Looduse lemmikud. Tere, loodusesõbrad ja kaunist pühapäeva. Täna matkame sinna, kus on kõrvemaa ja valgehobusemägi Tammsaare talumuuseum ja kakerdaja raba ning mõndagi huvitavat veel. Me matkame Järvamaale, mis ju üldiselt on tasane maa. Nii on öelnud Uudo Timm ja algava retke asendamatu teejuht. Mina olen Haldi Normet-Saarna. No see üldiselt tasane maa Järvamaa pakkuv looduselamuste mõttes siiski tõelisi Ameerika mägesid. Tere tuleb tõdeda, et jah, sa tasasus ja mägisus, see on suhteline. Ja kui me vaatame Eesti pilti üldisemalt, siis anda tasane ala, aga siingi jällegi meie jääaja juurde tuleb neid minna, vaadata ajal, toimus sellel alal ja muidugi need pinnavormid, rooside lõhnad ja voorte näol. Noh, neid on seostatud jällegi ka muidugi kalevipoja tegudega, nii et saame ühte ja teist siin käsitleda. Ja eks me siis vaatame järjest, mida huvitavat on siis Järvamaa looduses. Näha Järvamaa üks tähelepanuväärsemaid kohti on siis kõrvemaa ja võib vast teda muuhulgas iseloomustada sõnadega, et palju metsa ja vähe inimesi. Seda see kõrve või kõrvemaa otseses mõttes küll tähendab aga kui me maastikuliselt vaatame seda piirkonda, siis, siis ta jääb varasemates saadetes käsitletud vahe Eesti metsade ja soode vee üheks osaks ja Nov kõrvemaa on tegelikult palju laiem oma levila alt, kui, kui neid Järvamaa on, ta ulatub kuni lahemaani välja ja teiselt poolt ka siis Raplamaalt Maale, otsapidi, nii et nii, et tal on kuskil 3000 ruutkilomeetri suurune ala, kus siis jah, maastikus tõesti valdavad on sood metsad ja kuna need metsad on jälle sellised natukene vähema viljakusega maa peal, siis, siis inimasustust on seal suhteliselt vähe võrreldes sealsamas kõrval oleva noh, Paide Türi piirkonnaga, kus siis on kultuurmaastikud ja head viljakad põllumaad. Jah, nagu te ise olete öelnud kõrb kõrve, et see tõepoolest tähendab algupäraselt inimtühja metsa või, või siis teist hästi hõredalt asustatud ala. Just nii ta on ja selle kõrvemaa, nüüd, kui me vaatame seda maastikku, mis seal siis on, siis tegelikult see kõrvemaa osa neid Järvamaast on võib-olla natukene sellised liigendavad oma reljeefiga. Seega sealt me leiame. Ajal jää edasi-tagasi liikumise käigus kuhjatud moreen setted siis me leiame sealt voorusid, mis küll ei ole nii markantset kui voore all on nii suured, aga natuke väiksemad, need on siis sellised väiksemad leivapätsid, kes teda olised ja põhjamore ehk siis jää all kujunenud ja nühkimise tagajärjel kujul vot sellised pinnavormid. Ja siis siis loomulikult leiame sealt ka voose ehk siis vall Seiljakuid ja vot see vall seljakute osa on siis neid kõrvemaalt meie Eestimaa mastaabis kõige paremini ja kõige reljeefsemalt välja tulnud osa. Nii et nende moosidega, mis siis kujunesid tegelikult jää peal voolava vee CDd, kuhjumisest. Ja siis, kuid ilm läks veel soojemaks ja järsku ära sulas siis sätete kuhjad jäid selliste teravate hästi järskude nõlvade ka kuskil seal 30 kraadist nõlvadega kitsad pikad, vahest hargnevad, vahest mittehargnevad sellised noh, mis nad on siis vallid ja vot need on siis sellised hästi tüüpilised pinnavormid siis just kõrvemaale. Natukene siin-seal leiame