Tere õhtust, kell sai kaheksa. Raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Pärnus pole seekord vesi pahandusetegija, pigem tuul. Kuigi vesi on viimastel tundidel tõusnud ja eeldatavasti tõuseb telk. Maksuamet tühistas osa suhkrutrahvide sissenõudmiseks kehtestatud haldusakte, sest riigikohus tunnistas need kehtetuks. Nende haldusaktide põhjal tasutud trahvid makstakse ettevõtetele tagasi, kuid seaduseparanduste abil loodetakse trahvid lõpuks ikkagi sisse nõuda. Eesti kaitse väes toimub põhjalik palgareform, enamik lisatasusid kaotatakse, selle eest tõstetakse väelaste põhi palkab ajateenijatele ka hakatakse maksma toetust keskmiselt 3000 krooni kuus. Puuetega inimeste suurim probleem Eestis on madal tööhõive ja sellega seoses ka väike sissetulek. Riigi ja omavalitsuste ülesanne on abivajajaid võimalustest paremini teavitada ja ilmast. Sajab Eestis hooti vihma, kohati ka lörtsi. Puhub tugev loode- ja läänetuul ja sooja on kaks kuni kuus kraadi. Kõige suuremat veetõusu lubas meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo kõuts Pärnus ja nii see ka on, kuid kriitilise piirini vesi ei tõuse. Toomas šalda teatab sedasama, et vesi pole seekord pahandusetegija, pigem tuul. Ennustuste kohaselt pidi vesi Pärnu lahes kella kuueks tõusma 130 140 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli, kuid kella kuue paiku oli see 114 ja pool 816 sentimeetrit üle keskmise. Kuigi suurt lootust ei ole ja tõenäoliselt ka ei tule, võib veetase Pärnu lahes siiski veel tõusta ja tormab siin ka ilma üle ujutuseta. Lääne-Eesti päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juht Priit Laos. Hetkeseis on suhteliselt muutumatu, et vesi on mõningal määral tõusnud ja üks koht, kus seda näha, on Pärnu rannas, kus vesi on seeneni jõudnud, aga seal suhteliselt tavaline. Küll on aga tormituuled pahandust teinud küll on meil olukord mõnevõrra kergem kui põhja pool kokku siin meie regioonis on 15 väljakutset tormi murdudele, Pärnumaa Maal on seitse väljakutsetele, kõik jäävad maakonda nii Pärnu linnas hetkel peale sellise prahi ja puuokste muud nagu ei ole kriisikomisjon endiselt monitoorib olukorda ja vaatab, kuidas tormi arengud toimuvad, aga prognooside kohta nii palju, et kindlasti torme ja ka seda tõusuvett jagub ilmselt hommikuni, võib-olla isegi pisut jõuame prognooside järgi mõnevõrra. Vesi võib veel tõusta helist tõusu, nagu on ennustatud hetkel veel olen, sündmus on alles käima. Sünoptik maile Meius lubab, et tuul läheb tugevamaks. Viimase kahe-kolme tunni jooksul on sisemaal puhangud tõusnud juba 20 meetrini sekundis, seda siis Lõuna-Eestis ja saartel on välja löönud ka selline number on nagu nagu 29 meetrit sekundis ta läheb järk-järgult tugevamaks. Veel tugevam tuul jääb just Eesti saartele ja varahommikul või siis vastuhommikul. Ta puudutab ka juba ka mandri lääneserva seda siis juba lääne ja loodetuulega, kui tugevamad puhangud võivad ulatuda 30 32 meetrini sekundis. Aga, ja kuigi palju alla ei jää ka siis mandri ülejäänud osa kus puhangud tõusevad, nii 25 kuni 28 meetrini sekundis. Võib-olla hommik on meil Eesti idapoolsetes osades natukene vaiksem, aga siis päeva peale, kui ka seal rohkem läände loodesse pöörab, et siis kindlasti läheneb ka juba sinna 30 lähedale. Ja sellega peab arvestama siis ka homse päeva jooksul. Jah, vähemalt esimene pool päevast Eesti kaitseväes on ees põhjalik palgareform, täpsemalt Hendrik Kiisleri vahendusel. Kaitseministeeriumis