Tere õhtust. Just neil minuteil anti avavile Euroopa meistrivõistluste  valikmängule ALe Coq Arena, kus on vastamisi Eesti  ja fääri saared. Ja kuna kõik jalgpallihuvilised on niikuinii koha peale läinud,  seda mängu vaatama, siis meie siin suveniiri saates  jalgpalli teemadel täna pikemalt ei peatu. Aga meie läheme hoopiski vee alla. Ja siis peame nõu, mida hakata peale kurjade herilastega. Aga kõigepealt ajame hoopiski juttu kamari skulptoritega. Oleme tulnud täna Kamari seltsimajas kokku tegema  puuskultuuri õpituba. Varem oleme kamaris korraldanud põhiliselt naistele  kursuseid kuid mehed tegid märkused, et kogu aeg  korraldatakse naistele ja naistele. Osavõtjaid on kamarist ja tänase päeva jooksul  ja homse päeva jooksul valmivad väga eriilmelised täied. Et siit, kui natuke on aru saada, et siis tuleb siit välja kobras. Et. Lõikaja tõi ühe foto, mille järgi ta soovis saada seda,  et see on üsna keeruline vorm, et see kobras on nagu Pea on kõrvale kallutatud ja jalad jooksevad otse,  et, et see on nagu esimese esimese kuju jaoks on ta  üsna-üsna kõva pähkel. 52 aastat jahimees. Vanas eas sai hakatud veel. Maali õppima. Abikaasaga mõlemad. Kevadel lõpetasime kolmanda kursuse, kaks aastat veel käia  maali õppimas. Igat asja peab proovima ikka. Portselani plaani sai kunstikoolis proovitud veel ja. Üht-teist. Täna on päris head õpilased. Tundub nii, et, et enamus siin on varem saagi käsitlenud. Et see annab kindlasti kõvasti juurde. Et kuju lõikamine on muidugi teine asi, aga,  aga kindlasti on juba Veerand oskust on juba varasemast kogetud. 60. aastal Rakvere metsamajandis õppisid vene ruspad. Mul on niisugune abstraktne kurg kodus olemas  ja see sobib sinna väga hästi. See mõte oli kohe. Mart ees joonistab, meesterahvas teeb, sest naisterahvas ei  jõuagi selles aega midagi teha ja nii ta lähebki. Kui ta kamandatakse, nii tuleb teha. Et see vorm on nagu üsna täpselt välja tulnud,  et selline natukene naiivne on, et mõnusa vormiga,  et tuleb välja küll. Kui esimest korda saak kätte võtta ja lõigata. Muidugi tuleb järjepidevalt juures käia ja jälgida,  mis toimub, paku kallal. Aga üldkokkuvõttes tuleb hästi välja, tuleb see üldine  tehnika selgeks teha ja paika panna, et siis inimene saab,  omandab kiiresti selle oskuse ja. Ja ja põhimõtteliselt on tulemus märgata. Kas tiku kellegil? Kuna täna on ilm nii palav ja puutöö On raske, raske töö, siis kütame meestele  ka sauna. Et kui Tööga valmis jõuavad, on saun valmis. Meie ise nimetame seda liikuvaks spaaks. Seda on võimalik transportida erinevatesse kohtadesse  ja n võimalus saunas käia ja samuti külmal ajal kütta tünn  soojaks mõnuleda soojas vees. Me täna seda kütte ei pane. Et on hea, jahuta. Võta. Et viht teile siia ja pärast läheb, kulub käterätik  ka ära. Viskate täiesti. Meil on täiesti meil olemas. Mehed ja saed väsivad ära, et lähme koju. Mõned tunnid sai täna lõigatud, et aitab küll,  kuum ilm ja sae võivad kokku joosta, et vaatame,  mis homme homne päev toob. 35 kraadisest kuumast 15 kraadises se vette. See suvi on tõepoolest olnud erakordselt ilus,  väga kuum, kohati ehk liigagi kuum ja siis sai üks torm siin nädalavahetusel,  aga rohkem nagu polekski põhjust kurta. Kui nüüd meenutada suve algust, siis me mäletame,  palju sääski ja ta nüüd justkui on vähemaks jäänud,  aga nüüd inimesed kurdavad, et herilasi on na palju  ja vaablasi ja kurjad on teised ka. Tere tulemast stuudiosse, professor Urmas Tartes. Räägime kurjadest, herilastest, kas neid on sel aastal  kuidagi rohkem ja on nad kuidagi kurjemad  või on see jälle selline iga hilissuvine jutt,  et neid on palju ja nad on kurjad? See ongi iga