Tere, kuulajad ja tere, rändaja, tere stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna ja jälle on aeg kaitsvad koduseinad maha Ta jala ja maailma ohtudele ja ootamatustele vastu söösta. Aafrika, täpsemalt Namiibia on siis see paik, kus me oma rännakut sel hooajal alustasime ja tänaseks oleme jõudnud hukka vango. Hääldan õigesti okkavango jõe äärde ning see on jõgi, mida on muuhulgas nimetatud ka meeletuks ja pööraseks, millega ta on siis säärased hellitusnimed ka ära teeninud. No ta on päris pikk jõgi, ta on ligi 1000 kilomeetrit pikk ja ta algab kuskilt Namiibia põhjanaabri, Angola keskosast. Ja siis, kui ta jõuab Namiibia lähistele, siis ta on hulk aega piirijõgi Angoolaga. Ja siis ta teeb järsu pöörde, niimoodi ta pöördub siis nagu ida suunast järsku otse lõunasse ja läheb siis sellest Namiibia põhjaosast läbi ja satub siis juba Namiibia teise naabermaale Botswanasse. Ja seal ta voolab ka veel hulk aega, vahepeal ta kogub tohutult jõudu ja tema lõpp on äärmiselt kummaline. See on väga harv juhus maailmajõgedel juures. Aga ta delta Läheb ilusti laiali, täpselt nagu läheks merre. Aga tegelikult ta kaob tühjusesse, ta jõua mitte kuskile välja. Ta kaob keset Kalahari kõrb. Selline lahe muusika, hoogsate trummidega, see on swana rahvamuusika ja nad on need, kes elavad kaoga pango ääres, aga juba seal Botswana poole peal. Aga samasugust vahvat muusikat teevad ka need hõimud, kes, kes elavad Namiibia poolel avangu ääres. Aga nüüd meie räägime sellest osast, kus Namiibiasse selle, selle okka vango tume ja see on siis Namiibia, ütleme põhjapiir sisuliselt ideldast räägime mõni teine kord, ma arvan, deltas, räägime siis, kui ma sinna jõuan. Siis poole aasta pärast on üsna kindel, et ma satun Botswanasse ja siis ma näen, kuidas kalangu delta välja näeb. Nii et võib-olla järgmisel aastal. Nonii, ja no üldse, kui me nüüd kannakust mõtleme eelmisel korral, see on ju selline omamoodi rännukiri. Et kuidas kulges, et me olime Buschmannite maal ja läksime sealt põhja poole. Ja nüüd, kui sealt son juba Namiibia põhjaosa. Aga seal tuleb üks äärmiselt kummaline piir keset teed. Nii et selle suure peade juures eemalt vaadates tundub, et siin on riigipiir, seal on niisugused piirivalvurid, politseinikud, kõik inimesed peatutakse kinni ja otsitakse läbi. Tegelikult on see piir keset Namiibia. Aga kõik teavad sellest, seda huvitaval kombel enamiku Namiibia kaartide peal ka ei ole märgitud, aga see on tõesti väga dispiir, seda nimetatakse punaseks jooneks. Ja selle lugu on, on üpriski õpetlik ja kummastav. Praegusel ajal on siis niimoodi, et selle piiri peal sind siis kontrollitakse, dokumente otsitakse läbi ja põhiliselt kontrollitakse, et, et kas sa järsku ei taha viia näiteks lammast või siis ka mingisuguseid loomasaadusi sinna põhja poole. Tagasi tulles, kui sa pärast tagasi tulime, siis oli samamoodi kontroll. Ühesõnaga praegusel ajal see on justkui selline noh, kuidas öelda veterinaarkontroll vormiliselt. Aga selle taga on, on päris sügav ja pikk lugu. No see on siis see piir, mis oli kunagi, kui Namiibia riiki polnud olemas, Namiibia riik ei olnud olemas veel 20 aastat tagasi siis sel ajal oli see väga tähtis piir. Ja see piir eraldas õieti mitte nii palju riike, kuivõrd valged, et ja mustade õigusi nimelt tol ajal siis noh, rohkem kui 20 aastat tagasi oli Namiibia nagu osa noh, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja selle punase joone loo kõnelemiseks peab minema veelgi varasemasse ajalukku. Oli aasta 1925 ja Lõuna-Aafrika vabariik oli saanud just laiendatud oma õigusi üle Namiibia ja veel isegi pooleldi Angoolasse välja. Ja sel ajal Lõuna-Aafrika Vabariik saatis oma aladelt kõige vaesemad valged farmerid põhja poole Namiibiasse ja lubas neile seal rikkalikult maid. Et te saate siin hakata suuri karju kasvatama, saate rikkaks. Aga loomulikult elasid seal hoopiski põlishõimud ja need põlishõimud lihtsalt tõsteti sealt välja. Ja vot siis tehtigi see punane