Tere, lapsed, tead, Timmu, mida mina täna hommikul kuulasin,  kuulasin, kuulasin ja. Kuula, sa kuulasid maa, vaikust, sa elad maal. Ja täpselt ma elan maal, ma kuulasin maa vaikust,  aga ma kuulasin midagi veel. Siis sa kuulasid oma tuule kella, mis ukse ees Seda ma kuulsin ka, seda ma võib olla ei kuulanud,  aga tead, mida ma kuulasin, ma kuulasin täna hommikul linnulaulu. Linnulapse linnulaulu, oot oot, oot, aga talv on ju  veebruari veebruarikuu on praegu, see on talvekuu. Ja Timmu praegu on veel veebruarikuu, aga kas sa tead,  et sel reedel algab uus kuu ja mis kuu see on? Reedel ja reedel, reedel on, on esimene märts. Näiteks on märtsikuu nimetus veel kevadkuu,  aga ka linnukuu. Minul on juba näiteks väike kevadootus hinges,  aga timukas sa tead, mida vanarahvas ütles? Vanasti. Ei no öeldi sellist asja, et madise päeval  ja eile oli madise päev, et madise päeval lõigatakse lõokese  keel lahti, et lõokene saaks hakata kevadisi lõõritusi tegema. Ja, ja muuseas praegusel ajal veebruarikuu viimastel  päevadel jõuavad Eestisse kaugelt lõunamaalt kõige kiiremad lookesed. Need siis kiirustavad oma keelt lahti lõikama,  täpselt, et nad saaksid hakata lõritama ja kevadet kuulutama. Tundub jõhker? No jaa, aga see on selline, lihtsalt see on selline ütlemine,  tegelikult on see ikkagi väga ilus, et kui,  kui hakkad kuulama lõokeste hääli, tead,  et kevad hakkab tulema. Kuule, aga suusatamisest ja kelgutamisest on muidugi kahju  ja seda küll see sulakuu ja see linnukuu hakkab siin möllama siis. No aga mis veel on toredad tegelikult talve juures on palju  toredat talve juures, on toredad need noh,  need, need väikesed, need. Väikesed need päkapikud ja siis on tore,  tore on piparkook täpselt jõuludel. Kommid on tore ja aga veel. Jõuluvana on tore ja. Ja suusatamine, kelgutamine on toredad, aga timmu teade on  üks väga vägev asi, mis on veel väga toredat talve juures  loomajäljed ja ma näitan teile täna hommikul,  mina olin väga kaua aega enda kodu juures metsas  ja jäliaabitsa abil tuvastasin siis loomade jälgijad,  missugused loomad parajasti on kusagil liikvel olnud,  ära võlas, ma loen. No nii, loe. Kes? Kes oli? Kes siin oli, kes siin oli, ja nende lastele ka,  kes siin oli? Loomade ja lindude jäljed tänapäeval täpselt nii,  et Timo, loomade jälgede kaudu me saame teada,  missugused loomad on liikvel olnud, see on nagu see nende tähestik. See on. Need kirjaread on lume peale kirjutatud,  mille jätavad sinna loomad. Oot-oot, oot, loomad siis oskavad kirjutada. Loomad ei oska kirjutada nii nagu inimesed,  et kirjutavad tähtedega paberi peale, aga loomad jätavad oma  jäljed käppadega lume peale. Aga vaata, Timu, ma näitan sulle näiteks,  mida mina täna hommikul nägin. Mina nägin täna hommikul Ma nägin täna hommikul valge jänese jälgi,  ma tükk aega vaatasin raamatu järgi, et missugused jäljed  sinna täpselt sobivad. Ja ma pean ütlema, et need olid tõesti väga sarnased. Seal olid valge jänese jäljed, näed, jänese jätab sellised jäljed. Mis see valge jänes kirjutas sulle? No näiteks kui on selline selline rada maha jäetud  ja umbes selline oli ka minu, minul sinna hommikul jäetud,  siis see võiks näiteks öelda, et jänes tahtis meile öelda,  et mina käisin siin, aga ma jooksin siit kiiresti üle,  et tagasi metsa jõuda, sest et metsas on mul olla julgem  ja rahulikum. Ei, ei ole. Ja jänes kirjutas hoopis seda, et kuule,  Timmu, kuule, Mihkel, tulge mulle külla. Ei timu, metsloomad on tegelikult väga pelglikud,  nemad linnarahvaga ei suhtle, nemad hoiavad rohkem omaette. Nad ei olegi siis rõõmsad, kui sina ja mina,  me läheme metsa nendele külla. Tead, Timmu, kui ma ausalt ütlen, ma arvan,  et tegelikult nad ei ole väga õnnelikud,  sellepärast et nagu ma ütlesin, metsloomad on oma olemuselt  väga pelglikud, neil on seal oma metsaelu,  talv on siis tore aastaaeg, talv on väga tore aastaaeg,  Timu