hilissuvine jutt ja ma arvan,  ta jääbki igaks aastal igal aastal me niimoodi hilissuviseks jutuks,  sest just nimelt august ja september on see aeg,  kui helilaste pesades on tõesti töölisi kõige rohkem. Tõesti ikkagi rohkem silma paistavad. Kuid kui võrrelda nagu aastate lõikes, siis tänavune aasta  on selline keskmine või pigem isegi tagasihoidlik helilase aasta. Räägitakse, et Eestis sureb herilase või vaablase hammustuse  tõttu rohkem inimesi, näiteks kui rästiku hammustuse tõttu. Keegi kusagil on niisugust statistikat teinud,  nii, aga see selleks, miks herilane üleüldse nõelab,  mis tal inimese juurde üldse asja nii palju on,  et teda suskama tuleb? Ega nüüd helilasel otseselt inimese juurde asja ei olegi,  ikka juhtub niipidi, et inimene teeb endale mingi asja  helilase juurde ja siis, kui me läheme mingist sellisest  helilase kaitsepiirist üle eelkõige pesa juures,  siis võib küll juhtuda, et helilane hakkab oma pesa kaitsma. Või siis teisalt, kui me kogemata teeme liiga mõnele helilasele,  kes on meie juurde tulnud või siis kusagil õie peal on  ja me läheme sealt mööda ja teda näiteks käega kogema ta  lööme siis võib ka juhtuda, et eriline hakkab ennast kaitsma. Enamusel juhtudel on küll kuidagi niimoodi,  et ma olen täitsa omal territooriumil oma köögis  või kohviku laua taga ja tema tuleb minu juurde. Ja aga, ega siis ei juhtu ka tavaliselt mitte midagi halba ju. Siis juhtub see. Ja, ja vaat see ongi täpselt see asi, mida ei tohi juhtuda. Sest kui me hakkame vehkima, siis me lööme helilasele  kindlasti mingi hetk pihta ja siis hakkab tema juba  iseennast kaitsma. Mis otsaga see erilane nõelab tagumise otsaga,  kui ta ükskord on ära nõelanud, kas ta saab teist korda veel nõelata? Selline võib nõelata mitu korda järjest ka,  aga muidugi siis mürgikogus, mida ta iga pistega  siis manustab. Mis hetkel see ohtlikuks muutub inimesele valus on see  esimene kord juba niikuinii, aga no kaks sutsu on ohtlikum  ikka kui üks suts, eks. Nojah, muidugi, see ohtlikkus on inimese suhtes loomulikult kahetine,  et need inimesed, kes on allergilised Need,  muidugi ei tohi üldse helilasega või ka mesilasega kokku saada,  kuigi need allergiad on erinevad. Aga siis, kui näiteks pesa juurde sattuda,  mingi õnnetu juhuse läbi ja siis, kui tuleb ikka terve  valvurite armee ja võib-olla ka natuke töölisi pesa kaitsma,  siis, kui ikka kümmekond sutsakat on, see võib olla  ka nii-öelda tavalisele inimesele ikkagi üsna ohtlik. Kuidasmoodi peab siis käituma, kui see eriline tuleb,  te ütlete, et tuleb hästi rahulikuks jääda ja,  ja oodata, kuni ta lahkub? No kaua te kannatate, võib-olla teie kannatate,  et ta seal niimoodi tiirleb ja maandub ja  siis maandub teise käe peale ja. Ega ta ju nii väga käe peale ei maandu. Üsna vähe, siin võib tekkida selline moment,  et paljudel inimestel tänapäeval on ju komme enda lõhna nagu  tugevdada või ilusamaks teha. Ja siin on leitud väga palju selliseid seoseid,  et on üks selline feromoon, mida helilased hädaohu korral  eritavad ja see on siis alarmi feromoon. Ja võib juhtuda, et selline aine, mis siis helilastele töötab,  kui selline hädahormoon hädaveramoon, siis on  ka pandud mingi lõhnaaine koostisse. Kui selliselt lõhnastatuna minna looduse  ja eriti veel, kui satud nii-öelda helilasepesast mõõdukasse kaugusesse,  siis võib juhtuda küll ka see, et tõesti see aine inimene  ise on selleks helilase ründe vallandajaks aga muud muus olukorras,  kui me oleme lihtsalt tõesti rahulikult käime ja,  ja ei tee erilasel ise liiga siis eriala inimest,  mitte kunagi ei tule ründama ainult siis,  kui me tõesti kogemata oleme sattunud pesa juurde  