Kaitse alla, kes kööki koristada, s ei tea,  ma ei tea, igatahes meie oleme punases raamatus  ja alla ei tule. Te saate triibulised varsti emalt, siis te olete triibulises raamatus,  tulge alla ja koristame kohe ära. Me soovime. Oleme palju nunnumad. Me oleme looduskaitse all. Rauno Oliver viivad teid loomaaeda ära, kui te kohe alla ei tule. Te ei tea üldse, mis tähendab looduskaitse all olemist. Teame, see tähendab seda, et meid on hästi vähe. Mind on ainult üks. Ja minna on ainult kaks. Maa puha. Maa paistab meie seiklusi, kas merereis oli lõppemas? Kaks kanget Otto ja veidi vähem kange ik jõudsid Hiiumaale,  kus võib kohata kedagi, kes on väga-väga haruldane  ja see ei ole Johanna, kes on teadupoolest väike  ja levinud. Külgnäide. Otse. Kahtlusal on eik. Saba näide. Lõuanäide. Olgu. Olete sisenenud mingi vabastatsooni? Objektid said kohale toimetatud väga hea,  Tiit jõe ääres juba ootab. Tiit, kes poisse vee ääres ootab, on mees,  kes on teinud naaritsa sõprade abiga Hiiumaast haruldase  koha maailmas. Siin ei ela ühtegi minki, vaid loodusesse on tagasi viidud  vahepeal täitsa välja surnud Euroopa naarits. Nüüd on lootust, et Tiidu ja teiste abiga jääb naarits  vähemalt Hiiumaal alles. Nii kole ilm on, ma tahaks toas olla ja arvutimängu mängida,  mina ka tahaks magada. Ükski looduskaitse all olev loom ei tahaks praegu väljas olla. Nii lollilt ka ei ole. Isegi koer palle juukse ilmaga õues kuute meid kiri. Tere. Mis ilm on halb ja Sellepärast, et ta on vihmane Ja miks see vihm nii palju halba siis teeb? Siit tulebki see, et tegelikult kui sul on niisugune hea riietus,  siis halba ilma ei olegi. On ainult kehv riietus alu ilma jaoks, eks ju. Ja need loomad, mis siin on, mida te seal rääkisite,  nuka taga ma kuulsin, eks ju, et ükski väljas ei käi,  nemad saavad ikka väljas käia. Sest neil on selline kasukas. Ja see kasukas on selles suhtes kaval, et. See loom on harjunud vees käima, see paar vihmatilka,  mis ülevalt tuleb, see ei tee mitte midagi,  ta tuleb, läheb vette, tuleb veest välja,  kasukas on pealt märg, seest on kuiv, sees on hea soe olla  ja noh, see pealt, mis märg on siis natukene raputada ennast,  jään pealt ka kuiv ja võib jälle edasi minna. Ja siis see viimane asi, vaata mõni veepilk jääb ikka  kuskile sinna kasuka peale, siis on väga hea ennast vastu  liiva õõruda või vastu niisugust mingit kändu õõruda,  et siis saab ka nagu kuivemaks ja paremaks  selle naha. Ma olen kuulnud, et naaritsal on hästi kallis,  kasu. No ma usun, et naarits kindlasti arvab, et ta kasukas on  väga kallis ja hea meelega sellest ilma ei taha,  saad jääda, eks ju. Aga vaata, mõningad inimesed tahavad ka seda kasukat endale saada,  inimesed arvavad, et see kasukas on hästi kallis  ja tahavad endale seda kasukat saada, et  siis teha niisugune inimesele selga pandav kasukas. Aga kui naeritseid on siis nii vähe, et siis kas nendest  siis ei saagi enam kasukaid teha või? Pea vaata, need naaritsad, need, mis need päris meie enda  ja Kopanaaritsat, neid on nii vähe. Et, et nendest tänapäeval isegi kui me väga tahaksime,  ei õnnestuks eriti palju neid kasukaid kokku teha  ja neil on, tal on endal looduses on palju tähtsam roll kui  see kasukana kellegi seljas rippuda. Nii et kasukaid nendest kindlasti teha ei saa. On olemas küll see teine naaritsee Ameerika naarits  ehk mink, keda farmis kasvatatakse. Ja nendest inimesed tõesti, jah, teevad kasukaid sellistele  peentele ja uhketele