Tere, mina olen Mikk Sarv. Kas on parem elada pruun karuna või kääbus karihiirena? Lähme, uurime seda. Paide ühisgümnaasiumi õuetunnis. Maarja täna hommikul oli nii vinge külm tuul,  et sa oled endale päris suure sooja salli pannud,  ümber. Jah, see Eestimaa ilm vaheldub küll väga kiiresti,  alles oli nii palav, et ei teadnud, mida seljast ära võtta  ja nüüd on nii jahe, et ei tea, mida selga panna. Kas siis selline ilma kiire vaheldumine õuetunde  ka kuidagi mõjub? Eks ta ikka mõjutab, me oleme ennegi rääkinud sellest,  et õuetunnis peavad sobivad riided olema. Eks ju, õpetaja on see võtmeisik siin, tema peab aru saama,  kas lastel on parasjagu liiga külm või liiga palav  ja siis ta peab vastavalt külma ajal tegema jooksumänge  ja kuumaga minema varju. Nii et pole nii, et tulgu taevast või pussnuge,  meie teeme tunni väljas. Ei, niimoodi kindlasti mitte. Kui õpetaja nii suhtuks, siis poleks tal varsti enam ühtegi õppija,  et kõik oleks haiged. Aga lähme, vaatame, kuidas saavad õueilmaga hakkama imetajad  ja teeme seda Paide ühisgümnaasiumis. Tervist. Alustame nagu ikka tutvumismänguga. Ja selleks on täna loomade moodi liik. Me jaguneme kaheks võistkonnaks. Ja kummalgi võistkonnal tuleb läbida vahemaa viis meetrit  erinevate loomadena. Erinevate loomade liikumisvõimalused on järgmised. Hundiratas jänesehüpe, kitsekalop, siilikukerpall,  pruunkaru tatsumine ja nahkhiirelend. Ja kui te tahate, siis näiteks hundiratta,  võin ma teile ette näidata? Noh, kas saite sooja? See oligi kõige tähtsam. Ja nüüd lähme oma õuetunniga edasi. Mina lähen koos ühe rühma lastega ja suurte ulukite uurija  Peep Männiliga rääkima loomadest ja jälgedest,  mis loomad maha jätavad. Ja meie läheme õpetaja Marika Männili ka uurima,  kuidas suured ja pisikesed loomad oma naha sooja saavad hoida. Õpetaja Marika Männil, mida me täna õuetunnis õpime? Täna, me õpime loomade ainevahetust ja ennem siin lapsed  jooksid ja ütlesid, et nad said oma naha soojaks  ja nüüd vaatame, et kuidas see nahk siis soojaks läheb  ja mis selle soojuse ga juhtub. Kuidas me seda teha saame? Selleks on meil siin kaks termost kuuma veega  ja on viis erinevat pudelit ja kasutame seda iga pudelit,  siis ütleme loomamudelina. Ja selleks me peame kõigepealt ära mõõtma veetemperatuuri,  mis meil on termoses. Ja kui see on meil tehtud, siis me valame igasse pudelisse  seda kuuma vett ja sulgeme ta kaanega ning laseme sellel  siis mõne aja seista ja vaatame, mis siis juhtub aja jooksul. Selle soojusega. Timo ja Karl-Erik, võtke kraadi klaasi mõõtke ära,  kui kuum see vesi alguses on, meil. Suures termos on 91 kraadi ja väiksemas on  ka 91 kraadi. Nii kai, pane sa kirja, siis ei lähe meelest ära. Vee algne temperatuur on teada, mis edasi saab. Edasi me peame nüüd vee valama pudelitesse  ja nagu ma ütlesin, et kujutame ette, et iga see pudel on  siis kujutab meile ühte loomamudelit ja paneme  selle kuuma vee sinna sisse ja tehke poisid seda hästi ettevaatlikult,  sest vesi oli ju 91 kraadi. Et nüüd on meil vesi pudelitesse valatud aga kas loomad on  ka nii palju nagu need pudelid siin on? Millised need imetajad meil metsas on? Karvased väga õige ja nüüd ühe pudeliga me teemegi selliselt,  et paneme sellele pudelile ümber loomanaha ja,  ja nüüd mõtle, mida need, mida see nahk ja karvad sellele  loomale annavad, et kas nad annavad soojust juurde  või on seal midagi muud. Aa, Te, kõik arvate nii. Aga äkki, kui mina teid ei usu, siis mis me teeme,  paneme selle naha ümber ja, ja vaatame pärast,  et kellel siis õigus