Läbi merede, jõgede ja järvede on kalailm jõudnud oma  viimase saateni ja selles saates me jõuame esimest korda oma  sarja jooksul Pärnu lahele. Viimase saate puhul on kokku kogunenud väga võimas löögirühm. Enamus siinseid mehi on teile juba nägupidi  ja mõni ka nimepidi kalailma saadetes tuttavad,  kes veel ei ole, neid näeb võib-olla kunagi edaspidi,  kui jumal ja kikk selleks võimalust annavad. Teadagi, Pärnu lahelt saab ahvenat, koha suvisel ajal tinti praegu,  aga meie teeme oma elu raskeks. Tänane ülesanne on pööda ema. Ilus. Kas me saame sellega hakkama, olete valmis püüdma emakala. Kas olete valmis ka saama emakala? Aga üks tingimus veel, et me oleme siin Pärnu lahel 14.  märtsil emakeele päeval, siis palun kõiki kiruda,  vanduda ja jumalat paluda ainult emakeeles. Ei mingeid fakte, ei mingeid joppe. Ja me teeme oma tänases saates ka tagasipõikeid meie hooaeg,  et siin Pärnu lahepeal on palju ruumi ja loodetavasti  ka aega rääkida mõnedest muljetest meie kalailma tegemisel,  aga mis siis muud püügile? Pärnu laht on Eesti ranniku tähtsaim kalastuspiirkond  kalameeste meka. Seejuures on laht üsna madal, suurim sügavus lahe suus on 12  meetrit lahe keskosas kaheksa meetrit. Pikkust on Pärnu lahel üle 20 kilomeetri,  suurim laius umbes 20, rannajoont ligi 140 kilomeetrit  ning suurust umbes 400 ruutkilomeetrit. Emakala otsimiseks on ruumi laialt, aga meie jääme toppama  paari kilomeetri kaugusele supelrannast,  kus tavapäraselt püütakse meritinti. Emakala sihipärase püüdmise kunst ei ole Eestis veel sündinud,  kuid kaaskalana on Pärnu lahel saadud kivilutsu  nii ahvenat kui ka meritinti, püüdes. Selle talve esimene tint Kallas kurgilõhna tunned. Mina ei ole elus varem tinti püüdnud, aga ma tahan  ka seda kurgilõhna. Tundi. Ongi kurgi lõhn? Täiesti uskumatu. Niisugune värske kurgi salatit meenutab. Ilus ongi, aga vaatame ks, et vaata, vaata nagu seda kala. Et tindil on tõsised kihvad suus. Minu meelest. Läänemere Barakuda. Emakala pidime püüdma õige jah. Et täna mitte ei tahtnud me tindist rääkida. Et pane muda siia kõrvale emakala ootama. Ta on väga põnev loom, nii põnev, et inimesed,  no näiteks inglased ka sakslased, vot ma ei tea,  kuidas siin läänemere rahvad võib-olla olid natukene  targemad selles osas, aga nii inglased kui  ka sakslased nimetavad, nimetasid igal juhul Emakala angerja emaks, materialpod. Angerja kukur on ka ametlik, praegune emakala ingliskeelne  nimetus ja aal muter. Angerja ema, ta on. Sakslastel hämmastav loom tõesti kõhus arenevatal  ja pikalt, neli-viis kuud, see võib võtta aega. Lapsed ja need lapsed, kui nad sünnivad,  on suurte silmadega. Tavaliselt nad on üle pooleteise sentimeetri pikad,  võivad olla isegi üle kolme sentimeetri pikad. Võivad ka neljasentimeetrilised olla. Emakala kõht reeglina. On väga soliidse ümarusega keha osa ja muidugi tal on seal  kõhu sees. Lapsed ja lapsed tõesti suurte silmadega. Lapsed võivad täita tema kõhus selle munasarja osa. Nii et emakala, no tõesti näeb välja nagu kera  mil on pikk peenike saba ja väike peasilmakestega eesotsas. Emakala sööb põhjaloomakesi igasuguseid vähilaadseid hulgharjasusse,  kui saab. Eks ta tunneb huvi mingil määral  ka tigude vastu karpe nagu näiteks lest,  kes sööb meil rannakarpi. Igasuguseid merikarpe tohutul hulgal emakala eriti ei poolda,  kui ta sööb marja. Teiste kalade marja, sööb ta küll ta on elus poegija,  temal endal sellel liigil marjasöömisega mingeid probleeme  probleeme ei teki. Ta sööb teiste kalade marja ja teate, mu sõbrad,  see on väga hea tegelikult, et meil on kormorane. Nad