neid teistes kohtades ka, aga kõrvemaale on ta tõesti omane maastikupilt. Valgehobusemäega on seotud vähemalt üks legend, ilmselt on neid rohkem ja ja see on ka selline tähelepanu, väärne koht seal kõrvemaal ikka kindlasti valgehobusemäe. Kant ehk siis mägede kutsutaksegi see mägede küla noh, mis mäed nad siis nii väga on jälle, kui me Euroopasse või kaugemale läheme, siis siis nad ei ole ju mingid mäed ja isegi Eesti ulatuses ei ole nad nii väga kõrged. Aga kõige kõrgem tipp on seal siis tõesti nimetusega valgehobusemägi ja see on selles mõttes tähelepanuväärne, et ta on ikkagi Põhja-Eesti looduslikest mägedest kõige kõrgem koht ja see küünib siis 106 meetrit üle merepinna. Ja üks legend, mis selle kohta käib, on siis see, et künniväsimust välja puhkama kalevipoja valge hobuse murdsid seal hundid maha. Võimalik, et sellest tuli selle mäe nimetama. Ja, ja peale selle, kui me vaatame näiteks seda neid reljeefikaardilt, et milline see see valgehobusemägi ja selle ümbrus välja näeb, siis tõesti võib seda kujutist, kui võrrelda näiteks hobuse kintsuge mis on siis kõige kõrgem koht, on siis valge hobusemägi ja siis reieosa läheb veel niimoodi natukene sinna ida poole edasi, nii et kui see ala oleks köik lage, siis paistaks tõesti nagu mängija suur hobusekints seal olema. Ja kui nüüd juba korra kalevipojast juttu läks, siis siis neid samu kõrvemaa Roose neid siis peetaksegi künnivagude, eks ka, et noh, kui on hästi küntud terava sahaga, siis siis tekib sellised teravad kinnised või vallseljakul ja loomulikult, mis siis seal vallseljak kõrval on, on jälle, on koht ja sõjavosse kohta. Kõrvemaa üks selline nähtus on veel, et Ta on hästi palju järvi, nad on küll valdavalt väiksed ja, ja kõrvemaapiirkonnas, siis loetakse neid umbes 120 ringis olevat, nii et ta on selles mõttes ka üks tihedamad järvede paiknemise kohta. Looduse lemmikud. No Tammsaaremaad on sealsamas kandis. Siis ja võimas loodus, nagu oleme lugenud ka tõest ja õigusest, ümbritseb neid talusid koos kõigi oma tujude ja kõigi oma vormidega. Tammsaare on jah, siis sünnitalu on ju kõrvemaal ja kui tõe ja õiguse lahti teeme, siis kuhu hakatakse, ronimatuleb nähtavale välja mägi, aga mis asi see väljamägi siis on? Ta on tegelikult moor ja neid voorusid on siis seal seal rohkemgi, noh, Tammsaare tooreks kutsutakse siis seda, kus siis Tammsaare talumuuseum peal praegu on ja järgmine voor on see sinisaluvoor kus siis pikka aega oli kõrvemaa maastikukaitseala keskus ja neid siis RMK matkapunkt ja seal Sinisalu voore peal on siis ka vaatetorn, kuhu siis saab ronida ja vaadata seda, seda kõrvemaa maastiku nagu laiemalt ja noh, nii nagu ikka, kuna voor on selline madalama nõlvadega ja see muld seal on viljakas, siis valdavalt varem vähemalt olid need voored voore laed ikka põllumajanduse kasutuses võetud muidugi tõest ja õigusest saame lugeda ka muid maastikuelemente ja probleeme, mis seal oli, kuidas sooga võideldi. Selge see, nii kui voore nõlvalt alla saab, ongi jalgupidi soos. Ja noh, muidugi Need olid suured, toitu oli rohkem vaja, ka loomadele oli vaja toitu heina. Ma no siis ise ei olnud jäänud midagi muud üle, kui, kui