on, et mina praegu hästi ei tahaks uskuda,  mina arvan, et kui ma ikka naha ümber panen,  siis mul hakkab ju soojem, et äkki ikka nahk annab sooja. Senikaua, kuni me katsetulemuse kätte saame,  räägime edasi. Kust sooja ikkagi saada. Täna on ka üsna vilu ilm. Kui te jooksite saite sooja. Aga selle jaoks, et jõuaks joosta, mida on vaja? Ja kus loomad energiat saavad, endale? No ma arvan, et loomad saavad energiat sealtsamast,  kus meie isegi, aga kas teie lapsed, teate,  kus loomad energiat saavad? Aa ja kas igast toidust saab ühepalju energiat? Aga mis te teate sellest, mida tuleb siis süüa,  et saada kohe hästi palju energiat. Magusad, nii liha tuleb süüa, mis te veel pakute? Nii puuvilju tuleb süüa aga. Vaataks nüüd seda, et kuidas need loomad  selle toidu kätte saavad, te nimetasite siin taimset toitu  ja loomset, toitu ja loomi on meil hästi palju erinevaid  ja selleks, et toit sinu kehasse jõuab, tuleb teda  kõigepealt hammastega kuidagi kätte saada  ja vaatame nüüd seda, millist toitu loomad oma hammastega  kätte saavad. Ja siin laua peal on praegu nelja erineva metslooma koljuosad. Ja uurige nüüd, et kas need hambad erinevad millegi osas,  kas neil on midagi sarnast ja, ja prooviks pakkuda,  et missugust toitu nende hammastega on hea võtta. Nii nüüd te olete jõudnud neid koljusid,  vaadata ja mis, mida te võiksite siis rääkida nende kohta? Nii, mul on siin nirgikolju ja suured lõikehambad  ja tagumised purihambad, need viitavad lihatoidule  siis loomale. Mul on siin hunt ja tal talle ostab ka sellised liha,  lihatoidulised hambad. Aga selleks, et nüüd liha närida, milline see hammas peab olema? Tugev ja terav, ahah, terav ja tugev ja hundil on sellised,  jah, On kina seised, tugevad hambad. No tore. Mul on kopra. Kolju, tal on niisugused oransid hambad ja  siis ma arvan, et ta närib puukoort ja sööb liha. Kopra liha ga ei tegele. Vaatame, Tõnis nende hammaste kohta räägib. Sinul on kohe eriti suured, see on põdrakolju. Ta saab taimi. Miks sa arvad, et lamedad hambad, mis need lamedad,  hambad aitavad taimega teha? Peelestada taime ja aitavad selle taime peenes jahvatada. No väga õige ja Melvin, mis sinul on? Mul on siin kitselõualuu. Ja tal on ka niikused, lamedad hambad, tema sööb taimi. Kas ainult taimi või vahel võtab mõne looma  ka ainult taimi ja ei loomset toitu sellega ei saa? Et me ju teame, milliseid hambaid on vaja liha lõikamiseks  ja millist on vaja taimede jahvatamiseks. Aga meie purgid on juba tükk maad jahtunud. Vaatame järgi, milline on kõige jahedam ja milline kõige soojem. Proovime alguses käega. Võta sealt nahasest ka välja. Kas on mingisugust erinevust? Kõige jahedam on see väiksem. Ja siis see on kõige kuumem. Niimoodi hindamine käe järgi, aga mõõdame nüüd täpselt  ka ära. Esimese osaga oma õue tunnis saime hakkama  ja läheme kohe teise osa juurde, kus meil tuleb appi õpetaja  kai ja aitab igasugust põnevat elektrooniliste vahenditega  teadmisi juurde hankida, aga teeme enne kokkuvõtte,  mis me teada saime. No millised siis muutused olid meie pudelite jahtumisega see pudel,  mis oli nahaga, langes ainult 24 kraadi. Ja kõige väiksem pudel langes kõige rohkem 63 kraadi. No nii, see on väga suur muutus, aga mis me  siis sellest võiksime järeldada, et kui see suur pudel oli  meil suur loom ja väike pudel väike loom,  et kes siis peab rohkem sööma? Kõige väiksem, sest tema kaotab kõige rohkem kehasoojust,  eks ole? Tunni esimeses pooles saime teada, et kõige pisemad loomad  söövad kõige rohkem. Aga kes need kõige pisemad loomad Eestis