Kuule rändajat. Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna, no täna kikitame kõrvu siin kodu looduses. On rööbikut kägu ja, ja võib-olla teisi laululinde ka. Ja tegelikult mitte üksnes laulu järgi, sest et iseloomulikke omadusi on neil teisigi. Laulumeistrid on ööbik, lõoke ja kägu, kõik. Seda häält hakkan oma kodu juures kuulma kuskil maikuu keskel ja, ja see tuleb tegelikult naabermaja juurest üle põllu rohkem kui 100 meetri kauguselt ja siis ta ongi just paras. Nii et muidugi on see ööbik ja kui ma mõtlen, et kui selle laulu järgi oleks, et et kas tahad hõisata mu akna all, siis seda ma ausalt öeldes ei tahaks, sest sööbiku hääl on küll ilus, vaheldusrikas ja kirgas, aga väärmiselt tugev. Nii et kadedaks ei tehta, naabri Nikon ei, vastupidi, et hea meel, et, et, et las ta seal laulab, et siis ongi väga-väga tore ja paras teile just naaber arvab. No mis tal ikka arvata, võib-olla ta siis uhke. Igatahes mina tean küll, et, et, et kui ööbik laulab, siis magada ei saa, kui ööbiks aknal laulab. Ja, ja tegelikult nimigi ütleb, et töö pikk ja see on nagu kuidagi annab märku nagu sellest, et, et ta öölaulja ja võib-olla on ka see, et ööbikulaul on inimesele meelde jäänud, sellepärast et tööseti teised linnud suurte laula kus ja öised hääled alati tegelikult meie kõrvus nagu võimendavad mingil kombel. Aga tegelikult ei ole see päris nii, et ööbik laulab ainult öösel ja minu kogemus on küll see, et kuskil seal maikuu hakkab ta laulma ja kuskil seal mai lõpus, kui tal on see tippaeg laulmisel, siis ta laulab ikka päeval ka. Nii et peaaegu, et ütleme, kaks kolmandikku. Päevast laulab ta kogu aeg. Ja, ja tegelikult on see jälle üks ilus ütlus niisugune, et ööbik toob öösooja. Mis ta, see tähendab seda, et, et noh, et kui ööbik on tulnud ja laulma hakanud, siis enam külmasid pole karta. Aga tegelikult ongi niimoodi, et ööbik tuleb meile vaikselt, aga, aga me ei tea, et kohal on aga nii kui ta selle laulu lahti lööb, siis me muidugi saame aru, et ta on kohal sel ajal, kui ta laulu lahti läheb. See on mõeldud muidugi ema ööbikutele. Ema ööbikud rändavad hiljem ööbikud tulevad öösiti, rändavad öösiti ja, ja, ja siis läheb see isa ööbiku laul lahti. Ja üldiselt ööbiku laul Me teame, on hästi vaheldusrikas Tal võib-olla isegi 20 erinevatest troofi, aga mõni teine laululind laulab tegelikult ka hästi vaheldusrikkalt kõlavalt. Et see, mille järgi ikkagi just ööbiku ilmeksimatult ära tunneb, on, on see laksutamine. Ööbik on ikkagi see tegelane, kes hoiab ennast metsa või metsatukka lähedusse. Ta hoiab just ennast kuskile põõsastikku, kuskile lageda ja metsa piirile. Aga siiski, see mets on seal päris oluline märksõna selle linnukesega. Arvan, et see on tema jaoks nagu tagala mingis mõttes, aga ta võib pesitseda näiteks õue peal kusagil põõsastes ka täiesti rahulikult. Ütleme see pesitsuskoht ja laulukoht, niuke, tüüpiline mingi põõsas kusagil laul või kostjana kilomeetri kaugusele, isegi kaugemale, nii et et see kuuldavasti kaugele. Ja see laksutamine on see, mille järgi siis ilmeksimatult ära tunneme ööbiku. Sest näiteks on üks, üks teine lind, kellel kohta öeldaksegi, et sa vale ööbik tema laulan üsna ööbiku omale sarnane, kuulame seda korraks. See kõlas nüüd niimoodi, nagu oleks hästi laisk ööbik laulmas, aga