Rändajat rändavad tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. No see Eestimaa loodus on ikka sedavõrd mitmekesine. Do teemade laegas on kujuks võlulaegas, mis iialgi tühjaks ei saa. Ja kelle me siis tänaselt ette võtame. Pisikesed sipelgad. See hoogne viiulilugu oli, oli pärit Kreeta saarelt, aga see võiks ka olla vabalt mõni eesti rahvalaulu töötlus. Nii nagu see rahvamuusika on, et ta kõlab ka meie jaoks kuidagi tuttavalt rõõmsalt hoogsalt ja see samas nagu meenutab jälle mingisugust sipelgapesa, kus sipelgad sebivad päikeselisel päeval hirmsa kiirusega igas suunas, kõikidel on tegemist, igalühel ülesanded ja kes meist sipelgat ei oleks näinud. Ja maailmas on neid sipelgad siis loodusteadlaste hinnangul siis nagu nende isendite arvu poolest või noh, kui lugeda kõik sipelgad ühekaupa, kuhu siis ei ole ühtegi teist putukate sugukonda, kus oleks noh nii palju liikmeid, et neid jätkub küll igale poole. Ja noh, teistpidi võttes on siis nii, et kui me loeksime ära mingi 100 kord 100 meetri suuruse ala kas või enda koduõue lähedal, kes tõenäoliselt putukatest oleks seal kõige rohkem sipelgaid, et, et neid on, neid jätkub igale poole. Aga nad on ka väga erinevad tegelased ja vaatame neile lihtsalt näkku. Ja, ja mõned nendest on meile vist juba isegi tubadest tuttavad ja linnainimesele on vist pisikene siis nagu pisikene tolmukübe, see, see üks üks sipelgas, kes on õige tavaline nuhtlus isegi linnakorterites, aga eriti veel kuskil töötlemissööklates ja, ja söögipaikade lähedal. Ja need on need vaaraosipelgad. Vaaraosipelgad kirjeldas 1758. aastal meie bioloogia isa Karl-line ja tol ajal ta just teadis, et vaaraosipelgas elada Egiptuses ja sellest tuligi nimi kuidagiviisi. Tol ajal ei olnud võimalik näha vaaraosipelgat kusagil Euroopas. Aga siis tegelikult on see putukas juba ka Egiptusesse rännanud. Tema kodu on india, aga nendes kuumades maades ta levis inimese kaasabil laiemale ja oma vallutusretke muuseuroop. Boss alustas ta kuskil 19. sajandil, nii et Inglismaal avastati ühe kaminakivi alt vaaraosipelgad esimest korda 1828 aastal. Ja pärast seda on nad jõudnud kas armsale maarjamaale ja nemad on igal pool, kus on inimesed ja kus on ühtlane temperatuur. Ja neist on nagu raske lahti saada, sellepärast et nad tõesti leiavad erilised kohad, kuhu enda pesa teha. Kas kuskile põrandaprakku või seinaprakku niisuguse varjatud kohta, seal nad on ja sealt nad siis käivad toidujahil siis, kui inimesed ei näe ja kui neil hästi läheb, siis nad hakkavad ohjeldamatult paljunema ja siis on need juba kõik kohad täis. Ja eriline muidugi lemmik on see neil niisugused paigad, kus midagi süüa leidub. Suhkrutoos, Köök jäätmenõu ja nad võivad hirmsa kiirusega oma pesi rajada kõnele sobiv paik, nii et on vaaraosipelgapesa leitud näiteks riidekapist. Või siis näiteks haiglas kusagil mingisuguses haiglapalatis Pole haruldane olnud juhtumeid, näiteks kellelgi on jalg kipsis ja vaaraosipelgas leiab, et väga tore on sinna lahase vahele teha oma pesad. Täitsa kole lugu. Nii et siis nagu sipelgad jookseksid mööda jalga kogu aeg niuke tunne. Ja see on tõesti, nendega maadlevad inimesed ja ja üks noh, muidugi kõige looduslikum viis nendest lahti saada oleks, et jäta kütmine talvel katki. Sest nad ei kannata absoluutselt külm ja kohe, kui on miinuskraadid, on nad kõik surnud. Aga noh, seda ei saa igaüks endale lubada ja siis on kõikvõimalikud mürgid, mida saab melgani poest osta, nii et et tänapäeval see väga hull probleem ei ole ja, ja kes tahab, see saab neist lahti küll. Aga siis nisukesed