sellepärast, et talvel. Me saame tuvastada loomade jälgi, me ise loomi ei näe,  aga saame tuvastada täpselt, mis see tuvastamine. Tuvastamine on selline asi, et, et me vaatame lume peal loomajälgi,  siis võtame jälje aabitsa ja teeme kindlaks,  kellele need jäljed siis kuuluvad. Ja sellepärast ongi talv väga-väga oluline  ja väga ilus aastaaeg, et et kui näiteks sügisel  ja suvel on rohi ja sammal metsas, siis nende peale ei jää  selliseid selgeid jälgi. Me ei saa teada, et kes siis parajasti on mööda jooksnud,  kui me mingisugust hägust jälge näeme, nii et selleks,  et jälje aabitsat kasutada ja jälgi näha,  peab olema talv ja peab olema lund. Aga tead, Timu, me võiksime minu arust mängida sinu  ja lastega, me võiksime mängida ühte mõistatamise mängu,  selle jäli aabitsaga. Jälje aabitsaga. Teeme soojenduseks paar mõistatust ilma jälje aabitsata see  sir Viruline pealt kullakarvaline. Õige keegi ütles minuga koos sibul. Aga Timo, nüüd me võiksime mängida jälje mõistatamise mängu,  nii et mina näitan lastele ja sulle ühte pilti  ja siis kõik saavad arvata, et kellele need jäljed võiksid kuuluda. Ei vaata piilu ti. Ei piilu, kellele võiksid näiteks kuuluda. Kellele võiks kuuluda näiteks selline jälgede rida metsas? See see on ju Tõnu läheb pangega sauna. Tõnu läheb pangega sauna, no on võimalik,  kui Tõnu ühe jala peal näiteks hüppab ja see on võimalik,  aga see on üks metsloom, see on selline väike,  väiksem, natuke suurem kui jänes või umbes sama suur kui jänes,  aga, aga ikkagi üks väike metsloom on orav. Ei, aga juba oled sa päris lähedal. Natuke suurem loom, nutria ei, ei ole nutria Nigis ei,  aga sa oled väga lähedal, Timo, nüüd keegi lastest pakkus  ja see on saarmas. See on saarmas ja siia pildi alla kirjutatud. No sest et siia pildi alla on kirjutatud. Vaata sügavas lumes liigub saarmas hüpeldes baaris jälgi,  ühendab kehast jääb vagu, näete, siin on näha,  et see saarmas on niimoodi hüpelnud ja jätnud endal endast  maha sellised hüppamisaugud, et tõesti on selline tunne,  nagu oleks Tõnu ühe jala peal ämbriga sauna poole hüpelnud  lähemalt vaadata, siis tegelikult sauna ei paista ka,  nii et see ei ole jah, paistab mets. Nii, aga lähme edasi, väga tubli. Kes teadis õiget vastust saarmas ja võtame järgmise,  näiteks kelle jäljed võiksid olla? Oi-oi-oi, kelle jäljed võiksid olla. Need siin. Katan vastuse kinni, see ei ole nüüd siin lume peal,  aga noh, lume peale jäävad samasugused jäljed,  need on siin vist on kusagil rannas jäänud,  sellised näete ja suuruse jaoks on siia pandud tikutoos  ehk siis kui tikutoos võib-olla kusagil kodus näete,  on tikutoos, see on umbes nii suur siis see jälg on sellest,  no ütleme, neli korda suurem. Selline käpp peab sellel loomal olema üks käpp on väiksem  ja üks käpp on väiksem. Missugune loom on väiksema käpaga. Võib-olla see jälg on ainult väiksem, võib-olla ta toetab  ühe käpa täiesti ust maha, aga teise käpa ainult niimoodi  korraks ja siis jääbki väiksem, jälgib ühest käpast suurem,  jälgib teisest käpast. Ma arvan, et see on ilves. Ei ole ilves, aga sa oled väga lähedal. Kassist ilvese ja mõlemast natukene suurem loom. Känguru ei ole timu Eestis. Känguru lume peale küll ja hunt on väga õige vastus,  ma kuulsin, et lastest ka keegi teadis, et hunt väga õige  hundijäljed on siia pildi alla kirjutatud tagajälgede jäljed  on vasakul ja esijalgade jäljed paremal pool. Miks tal sabajälge ei ole? Sellepärast et saba on tõenäoliselt kõrgemal kui vähemalt  see liiv, võib-olla lume peale jääb ka natukene kusagil see  saba lipendama, näete, siin on näiteks näitan korraks  lihtsalt lastele, et siin on hundi jälje rida sügaval lumes,  näete, kui on sügav lumi, siis on tõesti tema oma kehaga  ja ma arvan, et sabaga ka jätnud sellise lisaks jälgedele  maha ka sellise vao. Nojah, ja nii, et kui on väga sügav lumi,  siis tegelikult on kõikidel loomadel