Kuule ründajat. Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Nose suviste õue lindude hulk peaks talvistega võrreldes vist ikka kordades suurem ja värvikirevam olema. Järgneva saate jooksul selgub tõde. Jah, neid suvel õuele Pulkovaid linde on õige palju ja mitmed neist lausa pesitsevadki meil õue ümbruses. Saame nendega tuttavaks. Selline kõlav, samas õrn ja, ja mõtlik laul kõlas lepalinnud. Ja seda laulu sain ma tegelikult hästi põhjalikult tundma õppida. Eelmisel suvel nimelt juhtus niimoodi, et meie kodurästa plekkkatuse oli talvine jää painutanud natukene üles. Ja just selle alune tundus lepalinnule kõige vahvam pesa tegemise koht. Et harilikult lepalindu saama õue peal päris ei näe, et ta on kas pargis või metsas pesitsema. Aga eelmisel kevadel juhtus õnn meie õuele. Ja, ja see oli tõesti vahva, kuidas nad alguses koos pesa ehitasid ema ja isa lepalind ja siis, kui ema haudus, siis isa lepalind lausa meie köögiakna all, paari meetri kaugusel, siis laulis oma seda ilusat lauluviisi ja sealjuures vääristas vahepeal saba ja, ja siis lasi saba, vahvasti Sorgu enamik linde, kui nad laulavad, siis nad pigem tõstavad selle saba püsti. Aga lepalinnul on nii, et ta laseb selle kummalisel moel niimoodi allapoole Sorgu ja siis, kui olid pojad hautatud, siis algas ema ja isa poegade toitmise hool ja alailma siis me otse meie köögiakna all enne pesasse minekut, siis maandus jälle üks lepalind, kellel oli suus tõukes vaatajat poole lepalinnu suurune sest ta ise on hästi pisikene habras lind. Praegu, talvisel ajal on ta tõenäoliselt kusagil Aafrikas ja, ja tohutu põnevusega ootame nüüd, et mis juhtub kevadel, et kas leiavad tee eelmise suvepesapaika. Aga kui mõelda üldse nende õue metslindude peale, kes meil näha on, siis vist kõige tavalisem kõikidest on linovest. Et ma arvan, et linavästrikust tunnevad isegi paljud, kes muidu lindudest suurt ei tea. See musta-valgekirju lind hästi pika sabaga ja hästi toimekalt jookseb või kõnnib rohu sees ringi ja otsib sealt putukaid. Ei pelga inimest mitte üks põrm. Ja niisugune hästi vahva, siis jõnksutab vahepeal saba ja, ja vaatab sinu poole ja siis ukse paga rahulikult edasi. Et tema nimi on tegelikult huvitav linavästrik, see seostub linaga ja ta oli tegelikult vanasti nagu endelinnuks, et nimelt ta pidi ennustama, kas tulevad pikad linad sellel aastal või, või lühikesed linad põllu peal ja see selle järgi, et kui, kui sa nägid esimest korda linavastiku kuskil kõrgemas paigas aiapostil või, või puuoksal, siis pidid pikad linad kasvama, aga kui näed maapinnal, siis ei tule väga hea linasaak. Ja kui mõelda nüüd jälle niisuguse looduse inimese pilguga, siis on see küll niimoodi et enamasti vist ei saada väga head linna. Okei ennustada sellepärast, et putukad on tal seal maapinnal enamasti ta jookseb ikka mööda maapinda ringi, nii et suurem tõenäosus on näha teda kevadel esimest korda maapinnal. Aga on ju endal ka huvitav vaadata näiteks kuidas näiteks tänavu kevadel esimest korda linnamaastik on, kas ta on seal kuskil kõrgemal või madalamal vaatamata sellele, et me linasid ju ei kasvata. Ja linavästrik teeb niisuguse pealt lahtise kausikujulise pesa ta võib väga vabalt pesitseda päris kusagil koduõue peal. Kas näiteks