daamidele, kes siis saavad suurlinnades  ringi käia. Suures valgussäras. Kui naeritunud looduskaitse on, kas tere siin Hiiumaal  ka leidub? Tegelikult on niimoodi, et siin Hiiumaal teda peaaegu Eestis leidubki,  mujal teda enam ei ole, kunagi oli teda Eestis igal pool. Kõik need väikesed ojad ja õed ja, ja isegi suvel  järvekallastel igal pool oli naaritsat. Aga nüüd paljudel põhjustel on ta sealt ära kadunud. Ja Hiiumaal on ta olemas jõgede peal väga väikese,  arvuliselt, aga on olemas. Nii et, et kui väga terav silm on ja, ja küllalt niisugust teadmist,  kuidas teda leida. Isegi teda mõnikord märgata või vähemalt jälgi näha jõe kallastel. Siin tumerohelisel alal näete, kus on Euroopa naerits kunagi elanud,  nüüd on ta siit välja surnud ja punastel aladel võite näha,  kus ta praegu elab. Siin Eestis on alles ainult Hiiumaal. Euroopa naeritsed. Seda on näha kaasa. No selleks, te peaksite väga tähelepanelikud olema,  väga vaikselt istuma kuskil jõe kaldal pikka aega kaks-kolm  tundi järgi mööda hämarikus ja kui ta hästi vaikselt istute  sellise jõe ääres, kus teda tõesti võiks olla,  no siis kui naaritsa teekond läheb sealt just mööda,  siis võib olla tõesti näete. Et mina istuksin küll praegu siin jõe ääres,  sellepärast et arvutit mängida ma ei viitsi,  toas ei ole ka mitte midagi teha. Järelikult võiks. Vot, see on küll üks hea mõte, tule mulle järgi,  lähme vaatame, sest vaikselt jõe ääres istudes võib väga  palju huvitavaid asju näha. Hiiumaale toodi naarits tagasi umbes siis,  kui mina sündisin. Kui neid alguses oli väga vähe, siis nüüd on nad end  Hiiumaal kenasti sisse seadnud. Mis ei tähenda muidugi, et nad oleks seisnud rivis  ja meid oodanud. Mul on teile nüüd üks ülesanne. Me oleme siin natukene ringi käinud, aga nüüd ma tahaksin teada,  kui hästi te ikkagi seda looma naaritsat teate. Nii et proovige nüüd käia ringi mööda loodust,  nii nagu üks naarits käib. Kui suur see naerits üldse on? Noh, kui suur ta olla võib ikka seal on kaks erinevat suurust,  sest naeritsatega on selline lugu, et ema  ja isaloom on erinev, emaloom on natukene väiksem,  isaloom on suurem. Ja see suurus on noh, selline ütleme nagu üks hästi suur  pikk kurk lükeste jalgadega, mis jookseb ringi mööda maapinda. Ja kaalu järgi kuskil see kilogrammi ringis kaaluta. Ei saa, see peab olema jah, isegi labakindlasti ei saa hästi  teha nii väiksest naajupist, nii et, et kui ikkagi kasukat  tahetakse teha, aga annaks jumal, et maalitsast kasutajat ei  tahtaks teha läheks tarvis kuskil 60 70 looma,  nii et tegelikult palju rohkem kui praegu meil see niimaal  neid loomi üldse on. Kui palju teil neid Hiiumaal praegu on? See on hea küsimus, seda ei tea keegi täpselt. Aga me ise arvestame umbes niimoodi, et,  et viimasel aastatel siin talve on üle elanud kuskil 30 looma,  võibolla natukene rohkem, võib-olla natukene vähem. Vilistamise peale nad kokku ei tuleks, siis oleks hästi lihtne,  et vilistad ja kõik, nad reastuvad ennast jõe äärde ritta  ja siis vaataks uusi järgi, kes, kes, aga seda võimalust  meil ei ole. Ja siis seda loendamist tehakse niimoodi,  et, et käiakse mööda jõeääri, kui vesi on madalam  ja vaadatakse nende liiva ja muda pinnast. Ilves on, kui palju jälgi tehakse kindlaks,  kus need loomad on. Ja lisaks sellele kasutatakse elus püügi lõksud lõksud,  mis looma ära ei tapa, kummel loom sisse,  püütakse kinni ja siis tehakse kindlaks,  kes see loom on. Kõikidel nendel loomadel on umbes samamoodi,  