Tere, mina olen Maarja Jakobson. Täna oleme Kihnus vaatamas, kuidas maailmapärand siinsamas  sünnib ja elab. Tulge meiega. Tere, Maarja, mis on esimene asi, mis sul meelde tuleb  seoses Kihnuga? Triibu seelik ja naised külgkorviga mootorratastel. No mõnes mõttes täielik klišee, eks ole. Nii see esmapilgul paistab, aga tegelikult on Kihnu rahvas  mõnusalt osanud ühendada meie maarahva põliskultuuri  ja tänapäeva. Ja ka Kihnu koolis ja lasteaias saab kuulda Kihnu keelt  ja õppida põnevaid kõnetamisi, loetamisi  ja ja mänge. Kas sa teadsid, et Kihnu lapsed oskavad isegi päikesega  kõnelda ja päike oskab Kihnu keelt? Ei, seda ma küll ei teadnud, aga ma arvan,  et meil on viimane aeg päikesega kõnelemine selgeks saada,  sest et täna on meil ju sarja õppejõu viimane saade  ja see toimub Kihnu lasteaias. Tere, lapsed. Alustame tutvumismänguga. Ja selleks mänguks täna meri lainetab. Üks lastest on kapten ja tema paneb kõikidele teistele  mängijatele nimed. Nimedeks on kõik need asjad, mis on laevas olemas,  näiteks ankur, lipp, mast, puri, kompass  ja kõik teised asjad. Ja seejärel hakkab kapten käima ringist väljaspool  ja räägib juttu laevaga merele minekust. Ja jutu sees nimetab ta kõiki neid asju,  mis nimed ta lastele oli andnud, mast ja kompass  ja nii edasi. Igaüks, kes kuuleb oma nime, hakkab kapteni järel käima. Ja kui kõik on püsti tõusnud, siis hüüab kapten,  mingi hetk, meri lainetab. Kui kapten seda hüüdnud, siis püüavad kõik lapsed jäljendada mereliikumist. Aga mingil hetkel nüüd hüüab kapten meri vaga. Ja nüüd peavad kõik nii kiiresti maha istuma,  kui nad vähegi jõuavad. Aga kuna üks istumisalus on vähem, siis jääb üks laps püsti  ja tema ongi järgmine. Kapten. Kas see on selge? Siis hakkame mängima, aga enne palume, et kasvataja Eda  aitab meil liisuga välja valida kapteni. Üks kirju kukus kiriku torni otsas. Värvi olid selle kuke saba. Sule seda ütled sina, vana Tati nina. Matjas. Sina oled lipp. Sina oled. Sina oled rooliratas. Sina oled kompass. Sina oled. Kell. Sina oled. Pinokel. Merilaine eta. Nüüd on meresõidusõnad selged, seda mängu saab veel palju  edasi mängida, siis läheb aina paremaks. Aga nüüd õpime järgmisi asju, lähme oma tänastesse õuetundides. Mina lähen koos õpetaja Eda Tapi ja ühe rühma lastega vaatama,  kuidas võrgulina parandatakse. Ja mina lähen Kihnu kooli direktori Lea jõgisuuga vaatama  kuidas Kihnu keeles numbreid ja, ja sõrmenimesid,  õpitakse ja, ja äkki saab veel tantsida ka. Õpetaja Eda tapp, mida me täna õuetunnis õpime. Me õpime käsitööd ja kodulugu, me õpime võrgulina  parandamist ja nagu kihnu keeles öeldakse nutilina  parandamist ja kuidas me seda siis teeme? Kihnu pisikene, meil on siin kõik käe-jala juures  ning Kihnu Kihnu käib võtmine Kihnu keeles. Me oleme täna siia omale üle kutsunud Kalju Elvi,  kes näitab lastele, kuidas seda mutilena parandat. Kala on teinud mutilina sisse augu ja kala poeb välja siit mutist. Võtame kätte neid, paneme selle mutiaugu kinni. See käib siis nõela ja niidiga, aga see on üks omapärane nõel. Mul on, oi seda nimetatakse uiks. Kihnus on, ei ole võrkvõrku, püütakse räimega,  on, see on mutiparanda või see ahvenat püütakse mutiga. Kuidas see siis täpsemalt käib? Siit auk, auk on siin. Võtame selle otsa ära, mis siin on katki läinud. Ja siis pane kinnitame selle niidi otsa siia külge. Ja siis paneme siia sõrmed peale. Mitu-mitu sõlme igatpidi peale siit ja siis paneme siia  teise selle otsa külge