joon punasest joonest põhja poole, öeldi niimoodi, et, et te võite siin edasi elada, aga te hakkate farmerite sulasteks või kui tahate olla vabad, siis minge sellest punasest joonest põhja pool. Noh, niimoodi. Sisuliselt tehti see valgete inimeste jaoks suurem osa Namiibias tegelikult selleks et nad saaksid nüüd hakata siin tootma põhiliselt siis veiseliha ja need tekiksid niuksed, tugevad tootlikud farmid. Ja siis, et inimesed ja hõimud, kes aeti põhja poole sellest piirist nendel tekkis seal tohutu üleasustus seal põhja pool ja. Küll see järjekordne näide sellest, kuidas põliselanikke tõsteti ühest kohast teise nagu malenuppe. Jah, lihtsalt tõmmati üks kriips ja öeldi, et siin tol kriips on meie ja sealpool kriipsu on teie ja meie ütleme nii. Ja kõik ja siis oli seal põhja pool sellest piirist, no sel ajal ei olnud ka tegelikult seda Namiibia Angola piiri olemas, nii et, et sealtpoolt edasi algas nagu sugune piirkond, kus enam ei olnud nii tugevat valgete farmerite ülemvõimu. Ja samas valitses tohutu vaesuse maapuudus ja need needsamad valged, ütleksin niimoodi, et noh, et kui te tahate raha teenida ja teil on võimalus, tulete meile sulastaks siia lõuna poole või hakkate meie kaevandustes tööl, seal on mitmesuguseid maavarasid, seal Namiibias ja pool Mendelejevi tabelit koos ja, ja näiteks teemat, neid on päris palju. Ja nüüd nendel põliselanikele jäänudki suurt muud üle, kui elada vaeselt, aga vabalt sellest punasest joonest põhja pool või siis teenida natukene raha. Kuid olla siis noh, sisuliselt ikkagi täitsa orjad nendele valgetele. Ja, ja niimoodi sellest ajast siis praegusest juba üle 80 aasta tagasi oli see piir sedamoodi paigas. Ja seda maad hakati nimetama pantustanics, sest suurem osa neid hõime, kes seal elasid, olid pantud. Aga no kui nüüd tekkis juba Namiibia riik ehk siis nagu me eelmine kord rääkisime, et seal on väga kummaline seis, et selles mõttes, et tegelikult on põliselanikud nagu riiki valitsemas, aga valged inimesed on säilitada, istud oma suured maaomandid praegusel ajal ja nüüd on siis niimoodi, et, et tegelikult seda on täiesti füüsiliselt tunda, kus sa sellest punasest joonest üle lähed. Kuidas kõik muu tähendab just nimelt kultuuri poole pealt, et sellest piirist lõuna pool valitseb ikkagi selline noh, aupaklikult, kus valgete inimeste vastu niuke silmatorkava paklikus ja sealt põhja poole järsku niisugune tõeline elust kihav must manner, kus valget inimest praktiliselt ei näegi üldse kus on hästi tihedalt suuri külasid, on loomakarjad, aga need on sellised loomakarjad, mis ei ole mõeldud müügiks raha teenimiseks, vaid ainult selleks, et need tohutu hulk musta elan, et ta saaks ära elada sellest otsesest naturaalmajapidamisest. Ja seal on palju kauplemist, seal on näiteks ka niiskem, sest seesama kavango ja teised jõed on just siin põhjaosas voolavad aasta läbi ja, ja siis on, on selline iseteadvus musta inimesed käivad siin kuidagi sirge seljaga ja ei tee eriti vahet, et kas sa oled, et need musta värvi valget värvi puuvilju on palju rohkem. Teede ääres, need küla juures on suured letid, kus kus müüakse seda ja tohutu käsitöö müük on seal. Ühesõnaga tegelikult sa oled justkui samas Namiibias. Aga sa astud tõelisse musta Aafrikasse. Kas seal võib sellist pilti ka näha, nagu te pealinnast rääkides kirjeldasite, kuidas neegrinaine läheneb nagu suur emalaev, tal on seljas fantastilised rahvarõivad. Tegelikult või on seal see asi kuidagi noh, nii dekoratiivsed. Ta ju seal ütleme, rahvariiete näeb suhteliselt vähe, ütleme naistel on aeg-ajalt niisugusi sära vaid ja väga värvikaid niisugusi linasid ümber, aga niisugust väga tugevat rahvariiet ei ole, aga, aga nad on tõesti võib öelda küll, et naised on nagu värvikamalt kuidagi riides. Ja ka põhiline on, on see seal valitseb ka väga suur rahvaste paabel, sellepärast et need, kes seal enne elasid, ega need siis ka kuskile kadunud, siis neile küüditati otsa uued hõimud. Aga sealt põhja pool ütleme