on  ja kui tihti nad sööma peavad, seda uurima edasi internetist,  meil on abiks õpetaja Kai pata. Tere, lapsed. Kas te olete sellist vahendit näinud? Täna on meil selline ülesanne, et me kasutame seda tasku tahvlit,  et saada õues, otsida internetist materjali  ja selles taskutahvlis käib asi väga lihtsalt siit nupust  käib ta käima. Edasi on meil vaja võtta välja see pulk ja  selle pulgaga on meil võimalik kirjutada siia toksida. Et te saaksite veebiaadressi. Te saate seda ise nüüd kõik järele proovida. Ja mis on teie ülesanne, ülesanne oleks selline. Te töötajate paarikaupa, see on teile nii. Ja iga paari ülesanne on nüüd selline, et teie otsite  informatsiooni metskitse kohta, Teie otsite pruunkaru kohta  ja poisid, teie kord on, siis? Panite tähele, teie olete siis need, kes otsivad kõige  väiksema looma kohta, kes see võiks olla? Kari hiir, kääbuskari, väga õige, Te lähete internetis,  otsite üles selle looma nime. Edasi, kui te olete sinna veebilehele jõudnud vaatate,  kui raske see loom on, mitu kilo ta kaalub? Mida see loom sööb. Ja kui sageli? No mis need vastused siis meil olid, kõigepealt oli  siis vaja kaal leida. Eks ole, kes on see kõige pisem ja kui väike ta on? Kõige väiksem on siis kääbus, kari, hiir  kelle pikkus, keha pikkus on neli kuni viis sentimeetrit  ja mass tavaliselt alla kolme grammi on leitud  ka viie ra, kui kui palju see see neli-viis sentimeetrit  võiks olla. Nii palju nagu üks pisikene tikutoos on vist isegi suurem. Meie uurisime metskitse kohta ja saime teada,  et ta võib kaaluda 24 kuni 35 kilogrammi. Aga karu, palju pruunkaru kaalub 150 kuni 250 kilogrammi. No palju see siis teeks teie kõik kokku,  oleks vist üks suur karu, eks ole. Mida need loomad söövad? Metskits on taimtoiduline. Ta kasutab aasta ringi toiduks puude ja põõsaste oksi,  võrseid, pungi ja puhmas taimi. Kääbus, karihiir, see putukaid ja on testitud,  et, et 2,5 grammi. Kaaluga karihiir see ööpäevas 121 korda kokku 10,1 grammi toitu. Kolmas loom on pruunkaru. Ta ta on. Pruunkaru on segatoiduline. Pruunkaru sööb peamiselt taimi ja raipeid. Võtame oma õuetunnid siis kokku, mis tänasest päevast teil  meelde jäi, mida uut õppisite ja mis kõige rohkem meeldis? Mulle meeldis kõige rohkem see mäng, mis me alguses mängisime. Ja siis ma sain teada, et mets kitse, talvel männiokaid  ja kuusakaid. Mulle meeldisid need koljud, mida me enne vaatasime. Ja mulle jäi meelde see, et karehier sööb hästi palju. Mulle meeldis ka kolida, ma sain teada, et väiksed loomad  saavad rohkem kui suured. Veel üks inimpõlv tagasi olid lapsed loomadega väga palju kokkupuutes,  sest nad käisid suviti karjas ja siis olid loomad alati läheduses. Tänapäeval ei ole paljud lehmagi näinud,  metsloomadest rääkimata. Ja just sellepärast oleme täna kutsunud saatesse suurulukite  uurija Peep Männili tervist. Ma tahaksin kõigepealt küsida, et mis asi see  või mis loom see uluk õieti on? Uluk on uluk, on metsas vabalt elav loom aga sageli sageli  nimetatakse ulukiteks tegelikult jahiloomi. Aga, ja tegelikult on nende nimi nii-öelda jahiuluk. Et on ka mittejahiulukid olemas. Need loomad, kes elavad metsas vabalt. Missuguseid metsloomi te tunnete ja äkki olete mõnda  ka ise näinud, et Ma ise olen näinud metskitsesi siinsamas  Paide lähedases metsas ja olen ka näinud põtra allika lähedal. Mina nägin metsas onu juures kaugelt metsa jooksmas,  metsik. Ma olen näinud metssigu ja kitsi ja põtru ka. Mul on siis, kui üks ma olin kodus rõdul,  siis ma nägin jänest ja kui ma sõitsin koos perega sõitsin