väga raske liikuda,  kellel on kodus olemas see raamat, see saab veel uurida. Minge, lapsed kindlasti, kui teil on kusagil läheduses mets  või rand, minge vaadake, kas te leiate mõned loomade jäljed  ja kui teil on veel jälje aabits, siis te saate kindlasti tuvastada,  et kellele need jäljed kuuluvad. Aga meie teeme Timmu sinuga veel ühte mängu. Paneme selle raamatu korraks ära ja ma näitan sulle timu,  mis mul on täna kaasa võetud, on see mahaäri kera,  mis asi, see kera, mohari kera, kus sa said  selle Timu riiulist riiulis, kas ma panen  selle ära või? Ma panen selle mohääri mohääri, keda pane siia taga,  siis on lõng, sain aru. Aga vaata, Timmo himu, vaata, mis minul siin on. Mul on siin liiva, nüüd ma riisun selle siit ilusti ühtlaseks,  sellised vaod tekivad nii. Minu jälg on siit ilusti näha. Niimoodi. Nüüd ma panen selle reha korraks ära. Timu, sina pead nüüd pöörama selja. Timo ei vaadata. Sa ei tohi vaadata. Ja nüüd teie saate lapsed kodus seda siis liivakastis  või lume peal mängida. Timmu ei tohi piiluda, sa räägid ja ma räägin praegu. Aga nüüd me teeme ühe jälje ühe enda kehaosaga  ja siis sinu sõber või minul praegu praegusel juhul  siis timmu. Ja sina oled minu sõber, sina pead ära arvama,  missuguse kehaosaga ma selle jälje teen,  hakkame peale. Ma teen esimese jälje näite, eks. E. Või? Niimoodi timmu, sa võid nüüd pöörata ümber  ja arvata, missugune ilus inimese kehaosa,  jälg see on see, jah. See on puhas käejälg, see on tõesti käejälg,  see oli väga lihtne. Aga vaata kui ilus tegelikult mul on ka nagu oma käpajälg,  vaata kui sa minu käpa sinna paned ja ma panen näiteks  paneme timmu käpaga siia, võrdluseks. Vaatame, Timmu, sina jätaksid näiteks lume peale sellise jälje. Vaadake, lapsed, see on timmu käsi, siin tal on. Tal on neli sõrme, sellist väikest sõrme  ja selline mul on viis, inimestel on viis,  teeme nüüd käed ainult timu liivast puhtaks,  muidu sa hakkad määrima sellega midagi nii. Aga nüüd ma riisun selle korraks ära ja Timu,  me teeme natukene raskema variandi sellest mängust. Riisun selle kõik siit jälle kartulivaod ühtlaseks. Niimoodi. Ja nüüd Timu, sa pead pöörama, sina ja mina teen nüüd jälje. Valmis, või kohe nii, olen valmis. Timu. Siin on üks väike jälg, nagu sa näed siin keskel. Ütle mulle. Mis sul sul on nohu või? Ei ole. Kuskil see ja see Sa ise tegid selle ja oma mingi kehaosaga  ja mingi väikse augu ja sa tegid seda. Näita kõrva kõrvaga. Ei saa, mis? Ei tohi ette öelda timule. Ma olen marru täitsa praegu. Mingit asja sai kasutanud? Ei, ainult kasutasin oma keha. Sain. Nina otsas. Puhtaks see on tõesti no nina. Timo ühe, kiiresti veel, oota nüüd, ma tahan  ka jälgi teha. No aga siis Timu teejälgi, siis pane silmad kinni  ja ma panen siis silmad kinni. Ma käin nüüd korraks ära, käi. Kus nad, kus need on? Noh, oota, Tim. Ta, mul on kaks. Ohoh oh sa trenn, mis jäljed need võiksid olla? Need on Timmu, sinu rattajäljed, autoratta jalgratta ei  autoralli ole autot. Mul on. Sul ei ole seitse autot. Aa, Timmu, ma tean, need on sinu saapa talve saapajäljed,  sellepärast et su timmul on jalas nüüd äkitselt. Ma nägin seda vastust ette, nii et lapsed,  kui te näete kusagil selliseid jälgi nagu siin liiva peal,  siis te teate, et need kuuluvad timmule. Kui ta kannab oma talvesaapaid, oleks pidanud need ära võtma,  oleks pidanud ära võtma, siis ma poleks,  võib olla ära arvanud. Kuule, aga nüüd me võime võtta ju. Kas me head aega ütlesime? Ei ja aega, lapsed, aega, lapsed, homme kohtume jälle. Nüüd võtame riiulist mõned asjad ja siis vaatame,  mis jäljed need. Jah, aga näiteks see plasti liinist draakon see näiteks  jätab kapates kusagile poole üle paksu lume,  jätab oi kui ilusad, sellised väga selged neljased jäljed timusina,  küünal. Küünal näiteks kui küünal veereb üle lume,  siis küünal jätab endast. Vaata kui ilus mustri, selliseid vot see on ni jälge.