sellest punasest joonest põhja pool oli ka kõige kauem kestev kodusõda, see tegelikult ju ulatus isegi meie uudistesse siin välja, ma arvan, siin kaheksakümnendatel aastatel, kui Angolas oli väga verine ja pikk kodusõda ja siin piiri lähedal oli väga ebamäärane olukord ja koolapõgenikud omakorda põhja poolt tulid ka veel sinna lisaks sellele tohutule rahvahulgale Paabeli Segadusele sõja jalust nagu lõuna pooleks siis Namiibia põhjaosasse, nii et siin on tohutu tohutu too kirevus ja hakkad kellegagi juttu ajama. Siis peaaegu igaüks on erinevast hõimust. Ja väga tüüpiline on siin ka see, et ma olen elanud siin viis aastat, ma olen elav 20 aastat. Ühesõnaga niisugune segapiirkond, kus on väga palju rahvaste liikumisi olnud rahutuste tõttu. Et kuna niipea kohta on tegelikult ka öeldud, et ta on maailma hõredamalt asustatud riike, siis ei tähenda see absoluutselt seda, et mõned kohad ei võiks olla ülerahvastatud, eks ole. Eriti nagu sellesama piiri täpselt ümbrus sellele ühele, kui teisele poole, jah. Sellest punasest joonest ütleme põhja pool on palju piirkondi, mis on väga tõsiselt tihedalt rahvastatud ja ütleme, Namiibia keskosas on, on ilmselt see Windoki linna ümbrus ja veel mõned piirkonnad, kus on täitsa tiheasustus. Ja tegelikult tagamaad on veelgi kaugemad ja tõsisemad. See punane joon tähistab tegelikult seda, kuidas valge mees on kunagi väga ammu otsustanud, et mulle sobib see aafrika ka, mis jääb sellest punasest joonest lõuna poole, ehk siis tegelikult kogu Lõuna-Aafrikas ka sellest punasest joonest põhja pool. Sest noh, me teame ajaloos koloniseerimine, puurid Nad alustasid sealt lõunalt Aafrika lõunatipust, sest see oli kliimale kõige lähedasem kliima. Siis nad tasapisi siin edendasid oma piire ja kolooniaid ja niimoodi jõudis lõpuks siis kas 80 aastat tagasi välja selle nii-öelda punase jooneni ja sellest lõuna pool on siis noh, väga lihtsustatult öeldes see ala, mis sobib valgele inimesele elamiseks, seal on suhteliselt hea kliima, liiga palav, mitte liiga palav, mitte liiga niiske. Ei ole neid koledaid aafrika haigusi, mis on kõik sind, ütleme siit edasi ekvaatori lähistel. Ühesõnaga, valge mees lihtsalt on leidnud, et, et see sobib mulle see see hõlmamatut ainult Namiibia toetuvaid Botswamat, Lõuna-Aafrika vabariiki ja ja veel teisi riike, mis siin Lõuna-Aafrikas on, nii et, et see on suurte tagamaadega lugu tegelikult. Ja okka vango äärde me jõudsime siis just siis, kui me jõudsimegi peaaegu Angola piirile. Ja kui me seal Angola piiril olime Rondu nimelise linna juures võtsime Ühte kämpi endale siis kohad ja muidugi kõige patrutasimegi okkavango jõge vaatama, et missugune välja näeb. See oli ema eest suurem, aga, aga selles kohas veel mitte väga palju suurem, aga palju kiirema vooluga, palju nobedam kui meie Emajõgi ja teiselt kaldalt, kus muusika ja seal oli, oli küla, see oli mingi laupäeva õhtust ja, ja seal oli lihtsalt pidujaan koolas parajasti-Peti külas pidu, kui kaugele see teine kallas jäi see vaateväljast? See oli ühesõnaga, inimesed olid näha majade juures, kui nad seal tekib, tegutsesid nii, et ikka väga lähedal, mõnesaja meetri kaugusel tegelikult. Ja siis me võtsime ennast seal kämpi, panime telgi üles ja varsti tuli hämarus ja nii nagu seal lokka vangu ääres on sageli, nii kui hämaraks läheb. Nii alustab konnade koor seal jões ja see on väga võimas ja siis teiseks nii-öelda diskanti laulavad sikaadid, need on siis puude ja põõsastega tatsas. Konnad on samasugused nagu meil on teistsugused, tegelikult aafrikapärased. Mõneti nad meenutasid isegi meie Kõresid näiteks kõre laulab ka jälle no ütleme, rohukonnaga võrreldes väga-väga kummaliselt natukene nagu kõrgema häälega, kui see kõige tavalisem rohukonna krooks. Tuletan kuulajatele meelde, mul oli endalegi uudised, Kõre vähendas kärnkonn Niiluse nimega. Ja tema laul on väga-väga niisugune ketraw nagu Gudrutav ja kõrgete toonidega. Need, kes pole seda enne kuulnud, see võib-olla arvab, et