puuriidas või meil näiteks hoopiski kuuri rästa all oli eelmisel suvel pesa ja ta võib tavaliselt välja haududa kaks pesakonda, nii seda linavastikute liik kummist õue peal võib ikka näha terve suve otsa ja mõnikord lina vastikud lähevad ikka hoopis hulluks oma pesa tegemisega, et eks kõige niuke fantastilisem juhtum, mis on kohe ikkagi täitsa kindla peale olnud, oli see, et üks linavästrik otsustas teha oma pesa ekskavaatori mootori sisse kapoti all. Mis tähendab see geniaalse mõtte peale siidilehist, seda võtaks tema käest küsima. Aga tal õnnestus täielikult ta haudus seal pojad välja ja kasutas suureks. Aga see ekskavaator oli siis sel ajal nagu öeldakse, seisakuasendis või. Vahel töötas ka siis võis muidugi poegadel jääda niuksed lapsepõlve mälestused päris huvitavad, aga kapoti all on mootoris küllalt kohti, mis küll koos selle ekskavaatoriga puhuvad. Aga põhimõtteliselt, kui ema ja isa saavad kusagilt sisse-välja käia mingist avavusest igal juhul see on fakt, see nagu fikseeritud Ja pesa sai vahepeal jalad, täpsemalt siis rattad alla ja vahetus asukohtades ja neid ei heidutanud. See neid ei heidutanud. Pesa kurn õnnestus täielikult, seal muidugi kõlab, kõlab tõesti äärmuslik näide, äärmuslik näide sellest kui usaldaval linavästrik inimese suhtes. Aga eks inimesele, et ta sellepärast ka meeldib, et ta nii usaldav ja eestlasele meeldib ta kangesti, aga, aga vist võib-olla veel rohkem meeldib lätlasele sest linavästrik on Läti rahvuslind. Ja tegelikult on ta mõlemal maal hirmus tavaline. Ja kui seda häält nüüd kuulata, siis on seesama tuttav nii lätlase kui, kui eestlase õue peal. Linavastik ja lepalind olid need niukesed tegelased, kes tulid ise õue peale elama ilma küsimata, aga aga tegelikult tuleb paljusid linde õue peale meelitada. Ja selleks tuleb neil ehitada muidugi maja ja pakkuda see ilma rahata neile linnukestele välja, et kes tahab, see tulgu meil on küll maja ümber neid linnupesakaste ikka päris päris mitu tüki ja ja see on kindel, et keegi sinna kindlasti tuleb ja, ja siis on ilmatu põnev. Noh, esiteks õppida seda lindude laulupesakasti juures ja jälgida üldse nende elu suvel. Ja noh, mingi tagamõte on seal ju gaase tõtt, et hoiavad siis aiamaal putukate rohkust kannaku vaos. Aga tegelikult selle pesakasti tegemisele ülespanemisel peab oskama väga hästi hinnata lindude endi huvisid, et, et sa paned tõesti pesakasti sellele linnule, kellel on lootus sinu maja ümber süüa leida ja teiseks, sellisesse kohta, et see linnule tõesti sobib ja puid natukene mõelda, siis nende nende tarkuste peale kui sa linnupesakasti üldse teed ja üles paned. Et näiteks nihukeste vanaisad-aegsete jooniste peal on alati näiteks niimoodi, et kui kuldnoka pesakast üles pandi, siis seal oli alati seal selle lennuava all oli niisugune istepulka et seal peal saab siis istuda ja laulda ilusti see lind praegusel ajal linnuteadlased ütlevad, et, et mingil juhul ei maksa seda panna, sest see ei sobi istepulgaks mitte ainult sellele linn oleks seal pesitseb vaid ka näiteks kassile. Ja kuidas uurida, et kes seal ukse taga on või ka mõned röövlinnud, võivad seda kasutada pesa röövimiseks. Ja siis näiteks on hästi oluline, et pesakast peaks pealt lahti käima, et sa saad selle