Jah, isegi tee ääres on märgid, et kutsu põtra välja  sellised punased ja põdra, aga. Sellise kisa peale ühtegi põtra nüüd küll siia ei tule. Kas te arvate, et mõni põder tuleb ka sellise kisa peale? Ikka arvame, ma ei tea. Ma usun küll, et tulevad, aga. Neile meeldib muusika. No võib-olla läheme selle märgi juurde, siis mängiti seal  põdrale oma muusikat. No äkki tun seal maja mingi metsa sees, mis ma üldse peaksid  siia tulema? Äkki neile meeldib üle tee käia, päikese käes läheb asfalt soojaks. Aga miks ta peaks sulle tee tulema ja kas tal oli mingi kool  või raamatukogu kinoteater, äkki on see puder selline ülekeemine? No äkki ta äkki ta reisib kuskile või on tal seal üle tee  mingi kool või raamatukogu või suvila? Jah. Kuigi ma pole kunagi näinud potaahvrid Mitte midagi. Kui juba põdrast juttu on siis ja põdra majast,  siis võiks ma põdra, laulu, põdra maja laulu laulda tralla  metsa sees väiksest aknast välja vaata jänes jookseb. Seisma. Kuule, mingi ragistamine Kahjuks talle. Ma arvan, et talle sõitis auto otsa ja ta sai löögi  ja lendas. Või võib-olla ta kukkus lihtsalt. Äkki ta ronis puu otsa. Äkki see on mingi eelajalooline põder vanasti elasid Eestis  isegi ninasarvikud. Seda ma küll ei usu, ta ei säiliks nii kaua. Ja see on päris tavalise põdramoodi. Siin on niisugused tüüpilised põdra hambad. Vaata, ma nägin ükskord mingis muuseumis,  et, Põdra purihambaid seal olid igast loomade hambad. Nende vaata näha, et need päris vana põder on,  hambad on kulunud. Kuule oli natuke hirmus, eks. Rohkem selliste koledate asjadega täna ei tegele. Lähme vaatame, kus põdrad elavad. Nii paisit tundub, et te saite põdrala kokku,  et teate, milline põder välja näeb. Põdrajäljed tundsite ka ära väga tubli, et põdrajäljed  võivad olla päris suured metsa all, et suure pullijälg,  võib-olla isegi kuni 17 sentimeetrit oma pikkusest. Et natuke suuremad, kui need siin klotside peal on. Aga meil on teile üks ülesanne veel. Et. Te peate meie antud asjades kokku panema sellise  põdrasuuruse maketi. Et vaatame, mis te arvate, kui suur see põder tegelikult on. Põder on nii väike? Ei ole, ta on ikka päris suur. Ja nüüd näitame meie põdra Nii ma arvan, võiks. Ma arvan, et on üli-ülipikk, ma nägin ees,  nägin ükskord, et multikas oli põnev. Terve maailma paiku ne. Ma seda ikka te ei usu? Ma arvan, et natukene väiksem. Mina nägin multikas, et olid majast mereni. Ma ei tea Nii pikk ta ka võib-olla ei ole. Äkki niivik see patra on päris raske panna kokku. Kuule, kas põder on üldse nii kõrge? Ma ei tea. Ma arvan, ma arvan küll. Ükskord ükskord ma lugesin mingit raamatut,  ole põder on kahe meetri kõrgune, kahe meetri kõrgune. Nii võiks ta ka tõesti ei saa olla. Põdral on sõrad ükskord ja mängis õpikus. Minu meelest oli, et põdel on sulaline nagu siga. Kui. Seal on sõnad, on küll. Ütle palun mulle üks Eestis elav loom, kes on lilla. Mina küll ühtegi lillat. Ongi põder valmis jah? Nagu kuule, see meie põder tundub rohkem nagu põder,  mitte nagu põder. Ja nii pisikene, isegi viitesadat kilo välja ei peaks,  jah, oi vaata. Seal on ju üks õige põder põder, see on puuoks Ongi. Välja elevant, Aafrika elevant tõesti, see meie eelmine  põder oli heaks onniks, aga siia saab Salonida. Jah, aga tõesti tuleb. Vaadata, kui suur see siis on? Tahaks tõesti põdra selles ratsutada. Mõtle, äkki tehakse kunagi lahti põdra divoli. Poisid ehitasid meil põdra valmis siin ja tegelikult see on  natukene väiksem, kui päris põder ta on,  tegu on niisuguse, ütleme noore põdraga,  tegelik põder on märksa kõrgem, et tema siis õlakõrgus on  umbes 180 sentimeetrit. Mina