see polegi üldse nagu konna häälega kan ehk kõre meil looduskaitse all ja nüüd Aafrika konnade juurde tagasi, ühesõnaga laulsid nemad täiest kõrist, kambrist ja juuresvaadid veel kõvemini ja see oli päris kõrvulukustav kontsert, mis seal öösel algas ja ja siis ka seal pimedas nud kringi vaatasin siis nägin püssitoru välgatamas kuuvalgel ja siis ma nägin kahte heledat silma. Siis ma sain aru, et seal kõnnib üks püssiga neeger ja muidugi ma vaatasin, mis ta seal teeb, ta kõndis edasi-tagasi meie telgist Nix viisakas kauguses. Siis ma läksin sinna juurde ja loomulikult selgus, et ta on meid valvama pandud aga mingit vormi seljas ei olnud verinoor, peaaegu poisikene püssi seljas. Ja esimene trassi toona tahtsin, ehkki ma hakatuda ei osanud hästi inglise keelt, siis ta esimene asi, mis ütlesite, ai Angry vaene laps. Ja kuna me olime just õhtusöögi lõpetanud, andsin talle pool leivapätsi ja konservi. Ja siis ta oli väga õnnelik ja istus kohe sinna pingi peale ja sõi selle kõik ära. Aga siis ma mõtlesin, et no et kui, kui sa juba oled niimoodi süüa, arvad, et siis sa kindlasti tahad natukene suhelda ka ikka ja ja selguski, et ta oli nõus ja, ja siis me juba leidsime talvel sõbraga, kes oli samasugune püssiga mees, kahangry ei, tema ei armastanud, eks. Võib-olla oli ta lihtsalt tagasihoidlikum. Aga siis nagu sai pildi ette, et milles asi. Tegelikult on asi selles, et seda loetakse ikkagi piiritsooniks. Ja kuna Koola poolel On nii nagu on, siis mine tea, kas näiteks mingisugused salakaubavedajad või, või niisama mingid röövlid või jõugud, eks ole, et sellepärast on, on seal selliseid püssiga mehi kõnnimasse lokka vango jõe ääres Namiibia poole päris palju ja nad tegelikult ikkagi nende üles on turvata, noh, inimesi Namiibia poolel hoitakse piss, pauku ka teeb vahel siis vot seda ma ei proovinud, aga ma usun, et ta teeb. Loomulikult usun, et ei proovinud, aga jah, need mehed on, on ikka tegijad, nad on ikka päriselt asja pärast väljas. Kui mingi intsident, siis jääb neil õigust ülegi. Siis jääb neil õigus tule ja teistpidi ikkagi ausalt öeldes meie siis tegime toredaid fotosid seal niimoodi mulle väga meeldis kahe püssimehega, kes veel musta värvitelgi taustal ja, aga ausalt öeldes, kui me magama läksin, mul oli magus uni, ma mõtlesin, et tegelikult ikkagi ma tunnen ennast turvaliselt, kui siin piiri peal niisugune seis on. Sest põhja pool see maa, millest ma olen ka palju mõelnud, tegelik ja Angola pööraselt põnev, ma, ta on palju suurem noh, põhiliselt just rahvaarvu poolest, kui Namiibia seal elab, 18 miljonit inimest, tuletame meelde, siin Namiibias elas 1,8 miljonit, kaheksa korda rohkem rahvast, seal on pööraselt põnev loodus ja tema ajalugu ei ole läinud nii õnnelik tegelikult kui nüüd sinna miibias, noh, jälle natuke meelde tuletada, millest see kõik oli, oli siis sedamoodi, et Angola sai kuskil mõned kümned aastad tagasi nii-öelda marksistlikuks. Ja siis ta püüdis marksismi arendada ja nii nagu paljudes Aafrika riikides läks omadega täiesti Sa ja rahvas ühesõnaga, hakkas nagu rahutuks muutuma. Ja siis läks nagu hõimude vaheliseks mässuks, aga seda kasutasid ära rahvusvahelised jõud. Noh, ma arvan, et, et meil on veel kõrvus niuksed väljendid nagu Unita ja MB-l a, et need olid need kaks ühesõnaga sisuliselt vormiliselt nad olid justkui eri hõimude liidud, aga sisuliselt esindas Unita siis nagu lääneriike ja seal oli ka palgasõdureid päris palju Lõuna-Aafrika vabariigis näiteks nii-öelda teises vormis. Aga MB laoli siis sisuliselt nii-öelda sotsialismileeri esindus nende poolel olid siis näiteks päris palju Kuuba armeed, kes olid ju ka samasugused mustanahalised, neil oli väga kerge imbuda nendesse ridadesse ja selline sõda, selline laastav sõda kestis kuskil 70.