sipelgad, kes vahel ka võivad olla üsna Su ukseläve ees, võilillepotis, aga tavaliselt ikka õue peal on need pisikesed mustad. No neid teab ka igaüks ja nemad kuuluvad siis sinna murelaste seltskonda ja murelase liike on Eestis seitse ja just need mustad, need on mulla murelased ja nemad on kõige tavalisemad sipelgad, küll me kodus õieti kodu lähedal koduläve eesõue peal nemad teevad siis oma pesa mulla sisse, seal on neil siis käigud ja, ja vahel aga väike niuke mullakuhi üleval inimest. Me teame vist küll, et nad meid nii väga kõvasti ei hammustanud, ei ole niuksed, kanged hammustajad, aga niisama kõdistavad, kui satub sulle kuskile sinna riietele Nende vahele ja mõnikord, kui neil on head tingimused, siis nad võivad peenra nagu hästi nihukeseks kobedaks muuta ja mõnikord kasvuhoone vallutada ja ja ega nad mingit kurja eriti ei tee, aga noh, võib-olla näiteks kui ta lillepotis, siis ta teeb, siin on nii palju käike, muld muutub väga kuivaks, eks või midagi taolist. Nii et otseselt nad nad kurja ei tee, aga palju saab siis siis nad natukene liiga palju, võib-olla kobestavad seda mulda. Aga neid murelasse on tegelikult mitut värvi ja nendest on kollased näiteks. Ja ühed on niuksed, kahvatukollased, need kahvatukollased, need on niidu murelased ka neid näha, siis sa pead juba loodusehuviline olema, sest nende eluga kõik maal Nad ei ilmu üldse maa peale välja. Ja võib-olla sellepärast nad ongi niuksed, kahvatut peaaegu läbipaistvad. Ja ainult siis, kui neil on pulmamängud, siis, siis nad tulevad vahepeal inimese silmale nähtavale. Ja siis on ühed niisugused murelased veel, kes on nimi? Ta nagu murendab pinnast, ma mõtlesin, et murest läbipaistvad mureta inimesele ka üldiselt ei too, et, et ei ole muretooja ka. Jumal tänatud, aga ta murendaja nii sellest tuleb. Ja seesama juurem murelane tegelikult toob muret ka Mulla murelasele tõesti, sest temal on niisugused kombed, et juure murelase emad tungivad mulla murelase pesasse ja surmavad sealsed emad ja asuvad ise seal munema. Ja need mulla murelase töölised ei sa pettusest aru hakkavad hooldama neid, neid mune ja neid vastseid ja neid emasid. Ja siis tasapisi hakkab siin tikkima nende mustad murelaste hulka, neid kollaseid. Ja ma mäletan, ma lapsepõlves vaatasin suure imestusega seal kõhuli klaas seda õue peal, et et kuidas siis nii, et, et kahte värv, sipelgad ühes pesas, et tööd on kollased, mustad ma ei saanud aru sellest, ma ei teadnud, mida see tähendab küll ma mõtlesin igasugu põhjendusi välja sellel aga see on natukene sellesamase käotrikk ja lõpuks jõuab ta kaugele, et, et kuna järglased on kõik ainult need juure murelased, siis lõpuks ongi kud terve pesa kollased sipelgad, need on niisugused tegelased. Ja, ja vist kõige rohkem tuntud ja ja silmatorkavad on need suured tädid, kes teevad neid kuhilpesasid. Neid nimetatakse kuklasteks, neid on meil tegelikult 15 liiki Eestis ja, ja mõnikord võivad nad rünnata lainim maju ja see oli meil lehes lugeda eelmise aasta maikuus Saaremaal Lümanda kooli juures oli selline juhtum, oli siis nii, et õue peal oli kuklasepesa. Aga see oli kuusetüve juures ja siis see kuusk murdus tormiga ja kuklased tundsid, et nad ei saa sinna mol. Nad hakkasid uut kodu otsima. Kõige lähem paik oli seal kõrval vana koolimaja ja seal oli raamatukogu. Ja siis nad ründasid seda raamatukogu said väga aktiivseks raamatukogu külastajaks ja mismoodi see rünnak siis välja nägi? Nad ühesõnaga päevast päeva sadade kaupa tulid sinna raamatukogusse ja ja nii nagu see raamatukogu juhataja naljaga pooleks ütles, et