Pane tähepealt Oliver maha. Aga huvitav, mida see Oliver seal teeb? Mütse? Loodusfotograaf on väga huvitava levikuga. Teda võib leida nii metsas kui rabas soos  ja laidudel, mererannas ja sügaval sisemaal. Loodusfotograaf liigub vaikselt ja tavaliselt üksinda. Ta jahib suuri ja väikeseid loomi, kuid ei põlga ära  ka marju, seeni ning puuoksi. Teisisõnu võib öelda, et loodusfotograaf on selles mõttes kõigesööjam. Teistest looduses liikujatest saab loodusfotograafi eristada  kaelas kõlkuva kaamera järgi. See. Poisid on Toomas, tema on loodusfotograaf. Ta näitab teile, kuidas ilma vereta saab jahti pidada. Mina kuulsin niimoodi kaugelt eemalt, et kui ta sealt mööda  seda teed, nagu minu poole tulite, te rääkisite,  et tahate kõik jahile minna. Tahate hakata üles pildistama karusid, elevant,  mammuteid, dinosauruseid ja mida veel iganes,  kõike. Oli teil niisugune mõte peas või,  või ma kuulsin Päris jahile, sul on kõht tühi? Tahaks nagu karuliha süüa. Et tegelt on jah, jaht on ju mitut erinevat sorti,  üks on see kus lähed metsa sellepärast et saada saaki  mida saab niimoodi käega kinni püüda ja pärast ära süüa. Räägime sellest teistmoodi jahist, mis on fotoaparaadiga  ja seda me saame nimetada siis veretuks,  jahiks. Veretu jaht on ju sellepärast märksa parem,  et lähed metsa, teed paar pilti saad linnud-loomad,  miks mitte maastikud ja taimed ja seened ilusasti kõik peale  ja kõik need linnud-loomad jäävad metsas elama,  aga meil pole kaamera. Aga sellest pole häda midagi, mul on teie jaoks kaamerad olemas. Aga enne, kui ma teile kaamerat kätte annan,  vaataks selle minu fotoaparaadi peal niisugused põhilised  asjad ära, et mida siis selle kaameraga tuleb teha  ja mida ei tohi teha. Kõige tähtsam nupp, mis mul praegu on siin sisse lülitatud juba. On praegu tulite siin uuesti välja, on, on  ja off nupp. Selleks, et asja mitte väga keeruliseks ajada,  tuleb peale panna tore programm nagu B-programm põhiähega tähistatud. Ja selle suur pluss on see, et kaamera mõtleb ise  siis kõik välja, et niisugused avad ja särid ta  siis paneb. Nii et kui on kaamera sisse lülitatud ja programm peale pandud,  siis ongi nagu nagu esimene võimalus, nagu hakata juba pilt. Ehk tänase päeva mõte, siis ongi niimoodi,  et annaks teile kõigepealt kaamerad kätte,  näitaks teile need kaks nuppu igaühe kaamera peal ilusasti  ära ja siis võite minna juba pildistama. Ja teha pilte siis täpselt nii, nagu te hetkel oskate. Mis jaht see veel tuleb? Siin on mul ühed kaamerad, palun. Ta on kohe järgmise palun. Ja veel üks kaamera, palun. Natukene aega nende kaameratega koos juba ringi jooksnud  ja pilti teinud, aga ma natukene seletab,  mida, nagu tohib teha selle kaameraga ja  mida ei tohi või kuidas seda kaamerat hoida. Et kõige esimene asi on see, et pilt oleks nagu hea  ja terav välja ei tohi siia. Esimese selle objektiivi läätse peale ei tohi teha näpujälgi,  et see lääts peab olema suhteliselt selline ilus  ja puhas. Ja selleks, et seda puhas hoida. Ei tohi, seda mitte mingil juhul ei liivapaberiga  ega jope varrukaga puhtaks teha, vaid selle jaoks on olemas  eraldi spetsiaalne lapp, millega seda puhastatakse. Ennem ta vaatasid, et jooksin ringi ja jooksmise pealt  hüppasite tegite niimoodi pilti, kaamera kogu aeg liikus. Aga kui kaamera niimoodi liigub, siis võib tulla  ka pilt ebaterav. Sel hetkel, kui pilti teed, peaks püsima kaamera võimalikult  hästi paigal. Niimoodi, et võtate sikuse väikese harkseisu. Sihukese. Jalad niimoodi kindlalt vastu maad hästi tugevalt,  siis võtab niisugust nagu lask, laskjamehe asend,  niisugune ja sihite. Ja siis sel hetkel, kui pildistada, siis kaamera püsib hästi paigal. Aga oli väikene, räägite. Sama suur kui turist, väikene, kes ei ole Poolas