söövad emakala kuni 92 93 protsenti mõnes kohas  võib-olla on isegi suuremas mõõdus just nimelt emakala. Moodustavad kormoranide, nende suurte mustade  ja õudselt laimatud lindude toidubaasi ja sellega kormoranid  aitavad meie. Ema kala ga akvatooriumis elavate ja seal. Seal siis koelmutele tulevad kalade marja hoida. Kormoran kaviari ei söö ema kala küll. Lätis. Emakala on niivõrd populaarne, et no näiteks Treimani  või Kilingi Nõmme rannakalurid nimetavad toda Läti angerjaks. Üldiselt Eestis ta siiski nii populaarne töönduslik kala ei  ole kuigi päris hea, maitsev kala, ta on loomulikult nii,  et meie emakala varud on suhteliselt suured,  suhteliselt suured. No Väinameres neid kuigi palju ei ole, ka seal neid  tegelikult on. Ja see on väga hea, et nende varud on suured. Kuid no näete, ei ole halba ilma heata, las kormoranid  hoiavad tal nii-öelda kontrolli peal jõudu neile  ja head isu. On see nüüd tõesti kormoranide tegu või mis,  ent kuidas ma ka ei pinguta, ükski emakala täna õnge ei haara. Millal ma üldse teda viimati kohtasin? Õigus küll, kevadel, kui püüdsime siiga. Oi. Oi ja kusjuures väga maitsev Ka teistel pole käes veel ühtegi emakala  ning ka pint võtab täna harva ja õrnalt. Seda enam on meil aega ajada igasugust juttu. Jarkoga oli selline lugu, et käisime Soomes koos kalal. Mina püüdsin kala. Aga tema lõpetas üks hästi suur Soome tädi rakenduse. Nüüd ta proovib selle rakendusega siin Pärnu lahel  ka püüda. Seal Soome tädi salasõnad peal kes argo näitab oma rakendust. Et see juhtus umbes kella poole nelja paiku öösel. Püha salmis. Keldrikorrusel oli niisugune. Noh, tantsusaal. Ja siis ühel hetkel võttis see tädi välja taskust niisuguse landi. Ja siia landi otsa talle oli seotud niisugune kirp. Sellega pidi tulema tinti, hästi, millega seda äravaluvist,  ma saan aru, et niisugune rakendus on see,  mida ikkagi ainult emalt tütrele pärandatakse. Seal oli huvitav võimalus, anti mulle elus esimest korda  laulda karaoket. Ja siis ma sain teada, et, Ma ikka üldse ei oska laulda, et Anti Lant öeldi,  et mine parem kalale. Eks ta vist nii oli. On ikka Peipsid need soomlased, meie saatesse kõlbas Jarko  lauluoru küll. Kui rüübatud sai viski, kui noor ma? Ja veri kuu jälle läks paneso. Minu tindirakendus on nagu ülilihtne ja panin alla suure  volfram tirgu ja ülespoole, lihtsalt tegin seasõra  ja panin niisuguse plastmassist kerge tirgu. Ei kuula ma ühtegi teooriat. Asja minu otsas. Ja tuleb, oh, see on rekordtint, et kui me nüüd paneme  teiste meie selle talve esimeste tintide kõrvale,  siis on ta loom, noh, ütleme nii, et kui ma veel kaks tükki saan,  siis minul pann naerab. Siinkohal pidi vaatajateni jõudma emakala püüdmise õpituba,  kuid me oleme sunnitud vabandust paluma. Meie meeskonna, küündimatuse ja teiste objektiivsete  asjaolude tõttu asendasime emakala meritindiga. Tindi varustus siis selline lihtsad ali õnged. Väike rull, noogutid, tegin väikse väikse ümber muudatuse,  panin. Tina alla saab kiiremini põhja, lihtsalt lihtsad  lühikesed lipsud, kalatükid on otsas ja kreveti võib  ka proovida. Siin. Lühemad lipsud selle tarvis, et ümber pealiini ei keerduks palju,  et tekitaks omale siin suurt segadust ja varutamist võib  kasutada erinevaid värvitoone, siin. Kollaseid punaseid väga head on sellist fosforist,  väiksed kirbuandid, esimese tindi ehk siis kalatüki  saamiseks piisab, kui on kaasas täitsa ussid,  kärbsetõugud võtab tegelikult kõik. Aga noh, eelistused on ikka rohkem, võib olla seal kalatüki krevetil,  et selle peale nagu võib-olla kõige kõige rohkem isukam. Teine on ka