-test aastatest kuni 94. aastani. Ja see oli kole, see oli, see oli tõesti laastav ja, ja selle lõpuks kujunes siis kuidagi sedamoodi. Tseebeeellahaks oli enne olnud niisugune sotsialistlik, see muutus tegelikult demokraatlikuks mitmeparteisüsteem üks ja seal hakkas kehtima vaba turumajandus. Aga Unita tegelikult lõpetas oma tegevuse. Aga samal ajal ütleme see lõpp käis kuidagi väga vaevaliselt, nii et 1999. Aastal oli Namiibia poolel veel siinsamas põhjaosas see kurb sündmus, kus turistid juba liikusid päris vabalt ja siis kolm prantsuse turisti lihtsalt ja mingisuguse jõugu poolt, kes oli tulnud Angoolast üle. No keegi ei tea, kes nad olid. Pärast seda ei ole olnud mitte ühtegi juhtumit. Tegelikult praegu on seal rahulik, aga need sõja jäljed, sõja hingus on, on seal ikkagi nagu tunda. Aga noh, teistpidi on ta jällegi põnev maa, sellepärast et on täiesti teistmoodi, kui, kui ülene jäänud Namiibia ja koolasse. Tegelikult ma tahaks minna, aga, aga praegu ma veel lükkaks seda edasi mõned aastad, et, et see tundub, seal on ikka piirkondi, kuhu nagu ei julgeks minna. Erinevalt Namiibias, et siin võib ikka ikka liikuda siin põhjaosas tegelikult täiesti täiesti vabalt. Muidugi siis me läksime siis pärizoka vango ühele kaitsealale, selleks me sõitsime kõvasti veel mitusada kilomeetrit nagu ida poole ja, ja sealt tuleb selline koht, kus kavango jõgi siis pöörab järsult Namiibiasse nagu sisse lõuna poole ja läheb, läheb nagu nagu läbi Namiibia. Ja siit kohapealt siis saab selle okkalangoga tõesti hästi tutvuda. Ja siin oli üks niisugune rahvus, Mark, selle nimi oli Mahango rahvuspark. Ja muidugi oli põhiline huvi, mis lohutuse poolest siis tõmbas, oli ju see, et, et see on nüüd ainus piirkond, kus võib tõesti loota kohata, noh, neid suuri veeelukad krokodille jõehobusid, niukesi tegelasi, sõjalise, mida me sealt otsisime, tegelikult. Ja see loodus on seal niisugune, et, et üldiselt on küllaltki palju samasuguseid savanni nagu, nagu seal lõuna pool. Aga jõe ääres okkavango jõgi ikkagi on, on alati täis ja seal on niisugune võimsad niuksed metsaribad ja muidugi on seal metsades siis elu ja teine asi, mis sinna nagu elurikkust kokku meelitab, on see, et okka vango jõgi ajab aeg-ajalt üle kallaste ja tal on tohutut jõe luhad. Need on, kui ma esimest korda sinna pilgu heitsin. Et kõigepealt tuli Eestis Matsalu meelde, noh, niisugused nagu mingi tohutu roostik, aga see on nüüd siis nagu jõe luht tegelikult. Ja loomulikult on seal ka siis aga teistsugust elu kui, kui mujal Namiibias. Ja siin selles mango rahvus pargis me siis otsustasime jällegi kahe pojaga Nemad, ikka nooremad mehed, et nemad tahtsid nagu rohkem niimoodi liikuda. No niikuinii me pidime light, kui ma mööda jõe kallast jalgsiretk. Aga et nendel oli nagu see, et, et saaks ikka nagu seiklust. Ja siis nemad läksid nihukesele seikluskäigule, aga mina muidugi suur niisugune loodusehuviline, mina tahtsin ikka ikka neid linde ja neid loomi ja, ja eriti neid veel pildistada ja ühesõnaga, et rohkem tempo maha rohkem passida neid elukaid ja jälgida nende elu. Ja nii me siis läksime laiali ja siis nende sel ajal süda valutama ka tegelikult ei jäänud, sest me oleme enne ka nende poistega küll mitte nii kaugele rännanud, et mingi niisugune omavaheline kogemus on olemas ja, ja sa tead, milleks nad on võimelised. Et nad ei jää hätta tegelikult kindlasti, aga noh, leppisime ka mingi aja, kui, et kui kokku saame, et, et noh, kui siis ei saa, siis hakkan muretsema, et enne ei hakanud. Ja elukaid oli palju ja peale tegelikult nende, keda, keda me juba seal Etoužas olime näinud, seal kaelkirjakut ja rohkete anti lobiliikide ja, ja muude noh et umbes samad liigid võib-olla. Aga näiteks väga huvitav oli, oli mõne eluka liikumiste elamist seal just seal nüüd jälgida, üks oli, mida ma pikalt vaatasin, oli, oli sõbrade. Noh, kuidas öelda turniir, see on siis, noh. Ma olen sellest lugenud, aga ega ma nägin seda esimest korda, kui, siis kaks niisugust noort sebra täku tegelikult pidasid omavahel võitlust. See võitlus oli, kui mõelda, et need on rohusööjad, loomad, siis oli ikka väga vihane võitlus. Sellastik Käiku kõigepealt kaelaga taoti 11, siis