eriti huvitasid neid lasteraamatut ka ise ka pisikesed, siis aga sellisel juhul kuklastega on niimoodi, et ma olen seda ise ka teinud, tähendab, nende pesasid saab inimene aidata, ise ümber kolida. Ja selleks ei tule, mis teha, kui võtta suuri kotta, näiteks tookord seal võeti 10 kotti. Ja ma olen ka seda tööd teinud, et sa pead valima niisuguse jahedama, ilma et sipelgad on ühe niuksed uimase maad ja ei pane tähelegi, mis juhtub. Ja siis kühveldad kogu selle kuhilpesamaterjali kottidesse ja, ja kannad need kotid sinna kohta, kus nad võiksid olla see, see uus pesa, aga seal tuleb tõesti vaadata seda, et, et see kottide järjekord peaks olema täpselt seesama, mis ta enne oli, et see pesamaterjal saab samasse järjekorda. Sest siis nad suudavad kiiremini taastada oma oma kogu maja. Ja niisugust asja tegelikult noh, looduseinimesed, looduskaitsjad teevad kogu aeg, kui kuskil näiteks mingisugune ala läheb näiteks ehituse alla, seal on palju neid kuklase pesasid, siis need tõstetakse lihtsalt lähimasse metsatukka ümber. Vahel me oleme pannud ka sinna juurde, siis tassid suhkrut, et nad siis esimese hooga ehituse ajaks saaksid natukene endale ka jõudu ja, ja kaloreid selle raske ehitustöö jaoks. Aga nad ehitavad selle okaslinnuse üles ja elavad jälle edasi. Ja tähtis on ka see, et, et seda ümbertõstmist tuleb teha sellel ajal, kui On talv möödas, sest selle kuhilpesa peal kuhilpesa ülemine osa on ainult pool pesast ja teine pool on tegelikult selle torni all maa sees. Ja nüüd, kui on talvine aeg, siis need emad ja, ja töölised, nad on enamasti kõik seal alumises osas ja kui sa siuksel ajal viid selle kuhilpesa ära, siis tegelikult tulevad nad kevadel lihtsalt maa peale, ehitavad sinnasamasse uue kuhila üles. Et seal seal oluline, et nad oleksid tulnud juba soojaga sinna oma nii-öelda suvekorterisse. Ja nüüd, kui mõelda sellele putukariigi ja looduse peale, siis ega Eesti looduses ei ole ühtegi nii vägevat putukat ehitist nagu olnuks kuklasepesa. Et meeter on ju päris tavaline selle kõrgus, sihukses võib elada seal oma miljon, võib-olla miljonilinn. Aga meil on ka kahemeetriseid. Eesti rekord on üle kahe meetri, Se Lakstes Põlvamaal ja seal elab ikka oma neli miljonit elanikku, nii et miljonilinnad ja nendes miljonilinnades käib väga keeruline ja, ja väga täpselt reguleeritud elu. Nii et, et võib olla, pistan mägi mõttes oma nina sinna lähemale ja ja vaatan, mis elu need sipelgad elavad, aga võib-olla vahepeal kuulame natukene ta kiiret viiulilugu. Ja selle hoogsa rütmi taktis peaaegu käib ka seal okaslinnuses sipelgate elu ja ma arvan, et lapsepõlves on vist neist paljud kuidagiviisi natukene proovinud seda sipelgapesa torkida või vaadata, mismoodi need sipelgad seal liiguvad. Minu oma lapsepõlvekodust küll mäletan, et tundide kaupa lihtsalt nagu lummatult vahtisin seda elu seal, see oli niivõrd kiire ja, ja siis oli muidugi see ka, et sa teadsid, et kus sa midagi, kas oma sõrme või mingi pulga sinna liiga lähedale paned, siis siis tuleb seal kohe sipelgal see niisugune eriline poos ja ta hakkab sulle seal laskma neid niukesi, jugasid niukseid pritsmeid ülespoole. Ja noh, lapsepõlves sai seda sipelgakommi tehtud ikka niimoodi koorid oksakese ära ja ja siis paned sipelgapessa ja natukese aja pärast võtad ära ja siis nii mõnus hapu maitse seal peal. Tegelikult see sipelga hape on iseenesest mõeldud ikkagi vaenlaste tõrjumiseks ja, ja ka saagi jahtimiseks. Aga inimesele ta siis miskitpidi, kui kui teda, nagu öeldakse, süüa kahjulik ei ole. Ei saa nii väikses koguses, et et niimoodi ta