kus ta siit silma külge Ja siis jälle paneme siia sõlmed peale. Võrgu parandamine on vist alati olnud naiste töö. Ta on naiste töö ja on ka meeste töö. Isa õpetas mind muti parandama. Enne oli palju mutte, käisid meres ja üksinda,  isa ei jõudnud parandada ja siis. Me abistasime emaga siin, muti küljes on sellised. Need on muti käbad. Kihnus kutsutakse neid käbad, Muti Käbad  ja Muti Käbal on peale peremehe nimi. Näiteks siin on saare SA Saare, Arvo ja mäe talu  ja siis igaüks tunneb oma muti ära meres  selle märgi järgi. Aga miks see käbasid vaja on? Käe on selleks vaja, et mutt ei läheks vee alla,  all on rõngas ja see rõngas läheb vee alla,  see on raske. Ja siis see käba tõstab selle muti niimoodi üles  ja siis jääb vette niimoodi ilusti laiale. Ja siis kala tuleb ja poeb siia sisse. Kas see silm, et kas see on tähtis ka, kui suur see silm on  erinevate kalade jaoks ja silm silm on väga tähtis. Kui me viime niisuguse õige väikse silmaga Muti ahvenale,  siis püüame kinni need alamõõdulised kalad. Aga me peame viima paraja silmaga, et saame ikka õige kalapüüda. Et ei kahjustaks kalavaru Nagu ma aru saan, oli see üks vanemat tüüpi mutt  ehk võrk kirjakeeles, aga siin on üks uuem võrk ka,  et mis, mis mis, mis erinevus neil on. Nende erinevus on nüüd see, et, et nende käbede asemel on  siis ujus elus, mis on peale pandud muti peale  ning all on siis tinas elus, mis on raske  ning mis tõmbab muti põhja kas neid uuemaid  või kaasaegseid võrke, kas neid ka niimoodi parandatakse,  nii nagu? Ikka täpselt samasugune ning parandamine käib ühtemoodi. Ainult et neid on kergem tarida. Et need rõngad, mis on sellel vanemal mutil all,  need tikkuvad segamini minema seal, et, et  selle tinaselusega on selles mõttes kergem. Kergem, muti tarida pärast nii korda soeda. Me oleme nüüd ahvenapüügi mutist rääkinud üks vanemat tüüpi  mutt ja üks uuemat tüüpi mutt, aga meil on siinsamas kõrval  ka üks mõrd, üks angerjapüügimõrd, et lähme vaatame seda lähemalt,  kuidas see siis töötab? See on nüüd sedasi, et see on kahe topiga mõrd,  et mõlemas pool otsas on mõratopnik, siin vahel on mõrraaid. Kustkaudu siis angerjas hakkab tulema ning  siis see aid, siis juhatab ta siia mõrra topi sisse  ning see top läheb otsast järjest kitsamaks. Kala läheb siit ning kui ta on siia jõudnud,  siis ta siit välja enam ei soa ning siis jääbki  ning välja võetakse ta siis sedasi, et, et meres tõstetakse  see ots üles ning see ots tehakse lahti. Siit ning siitsamast otsast, siis võetakse see kala välla. Kas poisid, te olete käinud isaga merele angerjaid püüdmas? Kas angerjapüügi puhul on ka oluline, mis kell merele  minnakse või võib seda terve päev teha? See, sellel ei ole kindlat kellaaega, see,  kuidas aega on. Aga aasta ajad, et kas angerjat on kõige rohkem kevadel  või suvel või sügisel. Noh, sui alguses viiakse mõrvad sisse ning  siis sui lõ, kus sügise alguses siis võetakse välja mõrrad. Et sui on tikaks see püügiaeg. Me oleme nüüd rääkinud ahvenavõrkude ehk Kihnu keeli muttide  parandamisest ja natuke angerja püügist ja ma arvan,  et nüüd lähme teiste laste juurde tagasi. Täna on meie saatekülaliseks Kihnu kooli direktor Lea Jõgisuu,  tere. Tere, Mikk, tere, lapsed. Tere, tere. Te olete kõik nüüd sügisel, kooliminejad,  lapsed, aga Tartu poku lasteaialapsed ütlesid,  kui nende käest küsisin, et et kuidas te koolis hakkama saate,  kui te enam õues ei saa, nii palju olla ja poku  lasteaialapsed ütlesid, et