peadega boksiti niimoodi, vahepeal tõusti kahele tagumisele jalale, mõnikord löödi hambad teisele kaela, ikka tolmu lendas igas suunas ja siis mõtled, et mis, mis värk on, et kas mingi surmaheitlus ei käi, noored täkud teevad trenni. Nad harjutavad eluks õieti muidugi autos, mina olin autos ja poisid olid, poisid, ei olnud auto, sest täpselt ja seal tegelikult nemad siis valmistusid oma eluks need sebrad ja ükskord, kui, kui nad siis on täiskasvanud, noh siis nad püüavad juba mõne haaremi üle lüüa ja selle vana täku ka niimoodi välja võidelda, sealt eemale. Selleks käib see selline trenn ja teine seltskond, keda ma pikalt jälgisin, keda ma olen ju ennegi näinud, aga vahva vaadata need tüügassead. Nad on tõesti koomilised tüübid nagu meie metssiga metsas, aga, aga tal on peale nende kihvade on veel siin nina peal niisugused noh, peaaegu nagu sarved. Ja tegelikult need on niuksed, suured noh, ongi tüükad. Nii võimsad ja suured ja neid on noorematel kaks, vanematel kuni kuus imelik niisugune. Ja siis tal on niisugune naljakas harjased, harjased on peaaegu et ulatuvad poole maani välja, siin kaela peal nagu hobuse lakk, aga niuksed, pikad sorakil niuksed, imelik naljakas tüüp. Välimuselt ainult naljakas või käitumine oli ka kuidagi ei, ta on erisugune, Haadandan liikuv tegelane seal oli, mina vaatasin seda, et see oli üks emme, kellel olid põrsad ja muidugi tema, kui mina teda jälgisin, siis tema minu pealt ka ikka pilku ei lasknud, ikka vahepeal ikka vaatas niimoodi, pööras minu poole ja ja põrnitses mind seal kogu mäng käis, noh, võib-olla üks üks 50 meetri kauguselt. Ja oli näha, et noh, et kui ma nüüd ikka midagi hakkan ette võtma, siis võimalik, et, et ta võib rünnata oma laste pärast. Aga et kui ma vagusi püsinud, siis ta ka püsib vagusi, umbes nii, see oli, see oli niisugune lihtsalt kokkulepe, kokkulepe, piirid olid selged ja mis seal ikka. Ja siis, kui me saime seal, meil oli kokkulepe poistega, siis oma poegadega, et saame kokku mitte suure tamme, vaid suure paopapi all. See oli meeletult suur, see oli palju suurem kui meie kõige jämedam puu, noh. Uskumatu, niukene maailma puuma ja selle selle võra all, me saime kenasti kokku, aga see oli siis ka nende rahvuspargi piirides, mis oli rahvuspargi piire ja nad võisid seal liikuda ilma autota. Seal liikusid mõned jalaga, jah? Ma arvan, ohtlik ju? Jah, tõsi, et mingis mõttes oli see niimoodi, et, et nad olidki nagu oma riski peal tegelikult, aga noh, seal oli teisigi, kes niimoodi jala liikusid, et see ei olnud lausa keelatud ei ole. Mis teeb jõust oma riski peal ja, ja nüüd oli niimoodi, et, et kui nemad siis rääkisid oma oma seiklusi, siis muidugi põhiline Nad nägid loomi palju vähem, sest kuni inimene liigub, ta hirmutab loomad ära. Aga muidugi nende elamused olid see, et, et kui nad nägid lõvijälge enda teel ja et siis on selge, et lõvi on siin kuskil siinsamas, et see oli natuke teine tunne, kui teda autost niimoodi binokliga vaadata, et on võimalik saada otsekontakti kõigi lõvi ei näinud, aga aga see teadmine tekitas nende jaoks siis nagu elevust. Ma ei tea, minul oleks võib-olla ainult ärevust tekkinud selle peal. Kõige naljakam seik oli neil see, kui nad läksid. Vahepeal nad olidki, vaatasid, et mingi krõbin käib seal kuskil võsas ja siis nad läksid, jooksid kiiresti suure puu alla, mis oli üsna selle luha serval, mis oli veega üleujutatud põnevusest või hirmus. Igaks juhuks, et vaatame, mis on. Tekkis rahu, midagi ei anna, siis nad läksid uuesti välja. Nii kui nad välja jõudsid, Niinud kuulsid, et tuli mingisugune turistide safari out. Ja siis ma mõtlesin, et ka ei taha näha ja läksid uuesti kiiresti sinna puu alla ja nii kui nad puu alla said, algas puu ladvas hirmus rabin ja hirmsa kolinaga tulised, midagi allokstest ja pundi nende kõrvale sinna luhavett kukkus ahv jahvaks hirmsa kiirusega läbi vee, niimoodi Kaarel, lausa krooli, ma, ma arvan, et ta kroolitega ujus hirmsa kiirusega sinna kaugemale, sinna