ei ole kahjulik. Ja ja mina mäletan ka seda sipelgakommi, kui seda kommiks nimetada, pigem oli tänavu hapuoblika moodi. Tallinn on niisugune huvitav katse looduses lihtsalt et mingi niukene laste meelelahutusomamoodi tegelikult. Ja see on minu meelest ka siiski, see näitab natuke seda, et, et eestlane on võrreldes võib-olla mõne muu Euroopaga rahva ka ikka veel küllalt looduslähedane, et meil lapsepõlvest üldse selliseid mälestusi on olemas. Est sipelgate pesakuhilad saavad ikka olla ainult neis metsades, mis suhteliselt terved ja kus on niisugune mitmekesine elustik ja, ja nüüd sipelgahappega, kui ta inimesele mõjub, siis võib-olla teda ju kasutatakse reumarohuna. See, see on vanarahva tarkuse järgi vanasti käisse kohe õige vägevalt, et et võetakse kohe sipelgapesa, aia, segatakse kuuma vette ja siis lastakse läbi sõela ja selle kuuma veega siis tehakse nagu vanne näiteks jalgadele või kus on reumavalu siin üksi vann, see ei ole mitte ainult eestlastel on paljudel Euroopa rahvastel see komme ja millegipärast mul tuleb praegust meelde, et Austraalias, kui me läksime aborigeeni külasse, siis seal oli üks, üks vanaema, kes parajasti segas kausi sees sipelgaid. Ja lapselaps istus tal süles, niuke pisike, nelja aastane ja sellel ma vaatasin, oli nagu juuste sees oli sipelgaid ja need olid siis juba need õieti need laiaks litsutud sipelgad mujalgi siin keha peale ta hõõrus neid lapsele peale. Lapsel oli palavik ja ta oli kindel, et sellega ta võtab palaviku alla. Lapsel. Päris kole tegemine ju? Ja noh, jah, kuidas võtta, tähendab, mõned põlvkonnad tagasi, vist me Eesti taluinimene väga endastmõistetavad, kühveldasin sipelgapesa kuuma vette ja, ja tegi oma valutavatele jalgadele sellest vanni, et et kuidas võtta ja, ja ja muide, seal Austraalias mul tuleb meelde, et seal nemad ju söövad sipelgaid. Inimesed tähendab, aga tegelikult söövad sipelgate tagakehasid ja siis ma vaatasin, et no see on ju ainult see, et et põhimõtteliselt võiks seda ka Eestis teha nad lihtsalt see, mida meie tegime nii-öelda pulga kommina. Austraalia aborigeene lihtsalt krõpsutab seda juba hamba vahel, seda sipelga tagumist kehaosa. Ja üldse tuligi meelde, et, et mis on üldse loodusteaduslikult sipelgatunnus, lihtsalt öeldes on see see, et see on putukas, kellel on korsett piha peal Öeldakse sipelgapihta ja ja see on ka loodusteaduslikult täiesti pädev. Et selle poolest nad erinevad kõik need maailma 8000 liiki kõikidest teistest putukatest. Et no see on teaduslikutel seal, nende tagakeha üks või kaks lüli on peenenenud, ehk siis siin kusagil on korsett peal keset keset keha ja see on seal nende tunnus. Aga kui vaadata nüüd seda sipelgapesa püüdava vaadata sipelga enda pilguga siis on pööraselt keeruline, nendel on, me varem rääkisime siin mesilaste ja herilaste keerulisest ühiselust, sipelgate oma annab sellele kõvasti silmadeta, et seal on palju, palju keerulisem. Ja mingis mõttes on seesamamoodi nagu, ütleme seal kimalase pesas, et on, eks ema, ja siis on, tema ülesanne on siis muneda ja siis on töölised, kes on tegelikult suguvõimetud emad ja kellest on saanud siis töölised või sõdurid. Sipelgate linnuses on see tööjaotus tohutult palju keerulisem. Nii et, et näiteks tegelased, neid on ainult umbes 10 protsenti kogu pesast. Need käivad väljas, need on need, keda me näeme, nemad on tegelikult toiduhankijad, võivad olla ka sõdurid, nemad siis toovad toidu, teevad selle enda pukus juba budiks ja siis annavad pesasse edasi ja pesas võib see toit rännata Tanel paljude sipelgate pugudes, aga nad hoiavad