ja veel hullem, kui me seda oleme ka mingi jala  või käega puutunud, siis võib küll olla olukord ohtlik. No soovitused on, et ärge lõhnastage ennast magusate  lõhnadega ja ärge kandke kirjusid riideid  ja paljajalu pole üldse mõtet muru peale minna,  sest igal pool on herilased. No nii nad kirjutavad igal pool, kus öeldakse,  et kuidas hoiduda erilasest. No üsna tüütu, kui niimoodi peab mõtlema. Noh, ütleme nii, et neid ei ole ikkagi nii palju,  et ei peaks nüüd vältima paljajalu käimist  ja tavaliselt kusagil ka talukohas on võibolla  ka ju sellised muru ikka niidetud ja noh,  lilleõisi kahjuks vähem, et siis on neid  ka helilasi vähem, kuigi siis ju seal madala restiku veel  tuleb ka ju mesilased si külla palju jällegi tihti ette aga  ikkagi metsaraja peal kõndides, siis ei ole küll põhjust  neid mingil moel karta. Kuidas te loodusmehena suhtute, kas iga selline ohtlik  putukas tuleb hävitada või, või pigem ise eemalduda? Üks selline lihtne kuldreegel looduses üldse käitumiseks on  ikkagi selline, et kui me näeme kusagil,  et meie enda elul on tekkimas oht, siis läheme sealt minema. Aga ei ole mõtet üldse plaanidagi või lootagi,  et on võimalik hävitada looduses kõike seda,  mis inimese elu ühel või teisel moel kas ajutiselt  või pikemalt ebameeldivaks teeb. Kui me ühe liigi kõrvaldame, tuleb sinna keegi teine,  võib-olla veel hullem asemel. Kellele see herilane hea või see vaablane,  miks seda vaja on? Mesilase on nagu selge inimesed, teavad mesilane,  mesi, mõnus, aga herilane. Kui ühes maakodus, kus on näiteks ka palju puuvilju,  ütleme õunapuid siis on üks selline vapsikupesa üks tõeline  hea aiapidaja abiline, sest erilased, eriti vapsikud,  on putuktoidulised ja nad söövad väga palju igasuguseid  kahvriputukaid sealt aiast ära ja nad on üsnagi rahumeelsed,  kui neid ei sega. Tõepoolest nii et see on nagu üks selline praktiline kasu,  mida inimesed saavad. Teisalt on ka helilased ise küllaltki head tolmendajad  teevad sama tööd nagu mesilased või ka kärbse,  tõite peal. Ja. Aga ta võib muidu olla tüütu, kui ta hommikul üles ajab. Vara sel hommikutunnil, aga muidugi on ka päris palju  selliseid linnuliike, näiteks on olemas selline lind nimega herilaseviu,  kes on spetsialiseerunud just nimelt herilaste söömisele. Siiski, kui ikka see üks erilase pesa teeb sinu maja räästa  alla ukse sissekäigu juurde omale kodu, siis see ei ole  meeldiv ja inimene tahab sellest lahti saada. Ja ma olen siin kuulnud erinevaid meetodeid,  kes on pannud pesa kilekoti sisse kuidagi kätte  ja siis on pandud põlemase ja vee alla uputatud  ja makrofleksi täis lastud ja, ja muud säärast. No kõige kindlam oleks ikkagi jälgida oma ukse esist  ja sealt ukse ümbrust juba kevadest alates  siis et kui see talvitunud helilase ema hakkab oma pesa looma,  et siis juba kohe alguses sinna sekkuda vahele,  sest siis on ta üksinda pesas ja ei ole ka  nii ohtlik, kui nüüd hiljem töölised on ja kui seda  nii-öelda tärkavat pesa ära võtta, siis noh,  ta enam uuesti sinna tegema ei hakka, kui see koos emaga  välja viia. Kui nüüd on, juhtub niimoodi, et läheme suvekodusse,  näiteks ei ole varem seal olnud tükk aega  ja siis on sinna pesasid tekkinud kusagile. No tavaliselt märkame või siis kui seal Palju neid? Jah, loomulikult siis me neid märkame, no  siis noh, need variandid, mis sai öeldud,  on põhimõtteliselt kõik sellised, et töötavad,  et kui panna kilekotti nii, et eriliselt välja ei saa  ja siis saab selle pesa sealt tõesti no soovitavalt öösel,  kui nad on pesa sees. Päeval, kui nad ringi lendavad, siis on jällegi oht palju  suurem siis on ka see võimalus nendest nii-öelda lahti