Pereloodusesõbrad kevad on nüüd siis juba viiendat päeva meie õuel ja just sel lasteaial pole midagi paremat väikesest seiklemisest soomaal. Seda me nüüd siis teemegi ja loomulikult hea teejuhi Uudo timmi sabas. Mina olen Haldi Normet-Saarna. Selles Pärnu ja Viljandimaa piiril asuvas ja suuruselt teises Eesti rahvuspargis on suurvee ajal midagi väga ebamaist haabjatega liigute üksnes pikematel vahemaadel, vaid ka omaenese koduõues. Ma ei tea, võib-olla mõni liigubki oma toas. Ümberringi laiuv veteväli on ilus ja võimas. Ent neile, kes seal elavad ka üksjagu tüütu või siis ikkagi juba täiesti harjumuspärane. Tervist kas sa, Soomaa piirkond on tõesti väga eriline meil nii Eesti mõistes kui ka laiemalt. Ja võib-olla me peame hakkama pihta kõigepealt sellest miks selline suurveteväli siis sinna iga kevadel ja vahest isegi sügisel tekib. Nimelt on millegipärast kujunenud nii, et Pärnumaa üks suurem lisajõgi Navesti ja temasse suubub veel omakorda järgmine lisajõgi Halliste. Ja see suubumise koht on, on kuidagi eriskummaline nimelt Halliste jõgi suubub Nabestis Mavestile vastuvoolu. Noh, praktiliselt vastuvoolu. Ja nüüd sealt me peamegi seda üleujutuste fenomeni siis arutama hakkama. Navesti, kui suurem jõgi mööda seda tuleb, suur möll alla siis otsita tee kuhu minna, ja juhul, kui veel Navesti suudme pool Pärnu jõkke on näiteks jäätropid ees, siis kuhu ta ikka minema läheb, ikka mööda madalaid orge ja üheks haruks on siis ka Halliste jõgi, nii et Navesti vesi hakkab pressima hoopiski ülesvoolu mööda Halliste jõge. Ja, ja loomulikult Halliste, kuna temal on ka hästi suur valge ala taga. Ta hakkab pihta juba sealt Abja juurest siis loomulikult need veemassid, kõik koonduvad ja kuna ümbruskonna maa on selline madal, siis, siis loomulikult ujutatakse üle. Aga noh, nende kahe suure veemassi kokkupõrke kohal siis ei ole üldse mingisugune ime, kui neli viis meetrit veetase järsku jões tõuseb ja ongi selline vägev veeväli olemas. No kõige ulatuslikum on olnud siis üleujutus 1000 931. aastal. No siis oli veetase ikka väga kõrged, nii et lausa hinnad umbes 100 ruutkilomeetrit oli vee all. Nii metsi, niit, mida iganes loomulikult sealhulgas siis ka inimese elamute ümbrused olid vees seal piirkonnas lausa vanad inimesed rääkisid, et külaline tuleb tuppa nii tagasihoidlikult kui hommikul sängist varbad maha tahtsid panna, siis järsku juba veekausis, nii et see on täiesti tavaline iga aasta korduvmäss, tõsi madalamates kohtades reeglina küll majad ehitati nii kõrgele, kui saadi. See lihtsalt on skan, tavapärane inimesed, kes seal elavad, nad nad juba teavad, et asi kevadel läheb vesiseks. Nii et elatiga see 1931. aasta eriti tähelepanu väärne suuruputusele No kui me vaatame siin veetaseme erinevusi, siis näiteks 2010. aastal oli ka täiesti märkimisväärne suurvesi ja ega see 31. aasta veetase ei olnud seal palju kõrgem ma võib-olla 50 sentimeetrit, ehk sellepärast et noh, selle veevälja suurus just, see on märkimisväärne, sellepärast et neid vesi, kui tõuseb isegi iga 10 sentimeetri võrra tõusu see pindala, kuhu ta laiali valgub, sest ümberringi on ikkagi madalad maad ja metsad, siis siis lihtsalt see metsaalune saab suuremas ulatuses üle ujutatud. Aga otseselt neid niimoodi veesügavuses nii väga palju tõusu ei tekigi. Igal perel on siis kuskil esikus või kuuris see haabjas ilusti ootamas, millal teda vaja läheb? Kui me vaatame neid