Peale seda, kui me olime Hiiumaal naaritsaga sõbraks saanud,  tahtsime me selles toredas kohas paar päeva veel olla. Telgil ja lõkkes kartulite küpsetamine oli  nii lahe kuni Johanna meie peale toidu sonkimise eest  nii kurjaks sai, et ähvardas meid, mets,  eaga. Tõeliselt näljane siga võib mõne väikese põrssaga pintlisa iste. Ja kui Rauno oli meid veel rohkem hirmutanud,  siis oli meil väga kahju, et Hiiumaa on saar  ja meie praam läheb alles õhtul hilja sest metsiga tundus  väga hirmus. Usutav, või mitte, poisid, et Hiiumaal on metsiku küll  ja küll. Et siin elab neid väga palju, aga seda arvu ei oskagi öelda  ka Eestis arvatakse, et elab umbes 25000  või kuskil sinnakanti või üle 20000 kindlasti. Metssead on peaaegu samad loomad, mis tavaliselt sealt kodus ead. Nad on kodus iga mets ja kõige lähem sugulane. Metsiga imetajate klassi sõraliste seltsi  ja sugukonda sigalased. Nad võivad olla sama pikad kui pikutav Rauno  ja suur isasloom. Kult võib kaaluda sama palju kui kuus. Johanna Nad on tugevad ja vastupidavad loomad,  kes kardavad ainult külma. Kas te teate, kuidas sead üldse söövad? Et sead Hangivad enamus oma toidust maad sonkides nagu seesama kopp  siin ja teevad sellega päris suurt kahju kohati metsadele  ja põldudele. Et sealt siis neil on väga-väga tugevad ja tugevate  lihastega kärsad. Sellega nad võivad isegi kruusatee üles sonkida,  kui neil väga tuju peaks tulema. Ja siis otsivad sealt juurikaid ja igasugu putukate vastasid  ja igasugust söödavat kaupa. Et eriti neile meeldib tuhnida, siis kui on tammetõrusid  siis nad võivad terve niisugune autotee ikka segi keerata,  kui neil väga tahtmist on ja seal tammetõrusid on sees. Neil on väga hea haistmine, nad suudavad mulla alt tunda,  mis seal on. Ja nad ilmaasjata ei tuhni. Metssiga on kõigesee ehk omnivoor. See tähendab, et ta siis sööb kõike, mis, Mis ette juhtub ja talle isuäratav tundub? Mootorratist ka väikseid lapsi. Motorattad ja lapsi nad enamasti ei söö. Nad söövad taimi, igasuguseid juurikaid,  mis seal maa sees on, seeni võivad süüa ja  siis samas ka igasugust lihatoitu ette satub. Aga nad ise kedagi murdma ei lähe metsa. Et kui loom on juba maha murtud, siis nad võivad seal süüa. Ma arvan, et võib-olla näljahäda all nad võivad isegi murda  teisi loomi maha, aga seda ma väga arvan. Siis õudus. Sigadel ilmselt sellist näljahäda ei tule,  et nad peaksid murdma ja teine asi on, ega neil jõud üle ei  käi just ja ega nad järgi ei jõua mõnele niulusele,  kitsele või põdrale. Neil ei ole selliseid hambaid ka, neil on küll niisugused  suured kihvad lisastel all aga need on rohkem mõeldud  omavahel arvete klaarimiseks ja jõu paika panemiseks,  et kes on nagu kõvem tegija. Kas kui suured kipad neil on, kas sama suured nagu elevantidel? Need on ikka palju väiksemad, aga üks selline 12  sentimeetrit võib olla vana vana kuldi kiht küll aga see  kõik ei paista tal suust välja, et osa on. Osa on peidus. Mokad on ja see keerab niimoodi kõveraks ülespoole. Ta ei ole ka sirgelt ette, nagu elevandil vaid pöörab,  võib täiesti tagasi pöörata. Sea ülemised ja alumised kihvad hõõrduvad söömisel  teineteise vastu nii teravaks, et siga sööks justkui kahe  üliohtliku noaga. Seega on parem temaga mitte tüli norida. Meil on teile üks väike ülesanne ka mõeldud,  et te saaksite liigutada. Lähme metsa ja proovige üles otsida üks koht,  kus sead söönud on. Mõtelge selle ekskavaatori peale, milline see välja võiks näha. Ma arvan, et see tuunitud ala on kõik muda  ja muld ja kõik väi. Siin on metssigu. Ma ei tea. Et sigade arvukus on tõusnud rekordiliselt kõrgeks umbes  30000 loomani, siis valmistavad nad meelehärmi  nii põllumeestele kui looduse