natukene teise rakendusega tehtud. Proovime, mis täna toimib, natukene suuremad kirplandid alla pandud,  raskem. Ikka niisugune tinatinatirk. Jälle söödaks tinditükk üleval on plastikkirp ainult suurem  krevetitüki varustatud. Tint on selline parve kala, kui tuleb, siis kaks õnge  korraga võtavad. Kui ei ole, siis on aega. Oodata jälle. Õige tindipüügiaeg ongi jah, selline märtsi märtsi teine  pool kuni tegelikult kuni selle jääminekuni välja,  et kui ta nüüd jõkke tuleks, siis ka vabas vabast veest teeb  täitsa õngega teda püüda täiesti rahulikult,  et läheb välja Pärnus kuni kuni Sindi paisuni,  et pais on takistuseks ja edasi ülespoole ta ei saa. Ja seal paisu paisu lähedal tal siis koeb  ja läheb uuesti merre tagasi jälle peale seda momendil  praegu ilmselt jah, ei ole need põhimassid jõudnud siia  või siis on järjekordne aasta Pärnus, kus teda ikkagi  tulebki suhteliselt väikse parvega, ainult sisse jäävadki  need saagid selliseks, et heal juhul sellised kilo kilo  paarised saagi võib-olla korraga välja püüda. Kurgilõhn on lahepeal üleval, et see on nagu võib-olla  selline hea esimene märk, et on kevad, on lähedal. Et kui mõelda, et kui palju aega on vee peal veedetud,  siis küsimus enam ei ole nagu tundides ja päevades,  vaid siin on ikka reaalselt ma arvan, nüüd kuudes seda aega  võis kokku lugeda, mis selle saate. On nagu pühendatud. Mulle meenub see kõige esimene saade, kus me käisime  Võrtsjärvel haugi püüdmas ja tegelikult selle saate jaoks  näiteks eeltöö algas. Martin ja minu jaoks ma arvan, umbes juba paar-kolm aastat tagasi,  et kokku lihtsalt viia need loogika, et mismoodi sealt  võrdsusta oleks võimalik seda augu niimoodi kätte saada. Sinna sai ikka aega ikka päris tugevalt maetud,  aga, aga noh, see tulemus seal oli nagu näha,  eks meil oli kõvasti õnne ka, aga seal oli ikka väga palju  mitmeid nüansse, mis on niimoodi aastate jooksul õpitud. See kalapüük ei ole nii raske, kui sa tead punast tulla,  millega püüda ja. Väike eeltöö tehtud on. No väike Võib-olla me rääkisime enesekindlal, me teame,  mis me teeme tegelikult kalapüügis ei ole seda,  et sa tead lõpuni kunagi, mida sa teed vastupidiselt,  see on alati katsetus. Ja see õpetus, lõputu katsetamine, tegelikult vahest  siis annab selle edu ja selle võimaluse. Ja ma mäletan neid kordasid, kus tegelikult me olime mitu  päeva vaeva näinud ja ei saanud seda kala kätte,  siis tõesti viimastel hetkedel oli niisugune õnnestumine  jackpot ja tõesti, siis oli see see, see asi nagu. Reaalselt nagu. Tunnetatav ja lõpuks niisugune võidurõõm saabus  ja kindlasti oli see meie nägudest näha. Ja. Siin nad siis on, see on ikka ving, see on ving. Ja tahaks meenutada ühte kohapüüki, kus hommikul Priit sai  esimese viskaja kolme lause koha ja ma nägin ta näost,  et ta on päeva ära teinud. Pärast seda tuli ennast kokku võtta, kõik teadmised mängu panna,  mis üldse võimalik on võtta kuskilt ja natuke  ka alatust, mille osas ma pean pidu ees vabandama,  et, et kui ma ta selle suurema koha kätte sain,  siis tegelikult Me olime leppinud kokku,  et olime lõuna. Aga kuna hing ei andnud rahu, siis mul see lõuna ei  õnnestunud ja mul õnnestus hoopis see neljakümnene koha. Ja ma olen siiamaani veendunud, et Priit ei anna mul seda andeks,  et Priit. Vabandust. Ma ei tahtnud seda kala saada, hea küll,  Martin vabandus vastu võetud. Et see enam ei kordu. Ma tahaks kohe patsu lüüa. Aitäh. Emajõe koha silma järgi neli kilo pärast kaalume ära. Kuna nagu sellise kohas siit väga tihti ei saa,  siis on see koti kala. Kui Martin lõpetas siin eredate hetkedega,  