ettevalmistatud palgareformi esimene eesmärk on muuta palkade kujunemine läbipaistvaks, näiteks praegu makstakse ohvitseridele eraldi korteri toetust eraldatakse toiduraha ning palga enda kujunemine on keeruline. Alates esimesest jaanuarist peab põhipalk moodustama ohvitseridel 80 protsenti sissetulekust. Reformiga kaasneb ka keskmiselt 15 protsendiline palgatõus, kusjuures kõige enam kasvavad allohvitseride palgad, sest need on praegu kõige vähem konkurentsivõimelised. Avalikkuse jaoks on aga kõige olulisem muudatus see, et ajateenijatele makstav toetus kasvab tervelt 12 korda. Kui praegu saab ajateenija toetust ligi 180 krooni kuus, siis järgmisest aastast on see ligi 3000 krooni kuus. Kaitseminister Jürgen Ligi. Elame ainult mundris all hoiame kõhuga arvelt kokku, selleks et saaks ehitada näiliselt nagu suurt kaitseväega. See hoiak on täiesti olemas olnud kaitsesüsteemis, kuid ei saa niimoodi lähtuda, et ikka peab leidma raha nii palkadeks kui ka kasarmud, eks, kui ka varustuseks. Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise alane asekantsler kaptenmajor Lauri Trumm ütles, et aastas vaidlustatakse 2500-st sõjaväekutsest umbes pool 1000. Enamasti ollakse sunnitud need ka rahuldama, sest paljude kutsealuste majanduslik olukord variseb lihtsalt kokku. Kuulge, noored inimesed on võtnud võib-olla liiga optimistlikult, hinnanud oma rahalisi võimalusi ja ära nende sellise piirini täis et teenistusse tulek tekitaks nende elukaaslasele olulise elukvaliteedi langusele. Kaitseministeerium, kaitseressursside amet ei saab premeerida ülioptimistlikku laenama, vabastada inimese teenistuses, aga mida me saame teha, määrata kõikidele ajateenijatele võrdne toetus ja niisugune sissetulek? Miinimum peaks tagama selle, et mõistliku suurusega eluaseme laenu puhul näiteks on võimalik taadelda pangast pangamaksete edasilükkamist. Need summad peaksid katma näiteks intresside tagasimaksed. Maksuamet on sunnitud esialgu suhkrutrahvid ettevõtetele tagasi maksma veel kord, Indrek Kiisler. Riigikohus rahuldas viiendal oktoobril Haadleri toidulisandit aktsiaseltsi kassatsioonikaebuse, kuna leidis, et ettevõtjate üleliigse laovaru arvestamiseks ei ole Eestis kasutatud sobivat ja paindlikku metoodikat, mis saab nüüd edasi. Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Riho Roopõld. Riigikohus on viidanud oma otsuses ka sellele, mille, millega ettevõtjad tegelikult, kelle osas haldusaktid tühistatakse, peavad arvestama, et juhul kui seadusandja või täiendab seda hetkel olemasolevaid norme võidakse neile esitada uued laovarunõuded. Palju on üldse neid üleliigse laovaru eest trahve kukku määratud kusagil 300 miljoni eest ülespoole summa. Samas tunnistas põllumajandusministeeriumi asekantsler Andrus oob kaup, et seaduste ümbertegemine ei ole nii lihtne, nagu esialgu paistab. Ma küll ütlen nüüd oma isikliku arvamuse, aga minu arvamuse kohaselt ei ole väga selge, et missuguseid asjaolusid tahaks, et oleks pidanud põllumajandusministeerium ja maksuamet, kui nad haldusakte tegid. Et missugust asjaoludest. Me oleksime pidanud juhinduma. Igal juhul need ettevõtjad, kes on nende asjadega seotud, et ega neil ei ole lootust pääseda trahvide maksmisest. Noh, vähemalt see seisukoht, mida valitsuskabinetis peaminister väljendas, siis, siis minu arust peaks küll olukorda niimoodi käsitlema, kuidas tegelikult välja tuleb, see on raske ütelda, sest kõik sõltub jälle uutest ta vaidluste