saada  sellest pesast. Aga teisalt, kui see pesa just ei sega igapäevaelu,  siis ei ole mõtet üldse teda torkida, sest talveks surevad  kõik kirjalised maha ja see pesa ka lõpeb oma lõpetab oma tegevuse,  ehk siis järgmisel kevadel seda pesa enam ei asustata. Mida ikkagi teha, kui see herilane on oma sutsu sulle teinud  kuidas peaks kiiresti reageerima või on üldse meil kiiret või? No kui ei ole tõesti allergiaga tegemist,  siis tegelikult väga suurt kiiret ei ole,  võib panna nagu ikka klassikaliselt jahedamat mingit  kompressi käe peale loomulikult on väga hea alati seebiga  puhtaks pesta, siis mitte lõhnaseebiga, vaid klassikaline  laste seep on väga hea selliseks pesemiseks  ja anda rahu sellele kohale, mis nõelata sai see valu kipitus,  noh, võib kesta seal mõnest tunnist vahel  ka võib-olla siis noh, päeva-paarini, aga ta ei ole ühelegi  inimesele eluohtlik, kui just ei ole tegemist tõesti,  nagu öeldud, allergilise inimesega ja. Aga kui ma ei tea, et mul on allergia, kuidas ma aru saan,  et, et nüüd võib minna halvaks. Kui, kui nii-öelda enesetunne ikkagi läheb halvemaks,  kui see üks, lokaalne kipitus või punetus  siis muidugi on targem kohe küsida arsti käest nõu,  ehk siis helistada päästeteenistusse, kus  siis need teed? Ja kiiresti arstilt abi küsida. Aga üks koht, kus erilane teid kätte ei saa,  on vee all ja täpselt sinna me kohe sukeldume. Aitäh, Urmas Tartas. Mina olen Anna tassima ja täna läheme vaatame üle koha,  kus ma sündisin. Ehk siis kus sai minust sukelduja rummu karjäär,  näitan teile kohe pilti ka. Nii ei tulnud, esimese korraga ei tulnud teise korra ka. Selle kaardi järgi siin tundub nagu tegemist oleks kahe lombiga. Tegelikult on see üks lomp, siin on vesi vahepeal kenasti,  aga mida teeme meie, me jagamegi selle osa täna kaheks. Esimene osa, Lähme, vaatame siia vasakule. Kus peaks olema siis säilinud kenasti veealune vangla,  majad, töökojad, vanglamüür, lähme otsime need üles  ja vaatame, kuidas nad välja näevad. Teine osa. Me lähme siia. Paremale koht, kus siis tehakse hästi palju kursuseid. Ja ma mõtlesin, et ma näitan teile mida tähendab see,  et sinust saab sukelduja. Milliseid harjutusi tuleks vee all teha,  et instruktor sellega rahule jääks ja sinust saab sukelduda. Rummu karjäär asub Keilast umbes 10 minuti kaugusel. Nõukogude ajal oli see murru vangla taga asuv ala suur paekivikarjäär,  kus ka vangid killustiku tarbeks tööd rügasid. Kui Eesti vabariigi taasiseseisvumise järel  killustikutoodangu nõudlus langes, algas  ka karjääri uputamine. Oi-oi-oi, kus meil on täna vedanud. Ma näen juba siit, kuhu me hakkame minema,  siin on neid maju näha, seda vangla müüri,  noh see läheb siit ette, seal tuleb välja,  okei, siit on näha, et ma näen seda siitmaalt  ja vee all, mis tähendab ainult ühte nähtavus peaks olema  hea Eesti kohta. Täna on karjääri saanud kaunis sukeldumispark,  kus vaadata on väga palju. Sügavus siin on keskmiselt viis meetrit. Karjääri kõige sügavam koht ulatub aga 12 meetrini. Praegu on nähtavus neli meetrit, mis Eesti tingimustes on  päris hea. Suve lõpus võib see olla isegi poole parem. Need siin on vanad tootmise laohooned, mis on võrdlemisi  hästi säilinud. Hoonetesse sisenemisel tuleks aga olla väga ettevaatlik,  sest raske on hinnata, kaua need seinad siin vastu peavad. Kiusatusele on aga raske vastu panna. Vanglamüüridest jälle väljas on aeg tõusta pinnale. Järgmises osas ma näitan teile, milliseid harjutusi peaks tegema,  et saada sukeldujaks ja seda me teeme natukene sealpool kohas,  kus tehaksegi rohkem kursuseid. See vangla osa on rohkem selline noh, suvitajatel vaatamiseks,  nii et jääge meiega.