minema. Argpüksahv sisenejatel muidu ahvidest on ju teada, et vastupidi, hüppavad inimesele kukile, ajavad käe tasku ja eaka mõelda nüüd et kui mina oleks ahv seal puu otsas, eks ole, et, et olen seal rahulikult, järsku tulevad mingid kaks hiiglasuurt ahvipuu all, eks ole, ja jäävad kahtlased seisma jääda, jäänud ootama, millal ronivad ta ei, aga noh, siis ta mõtlesin, et nad lähevad minema. Nad tulid ilmselt galopiga sinna tagasi ja siis ta sai aru, et tegelikult nad hauvad midagi kurja, just sattus paanikasse. Aga vot neid elukaid, keda seal nüüd sellel retkel näha tahtsime, krokodille ja jõehobusid, me ei näinud, me kuulsime jõehobuse puristamist kusagil, aga me ei näinud teda talini loodusega ühte sulanud ja ei, see on, need on nii pööraselt suured, need luhad ja jõehobu niikuinii on päeval üsna niimoodi nähtamatu seal vee sees. Et, et me tõesti ei märganud, ei leidnud neid. Aga siis me läksime õhtupoole ühte kämpi ja see oli selle retke üks üks toredamaid kämpe selles mõttes, et Selle oli loonud tõesti huumorimeelega, tegi ja tal oli niisugune noh, kõik oli nagu lustakat läbi mõeldud, näiteks. Tuss oli niimoodi, et see oli kirjutatud inglise keeles on limited, stars Shaua eksis piiramatud Värnidega dush 900 sinna sinna sisse läksid, siis tuli kuskilt nöörist tõmmata ja siis puuladvast tuli seal igavene Bahamaks vett pähe. Või siis vann oli näiteks niimoodi, et oli okka vango jõe kohale ehitatud sihukene puust platvorm ja selle peal oli üks hiigelsuur tsink, plekist vann võisid sinna minna ja nii edasi. Ja mis kõige vahvam, seal olid need onnid, kus sa saad ööbida, olid ehitatud puude latvades jõe kohal. Nii, siin ronimiseks oli mõeldud redeliga ronisid üles ja see on mulle tohutult meeldis. Nii et me otsustasime, et siia me jääme. See eeldaks juristilt teatavat sportliku vormi või, ja, aga selle kaalub täielikult üles hunnitu vaade, mis sealt ülevalt avaneb sealt puu ladvast, sealt puust platvorm on, on ümber selle onni sa saad seal noh, jälgida loodust ümberringi, see on uhke vaade. Parata, kui kõrgel siis ikkagi umbes maapinna kulla, 10 meetrit umbes maapinnast ikka päris puu otsas ikk. Ja sinna me jäime, aga enne seda me siis otsustasime teha veel niisugune retk nagu kohaliku ühe puu lootsikuga jõe peale, et ikkagi need jõehobusid näha ja siis tuli meile saata jah, selline noor hästi selline pikk ja sirge hoiakuga, niisugune hästi vägeva juukseparukaga noormees tema siis noh, ühesõnaga sõudis seal paadipäras ja siis meie siis vaatasime, mida me näeme ja nägime linde ja muid elukaid ja nägime, et see jõgi oli seal juba väga laiaks muutunud. Selle koha peal oli ta mitusada meetrit lai. Aga jõehobusid ei näinud. Alguses siis aga ta näitas, tooted seal on ja tema nägi silmadega mees binokliga nägime tõesti kaks suurt silma, eks ole, kaks pisikest kõrva seal vee kohal, eks ole. Aga kui sa nüüd juba märkama hakkasid, siis neid oli seal igal pool ja, ja see oli, noh, saime ka lähemale ja see jõehobu ka mäng käib sedamoodi, et tema tuleb vee peale hingama, noh, umbes 10-ks sekundiks ja siis ta seal näitab ennast, aga, aga siis ta kaob mitmeks minutiks vee all. Siis ta ilmub täiesti uue koha peal vee peale. Ja kõige naljakam on see, et nagu ma usun, et see tõesti nii on, et noh, jõehobu võib ka ujuda, aga põhiliselt, et kui ta on vee all, siis ta tegelikult kõnnib seal põhja mööda niimoodi mõnusasti ja kõnnib mitukümmend meetrit eemale ja siis pistab jälle pea välja. Ja muidugi siis vot seda püüda seal, mida me tõsiselt püüdsime Parima teleobjektiiviga, et, et kui jõehobu, siis omapära suu niimoodi lahti teeb, et see on väga lühike aeg. Aga see on, see on tõesti uskumatu, see on nagu põhja konna suu ammuli, et mine või ise sisse. Ja siis need tohutud kihvad hõredad ja sealt siis tilk koomasse hukkavango vesi niimoodi alla. Tilk tilk. Ja siis me seal vahepeal olime kahe Okovangu keskel ühel saarel, siis me vaatasime üldse, kuidas elu käib uhkavangu jõel. Loomulikult