katuse pealt ära võtta Ta ja teha seal sees puhastustööd selles linnupesakastis. Asi on nimelt selles, et ma olen seda nii palju kogenud, et, et umbes noh, kolme aastaga on näiteks tihase pesakast kurguni täis, seda pesamaterjali. Ja väljast saadad sa pesakast, et see ilus ja korras kõik on hästi, aga linnud seal enam ei pesitseb, sest ta ise seda ei tühjenda kunagi. Et sa pead selle töö ise tegema. Ja teine asi on see, et kui seal on palju pesamaterjali, siis seal sees sigivad igasugu parasiidid ja lindudele on need linnukirbud. No see on ikka tõeline nuhtlus. Kui ta kevadel näiteks tuleb, avastab, et pesakastis on palju vana materjal, seal on palju linnukirpe Nad ei hakkagi seal üldse pesitsema. Nii et võtad patuse pealt ära, tõmbad selle tuusti sealt välja, paned katuse peale ja see on sama hea, kui sa oleksid ehitanud uue pesakasti. Ja seda tööd tasub teha siis kas kevadet enne lindude tulekut juba märtsist võib-olla, või siis sügisel võib ka teha siis kui linnud on läinud? No ja siis on veel näiteks noh, niisugusi tarkusi loomulikult, et kui sa paned ta sinna puu otsa selle pesakasti, siis siis vaata, et noh, et kas sinna kuidagi ligi ei saaks. Meil oli just, panin uue puu otsa selle pesakasti ja siis vaatasin ühel päeval, kuidas kass läks niimoodi mööda tüve üles ja siis ma panin plekiriba ümber puu ja, ja sealt see kassi enam üles ei saa. Plekiriba ide puule mitte miski. Ei, see midagi, ta on nagu lõdvalt pandud, ta nagu annab järgi. Ja samamoodi õieti ka näiteks kui pesakasti üles panna, siis on ka niimoodi, et hästi rumal on lüüa puu sisse, naela, riputada sinna kuidagi konksu otsa see pesakast, et sinna tasub ka niimoodi panna, et ümber tüve on kas niisugune lõpptraat või, või hoopis midagi niisugust last, materjali, mis ka muidugi välistingimustes vastu peab, nii et, et ta ei sooni puu sisse, annab järgi, kui puu kasvab. Et see ei tee siis puule viga, see on tähtis. Aga kui see lõtk traat on, siis ta peab ju kuskile kinnituma või ei tea. No tavaliselt ongi nii, et ta kusagil käib nagu üle oksa, et noh, et kui oks nagu läheb tüvest nagu, nagu eemale, otsis selle üle oksa, mina olen pannud siis niimoodi, et siis ta ei vaju kuskile. Ja siis muidugi ilmakaar, et linnule on ju tähtis, et, et oleks soe. Et siis näiteks lõunasuunda oleks uks või kaid. Tuuled puhuvad meil lääne poolt tavaliselt ja samas täiesti lageda taeva alla, kust päike igalt poolt säratab, see on ka linnale ohtlik, sest kesksuvel võtma poegadel seal ülekuumenemine tekkinud natukene varjus. Aga samal ajal õigesse ilmakaarte peab olema pandud. Ja siis on ilmatu põnev ootama jääda, kes sinna tuleb ja muide, pesakastide suuruse ja, ja selle, eriti selle ukseava järgi saab siis sättida seda, et noh, et keda sa endale sinna maja juurde tahad. Et näiteks kui see pesakasti ukse suurus on kuskil kolm, neli sentimeetrit, siis tulevad sinna näiteks tihase suurused linnud, aga mitte kuldnokk. Kuldnokale peab olema niisugune vähemalt viie sentimeetrise avaus ja näiteks selle tihase pesakasti muidugi ei tarvitse üldse tulla tihane, see lind ei tea, et, et see on tehasele mõeldud, sinna võib tulla mõni teine väike lindis on alati põnev vaadata, mis linnuliik tuli. Isegi see ei aita, kui ukse