aegades tagasi, siis ilmselt küll, sest selle suurvee ajal Haavias on tõeliselt hea leiutis, sest ta on nagu nimigi ütleb, ühe haavatüvest välja tahutud ja laotatud paat, mis siis, kui ta ära kuivab ja ta seinad on tegelikult suhteliselt õhukesed, siis ta on suht kerge ja kui temaga sõita, siis ta ei vaju väga sügavale vette, vaid pähklikoor siis veepinnal. Ja see, kuidas temaga sõita, see on jälle harjutamise asi. Ega me ei oska keegi sünnist saati kohe jalgrattaga ka sõita. Igat asja tuleb õppida ja kohalikud inimesed, nemad ei sõida mitte paadis istudes, vaid püsti seistes. Te võrdlesite haabjat pähklikoorega selles pähklikoores ei sõida mitte tilluke Pöial-Liisi, vaid ikka tugevad inimesed, et ta tõesti siis kannab neid ja kui mitu neid siis on, keda ta ära kannab. Kuidas neid vanu pilte ja vanu lugusid ja, ja noh, siis kui Sooma loodi, siis, siis veel olid vanu inimesi nagu rohkem seal koha peal elavaid siis tegelikult oma peaga ja haabjatega toimetati terve elu. Haabjatega veeti heina, haabjatega veeti piima, haabjatega veeti kariloomi ja loomulikult liiguti ise ühest kohast teise, olgu ta siis naabrile külla või kaugemale või siis oma majapidamises erinevate majade vahel, nii et tegelikult aabias on ju ikkagi oma kolm-neli meetrit pikk ja tema vee väljasurve on tegelikult päris suur selle pinna kohta täna nii-öelda igapäevaelus haabjat ikkagi vähesed kasutavad. Sest need üksiktalud väga sügaval metsas ja just madalamates kohtades need on reeglina tühjaks jäänud, aga mõned siiski igapäevaelus ka kasutavad haabjat. Aga rohkem on sellest Araabiast saanud turismiatraktsioon ja huvitav matkamise võimalus, mida ka siis seal pakutakse ja hea vesi, mis on siis tõesti päästetud, on see haabjate tegemine? See on omaette kunst ja, ja selles piirkonnas noh, enne oli haabjaid eestimaal laiemaltki, neid ühe tüve paate tehti aga kõige kauem, sest tõesti see nende ehitamise traditsioon ja kasutamise traditsioon siis oli soomaal säilinud. Ja õnneks kohalike aktivistide eestvedamisel eelkõige siis Aivar Ruukeli näol suudeti organiseerida haabjate valmistamise õppusi ja saada nendelt vanadelt haabja meistritelt veel kogemused kätte, enne kui nad manalateele läksid. Nii et praegu iga aasta toimub haabjate valmistamise laagrid ja selle käigus siis õpitakse ja väga on siis endale haabja valmistanud. Looduse lemmikud. No kui inimesed aegade jooksul Soomaa loodusemölluga kuidagi ära harjunud, siis mida on arvanud asjast loomad? Siin me võime vaadata praegu siis nii koduloomi, kui kui metsloomi, nahk me alguses rääkisime inimestest, inimeste tegevustest, siis, siis võib-olla on hea teada ka seda, et kus ja kuidas siis oma kariloomade eest hoolitseti sellisel ajal kas võeti voodisse või, või, või midagi muud siis ka seal on, ega inimene mõtleb välja päris nutikaid lahendeid nimel. Soomaal, kui tavaliselt loomasõnnik ja aluspanu visatakse ikka iga päev välja, siis siis soomaal sellist asja ei tehtud kogu talveaja ladestunud kultuurkiht, siis see jäeti kõik alles, nii et kevadeks olid loomad tegelikult sõna otseses mõttes lauda lae all ja veelgi enam siis võeti laudad lagi ära ja võib-olla veel kõrgemale isegi laka peale ja sellisel moel. Nüüd kui vesi tõuseb Ki ja, ja ujutab selle lauda põranda nagu ära, siis siis tegelikult selle sõnnikupadja peal olid loomad rahulikult kuiva ja noh, mis siis ikka siis oligi nii, et Toast aabiaga