nagu on meie enda kodus peetavatel kassidel on kiibid,  on nendele loomadele ka pandud, kiibid, vastan,  masin pannakse juurde ja siis annab see teada number,  sel loomal on see number võib olla üks, kolm,  seitse, kaheksa, kaheksa, viis B, siis me teame vaat et see  on just see loom, mille me lasime Hiiumaale lahti sellel  aastal ja kui me ta lahti lasime, siis ta kaalus  nii palju. Me kaalume ta ära ja teeme kindlaks,  raha, näed, see loom on siin looma ja looduses päris hästi  hakkama saanud, et tema kaal on isegi rohkem kui siis,  kui ma ta lahti lasime, tähendab, olen hästi endale süüa saanud,  leida siin ja elab hästi. Kui vanaks nad looduses elavad üldse? Eks see loodus elu on selline karm elu, et. Kui me nüüd vaatame, kui palju nad loomaaias elavad,  siis selle vanus võib seal küündida kuskil 10 aastani,  mis on päris kõrge aeg. Aga looduses üldiselt nad üle nelja aasta palju ei kipu elama,  nii et kolm, neli, viis äärmiselt juhul üksikud isendid  võivad ka kuueseks elada, aga selline tavaline eluiga on  kolm-neli-viis aastat kuskil. Mis tähendab, et need väiksed loomakesed peavad hästi  tihedalt ja tugevasti sigima, et nad suudaksid seda ennast  üldse looduses elus hoida, et nad välja ei sureks. Naaritsad on kevadel sündides täiesti abitud,  pimedad ja paljud. Tavaliselt on pesakonnas neli kuni viis maksimaalselt  kaheksa poega kuid sügiseks on pojad juba iseseisvunud. Oma toidule peab täiskas. Saanud loom jahti kodu lähedal seies peamiselt kalukonni. Vähke ja pisiimetajaid, kuid ei ütle ära  ka lindudest ja limustest. Aga kas naerits ise on ka kellegi vaenlane,  et kas ta murrab väiksemaid loomi? Ta murrab küll, aga kas ta nüüd vaenlane on,  et vaata, inimesed käivad seeni korjamas metsas,  ega nad siis seenevaenlased ei ole, eks ju,  kui neil seen meeldib ja see naarits on selline kiskja loom,  kelle elu on selliseks kujunenud eluarengute ja,  ja muutuste käigus, et ta toitub teistest loomadest  ja see, mis, millest ta toitub. See on see, mida ta siinsamas nende vooluvee äärtes kätte  võib saada. Need on konnad, need on vähi. Need on hiired. Mõnikord ka linnud ära ei ütle, kui saab mingi niisuguse  ujuri või putuka kätte, pistab selle ka nahka,  ühesõnaga kõike, mida siit leida saab, seda ta sööb. Ja selles suhtes ta on ka huvitav loom, et et kuskil seal  sügise perioodil Hakkab tal kuskil see sisemine. Hääl ütlema, et kuule, et nüüd tuleb külm ilm,  et peab hakkama mõtlema selle peale, et talvel  ka kuskil toitu ikka jätkuks ja ta teeb endale varusid. Seda tavaliselt palju ei tee, aga, aga ta püüab konni  ja paneb konnad kuhugi sinna niimoodi kalda ääre alla vette,  peittu külmkappi. Ja siis sügisel või päris talve poole ajal,  kui elu läheb juba päris karmiks kätte ja toitu hakkab  väheseks jääma, siis tal tuleb meelde. Ma panin sinna selle kääru, seal seal käru,  aga taga peaks mul olema 10 konna, eks ju,  et sealt saab võtta. Ja siis ta läheb, võtab sealt endale selle konna söögiks ka. Konn on üks põhiline toit tal tegelikult. Ülesanne naaritsa moodi liikuda oli väga raske,  sest katsus ise olla sama madal nagu üks jalgadel ringi hiilib. Tõsi, või? No valmis on küll, aga ega ta nüüd päris nagu see  õige naaritsa liikumine ei olnud. Kus see naaritsa elab? Õige, aga mitte ainult vees, maismaal ja vees. See tähendab, et ta käib mööda veepiiri,  niimoodi liigub ringi, aeg-ajalt vaatab,  mis sealt kuskilt juurte vahel on, siis tuleb  nii kõrgemale, vaatab, et