sõpradele. Seal nosivad isukalt tohututes kogustes inimeste poolt kasvatatakse. Ning isegi kaitsealused orhideesid. Poisid, nüüd te siis, et metssiga sööb peaaegu kõike. Nüüd on meil teile üks ülesanne, et minge metsa,  korjake, nii palju söögiseeni kui te. Kui te tunnete. Ja siis tulge tagasi. Aga kuidas see ni korjama peab? Meil on siin kaks varianti. Kumb õige oleks? Aga miks see parem on? Sellepärast, et siis ei saa seen haiget,  vaid ta võetakse suurega välja et teda ei lõigata läbi. Seenel jah, need on niidistik, päris sikuseid juuri nagu  taimed ei ole, aga see vars on sellepärast oluline,  et ka pärast kodus ei ole päris kindel, mis seen see on. Et siis saab lihtsamini määrata. Tihtipeale on oluline see, et on varre peal  ka mingid sellised asjad Ja vot siin on näiteks sellel kärbseseenel on ju see Ma ei oska öelda, nagu krae. Tupp on ümber varre, et see on tihti tähtis tunnus,  et just, et siin on see roheline kärbseseen,  mis on hästi mürgine, mida ei tohi kindlasti süüa korjata. Ja siin on sirmik, et mis nad kuskil suureks kasvab,  olla küllaltki sarnane, aga selle tuppa järgi siin all saab  kindlaks kohe teha, et mis seenega tegu on. Aga üldiselt, kui metsa minna, siis ei ole mõtet korjata seeni,  mida sa ei tunne, parem korjata selliseid riisikaid  ja selliseid seeni, mida sa kindlalt tunned  ja ülejäänud eta metsa edasi. Kuus viis, neli. Kolm kaks, üks. Tulime Hiiumaale metssigu otsima, aga leidsime hoopis  nahkhiired valmistavad palgast. Lapsed kui te ise niimoodi nahkhiire leiate,  siis ärge teda kätte võtke või, ja pikalt,  segane, et las ta elab oma elu. Aga ei ole õudne ja hirmus loo. Rauno ja Oliver on ikkagi eelkõige nahkhiireteadlased  ja võimalus kohata nahkhiirt on neile suurem õnn kui saada  kokku mul mõne Kariibi mere piraadiga. Aga tõesti, jätke meelde, nahkhiirt võivad kätte võtta  ikkagi ainult teadlased. See on habelendlane. Ta on Eestis väga haruldane ning tema eristamine  tõmmulendasest on võimalik vaid hammaste järgi tiiva sees  olevaid luid taskulambiga vaadates saab teada,  kas tegu on täiskasvanud või sellel suvel sündinud loomaga. Näitavad oma suu ka. Oi, isane poiss näiteks. Siis saab kindlalt eda ligi. Panete sootunnuseid arvates eest? Poisid ei kasva kunagi suureks, korjavad nad  siis seeni või vaatlevad nahkhiiri. Seened on omapärased klorofüllit organismid,  mis ei kuulu ei loomade ega taimede hulka. Nad moodustavad täiesti oma riigi seeneriigi. Selle riigi tähtis eesmärk on olla looduse usinad  puhastustöölised kes lagundavad algosadeks selle,  mille taimed on päikeseenergia abil loonud. Mul on metssigadest otsalt kahju, nad võivad mürgiseid seeni süüa. Ja, aga mis arvad, kas metsad? Lugeda oskavad loomade keeles kindlasti. Aga vaata, mul on siin sellised sildid, et paneme äkki need  iga asja juurde, mis metsas on siis et metsad loevad  ja siis saavad teada mis asi on see, mida ta peab sööma  mida ta ei pea sööma. Libe, mis see? Eesti looduses leidub hariliku jugapuud harva vaid  Lääne-Eestis ja saartel. Sügisiti kaunistavad jugapuud punased käbid,  mida kutsutakse marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad,  käbid kutsuvad end sööma, kuid nagu looduses sageli on need  kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Aga kuule, vaata, äkki see on kuusk. Ei ole. Kuusel on teistsugused okku. On ja need on pehmemad ja vaata, nendel on hele roheline. Kuuskedel nii neoon roheline ei ole ja head idel on marjad  ka küljes. Kadaka ei saa olla, kadakal on mustad marjad. Äkki on meil kultuur, kadakas, kultuur, kadakas. Oled sina alles naljat? Ei. Äkki äkki see nagu Ameerikas sellised okastega puud,  et kui katsuda okast, siis läheb käsi