lauda juurde laudalakaluugi kaudu siis lauta loomade juurde nahkest lüpsma või toitu andma ja jälle lavdal haka kaudu jälle uuesti tagasi haabjasse, nii et vot nii palju siis koduloomade päästmisest, suurevee. Eriväljaõppe saanud loomad pidid säilitama rahu igasuguses olukorras. Miks sa pead siis hakkama vette hüppama, ikka hoiad kuivale, nii et ma usun, et nad olid üsna rahul seal. Ja surveks ju valmistuti ka muus mõttes aegsasti küpsetati seal mitu tegu leiba ette ja puuriidad köideti aedade külge ja viljakirstud tõsteti pukkidele ja põrandalauad, kinnitati eriliselt ja mida iganes. Ja loomulikult sellepärast, et VS kõik see, mis on veest kergem, see ju kipub hakkama ujuma ja noh, kui kui õues on teil mingisugused asjad, siis, siis vesi lihtsalt viib nad ära. Ja seda on noh, aeg-ajalt ikka näha, kui suurvee ajal on nii mõnegi jõe ääres või, või ka kaugemale on üht ja teist vesi kandnud, nii et need Soomal inimesed olid hoolikad, kui tahtsid jätta järgi. Aga miks mitte kempsud? Teinekord kinnitati igaks juhuks veel tugevamalt, et puuehitis ära ei sõidaks. Ja luhtades oli küllalt palju heinaküüne. Ega siis ei toodud alati suvel kohe hein ära, vaid käidi talvel toomas ja osa neid heinaküüne tõesti teinekord ka liikusid ühest paigast teise, nii et seda ikka juhtub. No koduloomade eest kanti hoolt ja viidi neid kõrgematele korrustele, aga kes siis metslooma eest hoolt kandis tema enda mõistus, kui seda jätkus sellisteks puhkudeks? Metsloomadega on tõesti nii, et ega nemadki päris rumalad ei ole ja nende puhul on küll raske öelda, kuidas nad asja ette tunnetavad, aga eks antakse vast ka põlvest põlve edasi. Noh, muidugi soomaal neid loomi on erinevaid, ühed, kes on nagu väledamad jooksjad ja liiguvad lihtsamalt ringi, olgu nad siis jänesed või rebased või, või ilvesed. Nemad veetõusuga lihtsalt liiguvad selle veest natukene kõrgematesse kohtadesse ja, ja saavad seal ilusti hakkama keerulisemal näiteks sellistel loomadel, kes nagu talveund tahaks magada, neile võiks vesi ja tulla väga ootamatult. No ja seetõttu näiteks karudega ega talve ajal karusid soomaal eriti palju ei ole. Ja, ja kui nad on, siis nad tõesti valivad endale talvitumise magamise kohaks mängijat, kõrgemad kohad niisiis kindlasti vee alla ei jääks ja nahk peale selle, muidugi siis on seal terve rida selliseid pool veelise elukaid, kes suure veega nagu eriti ei pahanda. Kuigi oma pitseri siiski see surve esineile paneb, noh, võtame näiteks kopra, kes selleks, et seda suurvee ajal üle elada, seal ta peab esitama endale ikka küllaltki suured kuhilpesad. Et varbad kuivaks jääks. Nii et väga arvukalt neid loomi ei ole, kes siis väga vähe liiguvad, aga kes siis kiirema liikumisega on, need pääsevad lihtsalt lihtsalt sealt veest ära või ronivad kõrgematele kohtadele nagu ikka. Maapind ei ole päris ühtlane, madal ja ühtlaselt üle ujutatud, ikke leiab põndakuid ka. Aga huvitav loomade mõtetes või tundmustes ei esine siis sellist asja lihtsalt võtavad kätte ja lahkuvadki sellest kandist parematele jahimaadele, kus ei ujuta midagi. Asi nimelt kui, kui tahta head toitu ja kerget toitu, võib-olla siis siis just peakski sinna Soomaa poole vaatama, sest sest närilisi juua on seal piisavalt, sest nende puhul nad suudavad ujuda ühelt planeedilt teisele ja ei ole neil häda midagi. Ja juhul, kui mõni konkurent kiskjate poole pealt mõtleb, et ta lahkub sealt, et ah, ma