väga kirkalt laulab ja samamoodi nagu ööbik, ta kurdab näiteks trahve. Aga seal vahel ei ole seda kuulsat laksutamist, seda ööbiku laksutamist, see osa on puudu, seal laulurästas ja laulurästas laulab õhtuti ja hommikuti võib ka kodu lähedal laulda, üldiselt laulab metsas ja on inimesi, kes väga hästi linnulaulu neil vahet ei tee, siis väga tihti petabki laulurästas ta ära ja ja arvadki inimene, et see on nüüd ööbik. Nojah, ta ei taba ära, et laksutamine seal vahel puudub just. Aga muidugi ööbik on ja meie laulukuningas ja ilus on see, et tal on hästi palju rahvapäraseid, nimesid ja murdekeelseid nimesid ja mitmetes murretes on ühtakse teda Sisaskiks Sisask. Ja siis ma mõtlesin tihti, et vend, õde Urmas ja Siiri Sisask, eks on helilooja Teina laulja. Et kell on hea nimi. Ja näiteks soome keeles on 100, keelise on siis nagu, et laulab 100. keeles ööbik sest tõesti nii palju erinevaid trahve ei ole ühelgi teisel ja isegi erinevad ööbikud laulavad erineval viisil oma hästi keerulisi laule, nii et sa võid ja nendest trahvide vaheldumise järgiga ja öelda, et see on just see meie naabri õue ööbik, et, et need ühesõnaga laulu järgi lausa isenditel vahet. Et ta nüüd öösel laulab, seal on alati tekitanud rahval arvamused juuda, siis on selline hästi virk lind ja ise hästi hoolega tegutseb kogu aeg ja ei lase teistel ka nagu rahus olla ja ja tihti seda laksutamist on eesti pärimuses nagu võrreldud, nagu plaksutamisega plaksutab piitsa. Et kas ajab siis laiska Teo mees tööle või, või laiska tüdrukute äratab ülesse ja et ühesõnaga nagu annab, aga hoogu juurde niimoodi, et et olge sama hoogsalt nagu mina. Selline pisuke orjameelne mõtlemine või käib asja juurde. Ajal, kui need seletused olid, siis olimegi orirahvas aiast Est. See oli veel niisugune huvitav arvamus, noh talurahval oli ju niimoodi, et kevaditi oli, oli hirmus palju tööd ja tegelikult saigi väga vähe magada. Ja siis, et, et seda on nagu vähem oleks, siis usuti, et, et niukene temp aitab, et et kõnnid ümber laulva Rubiku päripäeva ja ise ütled sealjuures, et komule ööbiku uni. Ehk siis see tähendab, et und ei ole, et siis sa ühesõnaga siniseks ei jaksa tööd teha. Ja siis pidi olema niimoodi ka, et kui kõnnid jälle vastupäeva kolm tiiru ja ütled, et saagu mult ööbiku uni ära siis sa saad une tagasi. Et on igatpidi, seostub selle kevadise ärkvelolekuga ja, ja niisuguse öise elevusega ja noh, eks ma arvan, et meie paljude isiklikes elamustesse, vähemalt minul on küll hästi palju niisugusi mälestusi, mis, mis seostuvad kuidagiviisi kevadise öö ja tingimata ööbikulauluga, et need kuuluvad nii kindlalt nagu kokku kuidagiviisi. Aga see lind ise on tegelikult väga tagasihoidlik ja, ja teda annab kohe Regatta laulu järgi, sa võid talle vaikselt juurde hiilida ja kui oled osav, siis vähemalt binokliga näed kella ära. Et ta on hästi tagasihoidlik, pruunikirju, pisike linnukene, mitte midagi tema välimuses erilist ei ole. Aga kui ta laulab, siis väriseb üleder väikese keha. Ja muidugi üldiselt on see nii nagu linnuriigis ikka, et isa laulab, meelitab ema, siis nad rajavad pesa. Ja kui ema hakkab hauduma seal pesa peal, siis ema pesa peal ja autot ja, ja isa laulab, et nii see nende jaotus on. Selle lauluga ebasoovitavaid külalisi ligi ei meelita äkki või. Legata nüüd