neid nagu mingites toidukottides neid ja, ja ise ära tarvitavad, jagavad väga täpselt ja mõõdetult titele pesaliikmetele ja siis seal sees sipelgapesa sees on ühed tegelased, kes on siis hoolitsevad, selle järelkasvu eest nimetatakse ammedeks ja teised tegelased, kes hoolitsevad selle pesa koristamise eest, need on siis niuksed koristajad. Siis on seal remonditöölised ja väljaspool pesa on veel ühed tähtsad tegelased peale nende sõdurite ja toidu muretsejate on vaatlejad. Need on noh, näiteks ka natuke kupjaks nimetada, nemad lihtsalt On seal sipelgateede ääres või, või kuskil pesa teatud kohtades ja nende ainus ülesanne on jälgida, et kõik kulgeks nagu õlitatult ja kui midagi hakkab kuidagi valesti minema, siis nad suunavad kohe teatud sipelgate hulgad kiiresti seda asju parandama. Pöörane, millises koguses näiteks, et võivad endale siis toitu kokku tassida suve jooksul üks pelga pesa toob endale umbes kaks miljonit putukat sinna nagu söögiks ja peale selle söövad nad ka taimede seemneid ja neid taimede seemneid kandes nad ka levitavad neid seemneid. Nii et selles mõttes nad on väga olulised taimede seemnete levitajad looduses, et see on üks nende roll nagu seal. Ja, ja muidugi on siis see nende karjapidamine, mida me vist ka oleme kõik natukene ikka poole kõrvaga kuulnud, kuidas nad lehetäisid siis seal. Noh, kui me oleme näiteks kuskil kuusemetsas ja sealsamas pesa kõrval läheb sipelgate rada otse kuuse otsa siis seal üleval on lehetäid, kuigi nad hoopis söövad okaste peale, aga nad ikkagi lehetäid ja sipelgad siis hooldavad neid, kaitsevad neid. Noh, eelmine kord, kui me rääkisime varemeis kord leppadrinust, lepatriinu on nagu tiiger nende lehetäide suhtes või hunt, et siis sipelgad jälle nagu karjased ja ajavad neid eemale sealt ja niimoodi lehe täitsa hästi levida. Ja siis läheb see sipelgas sinna juurde ja sõna otseses mõttes kõdistab seda. Seda lehetäid ja lehetäi lakkab vist nii kõdi või nii naljakas, et, et siis ta poetabki, selle väikse neist ei piisa ja, ja see sisaldab suhkruid, son magus ja vot selle siis siis edasi sipelgas sealt tahabki õieti, sest kaloreid on neil vaja, sealt saab neid palju tohutu hulk sipelgaid, tegelevadki siis sellega, et et kas siis valvavad seda karja või siis kannavad sealt seda nii-öelda lehetäi piima nagu pesa poole. Ja seda näiteks üks pesa sipelgapesa kogub suve jooksul sadu kilosid kuni tonn seda magusat mõistet. Ja vahel noh, mesilasepidajad ütlevad jälle, et see on sellepärast siis head sipelgas laseb nii palju neile lehe täidel levida või paljuneda. Et seda meistrit jätkub kas siis teistele putukatele ja mesilastele isegi et näiteks selle nii-öelda sipelgalehetäi karjapuu all on kõik rohi läikiv, sellest Nestest pudeneb sinna igale poole. Aga muidugi, mingis mõttes võib ka nii mõelda, et kui me rääkisime, et lehetäid võivad ühele taimedele olla kahjulikud. Et näiteks, kui sul on mingisugune kuklasepesa kuskil seal aias, siis võib-olla see hakkab hoopis sedamoodi mõjuma, näiteks et õunapuude peal on palju lehetäisid. Nii et see on niisugune kaval, kaval värk. Aga igal juhul on need lehetäid neile väga tähtsad ja kummaline on, kui, et kui tuleb sügis ja lehetäid ei saa külma pärast enam seal lehtede peal olla siis ehitavad sipelgad neile tunnel, laudad, peenemaks läheb. Ja, ja need on siis nendele lehe täidele, kes saavad seda taimemahla puude Juurtelt, sipelgad ehitavad sinna pesa juures olevat puudele maa, allakäigud võtavad, puhastavad ja lehetäid, saavad seal siis hästi areneda ja sealt saab siis veel kuu või kaks veel seda