ei taha siin vee sees hulpida, siis teine, kes selle koha peal on, temal on ju toidulaud hoopis rikkalikum, nii et nii et ega see toidulaud meelitab uuesti jälle tagasi ka, nii nagu kits kahe kuhja vahel. Kas tahad varbad vees olla või, või tahad kõht täis olla? Peab riskima ja selge on see, et see looduslik eripära tekitab seal siis eripäraga toidulauale ja teete mõnes mõttes rikkamana. Loomulikult looduses yks kohane kõike ja, ja, ja ega see noh, see ja on küll halb on mõni nädal kui see suurvesi päris omalt kõige kõrgemas faasis on ja vot siis siis läheb jälle paremini. Nüüd me oleme sellest suurveest päris mitme kandi pealt siin rääkinud, aga muu looduse juurde see ei ole mitte vesi, vaid mis seisab juuripidi maa sees, näiteks sealsed metsad. Jah, ega see suurvee aeg ju teab, mis kaua ikkagi ei kesta teinekord paar nädalat ja võib-olla mõnikord veelgi vähem ja ülejäänud aasta aega on ikkagi noh, vähemalt pool vesine või kuive. Aga noh, sedasama tulvavesi Punase tulvavesi toob ju ülevalt toitaineid allapoole ja kui seal on väiksemad takistused ees, siis ladestub, toob sinna muda näol või muul moel ja see, see on siis kasvupinnas, eks ju, ülisoodne. Ja aga kui see ala on rohkem või pikemat aega v meelevallas, siis sinna suuremat puud kasvama ei hakka või ei saa hakkama seal ja need jäävad siis niitudeks ütle lihtsalt üle ujutatavad nii nagu jällegi mitmelgi saates on räägitud, neid siis kutsutakse lamminitadeks, sest nad on Jõelammide peal. Nii, ja, ja need muidugi on varasemal ajal jällegi, kui ikkagi käsitsi või hobust masinatega tehti heina, siis siis olid need lamminiidud valdavalt köik niidetud kasutatud ja, ja see piirkond oli kuulus hobuste kasvatamise ja hobustele, heina tegemise koht agaga lehmadele, nii et Eina sai sealt küll ja veel. Muidugi, kui nüüd läks mehhaniseerimise, eksivad raskemad traktorid tulid siis nendega igal pool õhtade peal liikuda on raske, on ikkagi pehme, kohati pehme vähemalt ja, ja kui siis rasked masinatega hakati seal käima, siis tekkisid rööpad siin ja masinad jäid kinni ja ja noh, kui kui vähegi võimalik oli, siis jäeti need lihtsalt niisama seisma. Mis omakorda jälle muidugi tõi siis ahela ta, see veidi kuivematestujund hakates hakkas võsa kasvama, alguses pajuvõsa, siis Gazett näiteks. Ja osalameniiti kasvas kinni nüüd praegusel ajal jällegi tänu looduskaitsetegevusele, kuna need lamminiidud on jälle rikkalikud elupaigad, on siis huvitavaid taimi juba jälle varasemast 100-st räägitud. Niidu-kuremõõka näiteks asus seal ja iirised ehk siis võhu mõõgad ja seal Nende luhtade peal, siis kasvab kohati ikke massiliselt siberi õhumõlke, mis on siis üks looduslikest liikidest meil Eestis. Nii et sellist elupaikade hoidmiseks on hädatarvilik kuidagimoodi neid niite ikkagi majandada hooldada? Praegusel ajal siis, siis jah, kasutatakse selle jaoks spetsiaalseid topelt mitme topeltratastega masinaid mis siis nagu pool hõljumisi seal need pehmete maade peal suudavad liikuda. Aga nüüd, kui me lähme natukene kuivemate kohtade peale, siis, siis loomulikult hakkavad puud kasvama seal ja, ja näitab, ujutatavad metsad, need on siis lammi metsad ja soomaal on kaks sellist suuremat lammimetsalaama ühte nimetatakse siis pääsma laadiks ja teine, mida suhteliselt lihtne on ka külastamas käia siis lemmjõe, keelemets või sibulasaar ükskõik kuidas seda siis nimetada. Ja seal on siis noh, valdavalt