paist metsas. Me kõik tea, ei tea, mis on hea ja mis on mürgine Kälkut,  ärme seda parem praegu söö. Kaja t? Johanna siin ei ole, tema teaks küll. Looduses pead olema väga tähelepanelik, isegi kui Johanna ei näe,  sest lisaks mürgistusele võivad olla mõned taimed  looduskaitse all ja haruldased. Näiteks meie kohtasime selliseid maatähtesid. Kuidas on, kuidas on põdranapsik ladina keeles? Alt napsik. Bluetus keris. Miks teil nii kaua läks, vaatasime seaks ennast,  hetk on käes, siis vaatame, mis te tõite. Metsas on seeni sea kombel manduristi, söö siga ka. Aga oli ka korjasid ainult neid seeni, mis on söögiseened. Teie teada tunnete kindlasti? Poteerisime teie seened siin ära panime erinevatesse hunnikutesse. Kas te siis teate ka, mida te korjasite? Need on tatikad. Miks te nii arvate? Sest need on niisugused tatised ja pead kleepuvad niimoodi niuksed,  natuke limased, need on riisikad. Õige, aga mis see need siin on? Ma arvan, et need on mingid sita seened. Hoopis see, ma arvan hoopis, et näiteks see on söödav. See on sööda See tegelikult on üks surmavalt mürgine seen. Tundub noh, pruunid. On siin teised seened ka. See on püramiid soomussirmik, et see surmavalt mürgine,  et seda ei tohiks kindlasti korjata. Aga need seened Kukli teist ei tea neid. Aga miks te, miks te korjasite siis neid enne oli jutt sellest,  et tuleb korjata ainult neid seeni, millest te kindlad olete? Aga no jah, aga seeni ei tohiks korjata,  kui ei ole täiesti kindel, et tegu on söögiseintega,  muidu võib väga halvasti minna, nagu see seen,  eks. See oli surmavalt mürgine. Samamoodi võivad ka teised olla, milles ei ole kindel. Urepoisid te olete meile nii palju ülesandeid andnud  ja on nii keerulised. Me tahame teile ka ühe ülesande anda. Me. Tahaksime, et ehitaksite ühele metseale pesa Me nägime ühte kohta, kus te võiksite ehitada,  me võime teile näidata Lisasead ehk kuldid võivad minna söögikoha otsinguil kuni  400 kilomeetri kaugusele kuid seda vaid juhul,  kui toitu ei leidu piisavalt. Emased sead ehk Emised elavad väikestes karjades koos oma  triibuliste põrsastega ja paariaastaste noorloomadega  ehk kesikutega. Selline seakari on üsna paikne. Triibud aitavad algul abitutel põrsastel ellu jääda  ning suurte röövlindude ja loomade eest märkamatud olla. Seapesa see selline. See ei ole mingi seapesa, see lihtsalt kännuhunnik. Seapesa on hoopis teistsugune. Mispärast. Sa tassima või kännuhunnik ja seal ei olegi seda tassinud  see inimeste poolt kokku pandud siia. See aed on siin palju huvitavam, aga mille jaoks seda vaja läheb,  see on siin sigade jaoks tehtud. Üks külamees tahtis siin kartulit kasvatada,  aga sead tulid kogu aeg siia üles, tuhnima ta põldu  ja siis ta tegi aia ümber. Sead on päris selged suured tuhjad et käivad viljas  ja kartulipõldudel enne talve talvevarusid kogumas,  et ennast paksuks süüa, sest talvel oleks parem olla rohkem energiat. Neil ei ole Eestis lihtsalt väga palju võimalusi,  mille peale ennast alve nuumata. Et mujal maailmas nad näiteks nõuavad ennast igasuguste  tõrude ja viljade peal, aga aga Eestis ei ole  nii nii palju sellist sobivat toitu, siis nad lähevad,  söövad põldudel kartulit ja vilja. Kuule, mis see nuumamine on? Jah, nuumamine on söömine, selleks, et paksuks süüa ennast. Mis see meie ülesanne siis nüüd oligi? Teeks selle ka ära? Te peate tegema. Lähme otsime siis sellise pesale sobiliku koha. Lähme sinna tihedamasse metsa kusagile ära. Sellises aga kohas ei tee ükski siga pesa. Üheksa, kaheksa, seitse. Kuus viis, neli. Ei ole jah. Hea pesa peab olema alt korralikult vooderdatud. Et ega nüüd põrsastel peab soe olema. Algul nad ei suuda ise temperatuuri väga hästi hoida. Et