Tere neljapäev oli nõukaajal kalapäev, aga ma ei usu,  et täna õhtuks väga paljud kalasõid ja sellepärast uurime gi  miks on ajad muutunud ja miks ei ole eestlaste laual enam kala. Eestlaste jõululaual domineerivad sealiha  ja verivorst. Kilu ja räime leidub meie vetes külluses,  kuid neid kalu peetakse rämpstoiduks. Arvatakse, et hea kala on ikka lõhe ja forell. Need kalad aga Eesti vetes ise ei kasva. Ikka hästi palju sööb eestlane, pula kala. Ega keegi pole seda kokku liitnud, aga keegi ei ütle ka,  kui palju ta sööb ja ilmselt keegi ei pea  ka arvestust selle üle. Aga ma usun, et ikka siin Eestis läheb ikka 50 tonni. 60 tonni nädalas. V vool töötleb nii-öelda vääris kala. Kaks kolmandikku toodangust on punane kala,  forell ja lõhe. See tuuakse sisse peamiselt Norrast. Eesti kalakasvatajad lihtsalt ei suuda hinna kvaliteediga võistelda. Praeguses situatsioonis maksab lõhe ja forell võib-olla  ainult 20 30 protsenti rohkem kui au ja ahven. Isegi võib-olla ahven maksab vahest rohkem. Nii et eks siit on ikka selles vanemal generatsioonil  kindlalt jäänud see teadmine. Kujuta ette, kui palju ta siis kallim oli. Nüüd on ta ligemal sammas hinnas. Miks me seda muud peame ostma? Ka valge kala hind on pidevalt tõusnud ja inimesed hakkavad  aeglaselt üle saama nõukaaegsest eelarvamusest. Mati Vetevool kinnitab, et ka nemad üritavad osta Eesti  kaluritelt haugi, koha, latikat ja lesta. Aga kvaliteet on väga kõikuv. Eesti suurim Punase kala töötleja rajab praegu harkusse uut tehast. Kui seni toodavad nad peamiselt Eesti turule,  siis uute tootmisruumidega kasvab kindlasti  ka ekspordi osakaal. Kalurid peavad jõudma sellisel tasemel, nagu nad kala välja püüavad,  läheb see kohe jääkasti, mitte nii, et sinna turule tuuakse  kala harilikus kastis ja seal ei ole isegi jääd peale pandud. See kala juba rikneb. Inimene peab kala saama kätte maksimaalselt värskena kõige  paremate omadustega ja siis on see kala hea. Nii nagu ükski prohvet pole kuulus omal maal jõuab eestlaste  toidulauale peamiselt välismaa kala samas kui meie oma kala  on rohkem hinnas. Eksportturgudel. Eestis püütav räim ja kilu leiab ostja peamiselt ida pool Venemaal,  Ukrainas, Valgevenes, Moldovas, Bulgaarias,  Rumeenias. Eesti püüab kala umbes 100000 tonni aastas. Eesti laevastik nüüd Eesti tarbija sööb kokku koos impordiga  20000 tonni ehk siis 80000 tonni tuleb meil eksportida. Et sealt neid numbreid võrreldes ehk kuna me neli viiendiku  oma kalast, mis me püüame nii või teisiti peame eksportima,  siis ütleme, et Eesti turg sellisele võib ütelda niisugusele  masstoodangule ei ole nii oluline, kui, kui võiks arvata. Olukord muutub. Pidevalt, ja kui püügihooaeg käib, ütleme,  algab siis septembrist ja lõpeb seal traalidel aprillis  ja siis ranna kala seal mai keskpäevast juunini. Siis turud mingil määral On ka sellest mõjuta. Et. Mingitel perioodidel, kus kala pakutakse vähem,  on ka hinnad paremad ja kus pakkumine läheb suuremaks,  mõjutab see kindlasti kindlasti. Oktoobri lõpus kinnitas Euroopa Liidu põllumajandus  ja kalandus nõukogu uued püügikvoodid. Eesti kaluritele tähendas see otsus selget kaotust. Järgmisel aastal saavad nad püüda kilu ja räime veerandi  võrra vähem kui tänavu. Kalapüük mõnes piirkonnas paraneb, mõnes halveneb,  aga nagu me teame, siis kogu maailmas tegelikult on väga  suur osa kalavarudest suhteliselt. Halvas seisus ehk siis püügipiiranguid rakendatakse väga  paljudele liikidele, sealhulgas muidugi ka Läänemerel. Püügimahtu piiravad kvoodid pole poliitikute suva järgi  kalurite kiusamiseks välja mõeldud. Neid vaadatakse igal aastal uuesti üle, sõltuvalt  kalavarudest ja prognoositavast