need loomad pidigi saatma sohu ja siis nad seal põlvini sees hulpisid. Ega Tammsaare ei valeta sugugi, vaid see nii täpselt ongi. Maastik seal no kust on tulnud selline koomiline nimetus nagu kakerdaja raba, sest sinna oli teil plaanis meid ka viia. Kakerdaja raba on jah üks, ma võiks öelda peaaegu et üks mu lemmikrabadest ja võlub mind just eelkõige sealne laugastik nimetas, on sellele Rabale tulnud Nad tegelikult ühest linnust keda rahvapäraselt siis kutsutakse kakerdajaks ja kakerdaja on tegelikult siis Kaur meie oludes antud olukorras siis järvekaur, kes valdavalt siis pesitseb praegustel aegadel meist põhja pool. Soomes, Rootsis, põhjaosas on neid küllalt palju, aga meil noh, ta ongi nii-öelda sellise arktilise perioodi jäänuk meil ka ja nahk, kaunid on siis sellised veelinnud, kes siis hästi ujuvad, hästi sukelduvad. Aga nende kehaehitus on niimoodi, et nende jalad on hästi keha tagaosas, nii et kui nad kõnnivad, siis nad nagu pingviinid püsti. Aga nad jalad on hästi lühikesed ja tänu sellele nad liiguvad nii-öelda kakerdades. Ja sealt siis linna nimi. Ja kuna see kakerdaja pesitses varem kakerdaja raba kõige suurema lauka peal ehk siis kakerdaja järveks kutsutava lauka peal, siis sealt see nimi on, on siis rabale kõigepealt järvele siiski vabale üle kandunud. Nii et hästi huvitav, huvitav asi. Ja aeg-ajalt tegelikult neid Kaurega sinna veel juhtub vahest maanduma või õigemini veelduma või kuidas öelda, veepinnale laskuma, sest nad lendu lähevad ja noh, maanduvad siis ikkagi, et ja maapinna peal on juhtunud vahest, kui on ilusad suvepäevad ja Meie asfalt kuumeneb üles ja ta hakkab virvendama, ta peegeldab nii, nagu oleks veepind ja üsna sageli siis võib juhtuda, et kahurid maanduvad maantee peale, arvates et seal on vesi ja vot sealt enam õhku ei saa siis teinekord tegelikult võiks aidata ainult niimoodi, et tõestada üles visata õhku ja siis ta lendab edasi. Ei olegi väga viga saanud selle maha balantsatamisega, aga, aga nad ise ei saa maa pealt lendu tõust. Selline keeruline on nende elu siis osaliselt, aga mida selle kakerdaja raba kohta siis veel võib öelda, mis seal veel toimub? Noh, vabad, nii nagu varasemates saadetes on räägitud juba, et et rabad on tegelikult meie maastikupildis kõige püsivama ja muutumatuma pildiga loodusega osad vaatame, võrdleme metsadega või niitudega, siis maastikupilt muutub nii aastate kui aasta jooksul üsna palju. Aga rabades on selline enam-vähem stabiilne pilt säilinud aastatuhandeid. Sest kogu aeg väiksed jändrikud, männid, turbasamblamättad, need vahelduvad küll, aga nad on, nad on ikkagi hästi pikaealised ja kogu aeg enam-vähem ikka ühtemoodi, nii et meie eluajal, kui me käime rabas, siis me suurt muutust seal ei näe. Juhul muidugi, kui ei ole raba mõjutama hakanud. Me kuivendamise läbi, nii kui hakkame kuivendamata kuivenduse mõju tuleb, siis hakkab rabasse kohe mänd kiiresti peale kasvama. Aga looduslikus seisus raba poolavatud maastik, see on üsna stabiilne aasta. Sadu sealkandis on ka silisoo, mida see endast kujutab? Seli soo on need natukene teistsugune soo. Seal on valdavalt, on madal- ja siirdesood ja siis on seal