eks me püüame kuidagi ära kannatada. Kuidas Kihnus on, et kas Kihnu lapsed kooli ajal saavad õues  olla või äkki teil on mõne saate olla? Ja. Kehalise ta on õues ja vahel on toas ja siis jälle sama. Eks tegelikult saab ju kõiki aineid õues õppida,  aga kui hommikul on jumalas pilves ja vihma valab,  kas on Kihnumaal mingisugune oma kunst? Teil on ju karjalapsed vanasti kogu aeg õues õppinud. No karjalapsed olid ennem terve päeva välles  ning nende epise aeg oligi terve seal la õues  või metsas, kus nad loomi karjatasid, aga karjaminemine oli  ummiku ikka ette vara ning siis oli ikka hirm,  et ät hakkab sadama, kas ikka päe on välles terve päeva  ning selle jaoks meitel on siis üks salm õpitud? Kuidas siis omale ilusat jõlma paluda? Päeva välja jah? Ja vahel ju karjalapsed mängisid na paelu õues,  et loomad kadusid päris käest ää. Mis asi siis aitas? Kes see liisbet on siis ja Liisbet on? Kihnu keeles lepatriinu ning siis, kui lepatriinu lendis  sõrme peale ning siis jah, jah, just kõik koos,  ütleme. Ja sinnapuu, kus Liisbet lendis sealtpoolt oli õige,  siis lehmi ning lambuotsi. Aga meie oleme, hüppa. Kuidas vanasti sõrmesid nimetas, nimetati Kaisa,  kas sa saad meid teile lugeda korra, mis,  mis nende sõrmede nimed olid? Jah, vot sedasi oligi ennem ning nüüd meie juba mõistame  moast madalast neid nimesid, nii need jäävad metal meele,  meie saame jälle oma lastele, need edego,  jutusta. Aga siis me mõistame veel, kuidas nädalipäevi kihnu  keeles nimetatakse, Mati, tule, räägi need õde. Esimene päev on esmaspäev. Teeme päev, on sip. Kolmas päev on kesknädal Neljas pä Neljapäev. Viies. No nädalapäevad on seoksed ikka kesknädal on hoopis teine sõna. Põlevkivi kolmapäev. Siis me mõistame veel. Varbu mõistate lugeda või? No loeme korra otse järjest, jah. Ssi. Täitsa tublid olete küll. Et. Igasugused ametinimetused on teil nüüd teada küll sõrmedel  ja varvastel ja nädalapäevad ja numbrid ka selged. Aga mis on üks Kihnu täismehe amet? Mida kõige rohkem mehed teevad? Merel on nad kalamehed siis või? Kas te kalamehe tantsu ka oskate või? Aga vaatame, kuidas see kalamehe tants käib,  siis. No poisid, kutska tüdrukut tantsma siis. Võtame siis tänase õppimise kokku. Kui, et mis asjadest me täna rääkisime kes tahab öelda? Keitlinis. Me, mis me õpisime täna, mis me teada saime? Varba nimesi öpsime. Numbris nädalapäevi. Õpsime. Mis me veel teada saime, Kaisa? Just. Vahva päikesesalm oli veel. Nüüd saime teada, kuidas karjalapsed vanasti jõlma vaatasin,  kuidas nad hüpsid karjas. Meie õuesõppe saatesarja viimane saade ongi jõudmas oma lõpuni. Aastas on kaks aega, kus kohal õuest puu tuleb inimeste  juurde tuppa. Need on jaanipäev, kui kask pääseb tuppa tuppa  ja jõuluaeg, kui kuusk pääseb tuppa ja mõlemal ajal on  ka tule tegemine oluline. Tänase õuetunni ja kogu meie sarja võtamegi kokku natuke  teistmoodi kui tavaliselt. Tänane kokkuvõte ei ole mitte nii, et meie küsime laste  käest ja nemad vastavad, mida nad täna õppisid  või mis neile meeldis ja ja meelde jäi vaid,  et lapsed saavad kaamera ja saavad ise mängida teletegemist  ja saavad siis üksteise käest vastastikku küsida,  et mis neile meeldis, mis neile meelde jäi. Ja muidugi me teeme üles, nii, nagu Kihnus on kombeks olnud  männikäbidest tule ja selle tule kõrval maitseme astelpaju,  toormahla ja õuna ja kõike muud, mis siis meie õuesõppe  järel aitab keha kinnitada. Ilusat õues õppimise aega teile kõigile. Ja aitäh vaatamast.