on see kohalikudele inimestele tõeline kiirtee, see jõgi, seda mööda nad liiguvad palju kiiremini kui jala. Kui teid ei ole. Sealt teavad nad kala, seda mööda peavad nad kaug pisikeste paatidega. Ühesõnaga, see on elu. Aga paadid on siis midagi taolist, mis meenutab meie seda haabjat. Ka sedamoodi tões seest õõnestatud puu, sest õnnestattoo seal, mida nad ka, aga see on, see on kolm niux kohaliku puuliiki ja põhiline on Mopaane puu. Siukene hästi kõva puiduga ja nüüd mõnikord seal turistidele on nad küll sa pead koputama sinna paati külje pihta, et, et kas plastmass või on see puit, et vahel on ka järgi tehtud plastmassist samasugused, aga, aga kuju on säilinud ikka see vägagi meie haabja moodi sihuke kitsas, peenike ja jõe peal väga kiirelt liikuv mootorpaate kohtas ka, mootorpaat oli väga vähe, võib-olla ütleme 20-st paadist, üks oli mootorpaate loomulikult kuulusse kellelegi valgele, siis kämpi omanikule või niimoodi ja seal luksus, luksus. Ja, ja siis me olime seal seal selle saare peal ja ja siis noormees jutustas ühe loo, jõehobust ja krokodillid ja, ja see oli nii vägev lugu, et ma tahaks seda nagu edasi rääkida. Ja see lugu oli niisugune, et, et kunagi elas siis selline jõe opolooja oli ta teinud selliseks, et ta oli täiesti pika kuldse karvaga ja väga kaunis ja ta oli selle üle väga uhke ja kõndis mööda maad, et ta üldse ei läinud kunagi vette ja üldiselt muutustani nakaks ja hakkas kelkima ja, ja teisi halvustama eriti irvitas ta tüügassea üle tema välimuse üle ja eks kord kassiga tüdines ära ja, ja otsustas siis kätte maksta ja ükskord, kui jõehobu magas seal rohu sees kassiga pistis selle põlema ja jõehobu kaunis karv läks kärssama, ta põgenes. Ja siis, kui ta hakkas veest välja tulema, saatused või et ma olen nii koledaks muutunud, karvu üldse pole ma julge veest välja tulla ja jäi nagu vette elama selleks aga muidugi see mees, kes meile seda rääkis, ta tegi seda kõike liigutustega, niimoodi tantsis lausa selle seletuse juures jobu hääl ja kassi häält ja aga siis lugu läks edasi. See oli siis niimoodi, et kui ta nüüd jões hakkas elama, siis krokodill muutus väga murelikuks, et siin elab nüüd üks tegelane, kes on suurem kui mina. Ta sööb minu toidu ära. Ja siis ta läks selle jobu juurde ja ütles, et et kuule, et, et mine siit ära, et sa sööd mu toidusid ära ja hakkas teda sealt ära ajama. Europortsed ajamid minema. Et no et ma vannun sulle, et, et mina ei saa üldse lihatoitu. Mina sain ainult taimset toitu ja krokodill ütles, et no tõesta ja siis siis seda näitas ka nüüd külge niimoodi kätega kõikidesse sama meie teejuht siis ette, et, et, et siis jõehobu nagu taganes vee poole ja siis niimoodi taganedes keerutas oma saba ja kõik, mis ta saba alt välja lendas, lendas igasse kanti laiali ja väikesed näed, siin pole ühtegi luud, siin pole ühtegi Kont. Ja siis krokodill jäigi seda uskuma ja nii nad elavad kõrvuti, kaks suurt looma jões edasi, niisugune aafrika klassikaline lugu tuli sealt. Ja õnneks nüüd seal jõe peal krokodille ei näinud, aga aga kui me läksime, kasi oma puuonni juurde, siis sealtsamast Volksaseks. Eks krokodill läbis võsa suure paanikaga minema, sihuke pisike krokodill oli. Nii et olime me siis krokodilli kaera näinud ja ja ööbimine seal üleval puu otsas onnis oli võrratu, sest õhtune kuu, mis seal helki suka vango kohal ja see hommikune enne päikesetõusu, kui sai tõustud varakult, kuidas need pilved hakkasid punaseks muutuma taevas ja siis upsasse päike vupsti sealt niimoodi välja metsa džungli tagant, see see ikka alatiseks meelde. Aga okka vango reisilt me siis juba pöördusime hoopiski jälle lõuna poole, nii et, et praegu võiks siis siin lõpus jälle kuulata seda muusikat, mis tuli päris alguses, oli siis selline swana rahva hoogne Niisugune oli siis tänane saade sellest, mis toimub vokkavango jõe ääres millest räägime järgmises saates. Heidame pilgu Namiibia mägedele ja platoodel. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