juurdekasvust. Näiteks viimasel ajal on Läänemeres kasvanud tursa hulk  ja seetõttu jäänud vähemaks kilu ja räime,  mis on ajalooliselt olnud Eesti kalurite põhisaak. Vanemad kalurid mäletavad täpselt, palju kunagi kala merest  välja toodi, kui head püügid kuskil olid  ja ma usun, et on jäänud teatud ranna piirkondi,  kus enam sellisel viisil kindlasti püüda ei saa. Ei ole mõtet seda väiksemat kogust kala mitme laevaga merel  taga ajada, kui selle teeks ära ka näiteks kolme laeva  asemel kaks. Me oleme viimase viie aasta jooksul rakendanud päris  aktiivselt just laevade arvu vähendamise meetmeid,  ehk kui võib-olla niisuguse üldise numbriga öelda  siis näiteks Läänemerel me oleme kalalaevade arvu vähendanud  150-lt jämedast 150 tänasele 50-le laevale,  mille tulemusena need, kes Läänemerel nüüd traallaevadel toimetavad,  on kindlasti majanduslikult paremas olukorras,  kui nad oleks siis, kui oleks laevade arv jäänud samaks. Kalandus on aastaid olnud valdkond, kus on Eesti madalaimad palgad,  Pole ka ime, sest tegu on hooajalise tööga peagi üha  kahaneval turul. Euroopa Liit toetab lisaks vanade laevade utiliseerimisele  ka kalureid, kes ameti vähemalt aastaks maha paneb,  saab 10000 eurot peo peale. Kes tahab siiski võrkudele truuks jääda,  peab leidma viisi turul läbi lüüa. Kui tuua niisugune lihtne näide, see on kindlasti lihtsustatud,  siis rannapüügil räime kokkuostuhind rannas on circa teatud  aegadel on olnud seal kaks-kolm krooni. Kui me läheme sedasama räime ostma poodi,  siis tema hind on 15 20 krooni. Ehk tegelikult rannapüüdja selline võimalus,  kui ta selles tarneahelas suudab kaugemale minna,  kui lihtsalt paadist kala üleandmisele siis  siis kindlasti rannapüüdjatel on selles seal üsna palju  kasutamata võimalusi. Kui pealinna poodides müüakse enamasti Norra lõhet  ja florelli, siis saartel peaks ju ometigi saama Eesti kala. Seda ei saa kohe kindlasti väita, et meil enam kala ei püüta. Ilmas ei ole just palju ameteid, kus sulle makstaks riigi  keskmine kuupalk peo peale selle eest, et sa mõnda aega oma  tööga ei tegeleks või kus oma töövahendite näiteks laevade  katki lõikamise eest võid lausa miljonäriks saada. Aga just selline on kaluri või siis kalandusettevõtja elu. Taolised esmapilgul pöörasena tunduvad nüansid on tegelikult  Euroopa Liidu algatuse. Selleks, et kalureid merelt eemal hoida,  makstakse kalalaevade utiliseerimise eest päris kopsakaid toetusi. Aga ka kalur ise võib oma tööga mittetegelemise eest saada  täitsa viisaka hüvitise Neist meetmeid jääb mulje,  nagu oleks rammusa. Kalasaagid tänaseks samasugune müüt nagu õnnis Kungla meie  rahva pärimuses. Mandril on sellest kalanduse värgist ikka õige raske aru saada. Mõnikord kuuled, nagu oleks Läänemeri nii tühjaks püütud,  et pane või merele tara ette. Teinekord räägivad kalamehed jälle, et selliste saakidega  nagu viimasel mõnel aastal ei ole nad ikka väga kaua merelt tulnud. Me uurisime ise järgi Tõsi on, et põrsa suuruseid sägasid, kellest Peipsi-äärsed  vanaisa veel vahepeal räägivad, Eesti järvedest enam ei  tõmmata ning ka Läänemeres on tööstuslik püük aastakümnetega  oma jälje jätnud. Saaremaale veere sadamasse jõudev traallaev Hanna on oma  teenistuse jooksul merest välja traalinud isegi Volkswagen Golfi. See pühapäevaõhtune saak on siiski tavapärasem,  kilu ja räim segamini. Teadlaste nagu. Arvamus, et kala on vähemaks jäänud, et see päris paika ei pea. Et siin järgmisest aastast vähendati seda kalapüügilimiiti  kõvasti kõikidel firmadel, et noh jah, et sellega kalamehed  võib-olla arvavad, et teisiti Need silgud ja räimed lähevad ühe jutiga sõrve külmutusse. Euroopa