ka üks suur järv, Seli järv ja see selli järv on noh, tähtis ühelt poolt kui rändlindude, eelkõige veelindude rändepeatuspaik, aga ka selle ümbruses pesitsevad nad üsna palju Sõrvemaa, aga kuna see on nii vaheldusrikas ja huvitav maastik, siis loomulikult on ka kaitse alla võetud juba seitsmekümnendatel aastatel ja sinna on tehtud üsna mitmeid matkaradu, nii et noh, osa neist on küll noh, raskemini läbitavad näiteks samas eli sooselli järve juurde need matsimäe poolt minnes pole väga viga, seal on tee üsna normaalne ja kulgeb seal kuivemates kohtades tooside peal. Aga kui me neid tahame sellist minna simise alla, mis on ka tegelikult täiesti võimalik, siis me peame arvestama, et sealne laut, tee on suures osas vee all ja, ja teinekord võib juhtuda väga lihtsalt, et me astume sellest lauast mööda ja siis oleme pehmes mudas, aga no pole viga, lihtsalt selline ongi see selli soo hästi pehme ja, ja märg. Ja ja noh, tänu sellele, sest muidugi ka saad seal selliseid omapärasemaid just just sellist maastiku tahtvat taimed, olgu nad siis osaliselt orhideed, osa näiteks seal piirkonnas kõrvemaale väga tüüpiline on näiteks üks kaseliik. Meie meil on mitmeid liike käskinud madal kask, seal tekitab võsa. Tundub, et see kasevõsa, et miks need kased nii viletsalt kasvavad, aga tegelikult ongi see Liik selline madal kais. Kui me vaatame jah, kõrvemaad neid suuremas skaalas, siis jah, see kõrvemaa on tegelikult üsna vahelduvate oludega ja neid kuna tegelikult see kõrvema piirneb siis Pandivere kõrgustiku. Servaaladelt on väljumas mitmed allikad, millest saavad alguse jõed siis need jõed kulgevadki loomulikult läbi kõrvemaa siis Jani jõe ja Jägala jõe kallastel, noh, just eelkõige Jäni jõe suudme lähedal on siis sellised madalamad alad, mis siis aeg-ajalt saavad ka üle ujutatud, ehk siis nad juba enne sõda väärisid tähelepanu. Siis nimetati neid uhtlammimetsadeks, aga, aga tegemist on siis lammimetsadega ja napson, analoogsed metsad nii nagu soomaalgi. Aga seekord siis siin Põhja-Eestis. Pandivere kõrgustik, see on jälle midagi sellist, mida on kuulnud ka kõige loodus- ja matkakaugem inimene. Pandivere kõrgustik on loomulikult väga tähtis koht ka meie Eesti elule üldse pandi tere, nimelt on siis veelahkme ala ja teda on iseloomustatud, geoloogid on iseloomustanud nagu nagu veekaussi, mis on millegipärast tagurpidi ja kui me või kaussi vaatame põhja poolt tema kausi põhjast, siis mis on kummuli pandud, siis seal vett ju ei ole. Ja kuskilt nüüd hakkab see vesi välja imbuma. Ja kui me vaatame, kui me nüüd seda Järvamaa-poolset serva Pandivere kõrgustiku, siis siis sealt väljuvad väga tähelepanuväärsed ja olulised allikad ja kõige kuulsamad, keda on Roosna-Alliku allikad ja nendest allikatest, siis hakkab meil pihta Pärnu jõgi, tegelikult nii et et kui, kui Pärnu jõge tavaliselt arvatakse, eks ta seal Pärnu kandis kuskil on siis tegelikult jookseb läbi Türi ja Paide juurest mööda jõuab Tartu maantee alt läbi veel ja, ja Roosna allikast hakkab tegelikult pihta ja samamoodi siis hakkavad sealt pihta, aga ümberringi erinevatesse suundadesse võlgevad teised jõed. Muidugi, Roosna-Alliku allikat