  et see on ka ju üsna meeldiv, et saab niiviisi koos aega veeta,  et jah, eks ta ole, jah, ei pea üksinda kusagil nokitsema  mingi muu muu asjaga ja viina õlut nii palju tervise kannata  ka võtta kogu aeg. Midagi peab muud ka tegema. Nii nagu lihavõtetel peavad olema värvitud munad  ja maitsev söök, võiks olla laua peal ka mõni ilus kaunistus. Marek, see, millest kaunistusi tegema hakata,  noh, võtab silme eest päris kirjuks kõik. Just nimelt, et tegelikult on kaunistuste tegemiseks hästi  palju erinevaid variante. Hästi palju erinevaid vahendeid. Et, et kohati võtab jah, see isegi silmakirjuks nii,  aga mis ja millest me siis täna võiks tegema hakata? Esmalt ma näitaks tegelikult võib-olla selliseid erinevaid  anumaid ja korve, kuhu võiks üldse teha,  et, et siin on ka valik päris suur, et kui me tahaksime teha  sellist segaistutust või panna ühte anumasse hästi palju  asju kokku, sobivad selleks just erinevad madalad anumad  korvid erineva kujuga. Siin on plastikust, selline tore, tore, tore anum. Klaas on väga popp, et sibul lillede jaoks kindlasti julgen  soovitada klaasi, et praegu on küll siin potiga,  aga sibullille puhul võib teda julgelt eksponeerida  ka ilma potita ja eriti tore ongi, kui see sibul  ja see juur paistab, et võetakse potist välja,  täidetakse kiviga samblaga koorepuruga ja,  ja paistavad need juured ja sibulad ja on veel eriti popp,  et klaas on taim algusest lõpuni just ja,  ja klaas on ka selles mõttes väga hea, et just näiteks kui  kasutada kõrgemat klaasi, siis sibul led alati venivad,  ehk nad kasvavad pikemaks ja see klaas tegelikult toetab  väga hästi. Aga see murututt, see on midagi sellist,  mille ümber hakata kompositsiooni tegema  ja võtamegi selle anuma, kus meil on siis juba valmis pandud  lihavõttemuru lihavõttemuru, me võtame siis  selle plastik aluse pealt ära. Et nii saab ta tegelikult ka paremini niiskust,  et me kastamegi hiljem teda siia aluse peale. Ja siis. Täidame selle serva, siis kõik nende. Puupulkadega või, või puupulga juppidega siis. Aga siia vahele sa seda puukoort panna puukoorma ei paneks  ja et ma seda kahte materjali kokku ei, ei,  ei miksiks siin, et see puukoor võibolla on  siis mulla pinna katmisel natukene parem  ja materjal et siin võib-olla see puupulk on  siis dekoratiivsem. Ja selle lahenduse juures on veel väga hea võte kasutada paela,  kes ei raatsi näiteks muru tagasi lõigata  või kui, kui ka sibulilled välja venivad,  siis saab tegelikult teha siia ümber selle murumetta ilusa  paelaga sidumise. Et see on ka väga, väga, väga hea lahendus. Aga kuidas selle anumaga nüüd on, kas ma peaksin kindlasti  sellist sellist kasutama, kui võiksin siin mingit taldrikut,  kandikut, midagi muud ja selles mõttes on anuma valik jälle  täiesti vaba. Et sobib? Ta võib olla täpselt sama suur ka,  kui see murumätas on, näiteks saab samamoodi seda võtet kasutada,  pannakse pael ümber, võib-olla mingi madal vaagen  ka korv samamoodi klaas näiteks ka, et klaasi puhul on veel  eriti tore, just, et on näha ka siis juured. Et täiesti vaba valik. Et millist anumat kasutada, selleks murumätas võib suurem  olla ja oksi võib rohkem olla. Täpselt nii. No see standard murumätas, mida poodides müüakse,  on tegelikult siis sellise suurusega, nagu  ka siin on. Aga kui ise külvata see muru, siis võib ju valida ükskõik  millise täpselt nii, millise muru edasi. Päris valmis ta veel ei ole. Et selleks, et natukene siia pühademeeleolu veel juurde tuua,  siis kasutame siin. Siin murumätta sees muskaarisid ehk siis Armeenia  kobarhüatsinti ja, ja nad on muidu tegelikult siin potis  küll koos, aga samamoodi tegelikult võib  siis selle selle eemaldada ja, ja lammutada need sibulad  siis väiksemateks. Ja pista lihtsalt need sibulad siia murumätta sisse. Et kui. Kui nad hakkavad kasvama, siis nad tegelikult tulevad siit. Siit pikemalt välja, et praegu on aga ikka vaatad,  et mullani välja jõuaks juurde. No ikka ta võiks saada natukene ikkagi niiskust,  kuigi tegelikult sibulilledel on kõik sibulases olemas,  ajatatud sibulilledel on sibula sees kõik olemas,  et sellepärast neid võib ka niimoodi julgemalt kasutada kui  näiteks noh, eksponeerida nii-öelda seda sibulat just ei pea. Ei pea, ei pea ta alati mulla sees olema,  selleks et pühademeeleolu veel eriti esile tuua,  siis lisame siia veel mõned munad siia muru sisse. Ja, ja siis siis ongi ta valmis tegelikult,  et jätab sellise suhteliselt lihtsa ja lakoonilise joone  ja muidugi praegu ei ole ta ka selles mõttes veel valmis,  et muskaarid ehk siis Armeenia kubaratsiendid veel ei õitse. Et nad venivad oluliselt pikemaks ja samuti  ka tegelikult muru kasvab. Et kellel on soovi, võib seda muru lõigata lühemaks,  jätta need lilled pikemalt välja või vastupidi,  lasebki kogu sellel tervikul tegelikult kasvada  siis pikaks ja pärast munadepühi võib need munad siit pealt  ära võtta. Täpselt ja samamoodi, tegelikult nende munade  panemisel võiks siis seda arvestada, et,  et kindlasti jälle neid grupeerida. Ehk et panna panna suuremad keskusele lähemale  ja väiksemad siis pigem pigem siis servatuua. Nende kevadiste ja värviliste mõtetega siit  ka lõpetame, et tagasi olla juba nädala pärast ikka maa hommikus.