Liit on küll maailma suurim kalatarbiv turg  ja ka maailma suurim importija, kuid need kilusilgud  sõidavad pärast külmutamist juba idapoolsetele turgudele,  kus Eesti kala juba vanast ajast kõrges hinnas. Samal ajal jõuab Eesti poe ja turulettidele kala,  mille hind on ostjale küll ahvatlev, kuid lubab arvata,  et Eestis see püütud ega kasvatatud ei ole. Eks see on Importijate teema, kuidas nad selle hinna selliseks saavad,  et eks see meile vähe imelik tundub ja peaaegu võimatu,  kui vaadata, mis on näiteks Norras korraliku kala oksjoni hind. Aga eks on ka kehvema kvaliteediga kala ja see siia jõuab. Pahatihti enamgi, kvaliteetse kauba hinnast on see kaugelt  allpool ning viitab pigem rahvusvahelistel oksjonitel  müüdavale nii-öelda rämpskaubale, mis tegelikult mõeldud  kalatoiduks töötlemiseks. Osaühing Arovana kasvatab Saaremaal Eesti turule forelli. Firmal on praegu valmis maimumaja, kus forelli beebid elavad  koorumisest kuni mõnesaja grammiseks saamiseni. Peaaegu ideaaltingimustes. Seitset narka me ei koori, et see lihtsalt kala hind kujuneb,  nagu selliseks nõuded on niivõrd karmid sisetingimustes kasvatamiseks,  et seal lihtsalt alla selle ei tule kuidagi välja. Pluss siis selle juures on ju veel turustamine  ja kauplus, kes ei tööta ka ju ilma kasumita. Üksi oma hind tuleb forellikilo sedapsi vähemalt poolsada krooni. Kui vaadata hindu kaupluse kettides, võib forelligi puhul järeldada,  et muist letis olevast ei ole küll ideaalis es kasvanud  ega ilmselt ka esimeses värskuses. Kui hea neil kaladel siis elu on, et see  nii kalliks läheb nagu peremehele maksma. No need kalad elavad meil siin täiesti ideaaltingimustes  nende jaoks, et tal on ühtlaselt soe, tal paistab kogu aeg päike,  hapnik on absoluutselt optimaalne. Et vahel võib öelda, et tal ei ole võib-olla looduses  nii tingimusi. Peagi valmib firmal ka kasvanduse teine osa,  kus kalad enne letti jõudmist täitsa mehe ikka jõuavad sirguda. Kui meie kasvandus nüüd lõplikult valmis saab,  et praegu me oleme nagu ainult maimumajas et see on järgmise  aasta kevadel, et siis meie projekteeritud võimsus võiks  olla kuskil 150 tonni aastas. Eesti mõistes oleks siis tegu juba keskmist masti kasvandusega,  mis suudaks toodangut anda aasta ringi. Sellise väga energiarikka ja ainult vajalikest ainetest  koosneva toidu peal. Need forellid metsa siis forellid kasvanduses kasvavad. Ja vesi läheb nagu keema. See süsteem nüüd lubab nagu aastaringselt müüa,  et et eks see meie loodetav tulevane edu võti on,  et me ei pea väga selle kõveraga kaasas käima,  et kui on sügis ja kõik need sumba majandid peavad ära realiseerima,  et siis me lihtsalt ei müü see aeg ja müüme siis,  kui need summad on tühjad ja kalahind hakkab tõusma. Omanike vaimusilmas peaks sellest kasvandusest saama  tulevikus muster näide ökoloogilisest tootmisest. Junnid, mis kalad kasvades basseini põhja poetavad,  kogutakse kokku nagunii ja seda materjali ei kogune mitte vähe. Tulevikus peaks neist saama elekter, mis kasvanduse  aukartust äratavaid küttearveid märgatavalt vähendama peaks. Ning süsihappegaas, mis kasvanduses tekib,  läheks otse kõrvale kerkivasse kasvuhoonesse,  näiteks tomatitele, toiduks. Tänavu on Eesti eksportinud kalatooteid 1,3 miljardi krooni  eest importinud aga poole vähem. Algaval aastal eksport ilmselt langeb, sest euroliidu  ähendas järsult räime ja kilupüügikvooti esimest 15  protsenti ja teist lausa veerandi võrra. Pole raske arvata, kui pingeliseks see niigi heitliku  kalapüügiäri teeb. Mis siis ikka saab, et eks siis, ehk siis mõned väiksemad firmad,  kellel on seda limiiti vähem, et nad kas kas ühinevad  kellegagi