kohale Sildbanned, tihase kodu või jah ja miski ei loe, tuleb, kes tahab. Jah, et see on jah, ei, ei ole üldse, millises keeles sa sinna sildi paned, vaid tähtis on on see, et pigem, et kes esimeseks jõuab. Ja selle nii-öelda seltsimees hõivab, jah, esimeseks sellega vahel käivad ikka päris tõsised võitlused ka selle selle maja pärast sest kogu selle loo tagamaa on ju see, et tegelikult need linnud, kes meil pesakastides on, nad kõik võiksid ka metsas pesitseda. Nad oleksid siis puuõõnsustes. Aga meil praegu on niisugune korralikult majandatud, metsades on õõnsaks puid alati napilt ja lindudel ei jätka pesakoht ja sellepärast nad siis on nõuska siia pesakastid olema maja juurde. Ja üks lind, kes just minu kodu juures on just selle tihase suuruse pesakasti hõivanud juba mitmel suvel selle laulu nüüd kuulamegi. Noh, see oli niisugune vaheldusrikas ja meloodiline hääl ja see kuulub must-kärbsenäpi le nisugune mustvalge isalind, ema on niisugune ühtlase tooniga ja Ta tihase suurune, aga nime on must-kärbsenäpp saanud sellest, et väga tüüpiliselt ta püüab toitu niimoodi, et istub kuskil oksa peal ja siis kargab järsku õhku ja napsab kärbse ja siis maandub jälle oksa peal. Et selline kärbsenäppaja õieti. Ja Ta muneb oma pesasse emalind, kuskil kuus helesinist muna kevadel ja seda ilusat laulu, mis siin kostis, seda võib ikka kuulda veel veel poole suvepealtki isegi aga ükskõik kui ilus must-kärbsenäpi laul on siiski veel vaheldusrikkam. Ja mahlakam on kahtlemata kuldnokalaul ja kuldnokalaul on, on selles mõttes väga ettearvamatu, et ta laulab väga erineval moel. Ja ta on väga osav jäljendaja. Nii et, et ta võib näiteks õppida ära vabalt, et mistahes linnu, hääle, keda ta õue peal kuuleb, et on näiteks teada, kuldne hakkasid, kes hakkasid näiteks kana moodi kaagutama oma ja, või siis näiteks hobuse moodi hirmuma või kassi moodi nõuguma. Milleks meil seda vaja on, lihtsalt jäljendus rõõmust ja oma niukse võib-olla ka sellest uhkusest, et vaat kui kiiresti ma oskan õppida, kui kiiresti ma oskan osavalt järgi teha, et igasugune praktiline põhjendus asjal puudub ainult mängulust ja laululust, aga, aga selles on, ta on ta ületamatu. Nii et näiteks kuldnokka on õppinud ära ka näiteks traktori põlistamise. Ja üks väga legendaarne ma ei teagi, see oli nii ammu, et kas see nüüd väga tõsi on, aga aga Viinis oli olnud üks kuldnokk, kes oli õppinud siis saksa keeles ütlema 70 sõna. Aga üldiselt nad ütlevad küll inimsõnu järgi tegelikult nagu papagoidki. Jah, aga, aga nad nii perfektselt ei ütle järgi papagoi. Nii et kui sa tead, et ta seda sõna tahab öelda, siis aimad seda sõna midagi ligilähedast. Aga nii, et, et ta on kindla peale niisugune hästi inimese lähedal ja, ja hästi, selline paindlik klind ja pesakasti tuleb väga hea meelega ja ja õieti see lindude pesakastide ülespanemine ja selle ajalugu ongi alguse saanud arvatavasti kuldnoka pesakastidest juba üle 100 aasta tagasi talu õuadele esimesed pesakastid, mis pandi üldse, oli ikka kuldnokale. Ja see teine põhjus lisaks ilusale laulule oli ikka see, et noh, et ta toob kasu. Ta toob mu majapidamisele kasu põllule ja aiale. Ja et on ikkagi kasulik lind, et see oli väga tähtis teema. Ja samas muidugi see talurahvas üle 100 