ei ole ainukesed allikad ja kui me otsime nagu veerikkamaid allikaid, siis 36. aastal Gustav Vilbaste, kes, kes siis natukene sügavamalt tundis huvi ja, ja tegeles allikate uurimisega. Ta on siis kirja pannud need norra Moostriku allikate rühmas Norra mõisa lähedal on siis Norra allikad. Et need olid tol ajal kõige veerikkamad allikad ja, ja see väike rühm allikaid seal suutis välja pressida siis vett umbes 360 liitrit sekundis. See on tõeline veemass, oli ikka surve, oli surve ja see surve kestis 70.-te aastate alguseni veel, kui on ka kirja pandud. Et see v tootlikkus oli seal 300 liitrini sekundis veel jätkuvalt. Aga nüüd me jõuame siis juba kurbloolisemad lugude juurde, miks praegu ei ole seda veemassi sealt tulemas, sellist puhast allikavett, millest me tegelikult puudust tunneme või mis edaspidigi järjest kallimaks loodusvaraks saab. Sest vee pärast peetakse juba sõdu ja ilmselt edaspidi läheb asi järjest karmimaks. Põhjus on reisika endas. Kelles veel ja selle maaparanduse käigus, mis seal ümbruskonnas tehti saavutati see, et 75.-ks aastaks ainult viis aastat hiljem oli Norra allikate vee tootlikkus vaid 26 liitrit sekundis. Ülejäänud vesi lasti lihtsalt allavett. Siin on mõttekoht. Ja see puudutab päris paljusid Eesti allikaid, mis on tänaseks kas päriselt ära kuivanud või kuivamas või märksa nigelam valt annavad seda vett välja. Ja see on üks selline teema, mis viimastel aastatel on hakanud kummitama üsna mitmeid looduse inimesi ja on jälgi aetud sellele, et Gustav Vilbaste omal ajal tegi sellise allikate kartoteegi, kus siis peaks olema kirjas, kus kohas need allikad olid, mis nimelise nad võib-olla oli, neil nimed olid, kui palju sealt veehulgad olid ja tükk aega läks aega, aga nüüd vist on edu saavutatud, et on leitud üles allikate register nii-öelda, mis siis oli olemas, nüüd oleks väga huvitav vaadata sedasama register läbi ja kui palju neist allikatest üleüldse alles on praegu, palju me siis oleme nii-öelda looduse ümberkujundamise tuhinas neist kaotanud, palju neist Vetvel tuleb, sest see puhas vesi, mis sealt tuleb, see on tõesti kulla hinnaga. Sellest hakkab kogu Meie elu ju pihta. Sõltume veest ilma veeta me ei saa hakkama noh, võib-olla võib-olla päevakese, võib-olla natuke rohkem toiduta saame ehk nädala jagu rahulikumalt mööda minna, sest sest reserve naha alla oleme kogunud, aga veega on meil tõsised probleemid. Ja see allikate kaitse küsimus tegelikult vajaks palju palju sügavamat tähelepanu, kui me praegu oleme seda teinud. Kui inimesel on ikka kombeks saagida seda oksa, millel ta ise istub Jah, ja kahjuks tuleb tunnistada seda, et me hakkame hindama alles neid väärtusi siis, kui me oleme nad kaotanud ja tagasisaamine on juba teinekord päris võimatu. Looduse lemmikud. Läheme nüüd Rava tammikusse. Rava tammik on jah, selline huvitav objekt tema päritolu, päris hästi ei olegi suudetud dokumenteerida, et kas ta on neid mõisaaegne kunagi istutatud parkmets, aga samas on teine variant, et ta on tegelikult ühe vana hiiesalu jäänuk. Nii et selles selles osas ei ole päris ühest seisukohta praegu. Aga need tammed, mis seal kasvavad, siis need on