või, või lihtsalt kaovad ekraanilt ära. Kas see tähendab, et kalapüük, kui business vaevu hingitseb,  seda siiski mitte, usub kogenud kapten. Ent korralikult laevast ja kalaõnnest ei piisa. Kalapüügiettevõtja peab kätt hoidma pulsil kogu ahelal  traalist edasimüüja, tööstuse töötleja, sageli isegi viimase  kalarestoranini välja. Eks eks rikkaks on võimalik saada ka kalapüügiga,  kui sa omad kalapüügilaeva ja teed seda ränka tööd,  et seda kala turustada ja leida lahendusi kala realiseerimiseks. Et siis siis saab vorsti lauale ja saab ka rohkem. Eelmisel aastal asutati üks huvitava nimega firma Eestis  kalakala ja pojad. Ja nemad varustavad restorane kalaga. Seda juhib Mikk Metstak. Tere. Kumb on kvaliteetsem, kas värske kala või  siis külmutatud? Väga värske kala on alati kvaliteetsem kui külmutatud kala. Aga selleks ta peab olema tõeliselt värske. Et kui kala on sõitnud siia nädal poolteist,  siis ta enam ei ole värske ja sellisel juhul on külmutatud  kala kindlasti parem. Külmutatud kala on tänapäevase tehnoloogiaga võimalik. Väga kvaliteetselt külmutada miinus 60 kraadi juures näiteks  külmutatakse värskelt püütud kala, kala,  kõik rasvahapped ja maitseomadused säilivad. Aga siin on ka oluline see, et see külmutatud kala  sulatatakse õigesti üles. Kuidas sulle tundub, kas Eesti kokad oskavad õigesti kala sulatada? Ma arvan, et oskavad vähemalt. Enamus nendest kokkadest, kes meie käest kala on ostnud,  on saanud meilt soovitusi ja nõuandeid, kuidas seda õigesti teha. Ja eks nad ka ise on suhteliselt palju nüüd ilma peal juba  ringi käinud, et nad teavad ja näinud, mismoodi  tipprestoranid seda teevad. Aga sa ju ikkagi oled saanud ka sellist kalarestoranis,  mis ei ei kõlba süüa. Olen küll, aga ma ei ole väga pretensioonikas klient. Mida need restoranid siis teie juurest ostmas käivad? On hakatud nõudma. Eksootilisi ja uusi tooteid noh näiteks. Sellel aastal hakkasime tooma Vahemere-äärsetest kasvatustest värsket kala  lennutranspordiga et ta jõuaks võimalikult kiiresti Eestisse kliendini. Kuldmeri, kogred, huntahvenad, tuunikala  ja nii edasi, et see valik on valik, on lai. Kas te hästi kaugelt ka toote kala ja kas see ikka on värske? Me teame, kes on selle kala püüdnud, kes on  selle tootnud ja millal see on püütud, et me meie enda  sortimendis oleme. Kvaliteedi poole pealt suhteliselt kindlad,  et kala, mida me pakume, on hea Ja me toome kala kaugelt et kõik sõltub sellest,  mismoodi see kala on meieni jõudnud ja mismoodi on teda hoitud. Miks see kala nii kallis on? Kuna meie asume juba sellises kohas, et kõik ookeanid  ja Kalarikkad asukohad on vist kaugel, siis logistika on,  on, on suhteliselt suur probleem, et see on aeganõudev  ja pikk maa on kala siia transportida. Just need vahemaa on need, mis muudavad asja kalliks. Kui sa restorani lähed, kas sa saad aru,  et see on külmutatud kala, mis sulle tuuakse? Sõltub kokast. On juhtumeid, kus ma olen aru saanud, et tegemist on  külmutatud toorainega. Kuigi kokk oli kasutanud värsket Mis kala eestlased eelistavad ja ma usun,  et see on lõhe, miks siis ikkagi lõhet eelistatakse? 90.