aasta tagasi niisugust linnuliikide vahet, nagu praegu meil linnusõbrad üldse ei teinud, nii et, et näiteks rästad ja kuldnokad läksid neil ikka lootusetult sassi. Noh, see ei olnud ka nende jaoks aga tähtis. Ja kui hakata tõesti vaatama näiteks isa kuldnokka kevadel ja must rästast kevadel, no võiks öelda, et kuldsema nokaga on hoopis musträstas. Tal on palju kuldsem noku, kui sellel kuldnokal endal. Ja tohutu ilus sulekuub, on näiteks musträstas seal niuke tume, ühtlaselt must. No kuldnokal on, on ta niisugune natukene metalliläikega ja selliste heledate tähnidega rinna pealt. Nii et, et võib-olla ilu poolest see musträstas, isegi ilusam kui kuldnokk. Ta laulab ka väga ilusti, hoopis teisiti kui kuulnud ja mitte iialgi ei tule musträstas pesitsema meile sinna õue peale pesakasti. Et musträsta kodu on metsas puu otsas, tal on seal okste vahel niisugune lahtine pesa nagu teistel rastastelgi. Selles mõttes ta Duda juhtumisi meile õue peale ja kui nüüd ikkagi sa tahad teada, et kumb ta kindla peale on kas musträstas või, või kuldnokk seal õue peal, siis üks väga lihtne tunnus juba eemalt vaadates on see, et Rästas hüppab Maal, aga kuldnokk kõnnib, selle järgi on neil kerge vahet teha, aga üldiselt võib üsna kergesti sassi ajada neid rästaliik on meil tegelikult palju jaagu isalinnud, kaotavad nüüd kevadise pulma kuue siis muutuvad kõik rästad ja samuti kuldnokad väga ühesugusteks, need on kõik niuksed, niuksed, pruunikirjud, linnud enam-vähem ühesuurused. Ja nüüd oligi niimoodi, et kui sügisel tuli Talumehe marjaaeda rüüstama mingisugune niuke pruuni kirjuta lindude parv siis rahvas oli sügavalt veendunud, et see ei saa olla see meie armas koldnukes. Nii kaunisti laulis seal kevadel, kes meie aeda hoiab. Sest need peavad olema kindlasti need neetud rästad. Aga tegelikult võisid need olla kuldnokad täitsa vabalt. Kuldnokale meeldivad ka marjad, ei ole siin midagi. Loomulikult. Ja kogu see loogika on selline, et kuskil sügisel linnud koonduvad parvedesse, hakkavad rändama lõuna poole ja tee peal nad pukkivad, nii poeginud jaksavad kõik ja mis nad kätte saavad. Ja selles mõttes võib küll siiski, kui väga täpne olla, siis see kuldnokk Kedasama pesakastis nüüd siis hoidsid ja tema laulu imetlesid. Et, et kindlasti seesama isend minu marjaaeda erista, sellepärast et meie marjaaedadesse tulevad need kuldnokad, kes on imekaunisti rõõmustanud, soomlaste õuesid. Ja jälle meie õuedel üles kasvanud kuldnokad lähevad siis lätlaste aedades. Nii, ta käib ringiratast ringiratast, ikka naabritele. Aga ega siis sellegipoolest on nad väga toredad ja armsad kevadekuulutajad ja ega nad talveks ka kuigi kaugele ei lähe kusagile Hollandisse või Belgiasse ja siis kevadeti, muide peaaegu ülitäpselt 21. märtsi paiku on, on nad enamasti siinkohal muidugi oleneb ka ilmastikust, aga niisuguse pikaajalise keskmisena annab tõelised kevadekuulutajad tunnevad väga hästi kalendrit. Aga võib-olla kui mõelda nüüd ikka sellele kõige armsamale õuelinnule, siis on see vist ikka see, kelle häält Me nüüd kuulame. Seda meie rahvuslinnu häält, ma arvan ikka, teavad nii mõnedki. Ja ta nii iseloomuliku välimusega, et ei teki mingit hirmugi, et teda võiks kellegagi segi ajada, nagu näiteks võib seal