siis lehtmetsad jällegi nii jalakad, et kui, kui tamme kui haaba saart ja noh, mused üldiselt väga ei armasta pikalt vees jalgupidi olla, nii et noh, natukese haaval on ikkagi kuuske, aga, aga seda siis kuivemates kohtades. Ja noh, kui me nüüd juba mainisime siin, et on sibulasaar, et huvitav, millesse sibulasaare nimi siis on, et et kui kevadel seal käia, siis tunned, sibula lõhn on ümberringi kui siis hakata uurima, kus lõhn võiks tulla. Ja nimelt seal nende lammimetsa viljakates muldadel kasvab siis karulauku karulauk angel meil ka jällegi kaitsealune liik. Ta on küll kolmanda kategooria kaitsealune liik. Enamasti seal, kus ta kasvas, seal ta kasvab, massiliselt laia vot siin ma võin nüüd öelda, et kui, kui te oma tarbeks tahate proovida, mis maitsega see karulauk siis on, siis seda võib sealt tõesti lehte võtta ja süüa. Ja noh, ma tean, et see on viimasel aastal lausa karulaugubuum, läks lahti, et hakati tegema või ideid ja ja mida iganes, karulaugust peale selle on ta muidugi ka tervislik, aga, aga selle juures ma ikkagi rõhutan. Et loodusest korjatud karulauk, kui müüa ei tohi vikatiga kaimakse minna vikatiga nagunii vikati käega seal noh, saab ka väikselt väikselt saab, mõne koha pealt saab vikatiga, lausa saaks kaart võtta, aga see juba hakkaks kahjustama seda kasvukohta, et paar aastat saaks vikatiga käia, siis võib-olla võib-olla neljandal-viiendal aastal enam pole lihtsalt sealt midagi võtta. Aga jah, karulaugud on siis sellised, eriti ilusad siis, kui nad õitsevad, siis õitsemise ajal on õisikud nagu valged lumepallikesed ja kogu metsaalune on täis neid, siis siis on tõesti väga ilus pilt. On ikka ma seal juba selle lemmjõe, keele, metsas või, või sibulasaarel olema, siis võib-olla teeksime seal on ka matkarada olemas ja teeks väikse sellise käigu, mida seal matkaraja peal veel näha on. Siis muidugi keelemetslemming, keelemets, millest see nimi on, on see, et Raudna jõgi ja lemm jõgi jooksevad kokku ja siis tekib selline kahe jõe vahele lik nagu keeletaoline maariba ja selle keele tippsiis on noh, nagu ikka, märjem jälle ja seal ei ole enam selline võimas haavasegune mets, vaid vaid niidukene, looduslik niit. Ka üks üks võimas tammlemmjõe, keele või lemm jäi Pam madal, umbes 200 aastane ja kõrgus tal nii väga palju ei ole, paarikümne meetri jagu ehk on, aga ta ümbermõõt on seal viie meetri kanti, nii et üks selline võimas tamm ja selle tammega seal mõningaid legende ja uus legende, nii et seal noored inimesed peavad oma teatud riitusi. Aga nüüd lähen heinamaa peal või niidu peal seal jälle muidugi siis kasvavad needsamad iirised või siberi võsu mõõgad ja nende õitsemise ajal on siis muidugi ilus sinine väli. Looduse lemmikud. Ja nüüd läheme siis rappa. Miks ka mitte Soomaa vihjab sellele, et seal peaks soid olema ja kõrgsood ja rabad siis? Neid on suuremaid seal lausa neli tükki. Ja noh, kui me vaatame nüüd jällegi natukene ajaloos tagasi, siis 80.