Tallinnas,  siis üks rebane jooksis üle tee. Olen näinud väga palju põtru ja metsjäeseid  ning ka metssigu. Mina olen näinud jäneseid ja kitsi ning mõndasid teisigi,  aga maakodus mul on seal väike metsatukake jõgi  ning seal on palju märke kobrastest. Aga ise ma pole neid kunagi näinud. Senika ütles, et ta on kobraste jälgi näinud,  aga kobrast ennast mitte. Missuguseid jälgi loomad üldse maha jätavad  ja kuidas me üldse saame teada, et nad on siin olnud? Nojah, kobras, kobras muidugi jätab selliseid jälgi maha,  mis, mis on nagu kõige paremini eristatavad. Sellepärast et ta langetab puid väga spetsiifiliselt ükski  teine loom veel sellist sellist noh, sellist tegevusjälgi ei  tee ja mul on siin kaasas ka paar paar niisugust. See on nüüd üks niisugune pulk. Kus on siis see on kasepuu tõenäoliselt ja kobras,  kobras kahel põhjusel langetab puid, üks põhjus on see,  et ta toitub, ta on kõik selle selle koore siit ära söönud. See on ikka talvine toit tal suvel ta, tal on seda rohelist. Korras on taimetoitlane, et tal on seda rohelist rohelisi,  neid taimi süüa küll, aga talvel talvel ei ole  ja siis ta toitub peamiselt peenikestest okstest  ja koorest ja siin ta on selle koore kõik ära närinud. Kobras võib ka väga jämedaid puid närida langetada,  tähendab et siin on nüüd üks suurem puu niimoodi see on  hästi hambajälgi näha peal. Et tal on ikka väga tugevad hambad, on kapral  ja ühe ampsuga võtab juba päris suure tüki siit. Kõik sellised pliiatsi moodi ära näritud puud,  kui me juhtume nägema jõgede või järvede ääres,  et see on kõik kopratöö. Nojah, siin on niisugune niisugune peenikesem oks,  et sellega on niisuguse oksa hammustab ühe ampsuga läbi,  krõmpsu on läbi ja siin on ta samamoodi siis ära söönud  koore pealt. Et kui metsas käia, peab ikka silmad lahti hoidma,  alati, et, et midagi huvitavat on alati nagu tähele panema  näiteks näiteks niukune niisugune puupulk oli  ja siin on peal näha Nagu oleks ära kraabitud niisugused küüneelled  ja ega muidu ei teakski, mis on, mõtleks,  et mis, et mis, mis kriipsud need siin peal on,  et kes siin, kes siin sellega müranud on,  aga, aga kuna see kevadel juhtus ja siis on teada,  et seal oli karupojad olid mänginud ja karupojad olid müranud,  siis sellega, et siin on nii hambajäljed kui  ka need, need küüneelled peal. Aga ma tahtsin näidata teile ka mõningaid kogutud väljaheiteid,  et, et meie, meie, need taimetoitlased loomad nagu nagu  sõralistest Põder ja metskits näiteks jätavad niisugused väga tugevad  ja kuivad pabulad ja, ja jäneselistest siis jänesed. Niisugused tugevad kuivad pabulad, mis säilivad küllalt kaua  säilitavad oma kuju ja säilivad kaua ka seal metsas,  maapinnal ja nende järgi saab päris ilusti öelda,  mis loomaga tegemist on. Näiteks on mul siin. Kaasas kaasa kogutud siis metskitsepabulad,  et nemad on ligised, pisikesed nagu väiksed šokolaadikommid  ja ja kui niisugused metsas näed, siis tead,  et ahaa, kui metskits ennast näinud ei ole,  teatud koha peal, siis näed neid niisuguseid pabulei,  ütle, et siin on metskits olnud. Mul on veel paar kilekoti siin kaasas väljaheidetega,  et vaadake, lapsed seda ja arvake, et kes  siis see olla võis, et eelmine oli metskits. Et kelle hunnik see olla võib. Mis te arvate, kelle väljaheide see oli,  kelle pabulad need olid? Me oleme rääkinud nüüd tegevusjälgedest ehk  siis nendest märkidest ja sellest kõigest,  mida loomad metsa oma tegevusega maha jätavad. Aga mis see jälg on? Noh, jälg on nüüd, jälg on see, mille loom jätab metsa  pinnas üle