noh, umbes 300 350 aasta vanused suuremad tammed muidugi, seal on nooremaid ka ja nii nagu ikka osa puid langeb välja ja teine osa kasvab asemele. Aga need tähelepanuväärsemad tammed siis ulatuvad jah, seal 300 350 aasta vanuseni ja rabatammiku puhul on üks selline huvitav aspekt veel. Et kui me vaatame ennesõjaaegsed looduskaitseregistrit, mis on selline suur raamat ja käsitsi kirjutatud siis esimene kanne selles raamatus on vaba tammik, õigemini Rava tammed, mis asuvad siis raba, algkooli ja rabametsaülema krundil. Ambla vallas Järvamaal. Ja, ja selle juurde on veel kirjutatud, et kõik seal asuvad tammed, mille ümbermõõt rinna kõrgusel on 75 sentimeetrit või rohkem Nende tammede maharaiumine, nende igasugune vigastamine või kahjustamine on keelatud. See on siis kanne ennesõjaaegsest looduskaitseregistrist ja noh, eks on, enamus neist on praegu elu ja tervise juures ja täiesti vahva vaatamise koht. Et jällegi noh, kui me neid otsiksime kõige ilusamat aega või kõige huvitavamat aega, millal minna seda tammikut, siis, siis võib-olla selleks oleks varakevad kui tammed ei ole veel lehes ja siis koguse tammede võra taeva taustal nafta moodustab selliseid huvitavaid kujundeid seal natuke nagu jaapanlik. Jah, jaa. Ma olen viibinud mitmetes kohtades tammikutes ja üheks selliseks huvitavaks tammikuks on Saksamaal filmisaare peal olev tammik, kus siis fotokunstnikud on, on pildistanud just neid, neid tamme võra erinevaid elemente ja teinud seal terve suure galerii täie pilte ja, ja nad tõesti sealt võib. Sealt võib leida igasuguseid tõesti igasuguseid kujundeid ja rootilisest kuni täiesti maiste ja huvitavate kujunditeni välja. Niiet hommikute puhul on jah see, et et kui ta juba lehte läheb, siis siis kaovad need sellised kujundid nagu ära harjuvad ära, aga. Aga raagus tamme ja, ja siis, kui seal all õitsevad sinililled või hülased või teised kevadlilled. No see on tõesti ilus koht. Ja sellised paigad nagu Türiivoorestik ja vulbioos, no kenad ja tähelepanuväärsed. Kohad mõlemad tõrivoolestik jah, jääb siis Türi ja Paide vahele ja kuna seal on jällegi osaliselt vähemalt kultuurmaastikud ja seetõttu ta on lihtsalt ka autoaknast mingil määral sõites juba jälgitav noh, see on, lihtsalt jääb silma ja noh, nagu juba ennegi öeldud, et ega need voored, mis Järvamaal on, need ei ole nii suured ja võimsad, kui on vooremaal, aga sellegipoolest tähelepanu köidavad ja ilusad maastikupildid nüüd võlvi hoosiga on natukene teine lugu. See on siis selline, ta on täiesti metsas sellel alal ja, ja kui jällegi vaadata praegu reljeefikaarti, siis, siis ta moodustab sellise suurema nagu puu või mis siis alguses on tüvi kõrgem kõrgemoos ja siis ta hargneb, noh, tegelikult siis on hargnenud Deltax kunagise Se voolav vesi seal jää peal ja, ja neid siis need iga arvu on siis nagu pintsel seal laiali ja selle voosi peal on muidugi tähelepanu veel see kevadel külast õitsemise ajal on paras sinna minna, siis õitsevad seal palu-karukellad, mis on suureõielised karukellad, karukellasid on ka kaks liiki. Nii et ilusate siniste õitega karukellad, siis on seal peal ja teisigi teisigi haruldasi liike, nii et