kas seal mingit sööki mingi hiir liigub,  ei ole, läheb jälle tagasi mööda vee äärd aeg-ajalt hüppab  isegi vette sisse, ujub seal niimoodi ujub,  ujub, ujub, ujub, vaatab, kas kala on kala? Ei ole, vähki ka ei ole, noh, mis teha, tuleme jälle kaldale. Aa, näed, siin on konn, sai konna käte, see konna ära läheb  jälle edasi. Nii et ta liigub kogu aeg seal vee ja maismaa piiri peal,  et ega ta kaugele eriti ei lähe, ta jääbki sinnakanti,  kogu aeg ja see on see tema eluala. Teie olite rohkem seal juba niisuguse noh,  päris metsa all ala peale, et sinna ta satub  ka aeg-ajalt, aga mitte väga tihedalt. Ja mitte ainult sellepärast, et, et et seal tal  nii palju toitu ei ole, sellepärast et vaata,  seal kalda juurte vahel on ast väga hea ära peita. Et kui mingi teine suurem temast suurem kiskja,  ütleme, rebane või kährikk või keegi taoline,  kes teda pintslisse tahab panna, siis saab ta sinna juurte  vahele ennast ära peita. Et sellepärast on see elukoht just tema oma. Kui kiiresti siis narits liigub, meie vaatasime,  et on nii pisikene, et tal on nii pisikesed jalad  siis ka, et minu meelest ta liigub väga aeglaselt. No vaata, see tundub sulle aeglasest, vaata kui pikad koivad  sul on, naaritsal on väiksed jalad ja kui sa vaatad tema  jala suurust ja kui kiiresti ta liigub ja sinu jala suurust  ja nüüd sa tahaksid teada, kui kiiresti ta liigub. Me teeme sellise katse joostes kiiresti,  nii kiiresti, kui saate sinna ülesse, siis saate ettekujutuse,  kui kiiresti naarits oma jala kõrguse suhtes tegelikult liigub. Nii et joostes Teadsite, et kui Euroopa naaritsei liigu veest kaugemal kui  150 kuni 200 meetrit siis Ameerika naarits elab igasuguses elupaigas,  kuigi eelistab veelähedust ning hädakorral ronib isegi puu otsa. Ilus kallas ja ja vaata, kui teistsugune siin natu,  kui mitmekesine siin kõik on. Et siin on puud kasvavad ja siin on must puud on pikali kukkunud,  on kõrged kallakünkad, madalamad künkad,  seal on puude ja nende kallaste ahel on tühemikud. Selline on koht just see, kus Maaritsal on hea elada. Ta saab siia ennast ära varjata. Ja kui see vesi voolab, siis nende loogiliste kääntude  vahest ühelt poolt ta nagu sööb seda kallast,  see tugi tekivad hauakohad, teisel pool on madalamad kohad  ja see tähendab, et ka vees saab hästi palju erinevat elualla,  mis naaritsal on väga hea, sest et siis ta jälle midagi süüa  seal ta saab seal konnasid ja kalasid ja putukad kõik,  mis ei ole toiduks tarvis all. Nii et sellepärast sellised looduslikud kohad,  mis on hästi mitmekesised. Metsaojad ja jõed on aaritsale väga hea ju. Vääriselupaiga all mõeldakse siin pigem seda,  et kogu looduse toimimine oleks võimalikult selline nagu siis,  kui inimene poleks kunagi seguna. Ja vaat mis on häda on selles, et inimene selleks,  et kui ta on oma elupaiga, hakkan tegema endale eluaeg paika  on tegema hakkan sest temale on tundunud sellised kohad  täiesti mõttetud. Ja väga paljud sellised kohad on ta selle asemel,  et neid niimoodi hoida, nagu nad praegu on,  on nad teinud selle asemel sügavat kanalit,  kus vesi tuleb kevadel, kui on kõrge vesi,  suur ooga voolab kõik merre ära. Ja, ja inimesele see on hea, sest et põllumaad jäävad  kuivaks ja seal saab põllumajanduse arendada. Aga paraku on sellega, kui me seda hästi palju teeme  ja liiga palju teeme, siis loodusele ei ole kohta,  sealhulgas kanaaritsale ja see on üks põhjus,  miks kanaaritsat on hästi väheks ja paljudes kohtades on  