siis, Minu jaoks jõudis ere hetk kätte küll mitte kaameramehe juuresolekul. Eile, kui mul sisetunne ütles, et järku,  et sa siiski peaks minema tuulutama ja ma sain kätte oma elu  kõige suurema jõeforelli. See oli siis 58 sentimeetrit pikk ja kaalus kaks kilo  ja 375 grammi. Ühtpidi peab nagu järk, ole väga tänulik olema,  et eile püütud forelli saame mekkida siin täna jää peal,  teistpidi jälle teistpidi on meil nüüd patuoinas olemas,  et kes siis kalale kaasa võtab kala. Et see on vana tõde, et kui kalapüügile kala kaasa võetakse,  siis kala ju ei saa. Me teame, keda sõimata, aga forelli eest ikkagi aitäh. Et kõik rääkisid siin sellest, kui palju tööd on tehtud,  mina siis juhiks tähelepanu sellele, et. See töö on kõik tulnud või siis see lõbu on. Ja väljas veedetud aeg on tulnud tegelikult oma perekonnaaja arvelt. Et mina tahaks siinkohal tänada oma naistreilikat,  kes on üheksa aastat seda kannatanud ja mulle võimaldanud. Ja teine inimene, nagu on seesama mees, kes seda kaamerat  praegu hoiab, et tema nimi on Margus Talvik. Et ta on muidu ka hästi lahe kamraad. Ja tänu siis forellipüügisaadetele on ta pidanud söötma  sääski suvel ja talvel trotsima pakast. Ja suuskadega minuga kaasa neid kilomeetreid sõitma mööda  Eesti metsi ja jõekaldaid. Aitäh sulle, Margus, aitäh sulle, Reelika. Läks räägi. Küsi. Talvik sina oled meiega koos, kõik sood ja rabad läbi müttanud. Ja isegi mõne kala püüdnud. Mis mulje sulle kogu asjast jäänud on? Kaamera tagant ma võin öelda, et üsna raske on hoida seda,  et ta ei värise. Hoia, näed, mis tunne mul on? Kalailma kaameramehel peab olema. Sama suur kannatus ja sama suur huvi kui kalailma kalamehel. Mõnest tunnist räägime siin mõnekümnest tunnist. Seda kõike, et saada hea lõpptulemus. 19 ki ja 700 grammi. Kõik need veedetud päevad kaunis Eesti ja  ka välismaa looduses olid seda väärt. Mis mul kalailmast meelde on jäänud? No palju on meelde jäänud muidugi, toredad,  sellised. Nurupüük sisse-välja, sisse-välja. Et seal muutus juba nagu põhimõtteliselt konveiermeetodiks,  et uskumatu, et sellises väikses kohas Nagu Noarootsi poolsaart Võib-olla niivõrd palju kala meeldejääv kindlasti on? Kalanas Hiiumaal lestapüük, kus me sattusime  selle tõesti ainukese tormi kätte, kus pool Hiiumaad oli  ilma elektrita saime seal tuult ja vihma  ja jäidet ja autoga poes käimine ja see oli  ka niimoodi, et 10 kilomeetrit tunnis. Mina näiteks seda elu üldse ilma kalastamiset kujuta ette  kalastamise nagu minu teine elu. Mälestusi on palju, aga aga väga on mul meeles see,  et kui me püüdsime linaskita ja mu kaaslaseks oli Tanel  Padar ja Tanel sai linaski ja mina ei saanud  siis ma tundsin seda tunnet, mis kuulub surmapattude hulka  ja mille nimi on kadedus. Kadedus. Ei ole ilus eneses avastada, et oled kade. Aga ma olen ja me oleme tihti seda ja ma ei jätnud jonni,  läksin õhtul hilja hämaras tagasi ja. Sõbrakene proovime nii, et me sulle haiget ei tee. Jäänud maha. Meie tõsine ja püha kavatsus oli täna siin lahepeal praadida emakala,  kelle luud muide lähevad praadides roheliseks samamoodi nagu  tuulehaugil ja kes on väga-väga maitsev,  ehkki meie teda ei armasta. Läks, nii et tuleb piirduda tindiga. Ega tind ka paha pole, emakalale eriti alla ei jää. Ikka pisemad on kõik isased. Ja. Võtame mõne suurema ja veendume, et siis suuremad on emased. No võtame siis sellise, see on juba ilus suu. Ja ongi temal ilus mari sees. Marja võtan kõigile, ei viitsi, mõnele panen tagasi. Väga-väga maitsev, on kase mari. Võib-olla ongi tark tindi kala kohe koha peal ära süüa,  sest tindikala