kuldnokkade musträstas tega juhtuda, et üks on üks ja teine on teine, pärast selgub, et vastupidi suitsupääsuke on suitsupääsuke. Tead ta lendab hästi osavalt, hästi kiiresti ja võrratult vilkam, lenda, ja kui need eelmised linnud, kellest me rääkisime ja püüab lennult endale putukaid ja muide näiteks ta on äärmiselt abitu lind, kui ta peaks tõusma lendu kusagilt maapinnalt, tal on hästi pisikesed, haprad jalad, aga hästi saledad ja suured tiivad maa peal abitu, õhus väga meisterlik. Ja selle järgi võib ka juba aimata, et selle suitsupääsukese algne kodu peab olema mitte puu otsas või, või maa peal vaid enne inimese juurde asumist on ta elanud tõenäoliselt koobast kusagil ja sealt on nagu siis saab juba kõrgelt lendu tõusta aga mitte maapinnalt. Ja nii, kui inimene hakkas maailmas levima, siis ammu-ammu kümneid tuhandeid aastaid tagasi, siis siis hakkas pääsukene väga kiiresti tema juurde nagu ümber kolima. Ja siis väga otsustavaks sai muidugi veel see, et majade ütleme alla või kusagil hoonete sisse, ta sai ehitada endale pesasid nii nagu vanasti koopasse. Ja teine asi, et kui inimesel olid koduloomade kariloomad, neil oli palju putukaid nendest putukatest nad siis said toitu, kui palju see on olnud suitsupääsuke, selle väga tähtis. Ja näiteks praegusel ajal, kui on suitsupääsukeste hulk Eestis kogu aeg on langemistendentsis. Põhjus on väga lihtne, koduloomi on jäänud taludes vähemaks ja selle võrra ei ole ka suitsupääsukesel enam nii palju nagu pesitsusvõimalusi ja söömisvõimalusi, aga tema laul, mis kostis, see on kahju. Hästi iseloomulik, et seal lõpus käib niisugune nagu mingisugune Kärl. Et ta nagu käristab midagi ja, ja siis rahvas on tuhatseletastanud sellele, et et mis asi see siis parajasti käriseb, aga ise nagu mõelnud, umbes niisuguse seletuses on umbes rahvalike seletuste põhjal, aga aga niisugune hästi kokkuvõtlik, et eks ta laulab niimoodi. Tegin kuue, tegin kuue, tõmbasin lõhki kärel. Ja et tal on tõesti must kuub, see on hästi pikalt lõhki selle järgi, mida ära tunnen. Sest on ju teine pääsukese liik veel meile õue peal, mõnikord sanson rästa pääsukest ja rästa pääsukesel on on ka saba lõhki, aga palju vähem mitte nii pikalt kui suitsupääsukesel. Noh, peale selle on siis täiskasvanud suitsupääsukesel kurgualune Rusket värvi ja, ja rästa, pääsukese pesa on nagu rästa haldasti väljas ja, ja ta on nagu peaaegu kinnine, seal on ainult üks niukene sisenemisava aga suitsupääsukese pesahoone sees alati kusagil ja ja pealt lahtine ja pääsukesed tavaliselt meie õue peal saavad vähemalt kaks pesakonda suve jooksul ja kui on hea suvises isegi kolm pesakonda. Ja nad üldiselt on hästi inimesega kohanenud ja, ja inimestele hirmsasti meeldib. Kuigi mõnikord tõtt-öelda viimastel aegadel veel on hulga inimesi jälle, kes ei salli näiteks seda rästa pääsukestust silmaotsaski, sellepärast et, et noh, et kui ta sealt pesa pealt neid väljaheiteid laseb, et siis noh, nagu rikub ümbrust ära. Juhtub seal all näiteks juhtub see terrassi kohal olema. Mulle tuttav inimesed istuvad, joovad kohvi ja see lisand tuleb otse kohvitassi, näiteks koore asemel. Just Eesti on olnud jah, aga seda on muide võimalik nii-öelda timmida selles mõttes, et need on praegu isegi võimalik