väga väheseks jäänud. Ja ta jäi väga väheseks ja noh, sinna peale tuli pärast  Ameerika naeris, isegi suurem ja tugev on  siis hoopis sealt välja ajas. Nii et väga tähtis on see, et need jõed sellised,  mis on looduslikult, et neid ikka säiliks  ja mõningates kohtades, kus me nüüd oleme inimesed ära rikkunud,  neid isegi saaks tagasi viia looduslikuks,  nagu nad kunagi on. Pole üldse naaritsat näinud? Jah? Sina ka ei ole näinud. Mina ka täna ei näinud Tead tegelikult ega väga palju ei näegi,  sest et ta on hästi harglik loom ja hästi osav loom  ja peidab ennast hästi ära ja ja kui meie müdinal läheme oma  sammudega selleks ajaks on ta ammu kuskil vaata nendes  kaldaalustes peidus, millest me rääkisime,  et teda näha on raske. Mõnikord me saame jälgi näha siis, kui veetase on hästi madal,  siis me näeme jälgi. Aga muidu on tõesti niimoodi, et ega seda looma eriti palju  ei näe. Ja vaata nüüd, kui me neid uurime,  neid loomi, siis on aeg-ajalt vaja neid ju kuidagi kätte saada,  et näha, et kes nad taolised on. Ja. Mis sa arvad, kuidas me seda saaksime, küte? Eksega need teravad hambad Sul on kõik, käed on niimoodi läbi. Hammusta, aga tegelikult on sul õigus, selleks on lõks. Ja mul on siin selja taga üks. See on selline vineerist kast, mida me kasutame. On ju kast. Ja me siin näeme, näed, siinpool on, on võrk. Siinpool on selline naljakas uks. Ja siia juurde käis üks taoline pulk ka ma võtan siit pealt lahti,  et siin põõnaga käib see katus pealt ära. Teeme selle katuse ära, siia kõrvale, siin on see pulk  ja mis te nüüd arvate, kuidas küll sellise asjaga püüda saab? Püstiaga kuidas ta sealt ära tuleb, kui nüüd naarits sisse tuleb? Muidugi muidugi on niisugune, kui on väga koostööaldis naarits,  ta võtab selle pulga kinni ja tõmbab selle ukse enda järgi kinni,  eks ju. Aga tavaliselt nad nii ei tee, loomulikult tead,  ma näitan sulle, muidu Läheb pikaks see seletamine. Näed, see pulk pannakse siia vastu niimoodi,  see äär tõstetakse üles. Ja siin on niisugune väikene kelgukene. Niisugune asi. Niimoodi, ja siia pannakse talle mingi niisugune asi,  nagu talle meeldib, ütleme, kui ma tahaks,  et sina siia sisse läheks ja on soo, ilm,  ma paneksin jäätise siia, eks. Aga naarits jäätises palju ei pea, siis me paneme talle  mingit taolist sööta, mis talle tõesti väga suur tead,  meilt teeb. Ja kui nüüd naarits tuleb, siis astub siia peale. Klõps, uks läheb kinni ja siis on juba hilja,  sest näed, ta ei saa siit enam välja, see asi hoiab seda ust kinni. Ja siin on loom siin sees kinni ja loomulikult on kaas peal,  eks ju. Ja selleks, miks see siinse võrk on see,  et ta näeb siit valgust läbi, sest tal tekib selline tunne,  et, et siit saab läbi minna, naaritsad on kõik uruloomad,  neile meeldib niisugustes käikudes käia. Ja sellepärast nad lähevad siia sisse. Nii et see on nagu puhhiraamatus, et siis kui ta siin sees  juba on, siis on juba loomulikult hilja eest,  et välja ta enam ei saa. Ja siis ta peab ootama, kui tuleb see uurija  ja vaatab, kes ta taoline on ja ta jälle välja laseb. Ja see on väga tähtis, et, et looma ei tohi kaua aega siin  kinni hoida, sest et siis ta piinleb ja me ei taha,  et loomad piinleksid, eks ju, on niimoodi. Aga mis sa arvad, mis võiks olla see toit? Või see, see asi, mis nüüd siin, kui teil oleks jäätised,  mis see naaritsal võiks olla, mis ta Ma ei teagi,  mingit konna. Arvad, kui te nüüd sinna tahapoole jooksete vaatate mööda rada,  siis on seal see