üheks nimeks on ka haisu kala. Me räägime, et tal on värske kurgi lõhn või  ka hobuse lõhn ja väga paljud kalamehed ütlevad,  pole sellel häda mitte midagi. Ja tõepoolest kord kaks ei ole häda midagi,  aga mina ühel talvel väga selgelt tajusin,  kui ma siis kui tinti tuli veel rohkelt. Et kui ma viiendat või kuuendat korda siit Pärnu pealt  noosiga koju jõudsin ja puhastama hakkasid,  mul hakkas lihtsalt halb. Tõepoolest, see lõhn on intensiivne ja mingil hetkel me ei  pruugi seda taluda. Aga praadides läheb see lõhn ära. Kala ilma lõpu jaoks paneerin meritindid rukki jahuga  ning praen nad siis või, ja õli segus soola raputan kaladele  alles pärast praadimist. Ilma maa maha jahutamata kala tõmbab ka tint  nii värskena, alguses niimoodi kõveras seenest. Et keerame teise külje peale, siis kaob see kõverus ära. Hiljem on jumala sirge. Ja süüa. Kuule, kõik on tore, aga kus ema kala on? Osa neist on emad. Hambaravi siia. Ja mari oli selles suhtes nagu emakeelepäeval emakala püüda. Tulite. Elu esimesi. Ei ole täitsa hea. Ja see, mis Jark ko nüüd teeb, see on soola forelli üleval. Raadi jõeforelli, mitte mingi viker, mitte Norra olevaid  Eestimaa jõgede soolaforell, till. Ja pallile. Ja. Kõik. Varjud hakkavad juba pikaks venima ja Ja see tähendab, et kalailm hakkab läbi saama  nii tänane saade kui ka kogu meie hooaeg,  mida ütelda nüüd kogu sarja lõpetuseks, et. Meil tegijatel oli seda tore teha. Kui teil vaatajatel oli ka seda tore vaadata,  siis on ju hoopis hästi. Kas me ka tulevikus jätkame? Ei oska ütelda. Igatahes tahan ma tänada kõiki teid, kes te meid vaatasite  ja tänada kikki, kes seda saadet rahastas. Tänada kõiki tegijaid, kes meile abiks olid  ja otsad kokku tõmmata, aga päris kokku veel ei saa. Kõige lõpetuseks kala ilma viimane nokia. Peipsil käies kuulsin ühest mehest, kes oli piisavalt laisk  ei viitsinud ise lantida ja pani omale niimoodi ridva ilusti  klaasipuhastaja külge ja püüdis nõnda, et see on selline  päris vinge mõte, et ma olen teebiga siia akna  klaasipuhastaja külge pannud ja nüüd proovin  selle õige sügavuse ka kätte saada. Lantimiseks ja nüüd pole muud, kui lähen aga autosse. Hakkan kala püüdma, et mis viib iga kalapüüd. Masin püüab. Ja ega siin võib ka selline nupukam mees panna korraga kolm  ritva püügil, et mõlema esiklaasi puhastaja külge  ja kui on taga klaasi puhastaja, siis sinna  ka ja tõmmet. Sagedus on ju väga mugavasti autol nupust keeratav. Tahad ägedamalt paned, nemad muudkui püüab,  eksole, aga nii ägedalt ma ei taha, et ma võtan sellise  aeglasema parem. Ja siit valin justkui kiire, tahan. Võin ka pikad pausid sisse võtta ja niimoodi iga kord teha  eraldi tõmbe. Jaella tõmma. Nii kohe tuleb ka. Juba lubab, ma juba tunnen. Ja kui ala võtab, siis käib kogu autos selline võpatus läbi. Aga Võrtsjärve mehed on nuputanud veel vägevam maasiit. Autoga ei saa ju alati sugugi jää peale. Mida siis teha? 16. veebruaril toimunud kuldkalal presenteeris Võrtsjärve  kalameeste konstrueerimisbüroo, mida juhatab Marko Vaher,  kes on ekraanil nikotiinivaba sigaretiga oma uusimat kalapüügimasinat. Aparaat võimaldab püügil asetada samaaegselt kaks sikutit,  on töökindel ja kergelt teisaldatav kalastus. Masina vastu tundsid Viljandis tõsist huvi Rootsi  ja Norra kalastusringkondade esindajad ning kõne all on  rahvusvahelise korporatsiooni asut mine. Võrtsjärve kalamehed ei kavatse aga loorberitele puhkama jääda,  vaid täiustada kalastusmasinat selliselt,  et see pärast kala tabamist ise kala ära puhastab,  ise ära praeks ja seejärel ka ise ära sööks. Eesti kalastusmõte elab.