olen 180 sentimeetrit pikk, et võib-olla veel veel kõrgem,  natukene kuni meeter 90. Ja pikkust on sellel põrral ka natuke vähevõitu,  et tegelikult põder võib-olla. Tüvepikkus võib olla kaks, kaks meetrit,  30 sentimeetrit isegi isegi rohkem. Et seda tüvepikkust mõõdetakse ninast kuni sabani,  siis pudel on pandud pähe ka sarved, mis on kõige-kõige  esimesena pähe tulev tunnus, tavaliselt inimestel. Aga tegelikult ei ole saarvat üldse mitte kõikidel põtradel  peas ja mitte aasta ringi. Et sarved on peas ainult isastel põtradel  ja seda ka ainult osa aastast. Et kevadel siis põtradel kasvavad pähe sarved  ja sarved. Sarved tulevad neil peast ära siis talvel et need,  need on kasu siis põhiliselt pulmaeelsetes võitlustes  pullide vahel. Ja siis emaste meelitamiseks See põder on tehtud siin niisugust väga kirevat värvi,  muid vahendeid ilmselt ei olnud käepärast,  tegelikult on põder selja pealt niisugune tumepruun  ja aluskarv on heledam ja tal on valged põlvikud  ja niisugused, ehk siis jalad on valge karvaga. No nii, poisid. Nüüd teate siis, et põder on palju suurem kui see loom siin  isegi isegi kõrgem kui mina, et lähme vaatame,  kuidas puder metsa näeb. Arvamus, et põdral on metsas oma maja, kuhu ta jänese külla kutsub,  on liialdatud. Tegelikult on puder aga üsna liikuv loom,  kes vahetab oma elupaika vastavalt aasta ajale. Suvel elistab ta elada soostunud ja ludumetsades  ning lehtpuu noorendikes talvel kuivemates segaja männimetsades. Seal, kus parasjagu toitu leidub. See taim on põdra kanep. Tema tunneb ära selliste ilusate lillade õite järgi  ja piklike roheliste lehtede järgi. Et ta kasvab tihtipeale teeservades ja raielangidel. Ja on väga selline tavaline taim ta kasvab päris pikaks,  võib kasvada inimesel üle pea. Ja praegu, sügisel ta on ära õitsenud, tunneb ta ära  selle järgi, et tal on viljad, sellised torukesed,  mida on hästi palju siin varte tippudes ja kui need viljad  lahti lähevad, siis tulevad niisugused karvadega seemned,  et ta muutub niisuguseks karvaseks puhmaks ülevalt. Kevadel on põdrakanep hea, söögitaim saab väga head maitsvat  salatit aga sellest külvavad ainult noored taimed,  sellised väiksed. Et hiljem ta läheb puiseks. Põdrakanep on ka hea teetaim, et ta aitab külmetsa vastu põdrakanepit,  siis põder hästi palju. Nisugune mahlane ja ta kasvab põdra elukohas palju. Põratsevad igasuguseid puude lehti, puukoort,  taimede võrseid. Põder, täiskasvanud põder võib suvel süüa kuni 30 kilo  taimset materjali päevas. Talvel nad söövad näiteks hästi palju käivad männinoorendid,  kes söövad noorte noori männivõrseid või  siis ka puukoort. Võivad ka kraapida lume alt välja taimi. Poisi vaadake, kelle me põdra asemel metsas leidsime. Selja taga umbes 10 kilomeetri kaugusel asub. Eesti üks kuulsamaid kraaterid, neukrundikraater. See on Eesti suurim kraater, mille diameeter on umbes 10 kilomeetrit. Ja. Selle kõige suurem rahva asub kusagil umbes seal sealpool  see on toomaleem ja. Osa sellest vallist võib talvel jääda näha. Siis läheb mere merest üles ja siis läheb tagasi alla. Nii et põhimõtteliselt on see nagu üks laid. Ja siit rannast võib leida meteoriidilise päritoluga rahne siugused,  väiksed mustad, krobelised, rahnud ja neugrondi krater. Osmussaare kõrval. Ja ta tekkis 450 miljonit aastat tagasi kui üks suur meriit Kukkus sinna. Ja On ka üks teooria, et Kärdla meteoriit  ja neukrundi meteoriidin poleks murdunud  ja kukkunud kahte eri kohta sest need on umbes samal ajal kukkunud. Kärdla kraater asub Hiiumaal ja selle diameeter on kaks kilomeetrit,  nii et see on Eestis suuruselt