noh, selline metsa sees järsu nõlvaline oos. Selline oli siis tänane saade Järvamaa kaunimatest ja põnevamatest ja tähtsamatest kohtadest neid paiku on kindlasti veel saatesse sai tehtud valik nagu ikka. Ja nüüd siis. Ja nüüd siis on aeg vaadata jälle, mida on kuulajad meile saatnud, eelmise saate kohta. Just nii, kõigepealt mõni sõna ilusatest fotodest, mis nüüd uustulnukate looduse lemmikute kodulehte kaunistavad. Palusime eelmise saate lõpus siis mäletatavasti Soomaateemalisi pilte ja lühilugusid. Peab ütlema, et fotosid saime, palju, lugusid on vähem ja lisaks Soomaale tuli suurepäraseid saateid ka teistest kaunitest Eestimaa paikadest. Näiteks on Aarne Sillamäe saatnud toreda rabametsa pildi Põlva lähistelt, ent samas ka imeilusa õitsva näsiniine foto mis on tehtud soomaal. Tin kasefotod on sündinud kõik soomaal riisa rabas ja terve hulga väga põnevaid fotosid on saatnud Tiiu Saariste Järvamaalt. Pildidki on etteruttavalt kõiki Järvamaast samuti jutt, mille loeme nädala pärast. Kõik fotod on aga teile vaatamiseks väljas, siis looduse lemmikute kodulehel aadressil vikerraadioee kaldkriips, lemmikud. Ja nüüd ootab ettelugemisTiiuubeliimuva looke, ent mitte soomaast, vaid Eesti ornitoloogiaühingu suve päevadest Pärnumaal. Mulle meeldis see jutuke oma vaoshoitud emotsionaalsuses vägaja loenda siinkohal ette. See oli teine kokkutulek 1998. aasta juulis. Kaasa tuli pesamuna, vanemad lapsed, ei tundnud ema hobide vastu enam huvi. Eelarve oli ka üsna kasin. Üks kohtumiskoht oli Pärnu-Jaagupis, meid oli teisigi, keda pakkide pampudega Willise moodi masinasse mahutati ja teisel päeval tagasi toodi. Läksid ju liinibussid mitmesse suunda. Mul pole kunagi oma telki olnud, ikka olen mõne katusealuse magamiseks leidnud paar-kolm korda. Ta on tulnud lageda taeva all magada. Seekord sättisime ennast lakka. Valges tuleb kõik valmis sättida, pimedas otsid mälu järgi aset. Ju teistel telgid, autod kasutuses olid lakei ainult meie päralt. Tegevust oli nii lastele, algajatele kui edasijõudnutele oma moonakoti. Ta oli alguses kaasas, hiljem oli koolides söömisvõimalustega kokkutulekuid, kes kasutas, kes mitte. Viktoriinis sai osa võetud, aga romantikud ei hiilanud oma teadmistega. Kui paari kuu pärast ilmus järjekordne Eesti looduse number, oli mul põhjust pojale käest küsida, et kelle kukal see on kõrgemalt pildistatud fotol. Poeg vaatas tükk aega pingsalt pilti ja natuke kaheldes tunnistas linalaka soengu enda omaks. Siis uus ülesanne saata meile pilte ja lugusid kõrvemaa, aga miks ka mitte Järvamaa? Osade kohta, kellele meeldib valgehobusemägi ja kellel on seal mingeid mälestusi fotode või mõtete näol või miks mitte Tammsaaremaad, Sinisalu, voored, kakerdaja, raba, kus te iganes olete olnud, ootame siis kas kuni poole lehekülje pikkust lookess teie mälestustest või fotosid. Ja meie aadress Likud, et ERKE või Kreutzwaldi 14 10 124 Tallinn looduse lemmikud vikerraadio. Ja mis on meie matka sihtpunkt nädala pärast? Järgmine kord liigume siis üle Pandivere kõrgustiku merele lähemale, seega Lääne-Virumaad. Stuudios olid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Looduse lemmikud.