asi olemas, mis siia pannakse,  kas te lähete, vaatate? No mingi, vaadake. See on nüüd küll selline asi, mille peale eriti ei tuleks  või naaritsa kogu püüdis kasutada. No vot, mis asi see on, jäätis ta ei ole,  eks ju. Vähemalt sinu jaoks jäätisega see naljakas,  kui see asi ei ole, see on midagi taolist nagu sprot. Et siin on küll balti sardiini õlis kirjutatud,  aga seda peent niisugust erinevust naaritsat sinna ei tee. Ja tead sa, kui kummaline on, et millegipärast naaritsatele  selline asi meeldib. Ja siis siit võetakse see väikene tükk välja,  pannakse siia sisse. Muidugi, naarits võib mõnikord ise ka tulla,  sest et on kole uudishimulik loom, et ta tuleb lihtsalt uurima,  tead, kui tema elualal on mingi uus koht järgi järsku taoline,  kus turuseab käest läheb vaatama ja uurita uurima,  mis asi see on, eks. Näiteks ütleme, kui sinul on tee, kus alati käid kas,  kas kooli või kus iganes ja järsku on uus kommipood tulnud,  eks sa tahad ju vaatama minna, mis lähed sisse isegi siis,  kui sa kommi ei osta, aga lihtsalt see silt juba ütleb,  et sinna peaks minema vaatama ja temal on sama asi,  sest ta läheks ka niisama vaatama. Aga kui seal kommipoes on veel kommid või jätise poes on jäätise,  eks ju, siis on siin hoopis rohkem mõtet sisse minna,  nii et kui siia nüüd on see sprott pandud,  mis lõhnab ja annab teada, et siin on midagi  siis senaarist läheb siia palju paremini sisse,  nii et, et see kark võetakse lahti siis võetakse paarsada sprotti,  pannakse siia peale lõks ülesse. Muidugi õige koht peab olema, kus ikka naaritsa on,  sest et teda naaritsed on mõtet püüda seal  kus ta on, eks ju, kus teda ei ole seal,  et eriti mõtet püüda ei ole. Ja siis pannakse see kaas peale. Õiget pidi peab panema loomulikult kaane peale. See pöör siia peale, et see kaan ära ei tule  ja siis ongi see lõks väljas. Milles naeritsed siis hästi osavad on? Et milles nad hästi osavad on nüüd, see on nüüd üks  keeruline küsimus, kas ma nüüd mõtlen, et kui nad oleks linnud,  siis nad oleksid hästi osavad lendamises. Aga linnud nad ei ole, eks ju. Ujumises nad on kindlasti, et vaata, nad on need poolveelise  eluviisiga loomad, eks ju, kes elavad nii kalda peal kui  ka vees, eks ju. Ja osavad nad on oma elukeskkonnas elamises,  et seda on võib-olla kõige õigem öelda. Sest selleks nad on ju loodud, eks nad ongi sellised,  kes selles kohas elavad. No päris kahepaiksed ei ole, aga selles mõttes küll,  et nad saavad mõlemal pool hästi hakkama  ja selles mõttes on küll kahepaiksed ja konnade söömises  kinnipüüdmises on kindlasti nad hästi osavad  ja ja talvel jää all elamises on nad väga osavad. Kõlab kummaliselt, eks ju. Ja vot see ongi üks huvitav asi on selle jääga,  et talvel on ju lumi ja külm ja võib mõelda,  et kuidas see loom üldse hakkama saab. Täitsa õige, ongi niimoodi, sest vaata, kui see jääkoorik  tuleb peale jõele, siis veetase läheb pärast allapoole  ja sinna jäää ja vee ja selle kaldaäärneste vahele jäävad  niisugused tühemikud ja seal on päris hea soe olla  ja ja nendel talvekülmadel ilmadel, kus meie mõtleme,  mõrv küll võib külm väljas olla, nemad elavad seal päris  mõnusates soomes soojades kohtades ja lume sisse teevad  käike ja seal nad teavad, kus nad juba oma seal konnasid  üles leiavad neid varusid või kus nad saavad kala veest kätte. Muidugi kõik loomad on oma elupaigas väga nutikad. Kirjutage meile ja saatke oma pilte naaritsast,  isegi norit saatis meile juba ühe kirja.