-te alguses, kui suur soode sõda käis nimelt see soodasõda oli siis turba kasutada tagamisele võtmise, kaevandamise ja suurte soode kuivendamist plaanide vastu, siis jõuti lõpuks kompromissile, nii et terve rida suuri sooalasid võeti kaitse alla ja nende hulgas oli siis ka neli praegu soomaale jäävat raba kõige suurem, tegelikult siis soostik Kuresoo ja väiksemad natukene siiski gerbera ja ö ordi ja valgeraba. Nii et need neli raba rabakompleksi, need siis on üks paremini säilinud soode komplekse. Nii suurel alal meil Eestis ja nad on noh, selles mõttes, kuna nad nüüd on rahvuspargi koosseisus rahvuspark, siis moodustati Eestimaa looduse fondi ettepanekul 93. aastal sinna liites siis need neli rabamassiivi ja nende vahel veel omakorda Halliste puisniidukaitseala, pluss siis need lammi metsad, mis on ühe ohustatumad metsatüübid meil Eestis, siis saigi selline ühtne suur rahvuspark, nii et Need, sood on kõik küllalt olulise ja hea jõhvikasaagiga. Juba nad enne olid ka Maria ressursivarude suhtes tähelepanuväärsed ja teatud mõttes ka kaitstud või kaitse alla võetud ka nüüd siis eelkõige vaadatakse seda looduskompleksi kui tervikut ja seda elustikku kõike seal koos. Ja Soomaa on nii-öelda looduspärandi mõttes üks tõeline pärl. Ja ta kuulub siiski Panbarkide ehk rahvusvahelisse sellisesse looduspärandialade võrgustikku. Ja lisaks kõigele on olemas ka Soomaa sõprade selts, mis loodi 1997. aastal ja see on siis selline loodushuviliste isikute vabatahtlik mittetulundusühing, siis abistada ja toetada Soomaa rahvuspargi arengut. Jah, see Soomaa sõprade seltsi on noh, kuna kuna seal soomaal endal ei ela kuigi palju püsielanikke, aga samas jälle see piirkond mind on, no kui me võtame 90.-te aastate algus, siis seda piirkonda peaaegu et ei tuntud. Nüüd on ta üks tuntumaid piirkondi mitte ainult Eestis, vaid ka laiemalt ja need inimesed, kes siis Soomaa väärtusi hindavad ja tahaksid panustada sinna, siis nemad lõidki sellise seltsi ja nad korraldavad siis iga-aastasel teatud looduskaitselisi havitöid ja muid toetavaid üritusi, et selline looduse pärl meil ikkagi pikaks ajaks säiliks. Selline oli tänane looduse lemmikute saade Soomast. Ja nüüd vaatame, mida on kuulajad meile saatnud. Jah, nädala eest rääkisime teadupärastlõuna, Pärnumaast ja toredaid fotosid on meile saatnud nii Jüri Varik kui ka Koidula soe. Jüri Varik on saatnud meile vahvad nõva ja Piva Rootsi vaated. Ehkki need asuvad, tõsi küll, Läänemaal ja Koidula soe fotod on tõepoolest Lõuna-Pärnumaalt ja siis saab vaadata, kuidas ollakse lastega. Nigula rabas saab imetleda purikaid, koduräästas rändrahnu lilli loodusmaja lähedal, suurt jugapuud ja vana leed lilli loodusmaja juures, aga Koidula soe on kirjutanud ka kaks luuletust ja meile siia saatesse ettelugemiseks saatnud. Loen nad siinkohal. Esimese luuletuse pealkiri on kevade tulekut tunnen. Kaskede kutsuvas kohinas ja tuulesta tulekut. Tunnen valguse poole, kui pööratud maa pikad pimedad päevad jään, tunne tiksub tihane talvele viimaseid tunde mängib orelit purika viledes tuul, päike, pillu palavaid suudlusi lumme sulab jää jõesuudmete suul. Ja teine luuletus tuss. Kas mäletad, on selle pealkiri ja kõlab nii. Kas mäletad hommiku ahetust uue kevademärgina Leida, kas pajutibude Valendus veel südame põksumist peidab? Kas kevadpäikese naeratus toob su silmis rõõmusära või keskargipäevade askeldust? Enese kaotasid ära? Veel kord suur tänu kõigile fotode ja lugude sõduritele ja ja nüüd siis tavapärane üles on. Palume saata lugusid ja, ja pilte seekordsest Sooma. Ootame seda kõike aadressil lemmiku tät ERE või Kreutzwaldi 14 10 124, Tallinn vikerraadio, looduse lemmikud. Ja kuhu me matkame nädala pärast. Läheme siis Järvamaale ja vaatame, mida on seal huvitavat ootamas. Stuudios olid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala. Pärased. Looduse lemmikud.