magusat meistritel edasi hankida. Ja talveks sõnaga tuleb ju neil varuda kogu talvevaru sipelgapesasse siis sinna korjatakse hästi palju igasugust noosi ja, ja siis nad lähevad põhiliselt sellesse talvel pesaossa, ehk siis sinna maa-alusesse ossa ja elavad seal talve üle. Aga muidugi on ka nendel kuklastel päris palju vaenlasi, kes, kes need ikka kohe tuhanded kaupu söövad ja ja mõnikord on kuklasepesas näha niisugune nagu auk, auk läheb otse sisse, niisugune rusikasuurune auk, siis on see enamasti roherähn, kes Pugib neid suurima heameelega ja näiteks, kui on uuritud, et mida karu sööb, see on uskumatu 30 protsenti karutoidust võib mõnedel aastaaegadel olla sipelgad. Ta siis lööb selle pesa laiali ja võtab neid vastseid ja neid mune, need kõige paremaid osasid seal. Maiusroog jah, ja teistpidi tähendab neid pesasid on sihukeses mas põlismetsas päris palju, et seda ikka jätkub, seda toitu ja vahel, kui on pesa, on ka täiesti maatasa tehtud, see tarvitses olla mõni paha poiss, kes seda tegi võib-olla hoopis metssiga, metssiga samuti, mõjustab nende nende vastsetega seal ja ja siis ta viskab lihtsalt ennast mõnuga külili sinna pesasse ja see on tema jaoks umbes ka nagu niukene ravivann või midagi taolist, et et ma kujutan ette, et, et tema jaoks on see õudselt mõnus, kui seal harjaste vahel sebivad need sipelgad ringinud, söövad parasiite, kes seal karvades elavad, kellest ta kuidagi lahti ei saa ja mine tihase sipelga, hape võib tulla, vana siga on ka rõõmasse kergelt jäänud, see nagu ravita rõõmud ka. Igatahes ta naudib seda täielikult, niimoodi kõhuli või küljeli seal. Selles sipelgapesas. Vaarisad õpetasid vanale otsingule, kuidas rõõmast lahti saada. Kuidas käia raviguuridel? Ja, ja need on need silmanähtavad loomad, kes võivad päris palju kurja teha sipelgatele, aga, aga kui me muutuksime sipelgasuuruseks, saaksime sinna pessa sisse minna, siis uskuma, kui palju seal elab igasuguseid kontvõõraid igasuguseid väikseid ja suuri ja tiivulisi ja lamedad ja ümmargusi ja mõned tüübid nisukesed, keda palgad ei salli, nendele minnakse kallal, teised on niisugused, keda nagu ei märgatagi ja kolmandad on sellised, keda lausa ümardatakse. Ja see on hästi keeruline. Kes seal selles miljonilinnas, kuidas on? Igatahes on seal olemas omad trükkarid, nendes sipelga linnakutes, kesknagu inimühiskonnas väga lähedane, kõik see jäätmed, mis tekivad, toidujäätmed, igasugused, mida sipelgad ei kasuta, nemad kasutavad selle ära. Teised tüübid on niisugused, ühed nihukesed, pisikesed läikivad sipelgad, hästi väiksed, et need vargapoisid. Et kui üks kuklane annab teisele parajasti toidupala üle, siis ta tuleb ja napsab naksti sealt 1000 ära, paneb putku. Meie Viru tänaval tegelasel väga lähedane ja kõige hullemad on muidugi selles Ja ongi narkodiilerid ja noh, need on tegelikult mitmesuguseid, aga, aga kõige tuntum nendest on, on kuldpõrnikas. Kuldpõrnikas me tegelikult rääkisime Burnikatest, rääkisime kuldpõrnikas, näeb niuke metalli läikeline väga ilus välja ja tema teeb niukse trikki, et ta tuleb otse sipelgapesasse, see valmik ja puurib ennast pesasse sisse ja muneb sinna munad ja siis kiiresti välja minema. Ja nendest munadest tulevad vastsed, need on niisugused prisked, valget värvi ja niuksed. Eriti ennast üldse ei liiguta ja polegi vaja liigutada, sest et nagu sipelgad need märkavad, nii, nad lähevad mõnes mõttes peassegi, tähendab, nad hakkavad toitma seda vastset, ta läheks veel priskemaks ja ohjeldamatult lakuvad tema keha ja sealt nad saavad niisugusi aineid, mis sõna otseses