käinud,  nuuska oli väikene, keegi teda ei näinud sama suur kui  tuurist väikene, kes ei ole Poolas käinud? Oandu loodusmetsa rada. Veretu jaht alaku nüüd saate omale kätte plaani  ja selle järgi peate hakkama liikuma ja pilte. Tulid mehed kirvedeta, ehitasid linna nurkade. Tartu 1930. Tehke sellest linnast pilt, tehke sellest linnast. Pilt tehke sellest linnast pilti. Mis me sellest piimast peaksin pildi ja? Linn ilma nurkadeta ja kivideta. Peaks siis sipelgapesa olema, sellepärast et sipelgad  ehitavad endale sellise kuhila nagu linn. Ja. Sipelgad on ühiselulised putukad, kes kuulavad  kiletiivaliste seltsi, nagu ka herilased  ja mesilased. Eestis elab 38 liiki sipelgaid kellest enamus teeb pesa maa. Meie sipelgatest tuntuimad on kindlasti kuklased,  kelle uhkeid, kuidas on kõik metsa all näinud? Misin selle pildi sellepärast. Et siin on nagu ära märgitud pesa kohil ja  siis on siin üks sipel Ma valisin selle pildi, sest siin on näha sipelgaid nende  loomulikus keskkonnas tegutsemas. Ma valisin selle pildi sellepärast, et see lihtsalt niimoodi  õige nurga pealt ja õige kumerus ja Mul lihtsalt meeldis see teistest rohkem. Nüüd on siis esimene ülesanne ära tehtud,  ära pildistatud, oleks õige öelda. Iga 11 lahendas selle asja natukene erinevalt. Eik oli selles suhtes tubli, et tema üritas  siis pildistada sipelgat kui liik. Proovis teha niimoodi, et see sipelgas oleks ilusasti  kaadris ja see pilt tuli nii enam-vähem välja ka. Otto läheme asjale hoopis teistmoodi, selle asemel,  et pildistada ühte väikest sipelgat, kes teadaolevalt on. Väike väle loom jookseb jube kiiresti võttis tema terve  sipelgapesa korraga peale. Lai nurk objektiiv. Ja tõepoolest sipelgapesa näeb selle pildi peal väga võimas välja. Johanna lahendas asja veel natukene teistmoodi  ehk siis sinna kuskile kahe vahepeale ei pildistanud täpselt  liiki ei pildistanud tervet pesa, vaid võttis niisugune  niisugune noh, kolmandik pesast pluss ümbritsevat lood. Järgmise ülesande juures võiksite te tegelikult mõelda nagu  isegi tibakene rohkem selle peale. Kas pildistada seda objekti lainurkobjektiiviga  või teleobjektiiviga? Suumimine just. Ja siis võiks veel natukene mõelda selle peale ka,  et. Et kas pildistada mingit asja ülevalt poolt alla  või altpoolt üles? Sammu vasakule, kaks sammu paremale, keeruta nüüd jookseb sinna,  kus kass vastu uut toet. Ongi. Siin on käpajälgedes kirjutatud. Siin on kirjutatud, et tõmbab neid nende küüntega  selle jaoks, et märgistada nende territooriumi. Ilvesed kraabivad puid, et jooksu ajal oma territooriumi märgistada. See peab näitama konkurentidele, et ala on juba vallutatud  ja teiste isasloomadel sinna asja pole. Lisaks puude kraapimisele on ilvestel märkidena kasutusel  ka lõhnamärgi. Ülesande sooritamise käigul on minu meelest sooritus nagu  kõvasti paremaks läinud, sest pilte välja valimisel oli  märksa enam väga tublid. Selles suhtes õpetussõnad panid korralikult tähele,  näp peab käima kiirelt ja hästi palju, küll pärast jõuab valida. Pildianalüüs. Johannast alustame seekord. Väga tore pilt selles suhtes, tore, et on näha ilusasti  ilvese poolt kraabitud puu ja selle all olevat jänesekapsad,  mis näitab tegelikult väga ilusasti seda,  et kui kõrgele need Ilvese käpad ulatuvad,  seda puud kraapima. See oli nagu väga tore. Järgmine on eik. Heik tegi ilusa värvilise pildi lähedalt ilusasti näha seda,  kuidas puu on ära kraabitud ja selles suhtes jälle täiesti  teistmoodi lähenemine. Kui Johannal. Nii ja Otto Otto võttis kuulda seda, seda värki,  mis ma ennem ütlesin, et tuleb pildistada altpoolt üles  või ülevalt poolt alla, et saada natukene erinevat pilti. Ehk see altpoolt üles tüüpiline nimetus asjale  konnaperspektiiv konn niimoodi asju