alustest ja, ja sellest, kas siis uus otsus vaidlustatakse või mitte. Igatahes peaminister Andrus Ansip oli trahvide kättesaamise osas ülemöödunud nädala valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil optimistlik. Riigikohus leiab, et need nõuded muudetud seaduse alusel on ka tagasiulatuvalt kohaldatavad. Need, kes on soetanud endale üleliigseid laovarusid spekulatiivsete eesmärkidel ei pruugi rahulikult magada. Trahvid tuleb ära maksta. Sotsiaalministeeriumi tellimusel on valminud uuring puuetega inimeste olukorrast Eestis, vahendab Tõnu Karjatse. Puudega inimesi on Eestis ligi 8,4 protsenti rahvastikust. Suurimaks mureks on Eestis madalat sissetulekut ligi kolmandik puuetega inimestest leiab, et neile majanduslikult raske hakkama saada. Samas on tööga hõivatud vaid 17 protsenti, nendest peamiseks takistuseks on siinjuures eelarvamused, räägib sotsiaalministeeriumi analüütik Märt Masso. Ükskord oli siis see enam ei aianas töölas osalejana ja teisest küljest ma ei näe ka seda, et neid tööellu oodatakse puuetega inimesi kui töötururiskirühm. Vaatasin nagu sellise korraldusega nagu tööd, mida tööturu suhtes nagu vähe pakutakse, ehk siis nagu siputada tulema organisatsiooni tööandja nägema seda, et on inimesed, kes tahavad nagu tööelus osaleda ja looma nagu leidnud sobiva diakorraldusega. Riigi ja omavalitsuste ülesanne on abivajajaid nende võimalustest paremini teavitada. See ülesanne on välja toodud ka sotsiaaltoetuste ideekavandis, mis on juba saanud valitsuskabineti heakskiidu. Selle rakendamine nõuab kindlasti lisakulutusi, ütles sotsiaalminister Jaak Aab. Aab rõhutab, et tööturul olukord on praegu hea ja see on loonud lisavõimalusi ka puuetega inimestele töö leidmiseks. Tööandjad on suhteliselt alkid võtma tööle puudega inimesi, kui tööturusituatsioon oli selline, et oli tööpuudus, siis muidugi tööandja võtab tavalise inimese mittepuudega inimese tööle täistööajaks ja nii edasi. Tööandja sellest tööjõupuuduse situatsioonis, mis meil on siiski väga selgelt välja joonistunud, on paindlikud kindlasti ja siin tuleb lihtsalt meil toetada. Sotsiaalministri sõnutsi vajavad täiendavat rahastamist ka rehabilitatsiooniteenused, millele juurdepääs ja TASE valmistavad praegu muret neljale viiendikul vastanutest. Puuetega lapsed on kindlasti üks prioriteete, võimaldada seda teenust rehabiliteerimist just laste ära, sest kui me pakume neile võimalikult suurt tuge, siis ei teki neid probleeme, mis siin välja toodi üks kõige suuremat probleemi haridustase puuetega inimestele, mis panebki nende edasiseks eluks juba pitseri pea lastele rehabilitatsiooniteenust me tõstame siin kolm-neli korda praktiliselt seda summat järgmiseks aastaks kokku siis rehabilitatsiooniteenuse summad Rivieras kasvavad kaks korda. Aga samas omavalitsus on see, kes peab aitama, ega see ole ainus teenus. Ja ilmateade. Eeloleval ööl sajab Eestis mitmel pool vihma, kohati võib tulla ka lörtsi. Lääne ja loodetuul 14 kuni 20, puhanguti 22 kuni 27 meetrit sekundis, rannikul kuni 32 meetrit sekundis ja sooja on öösel neli kuni kaheksa kraadi. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm, hooti sajab vihma, kohati ka lörtsi. Puhub loode ja läänetuul 12 kuni 18, puhanguti 20 kuni 25 meetrit sekundis, rannikul kuni 28 meetrit sekundis. Pärastlõunal hakkab tuul nõrgenema ja sooja on homme kaks kuni kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja stuudios Riina Eentalu kuulmiseni.