see on muidugi siin väike seapesa tegelikult võibolla  selline umbes kaks meetrit pikk ja mitukümmend sentimeetrit lai. Ja siia pannakse kas siis kõrsi või kulu  või põhja pannakse alla soojenduseks. Ja kui veel kusagilt saab, siis pannakse näiteks karva. Trambitakse siia hästi niimoodi tihedaks  ja pehmeks, et siin oleks hea soe ja kuiv. Ja vahel teevad sead ka niimoodi kuskile,  näiteks kuuse alla, et on isegi nagu katus peal sea pesal. Et seapesa on selline hea ja soe ja kindel koht  ja siis esimesed esimene elunädal on siis sea seapõrsad pesas,  ema käib nüüd imetamas ja natuke vanemat hakkavad nad ümber  pesa juba natuke ringi luusima. Kellest koosneb? Sead elavad karjana kuhu, kuhu siis kuulub enamasti emis  või paar tükki ja koos oma siis põrsastega  ja ja kesikutega. Isased isased. Sead ehk siis kuldid, nemad elavad üksinda enamus aasta  aastast ja siis jooksu ajal tulevad karja juurde. Põrsaid on sigadel enamasti niimoodi, kuni 10. Vanematel emastel on rohkem, noorematel on vähem,  võrsed hakkavad sündima või kui emane siga hakkab poegima,  siis ta eraldub karjast. Mõned päevad enne läheb, ehitab endale pesa. Ja siis hiljem, kui põrsad on juba suuremad,  siis see liitub, liitub karjaga. Karjas võib-olla. No enamasti on alla 10, et väga palju neid liikmeid ei ole. Et seal on siis tavaliselt juhtemis ja siis on kesikud  ehk siis kesikud on, ei ole enam põrssad  ja pole veel ka päris absoluutseadet, on kuni kahe aastased. Isik on siis nagu Johanna See pesa on nüüd enam-vähem valmis. Ainult et sellist juttu räägitakse ka veel sigade kohta,  et nad korjavad vahel jäneste karva, mis on nende  karvavahetusel ära tulnud põõsaste küljest  ja siis panevad selle sinna põhja ja siis rambivad jalgadega ära,  hästi tihedaks. Siis ta muutub selliseks vildi taoliseks,  et hästi soe oleks. Põõsastel. Mõnus. Palju punkte me neile anname kindlasti rohkem kui ühe. Üheksa, kaheksa, seitse. Kuus viis, neli. Nii lonti ja. Teie. Kese väikse onni peale, mis sa siin teed? Tule proovi ka. Võta siit natuke vilja, teeme metsamedali. Kuidas sa medaljone teed? Aasta? Palun nööri. On ju poisid, väike ülesanne? No ma näitan siis teile ka, et kuidas see käib,  et tuleb võtta natuke villa, kõigepealt,  mis värvi te tahate? Punane. Näevad ka, kuidas tasud lillat, näiteks. Siis tuleb niimoodi alguses õrnalt rullida seda niimoodi et  mitte väga tugevasti ja siis, kui ta võtab juba niisuguse  kera kuju, siis niimoodi natuke vett seebi vett juurde panna,  et siis ta jääb paremini kinni ja siis niimoodi õrnalt rullida,  et oota, sa tahtsid näidata, kuidas medaljoni tehakse,  et näita ssis seda. Medaljoni tehakse nii, et sa võtad nagu nööri. Ja siis. Hakkad võtad vette, hakkad vaikselt niimoodi kerakest tegema. Ja samamoodi nagu Johanna õpetas ja siis,  aga sa teed seda ümber nööri. Nii et peaaegu sama, ainult et sa teed ümber nööri  ja siis tuleb sul ilus kaelaehe. Seda peab märjast kastma, muidu sa ei saa vist. Vesi võiks siis olla üsna seebine, et muidu see ei jää kinni,  see pill omavahel. Teete mingile tüdrukule nagu Johannele. See on esimene kord. Nüüd me saame aru küll, et ülesanded võivad vahel päris  päris rasked olla. Okei, pakume, mis te nüüd teinud olete või  ka õige asi välja. Alguses toorest liiga kõvasti. Ei tohi algusest. Telskividega olnud. Et viltimise eest ma Ma selle eest ma annaksin teile. Kuna metsa perekonnas on ema kõige tähtsam,  siis lõpetan tänase saate hoopis mina. Emise nimeline medal on, läheb järgnevatele isikutele. Kolmanda koha sai Rauno, teise Oliver ning esimest jagavad  võrdselt to. Kaatrite. Kosmoses on ootamas. Niipea taas ei saa. Luminatorist. Kuu peale lähe. Kuupinna es kerge ja.