altpoolt ülespoole  vaadates on ju. Et see konnaperspektiiv mõjus ka kohe väga-väga hästi,  nägi ilusasti ära selle korralikult kraabitud puu  ja puuladva. Nii et järjekordselt üks ja sama objekt,  kolm erinevat pildistajat ja kolm täiesti erinevat pilti. Nüüd siis tuleb järgmine ülesanne. Järgmise ülesande käigus tasub jälle meenutada kõike seda,  mida ma eelmise ülesande puhul rääkisin ja neid asju uuesti rakendada. Ja ikka võimalikult palju pildistada. Ja mina soovitaks seekord eriti palju altpoolt ülespoole pildistada. Aga sealjuures tuleb mõelda ka, et võib-olla hoopis ülevalt  alla saab veel parema pildi. Mine palun puu otsa seenele. Puu otsa. Ära unusta pilti teha. Alt üles on raske pildistada, aga ülevalt alla märts kerge. Vaata kui uhke puu seenepilt Väike see on ka, ma teen sellest kindlasti. See on selgine keskelt hästi põnev. Tihti märkame puutüvedel imelikke mügarike. Need on puuseened. Need on seened, mis toituvad puudest ja võivad kasvada  nii elus kui surnud puudel. Tüvedel märgatavad mügarikud on õigupoolest vaid seente  viljakehad ning seeneniidistik on meile tavaliselt  nähtamatult puidust peidus. Puuseintel on looduses oluline roll puidulagundajana piltpurgis. Järjekordne ülesanne väga edukalt sooritatud edukalt selles suhtes,  et igaüks tegi kõvasti pilte jälle. Aga mis ma ütleks nagu niimoodi, et kui eelmine kord  ja üle-eelmine kord ehk need esimesed ülesanded olid  kõikidel väga erinevad pildid, siis seekord olid pildid  märksa sarnasemad. Ma arvan, et asi muidugi ka selles, et see objekt,  selline ilus, värviline, Tael on vist õige selle kohta öelda, et see nagu tõmbas  niimoodi pilku kohe enda peale, et ei hakanud seal väga palju,  nagu seda ümbrust vaatamagi ikka tahtsid seda,  seda, seda taela võimalikult suurelt kaadrisse saada,  sest seal see värvide mäng oli hästi ilus. Mida ma nüüd ise ise tegelikult nagu ootasin,  on see, et äkki teist keegi oleks teinud veel lähemalt pildi,  et ainult see värvide mäng, et seal nüüd igalühel teil oli  natukene nagu seene tahet, sellist sellist pinda ka. Aga seest võime nüüd hakata mõtlema kohe juba järgmise  ülesande peale. Ehk siis järgmine ülesanne on selline, kus ma soovitaks nagu  vaadata ja otsida igasuguseid peegeldusi. Kuidas algab juba linnukeste teine salm,  võta sul sinna. Juba teise salmi juurde. Oota, kuidas see nüüd oli? See väljas laulavad. Keerad ka sekskinga. Lumi on ju ära sulanud. Talve külm on mööda läi lapsed, kes, kui vangi  selle poole. Oota siin on ju teine salm. Kuidas teine, et orus ojakene poolpulli. Oleme jälle edukalt ühe ülesandega ühele poole saanud  ja pildid tulid seekord. Väga erinevad. Mesi ongi selline tore asi, et vaata, selle pealt on  võimalik teha nagunii palju erinevaid asju. Ehk? Mõnikord võid võtta lihtsalt veepeegeldusi  mis on alati selles suhtes hästi põnevad,  et kuna see vesi ise virvendab niimoodi on ju,  lainetab ka natukene et siis kõik need puujooned  ja kõik need asjad, mis seal peegelduvad,  et need siis näevad, sest hästi kunstilise välja nagu oleks  nagu pintsliga maalitud. Kõikidel tulid väga põnevad pildid välja. Ehk ma arvan, et olete juba tänase päevaga. Õppinud nägema seda loodust täiesti erinevalt. Nüüd algab meil tänase päeva kõige viimane ülesanne päev  läbi ja niimoodi edukalt mööda metsa ringi. Ma saan aru, et te olete juba suhteliselt väsinud aga  sellest häda häda midagi, vaadake, päike on välja tulnud,  nüüd saab hakata mõtlema selle peale, et kust kohast  paistaks näiteks ka mõnes kaadris veel ka päike ilusasti  ilusasti selle selle selle kaadri sees või selle,  selle. Selle objekti peal nii ja nüüd ma annan teile  ka viimase ülesande kätte, vaadake see siis korralikult üle. Arutage omavahel läbi ja siis saate hakata