Kuule rändajat. Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. No kiil on siis tegelane, kellest saab täna meie saate kangelane ja kangelanna ühtaegu või just? See ansambel, kes praegu mängis, on üks soomerootslaste ansambel, ta nimi on Nurl Lätar ja mina olen nende muusika saatel vihtunud öö otsa tantsuna saame hästi hoogsad tegelased ja ja samamoodi hoogsad tegelased on ka kiilid. Nende helide mäng sarnaneb kiili lendamise, kiili, liigutuste ja muu taolisega. Ja ja selle kiili jõulisusega tegelikult on putuka riigiseks väga jõuline tüüp. Ja ka muusikali piisavalt intensiivne. Just ja jälle kiili peale vaadata, siis vist igaüks teab, et ta on selgesti äratuntav, sellepärast et tal on niisugune hästi peenikene keha nagu pliiats, siis suured läbipaistvad tiivad ja neid on kaks paari ja hästi suured silmad. Et ta on kokkuvõttes nisugune, putukas ikka hästi meelde jääb ja, ja ta on väga graatsiline ja elegantne näe. Ja pole ime, et maailmas on mõnedki poeedid pühendanud temale lausa luuletusi, näiteks Johan Wolfgang Göte või Aleksei Tolstoi. Ja seesama tegelane võib ka vabalt meie koduõues ringi lennata. Ja enamasti küll kiilid rohkus on seotud sellega, et kusagil peab olema läheduses veekogu ja minu tutvused, Kiilidega algasid lapsepõlvest ikka sealtsamast sauna tagant tiigi äärest ja seal oli neid lendamas seal tiigi kohal ja nende vastseid ujumas seal vees. Sest tiik on Kiili laste häll. Ja samas nüüd ma alles tean, et see oli isenesest, et suur õnn, et seal tiigis ja selle läheduses elasid Kiilitsest igasuguses veekogus kiil ei ela. Ta on üsna pirtsakas nagu selle suhtes, et see kili, poja lastekodu peab olema väga puhas, samas hapnikurikas, seal peab olema palju päikest ja see tikkida iialgi külmuda põhjani kinni. Ja seal peab olema veetaimi, mis ulatuvad välja kindlasti veest. Miks sellest me saame nüüd edaspidi teada, kui me hakkame lähemalt vaatama, et mismoodi see Kiili lapse elu kulgeb kui vees teda näha, ma mäletan ka seal tiigis sai neid elukaid üks kummalisem kui teine ikka uuritud ja ja natukene ta meenutab nagu ütleme kiili, kellel ei ole tiibu ja kes vähesest liikumisest on läinud paksuks. Natukene kiili moodi küll, aga ta on priskem ja ilma tiibadeta. Aga tal on küll kuus jalga nii ja, ja niisugust päris pikka jalga nagu, nagu sellel täiskasvanud Kiilil ja õige suured silmad. Ja ta võib olla päris suur niisugune poole pöidlapikkune tegelane, teinekord oleneb liigist. Muidugi vaatan lapsel. Põlves tuli mul meelde, tasin meenutasite ka lapsepõlves sauna taga tiigi ääres, et lapsepõlves mõjus kiil päris hirmutavana, et seesugune imelik suur kärbes. Ja ta on suur, ütleme meie putukariigis on ta ikkagi hiiglane ja samamoodi ka ütleme mõnede suuremate liikide vastsed on, on, on ka seal tiigis ikka ikka päris pirakad ja üks nendest suurematest Kiilidest kannab Niukest nime nagu tondihobu. Päris niuke lõbus nimi ja see tegelane, nooh, kas pruuni rohekat värvi ja siis kui teda vaadata sealt läbi tiigivee, siis, siis on näha, et tema tagakeha nagu niimoodi liigub nagu üsna rütmiliselt ja tegelikult ta hingab tagakeha kaudu. Aga see hingamine on nüüd loodusteadlaste uurimiste järgi äärmiselt keeruline. On ka üldse nii nagu kalad vaid ta tõmbab selle vee eemale kuidagi kehasse, seal ta eraldab sellest gaasilise hapniku ja siis jagab selle hapniku oma kehasse laiali igale poole. Ja selles mõttes ta meenutab natuke siukene hoopiski maismaal elavaid putukavastseid ja loodusteadlased ongi arvanud, et et kunagi väga ammu elas ka kiilivastne maal miljoneid aastaid tagasi, aga siis ta kulis jälle vette tagasi ja sellepärast on tal niivõrd eriskummaline hingamine. Ja kiilid ongi tegelikult ühe Türksemat putukad maakeral. Ja noh, ma olen raamatust näinud seda üle 300 miljoni aastase Kiili kivististe, siis on niisugune juba täiskasvanud kiil ja tema tiibade siruulatus on üle poole meetri. See on siis ikka nagu ikka midagi