mõttes panevad neid lakku täis. Nii et nad on siis uimased. Siis nad unustavad oma kohustused. Ja kui niisugusi on seal palju, et kuldpõrnika vastseid siis pesa käib täielikult alla. Et unustatakse kõik oma tööd ja kohustused ja, ja see pesa kasvab rohtu. Ja teine tegelane, kes ka samamoodi toimimisel narkodiileri naan üks soomukas ja soomukas nisugune loomakene, keda võib näha ka oma kodudes, ma arvan ka linnakodudes näiteks vannitoas, teinekord näed tormama niisugust küünepikkust hõbedavärvilist loomakest, imekiiresti vudib sealt kuskile nagu väike hõbedane kala, imetilluke väga veider tüüp. Ja ta tegelikult ei peagi ennast näitama, ta enamasti tegutseb öösiti, teisipäeval on peidus ja kui see soomukas elab inimmajas, siis seal ta näiteks võib toituda tolmust või vanast paberist on kohutavalt vähenõudlik niisugune inimkaaslejad, aga sellesama perekonna siis üks teine liik, elad seal sipelgapesas ja temal on täpselt seesama lummav toime sipelgatele, et nad hakkavad teda heast peast toitma ja saavad temalt nagu mõnuaineid vastu. Ja see on sipelgapesa. Allakäigu algus. Ja no nii või teisiti on igatahes niimoodi, et, et see sipelgate tohutult keeruline sotsiaalne elu ületab kõigi teiste niisuguste pisikeste mutukate sotsiaal, see elu keerukuse ja selles mõttes, et nad on kõige sotsiaalsemad loomakesed üldse. Ja, ja muidugi on see inimesi ammustest aegadest lummanud, et kuidas on, et, et see on ju lausa eeskujulik kord. Et kas inimühiskond ei võiks võtta endale ideaaliks niisugust välja viimistletud, väga täpselt funktsioonid jaotanud ühiskonda ja, ja selle kohta on juba isegi sajandeid tagasi kirjutatud lausa niukse utoopia teadjad, vaadake sipelgaid. Võtkem eeskujuks endale ja et meie ühiskond saab olla täiuslik siis, kui me samamoodi teeksime. Aga mõned teised uurijad jälle ütlevad niimoodi, et kas poleks kohta, kas see poleks nagu põrgu, kui sa sünnid ühiskonda ja sul on karmilt täiesti juuspeenelt ette määratud kogu sinu elukäik, et mida sa teed, mida sa tohid teha. Ja see on küll tõsi, et sipelgaühiskond ei salli mitte mingisuguseid isiksusi, isiksused on välistatud. Kõigi eesmärk on teenida 11 massi, sulanduda massi, sulanduda ja, ja olla väljas selle massi heaolu eest. Et see on nagu see lause, et kõik ühe eest üks kõigi eest kehtib just absoluutselt sipelgaühiskonnas. Ja mõned teadlased on isegi võrrelnud seda sipelgapesa nagu organismiga, et nad on nii kindlalt üksteisest sõltuvad, nii nagu organismi erinevad elundid, nii need erineva ülesannete töölised ja, ja sõdurid ja, ja ammed ja emad, kuningannad seal toimivad. Nii et, et mõnes mõttes võib-olla või just vastupidi öelda, et, et see oleks kohut. Kui mõni inimühiskond oleks selline nagu üks sipelgapesa. Aga see lõpuks selle üle võibki vaidlema ja mõtisklema jääda, aga kindel on küll see, et sipelgad on suutnud maailmas vastu pidada üle 50 miljoni aasta oma sellise ühiskonna ülesehitusega. Ja meie siin pingutame vist oma oma teist miljonit parajasti inimkonnale. Nii et selles mõttes see, kuidas loodusega kooskõlas elada, seda võib-olla natuke võib küll sipelgapesadest õppida ja et midagi on, mida neilt õppida. Siiski jah, tasub küll ikka sipelgapesa juures natukene mõned minutid lihtsalt suvisel ajal seista ja vaadata, mis asja need väiksed vennikesed siin õieti teevad. Kuulame siia lõppu siis jälle seda hoogsat viiulilugu kreetalt, mis meenutab sipelgate sebimist. Seesugune oli siis tänane saade sipelgatest, millest räägime järgmises saates. Räägime ämblikutest. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