tegutsema. Vaata siis, naerata, näita. Pan nagu kinniste silmadega kaks ja. Ma teen pilti. Toomas ütles, et tehke hästi, palju pilte. Teen kõigepealt kaugel. No ja näe, vaata siin on see sellepärast,  et vaata siin. Sadanud palju lehti alla ja muutuvad mullaks kõdunedes  siis selle mulla peale kasvavadki taimed. See on alles nii, no. Labidas. Kas sinu meelest peab siis, kui on roppusi,  tule kohe ära. Nii me olemegi oma viimase ülesandega enam-vähem lõpule jõudnud,  ehk see viimase ülesande peamine eesmärk oli  siis see suur kivi, mida me peaks pildistama. Ja nagu te näete, see kivi ju naeratab nii ilusasti,  nii et pildistada, aga hoolega, vaadake sealtpoolt tuleb  isegi natukene valgust. Ja siit see kivi naeratus, see tuleb väga vahvalt tänu  sellele valgusele välja. Võib teha kohe õige mitu kaadrit ja natukene erinevate  nurkade alt natukene veel kivile lähemale minna  ja siis natukene kaugemale tulla ja ja siis saab,  ma arvan, siit õige mitu sellist põnevat pilti kohe. No poisid, kuidas jaht edeneb? Mis saaki te siis saanud olete? Päris palju kivipilte ja igasuguseid taimi  ja seeni. Odavaid ja karusid pole vist väga näinud,  aga me nägime näiteks puusakäbilinde, kes olid seal rabas. Näidake mulle oma saaki ka. No täitsa ilusad, mis, mis Toomas teile siis täna õpetas fotografst? Toomas õpetas meile päris palju. Ta õpetas meile näiteks, et saab suumida asju ja. Et parem on nagu lähedalt võtta pilte kui kaugelt,  nagu. Aga mul on teile ka üks küsimus, et olete te mõelnud  selle kahe sõna üle. Veretu jaht. Et mille pärast on see fotoaparaadi ga jaht veretu  või kas ta on veretu? Olete te mõelnud natuke selle üle? Pildistad siis ei saa loomad viga. Kõik jääb terveks. Aga on see alati niimoodi. Tegelikult välguga võivad silmad viga saada. Mina arvan, et siit võiks natukene isegi nagu edasi mõelda. Ja mõndadel inimestel näiteks siis, kui need pildistavad linde,  siis need Mõned nooremad inimesed näiteks ei mõtle  selle peale, kui nad näiteks kuskile linnupesa juurde lähevad,  et nad hakkavad seda katsuma ja panema eri nulka alla. Ja siis lõpuks, kui see lind hiljem tagasi tuleb,  siis ta tunneb inimese lõhna, ei taha enam sinna tagasi tulla. Jätab enda pojad näiteks maa suravad ära. Väga õige lähenemine, et ühesõnaga, kui me nüüd hakkame nagu  looduse pildistamisega niimoodi tõsisemalt tegelema,  siis kõige tähtsam selle asja juures on see,  et me ei häiriks linde ja loomi. Ehk kui tõepoolest hakkame linnupesa pildistama,  siis loomulikult me ei saa murda sealt eest ära oksi tõsta  seda linnupesa teise kohta, et saaks head pilti. Ja see, mis mulle teie puhul nagu väga meeldis,  oli see, et vaat selle sipelgapesa juures võib-olla mõni  inimene oleks seal sipelgapesas, ma ei tea,  oksaga sorkinud või teinud midagi sellist,  et sipelgad kõik ühte kohta koguneksid, et  siis saab jube laheda pildi. Päris huvitav kivi, siuke naeratab ja pole varem sihukest  kivi näinud. Ja kui valgus näiteks on haige, siis saab temast päris hea  pildi ka. Mis te arvate, mis pärast naeratab, kas juba naeratab nagu  selle üle, et oo, et on tulnud kolm sellist tublit noort  loodusfotograafi siia meie hulka või? Ma usun, et jääaeg on seda lihtsalt enda jääga niimoodi. Mulle hea, aga võib-olla ta naeratab selle pärast ka,  et me oleme siia. Mina arvan küll, et vaata, ma ei ole küll päris kindel,  aga asjadel võib olla selline omaette elu. Siit ära läheme siis see kivi võib olla muutub nukraks,  naeratust enam ei ole, nii kui me tagasi tuleme,  kohe jälle naeratab. Nii et väga raske tõestada, kas ta naeratab kogu aeg  või naeratab ainult aeg-ajalt. Aga nüüd me võime teha ju selle kivi juures ühe pildi  ka veel, et kus siis kivi naeratab ja siis meie kõik jääme  sinna pildi peale.