täiesti täiesti fantastilist pirakas lind, kiil vaid jaanalind ja, ja tema välimus oli natuke küll teistsugune kui nendel praegustel, aga täiesti äratuntavad need kaks paari tiibu ja kindlasti oli ta väga osav lendaja ja tol ajal see oli see karboni ajastu üle 300 miljoni aasta tagasi siis ei olnud ju veel olemas linde ja vahel ma püüan ainult fantaasias kujutleda, milline see mets siis välja nägi. Hiigelsuured puukujulised osjad ja sõnajalad ja nende vahel lendamas niukse poolemeetrise tiibade siruulatusega. Kiil. Vaikus, linde pole võib-olla ainus helimees selles suures ürgses metsas kostis oligi see tiibade põrin, aga see oli ka ikka väge, sellepärast et isegi see väike kiil teeb oma tiibadega seda häält, et sa oled kõrvaga kuulda seda päris nõiduslik ju ja väga-väga-väga fantastiline tegelikult ja, ja võib öelda nii, et võib-olla maa ajaloos olid ehk isegi kiilid kõige esimesed olendid, kes tõusid lendu, kes õppisid lendama ja lendavad nad siiamaani. Ja seesama kiilivastne seal me kodutiigis, kui ta seal niimoodi kummalisel viisil vee all hingab, siis on veel üks kummaline asi. Et kui sa hakkad teda seal, ma mäletan, lapsena hakkad teda kõrrega torkima, mis ta nüüd teeb siis ta alguses väga kohmakalt hakkab oma pikkade koibadega seal rohukõrte vahele edasi minema. Aga kui ta saab aru, et teda rahule jääda, siis ta teeb uskumatu liigutuse. Sestap nagu reaktiiv nagu hüppab vees välgukiirusel edasi ja selleks ta kasutab seda sama vett, mille ta endale sisse on tõmmanud ja ta paiskab selle välja täpselt nagu reaktiivi saartel ja sööstab niimoodi edasi. Väga naljakas. Noh, lastega võib teha niisugust katset toast kooli õpetajad teevadki seda, et kui sa võtad selle tondihobuvastse sealt veest välja hästi kiiresti, siis ta arvab, et Ta ikka saab veel kihutada oma reaktiivjõul edasi ja paiskab vee väljavesi lendab poole meetri kaugusele nagu purskkaevust. Väga kummaline. Ja veel üks kummaline asi on sellel vees elaval kiili pojal, tal on nimelt nisugune elund, mida praktiliselt ühelgi teisel putukad ei Alason püünismask. See on niisugune imelik. Ma ei oska öelda nagu liigendnuga, mis on tal siin nagu lõua all sisuliselt tegelikult ongi tema alalõug, aga siis, kui tal on vaja püüda oma toitu siis ta lükkab selle liiganud noa nagu sirgeks ja siis selgub, et selle hirmuäratava suure liigendnoa otsas on veel haarded, tangid. Varustus on ikka viimase peal on ja see on, see on tõeline röövel selles mõttes, et et ta krahmab kõike, kes kiigub ilma mõtlemata ja halastamatult võtab nende tangidega, tõmbab ta endale suu juurde ja mugib selle ära. Tähendab, katan siis ühtlasi kõigesööja või on puhtalt lihasööja karnivoor ühesõnaga röövtoiduline ehk siis ehk siis puhtalt sajaprotsendiliselt lihase ja nii Kiili lapsed kui ka täiskasvanud Kiilitne seal kõik täielikult lihasööjad, salat, salatit mitte mingil juhul. Nad eelistavad toitvat sööki, saavad sealt kõik oma vajalikud eluks ja palju kained kätte, palju kiiremini, kui, kui need taimetoidulised kindlasti. Ja kui tuleb sellel siis oma aeg sellel kiili pojal vastasel saada siis täiskasvanuks, siis lähebki vaja seda, et kindlasti peab olema seal veekogus taimi, mille tippu tulla toovad vee peale. Siis ta ronib veest välja ja jääb liikumatult sinna kõrrele ja ta võib seal mitu tundi püsida ja siis kuskilt see nagu rebeneb see kest sealt kestast ilmub siis välja noor täiskasvanud kiil, alguses on ta need läbipaistvad tiivad kokku lapitud, niimoodi aga siis väga aeglaselt. Et mitme tunni jooksul need siis lähevad lahku. Ja, ja see täiskasvanud Kiili, noh, niisugune tõeline värv tekib ka alles paari-kolme päeva jooksul, nii et see teeb hiigelaeglaselt inimese mõistes ja on väga vähe loodusesõpru, kes viitsivad noh, otsast lõpuni jälgida seda imelist kiili teket tegelikult. Nii et, aga omamoodi on see küll looduse ime, kuidas siis lõpuks tekibki see, see uhke värviline, kas sellepärast, et