teine kraad. Kuigi selle meteoriitilist päritolu ei ole veel tõestatud  aga seda Kukkus aastal 1937. Seda kutsutakse Orguse kraatriks ja see asub Simuna kõrval. Ja Eesti kõige kuulsam krater on kaali kraater asub Saaremaal. Ja selle diameeter on 100 meetrit ja neid kraaterid kokku on üheksa. Kõige kuulsam neist on Kaali järv ja Kaali järve ääres. Ja nüüd sõna tagasi stuudiosse. Kas põdrad oskavad? Kui. Põder vette sattub, ega ta põhja ei lähe,  et ta oskab ujuda küll. Paljud niisugused suured metsloomad oskavad ujuda,  et karul käivad päris sageli ujumas või siis kui on mingi  suurem jõgi on tee peal, ei loomad sildasid,  ei kasuta, saavad ilusti üle. Siis enamus suuri loomi kitsed oskavad ujuda. Päris jänesed nüüd vist vees ei käi, aga. Aga suuremad loomad küll. Kuidas nad ujuvad, kas nad ujuvad ka nagu koerad? Jah, läheb sisse, siis silbib seal oma nelja jalaga,  et edasi saada ja tal ju neid ujulestasid  ega nahkasid kuskil sõrgade vahel jale. Et ta seal siple peal liigub. Vait. Kellest koosneb põdra perekond, et kas neil on  ka nagu ema ja isa ja lapsed? Siis oma vasika või vasikate eest kuni järgmise kevadeni  ja siis aetakse noored noored minema, sest sünnivad uued  uued vasikad. Aga isased põdrapullid, need elavad üksinda. Noortel loomadel on enamasti üks järglane,  vanematel on kaks, et vahel harva on ka kolm-neli,  aga see on väga erandlik juhus. Põdra ema ja vasikad liiguvad koos ja piima saavad vasikad  umbes pool aastat, aga juba kolmandal elunädalal hakkavad  siis väiksed põravasid sööma ka kõrvalt muud taimset toitu. Suvel liigub põder, emased loomad liiguvad ringi oma pesakonnaga. Et põdra ema nimetatakse siis põdralehmaks ja,  ja ta järeltulijaid vasikateks. Ja siis isased hoiavad omaette, et nemad nendega koos ei ole,  et neid tüütakse siis pullideks samamoodi nagu lehmade puhul. Põdra suguvõsa ehk siis põdra isa ehk põdrapull põdra ema  ehk põdralehm ja põdralapsed ehk põdravasikad. Tühi kätsi tahaks kohvikust ja tahaks piitsa. Ema laadi. Metsa tulles peab ikka endale ise söök kaasas olema. Et meil õnneks Johanna lubas täna süüa Metsas käies oleks teil targem teha alati süüa priimuse peal,  sellepärast et siis ei ole tuleohtu ja priimust on parem  kaasas kanda, kui, et minna puid korjama kuskile. Ja et teha süüa, siis peaks olema kaasas sellised toiduained,  mis ei lähe halvaks, kergesti ja mida on kerge kaasas kanda. Näiteks nagu makaronid ja konservid ja et need mahuks  ka hästi kotti ära. Ja kindlasti peaks olema kaasas ka midagi magusat,  et juhuks, kui läheb kõht väga tühjaks, järsku  siis on hea sellest energiat saada. Aga selliseid asju nagu jäätis või või, või  mis sulavad või lähevad halvaks kiiresti,  ei ole kindlasti mõtet kaasa võtta. Kõigepealt tuleks siis nüüd panna põlema. Poisid, kas teist appi tulevad? Ja samamoodi nagu makarana saab siis metsas keeta  ka teed ja kõiki muid asju, et tee tegemiseks võib kasutada kanarpiku,  pohla või mustikalehti. Aga nagu alati, tuleb hästi kindel olla,  et see on just see taim, mida sa keedad. Makaron šoko. Kuuled, tead, mis see on? Mul on sulle üks õuduslugu. Poiss tüdruk metsas lõkke ääres, Nad lugesid üksteisele luuletusi. Järsku tundis tüdruk, et poiss sakutab teda õrnalt patsist. Tüdruk mõtles, et oi, poistele ju meeldib,  kui meeldivad tüdrukud ja sellepärast nad sakutavad neid patsist. Kui sakutus läks aina tugevamaks Ja lõpuks ütles tüdruk. Poisile ära tee valusakas. Poiss ütleb, ma ei tea midagi, ma istun siin lõkke ääres. Ja tüdruk vaatas selja taha. Ja seal oli üks suur põder, kes sõi tema juukseid. Trukk karjatas ja tormas metsa.