hankida endale rästa pääsukese pesaaluseid ise ja paned selle sinna üles, kus sa leiad, et, et ta ei jää kellelegi nagu jalgu, ta kolib sinna ja koli, mitte sellisesse kohta, mis sulle ei sobi. Et, et see võimalus on olemas. Ja millest see suitsupääsukese nimi on tulnud. Mõned viska niukesed natuke nihukest musta huumorit, et suitsutatud pääsuke. Et see on tegelikult loomulikult see suitsu taredesse, ta tuli lausa taresse sisse, Elam teinekord ja sealt kuskilt on see nimi tulnud. Ja minu jaoks oli meie rahvuslinnuga niisugune ikka väga tugev emotsioon muidugi see, kui ma sellel Aafrika rännakul seal kuskil lõuna pool ekvaatoril akaatsete vahel elevantide kohal nägin lendamas seda meie armsad rahvuslindu. Siis oli küll väga imelik tunne, et algul ei usu, et kas ikka on seen, seal on väga sarnaseid liike seal teisigi, seal vannis. Aga ikka see Ruske kurgualune ja pikalt lõhkine saba. Kindla peale, see oli see suitsupask sellise Pöial-Liisi pääsukesel just täpselt. No ei taha mõelda selle peale, aga tegelikult pool oma elust veedab Ta tegelikult just Aafrikas vannis. Ja see oli siis ka see aastaaeg, kus teda meil ei ole. Jürle talvisel ajal ja seal ta siis lendab nende kaelkirjakut elevantide kohal ja tegelikult mõelda, et habras linnukene võib lennata välja Lõuna-Aafrikas. See on üks ots on kuskil 8000 kilomeetrit ja sügisel sinna ja kevadel jälle tagasi. Et tundub küll uskumatu. Ja loomulikult on see kohutavalt ohtude rohkes see reis, et kui keegi võib olla näiteks kadestab, et, et kuidas ta saab ilma rahata igal talvel Aafrikas käia, siis vastulause oleks umbes niimoodi, et, et kas sa tahaksid tema asemel olla, kui sa keskmiselt igal kolmandal või hiljemalt neljandal reisil jääd teadmata kadunuks. Aga tagasi enamik ikkagi jõuavad igal aastal ja meie õue peale need tulevad. Ja eestlasele muidugi hirmus armas lind. Aga kui ma seal Aafrikas on, siis ma mõtlesin, et tegelikult ta võib ju ka meeldida pantodel, sest seal on ta sama kaua peaaegu kui meil. Ja takka targemaks tegelikult suitsupääsuke on just niisugune lind, et ta elab maailmas väga paljudes paikades inimese juures. Ja näiteks Hiinas, Jaapanis, Indias on ta väga armastatud lind, keda isegi lubatakse elama iseenda hitti. Jaapanlased näiteks, kellel on päris uhked ilusad majad, nemad, no nad jumaldavad seda, kui, kui see suitsupääsuke teeb pesa tema tuppa mingite heade uskumuste ennetega seotud. Absoluutselt, see on õnnetooja lind, tähendab õnne. Ja noh, eks eesti rahvas on ka arvanud, et, et see talu, kelle õue peal suitsupääsukest lendamas on, on õnnekas talu seal seal risti kandist üles kirjutas. Teatud niisugune ilus ütlus, et kahtlemata mitte ainult eestlased, vaid ka hiinlased, jaapanlased indialased takka targemaks, isegi Põhja-Ameerika on seesama suitsupääsuke olemas indiaanlased. Ühesõnaga nad kõik väga Armastavad suitsupääsukeste. Selles mõttes võib öelda, et, et ta on küll meie rahvuslind aga inimkonna lemmik ja kuulame siia lõppu siis seda nii tuttavat häält, Meie suviselt koduõuelt. See oli siis tänane saade meie suvistest õue lindudest, kellest tuleb juttu järgmises saates. No räägime ööbikutest ja kägudest teistest laulumeistritest. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