Kiilide värvid võivad küll olla väga erinevad, neid võib olla rohelisi, siniseid, punaseid, kollaseid ja mida iganes, ühesõnaga kõik kõik värvid. Ja mõnikord ma mäletan, keegi küsis, et et, et kas see on üks ja sama kiil, et suve algul on roheline ja pärast läheb punaseks. Tegelikult ei ole, need on erinevad kiililiigid ja igalühel on omad elurütmid, aga kindel on see, et meil on üle 50 kiililiigi ja igaüks neist on oma nägu. Ja kui natukene mõelda selle peale, et kes on huvi tundnud Kiilide vastu, tahab natukene noh, umbeski aimata, et kes on, kes siis noh, ühed tegelased on niisugused väiksemad ja kohmakama lennuga ja kohmaka lennud põhjuseks on tegelikult see, et, et nende, need kaks tiivapaari on täpselt ühesugused ja nad ei ole sellised vilkad tegelased, nagu, nagu seda suuremat kiil ette kujutama. Aga nende hulgas äärmiselt ilusaid tegelasi. Ja üks selline on niisugune hästi peenikene ja graatsiline sihukene sinakas rohekat värvi ja õige tihti istub kuskil veetaime peal ja tal on tiivad nagu risti kehaga ja läbipaistvad. Sellise diili nimi on kõrsik. Kõrsik lõbus, nii ilmselt ma arvan, et selle järgi, et ta on nagu noh, õlekõrre moodi niukene hästi habras. Teine tüüp on niisugune, et ta on üleni niukene sinakas ja tema tiivad on nagu koos seal selja peal niimoodi. Ja ta on imeilusat Tarrvi mälu on väga paljud on teda näinud, sest ta on niivõrd tavaline igal pool, selle tegelase nimi on vesi, näitsik jälle ilus nimi, nimi, ilusam kui teine ja küll peab ütlema, et ausalt öeldes need, need eriti värvilised vesinetsikud on isased nagu looduses tihti juhtus täpselt ja, ja see emane vesinetsika niisugune hallikamatooni. Aga need on, need on võib-olla ühed kõige kaunimad kiilid üldse oma värvide poolest nüüd vesineitsikud. Aga sisu, keda me kujutleme, nende päris Kiilidenaks on väga kiired suuret osavad ja nende lennuandekus tuleb õieti sellest, et nende, need tiivapaarid on erinevad tagumised tiivad on esimestest laiemad ja sellepärast ta eriti osav manööverdada. Nende hulgas on noh, nisukesi toredaid nimesid, nad on suured ka enamasti perekonnanimi on näiteks hiigelkiilid, teine on vesihobud ja siis on need tondihobud, tondihobud on ühed kõige suuremad nendest. Ja nende kehapikkus võib olla seal üks oma 10 sentimeetrit, üle 10 sentimeetri, tegelikult tiibade siruulatus on kuskil ligi 10 sentimeetrit. Nii et kui võtta kokku see tiibade siruulatus ja pikkus, siis selle järgi annab vaieldamatult kõige suurem putukas meie putukariigis siin Eestis. Ja nad on tõesti osavad lendajad, tal ei ole mingi küsimus kihutada väga kiiresti siis näiteks jääda paigale õhus püsida täiesti ühe koha peal, siis teha mingisugune ootamatu piruett ja kihutad hoopis teises suunas edasi. See ei ole tema jaoks mingi probleem. Ja tema silmad, need on fantastilised, need on ühesõnaga võib-olla putukariigi kõige uhkemad silmad, sest sellise suure kiili pea needki koosnevad kahest suurest silmast. Nii et terve pea ongi ainult kaks suurt silma. Aga tegelikult need ei ole kaks silma, vaid seal on kümneid tuhandeid silmi. Nii et liit, silm ja näiteks teistel putukatel on ka liitsilmad. Aga näiteks kui mardikad üks liit silm koosneb 300-st lihtsilmast mesilased näiteks 7000 lihtsilma ühes selles liitsilmas siis Kiililaneid 30000. No mida see siis tähendab? Terve kere on üksainus suur silm. Tuleb pea on üks suur silm, mis, mis tähendab seda, et need kümned tuhanded silmad näevad igasse kanti, tema nägemisulatus on, on, pööran tähendab kõike enda ümber, autojuhid kadestavad ja võiks kadestada küll, ainult üks häda on, nagu need lihtsilmadel on putukatel. Et nad tegelikult nad näevad laialt, aga nad ei näe kuigi teravalt. Nii et, et kui meil oleks putukasilmad, siis ei oleks prille, mis aitaksid meil teravust saada, sellepärast et nad igal juhul näevad häguselt. Aga need näevad hästi laialt. Ja üks kummaline asi on see, et näiteks kiili silmade ütleme need