oma noh, ka tegelikult oma tegevusega liikumisega Ma arvan, et me võiksime ka mõned jäljed selgeks õppida,  jälgite tegemisel on meil abiks raamat, mis on,  ei ole looduses nähtav. Ja loomulikult ka meie saate külaline. Peep. Sa ise ütlesid, et sa tahaksid ka ühe jälje teha  ja karu jälje. Kuidas sa seda teed? Nojah, selles mõttes, et karu jalg on nagu kõige lihtsam teha,  et karu on niisugune niisugune talul kõndija,  loom ja tema tema jälg on küllalt sarnane inimese jäljega,  nii nii tagumine jälg on, on sarnane inimese jalajäljega kui  ka esimene. Esimese päkajälg on sarnane siis inimese käejäljega,  nii et ma teeksin ja seda, seda on kõige kiirem,  kiirem ja lihtsam teha. Et karukäpp on enam-vähem niimoodi, et ta saab sellesama oma  käe siia peale panna, suruda niimoodi kõvemini. Ja umbes niisuguse karu jälg ongi, kui metsas teda näha. Natukene võib siin korrigeerida veel. Karul on viis varvast, viis varvast näha. Ja muidugi karul on ka küllalt pikad küüned oluliselt  pikemad kui inimesel. Seetõttu võib siis veel siia niisugused küünejäljed veel  juurde teha vajutada niimoodi. Et umbes niisuguse karujälg metsas näeb? Käes on aeg meie tund kokku võtta, Peep,  ma palun siis sind kommenteerida neid jälgi,  mida lapsed, savisaared. Ja tead, mul tuli veel üks hea mõte. Jõulude ajal võiks ju samamoodi teha piparkooke,  teha jälje piparkooke erinevate loomade jälgedega. Igal juhul igal juhul see mõte on väga hea. Nii poisid valisid kõik jälge tegemiseks Ilvese. Ilvese jah ja. Ja ilvese jäljed on enam-vähem välja tulnud ilusasti,  et eks need ilvese jäljed looduses ka umbes niimoodi jäävad,  et alati see pinnas ei ole väga hea ja ja libiseb teinekord  ja niimoodi ja niimoodi ja aga, aga mis nüüd,  ilvese jälje puhul nagu eriline on vast see,  et tavaliselt ta ilvese küünejälgi näha,  et kuna ilvesel on tegelikult väga tugevad,  tead, teravad küüned ja ta ronib puu otsa  ja nii edasi. Aga, aga kui ta tavaliselt astub niimoodi,  siis ta ta ei aja oma küüsi välja täpselt nagu kaski. Jaan tegi hundi, et hundi jälg on nüüd hästi sarnane  niisuguse suure koera jäljega ja et ega seal väga palju nagu  erinevust ei olegi, eriti kui niisuguse kehva pinnase peal  see hundi või koera jälg on, et on sageli väga raske ütelda,  et selle ühe jälje järgi ei saagi ütelda,  kas on tegemist hundi või koeraga. Ainika ja Jaanika on mõlemad teinud karu jälje  ja karu esi käpa jälje. Tagakäpa just vastupidi jah, taru karu taga käpa,  et karu esiesikäpa ja nagu mina siin tegin,  et ta on niisugune tal see pekajälg on niisugune lühike,  lühike, lühike, et ta lühem kui laiem, aga,  aga karu tagakäpajälg on jah, niisugune piklik,  peaaegu nagu inimese inimese jala jälg. No mitte päris nii pikk ja peenike, natukene jämedam. Ja lõpetuseks tahan ma nagu ikka laste käest teada,  mida nemad täna uut õppisid ja uut teada said. Sain teada, kuidas teadlased saavad teada,  kui palju mingist liigist loomi on. Mina sain teada, et ulukid on enamjaolt suured linnud  ja loomad. Mina sain teada, et kui loomad kõnnivad,  et kuhu siis kõige paremini jäljed jäävad. Mina sain teada, kuidas teha ise metsloomade jälgi. Mina õppisin, kuidas metsloomi nende teguviiside järgi ära  tunda metsas. Täna oleme kohe hulga asju õppinud, aga nüüd läheme tagasi  teise rühma juurde ja joonistame üles tänase päeva. Õppepäeva nüüd kokku joonistamisega ja selle juures on meile  toeks astelpaju toormahl ja õun ja kommid  ja pähklid ja kõik muud head asjad. Kohtume teiega uuesti nädala pärast. Meie siin hakkame joonistama