-te aastate alguses avastasid Eesti kalamehed  ja kalurid, et meie kohalikku kala, koha siig,  ahvenat ostetakse väga kalli hinnaga Euroopas. Ja kõik saadeti minema, mis meil oli. Isegi ahvenapojad läksid kõik müügiks, et meil endal ei  jäänud mitte midagi peale imporditud suhteliselt madala  kvaliteediga lõhe ja räime. Ja. Vahepeal on üles kasvanud terve põlvkond inimesi,  kes ei teadnudki muud kala kui imporditud lõhe  ja räim. Et sellepärast ka see lõhe nii populaarne Eestis on. Aga arvad, et see muutub? Arvan küll. Kui palju koolides ja lasteaedades pakutakse kala? See oli vist 2000, kaheksas aasta, kui sotsiaalminister tegi määruse,  et vähemalt kord nädalas on kohustuslik pakkuda lastele. Ja see kala ei tohi olla. Mingisugune noh, nõnda öelda saepurust valmistatud asi,  vaid see peab olema päris kala puhas kalafilee  või puhtast kalafileest tehtud toode. Ja koolid on väga edukalt seda hakanud kasutama. Kas teie käest ostavad koolid ja lasteaiad  ka või on need teie klientide hulgas ikkagi harva esinevad kliendid. Ei ole, meil on päris palju aktiivseid, lasteaedu,  koole, ma arvan, et kuskil üle 50 kes regulaarselt ostavad  nii värsket kui kvaliteetset külmutatud toodangut. Ja. Ma ei ütleks, et see klientuur on kahanemas,  pigem aina rohkem koole lasteaedasid, tunneb huvi  selle vastu. Maailmas on palju riike, mis sõltuvad kalandusest. Lähed näiteks Lõuna-Euroopasse ja saad igas restoranis kala  või võtame näiteks Islandi, kus on kala kõige tähtsam eksportkaup. Pärast kuu kestnud püüki jõudis Reikjaviki sadamasse tagasi kalalaev,  mis kannab nime Freri. Kauba mahalaadimiseks kulub vähem kui pool päeva. Kõik ettevalmistused, nagu kala puhastamine,  pakendamine ja külmutamine, tehakse ära juba enne sadamasse jõudmist. Selleks on alumisele tekile ehitatud moodne kalatööstus. Ülejäänud laev vajaks aga remonti. Kuid nagu laevaomanik ütleb, on ajad praegu keerulised  sest ligi kolm aastat tagasi varises kokku Islandi pangandus  ja kalameestel vähendati samal ajal ka püügikvoote. Finantskriisi elasid Islandi kalamehed üle aga seda,  kui Island astuks Euroopa liitu. Paljud kalapüügifirmad enam üle ei elaks. Kui praegu otsustab Island ise, palju ja millist kala püüda,  siis Euroopa liitu kuuludes hakkaks Islandi kalamehed tantsima. Euroopa Komisjoni pilli järgi. Islandlaste püügivõimalused väheneksid tunduvalt. Islandi liitumine Euroopa Liiduga pole kindel,  sest selle poolt on hetkel vaid pooled Islandi parlamendiparteidest. Karismaatiline Islandi välisminister on üks nendest,  kelle arvates päästa sid Islandi just Euroopa Liit  ja euro. Islandi kalamehed on otsekohesed ja ütlevad välja,  et neile pole Euroopa liitu vaja. Konflikte euroliiduga on neil olnud varem  ja on ka praegu. Käimas on hetkel näiteks Makrelli sõda. Mingil põhjusel on Islandi vetesse sattunud suured  makrellivarud ja sellepärast otsustasid islandlased seda  kala ka rohkem püüda. Seekord läksid nad ehk liiga ahneks, sest kvooti tõsteti  varasemaga võrreldes 65 korda. Euroopa Liit lõi selle peale loomulikult häirekella  ja hoiatas, et islandlased püüavad ookeani makrellist tühjaks. Kalapüük on islandlastele justkui religiooni eest,  kõik, mis veest püütakse, tuuakse kaldale. Siingi on suur erinevus Euroopa Liidu kalameestega,  kellel tuleb kalapaatidest vette tagasi heita kogu saak,  mille püüdmiseks luba pole. Vette tagasi visatud kalad elama ei jää ja sellepärast  peavad islandlased sellist tegevust puhtalt raiskamiseks. Seda, kui tähtis on Islandi jaoks kalandus,  näitab ka see, et riigis, kus elab vaid 300000 inimest,  on ametis kalandusminister. Kalameestega pole tal just kõige paremad suhted,  sest ministeerium plaanib panna tulevikus Islandil osa  püügikvoote oksjonile, et saadud rahaga riigieelarvet täita. Seni on kalameestele püügikvoodid lihtsalt laiali jagatud. Islandi liitumist euroliiduga ei pea aga  ka kalandusminister õigeks. Islandlased söövad hea meelega kodumaist kala,  aga eestlased mitte. Ja põhjus pole kindlasti mitte selles, et meil kala enam ei püüta. Püütakse lausa nii palju, et jätkub ka ekspordiks. Aga ju siis on eestlaste jaoks kala liiga kallis  või see neile lihtsalt ei maitse. Ilusat õhtut teile.