lihtsilmad, mis on ta seal ülevalpool, need reageerivad paremini taevale sinisele, värvile ja need allpool asuvad lihtsilmad. Need reageerivad paremini maapinnale rohelisele, punasele värvile. Ja veel on üks kummaline asi, mida ei oskagi inimmaailmaga võrrelda. Et üks tema silmanägemise omapära on selles, et ta suudab eristada väga kiireid muutusi oma nägemisväljas. Näiteks kui lasta tema eest näiteks läbi filmilint siis ta suudab eristada sekundi jooksul 250 kaadrit. Nii et kui kujutleda, et paneme Kiili kinosse filmi vaatama siis ta ei jõua ära oodata, kuidas need üks Photo üliaeglased vaheldub järgmise fotoga, et, et see on tema jaoks kohutav venimine, mida meie näeme liikuva filmin. Sellepärast kiilid ei käigi kinos, sellepärast nad kinos ei käi, nad eelistavad lennata meeletu kiirusega ja vot siin on sellest palju kasu, et ta kogu aeg näeb, kuidas asjad muutuvad, sellepärast et ta suudab ju põigelda osavalt kõrte vahelt läbi ja mitte kunagi ei põrka kuskile vastu. Sest ta tal on nii meeletult kiire reaktsioon silmadel. Ja muidugi lennukiirus, seda on ka mõõdetud ja see on siis niimoodi, et noh, kuskil sekundis oma 15 meetrit ühe sekundiga kihutab kyll läbi, et teistpidi, siis kui panna see auto kiirusega võrdluseks nosson mingi viis, 60 kilomeetrit tunnis. Loomulikult ta ei või kilomeetrite kaupa niimoodi kihutada, aga niuksed, lühikesed säästud saanud tema niisugune, mida ta täielikult valdab. Ja loomulikult, kui arvestada sinna juurde, milleks seda vaja on, seda on vaja selleks, et püüda saaki, ta püüab lennult teisi putukaid. Ühesõnaga. Ta võib meid haarata oma lõugadega neid haarata oma jalgade otsas olevate küünistega. Ja kui niisugune tüüp nagu kihutab ringi teeb väga osavaid manöövreid ja haarab oma saaki nagu lennult, siis muidugi on see pannud sõjakindraleid vamm mõtlema, et kui saaks niux lennumasina ehitada ja see on fakt, et helikopteri ehitamisel on olnud, kes sama kiili lennuoskus eeskujuks ja nii palju, nagu need inimene on suutnud jäljendada seda kiili siis ka parimad helikopterid ikka niisuguseid trikke ei suuda kuidagi teha, nagu nagu teeb meie tondihobu loodust. Kõiges jäljendada ei saa ja ei saagi saama kunagi. Jah, võib ainult eeskujuks võtta ja imestada selle üle. Ja tegelikult võib vist niimoodi ka öelda, et kui see kogu see kiili elu tegelikult suurem osa kulgebki just selles keskkonnas, mida me vähe tunneme tiigis, sest kiilivastne elateegis kuskil üks kuni kolm aastat ja siis, kui ta juba saab täiskasvanuks ja hakkab ringi põlistama, siis see aeg kestab ainult ühe suve. Ükski kiil ei tarvita vaid enne talve tulekut, siis nad munevad vette muide väga sageli taimede varte sisse oma munad ja sellega on siis nende eluülesanne täidetud ja ja rohkem siis nende elu. Ei, kes tahtis, nii et see on mingisugune kokkuvõttes mingi mingi neli aastat, millest dis kolmveerand toimub tegelikult vees. Aga igal juhul tasub seda Eesti kõige suuremat putukat paremini märgata ja nende erinevus on väga huvitav. Ja selle järgi neid neid liike natuke vaadata ja ja miks mitte mina oma uues kodus mul ei ole, Tiit ja ma olen mõelnud küll, et peaks ikka peaksiga kaevama sinna ühe niisuguse mõnusa nihukese löntsiku mis aitab kaasa sellele, et seal võib olla ka siis näiteks rohkem konni, rohkem kiile, rohkem elu, koduõue ümber, rohkem elu, mida jälgida, rohkem melu, mida jälgida ja ja see annab enda elule hoogu juurde, nii nagu nagu see kiili lennuvaatlemine või, või Norlätari muusika kuulamine, et kuulame siia lõppu veel kord seda, seda soome, rootsi hoogsat rahvamuusikute seltskonda. Seesugune oli siis tänane saade värvilistest ühtaegu kraatsilistest ja peaaegu et lennuki kiirust arendavatest Kiilidest kellest räägime järgmises saates. Võtame sisalikud madude riigi. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula rändajat viis uus CD Austraalia ja Madagaskari kummalisest loodusest saadaval paremates plaadipoodides.