otsesel pesa kohale ei laula, ta on kuskil seal lähistel, aga üldiselt mitte väga kaugel pesast. Aga üldiselt ööbiku pesa on küll väga-väga kaitsetu, ta nimelt teeb pesa maa peale põõsa all ja ta on niivõrd selle maapinnaga ühte Moody niuke kõrtest tehtud pesa. Et kui inimene hakkab seda uurima, seda siis ta võib väga kergesti seda põõsa ringi tuhnides lihtsalt sellel pesal laiaks astuda, sest see on nii märkamatu. Kus pikku enesekaitse instinkt siis? No igal linnul omad kombed ja ööbik igal juhul teeb oma pesa maha, mitte mitte põõsa peale. Aga mingil kombel need lapsed ikka saab üles kasvatatud. Ja lõpuks, kui tuleb, siis sügisene aeg, siis, siis lennatakse õige kaugele. Nii nagu suitsupääsuke rahvuslind kuskile aafrika vannidesse. Ja siinjuures tegelikult kui mõelda, et ööbik on siis nagu laululindude kuningas. Huvitav on see, et tegelikult linnu uurijad, nende jaoks see sõna laululind on väga täpse, teadusliku tähendusega ja selle võiks võib-olla selgeks teha, sest tavainimese jaoks on kõik ilusti laulavad, on laululinnud. Aga linnu-uurijate jaoks on niimoodi, et värvuliste selts ja selle värvulisse seltsiks alamselts kannabki nime laululinnud ehk laululised ja neid on Eestis üks kolmandik kõigist linnuliikidest üle 100 liigi. Ja maailmas on neid 1000 liigi. Neid on tõesti palju, aga tähendab, nende, see täpne paikapanemine käib anatoomiliste tunnuste järgi ja see on see, mida nimetatakse laululinnulaulu kõriks eriliselt peenhääleaparaat hästi täiuslikult välja arenenud, seal on hästi palju lihaseid, ta on võimeline hästi suures ulatuses häält tegema ja vaheldusrikkalt häält tegema. Ja selle hääleaparaadi järgi tegelikult eristavad siis linnuteadlased just need laululinnud. Aga siin ma isegi tulevad niisugused natukene naljakad asjad ka välja. Et selle aparaadi järgi kuulub ausate laululindude hulka aga näiteks vares harakas, ronk hästi musikaalsed ja teised, jah, maraton neil vägev, aga iseasi, kuidas sa seda kasutad. Ja teistpidi näiteks ütleme kägu, keda kõik peavad igavest vahvaks laululinnuks. Tema kuulub Apilsk jaoliste seltsi ja tema ei kuulu siis süstemaatiliselt laululindude hulka. Aga noh, sellega ei maksa muidugi juuksega lõhki ajada ja ja üldiselt on ta ikkagi niimoodi, et, et need laululinnud on nii nagu inimene ette kujutab, niukseid pisikesed ja laulavad hirmus ilusasti. Ja see järgmine hääl, mida me nüüd kuulame, seda me kuuleme ka ikka kevadet. Vähemalt minu kodu juures avati koduõuel ära. Ma ei tea, kuidas raadiokuulajatele, aga et kui mina panen silmad kinni ja seda häält kuulan, siis tuleb iseenesest silma, et suvine päikeseline põld ja, ja selle põllu kohal sinises taevas on imeväike täpp. Ja sealt see hääl tuleb, see täpp läheb aina pisemaks, tõuseb aina kõrgemale ja lõpuks ta lihtsalt haihtub ära. Taevas. Lõoke võib tõusta 400 meetri kõrgusele. Aga ikka hääl kostab väga kirkalt meieni välja. Ja seal hakkab tulema uskumatult vara, näiteks mõnikord isegi aprillikuus võib kuulda, mina olen kuulnud oma kodu juures. Siis kui on esimene niisugune soojalaine, päike paistab, siis järsku kuuled katkeliselt lühikeselt, aga ikkagi põldlõokese laul ja nii kui see tuleb niisugune tunne, et nüüd tuleb see täiega kevad peale, selline uskumus noh, niisugune tunne tuleb peale ka iseenesest võib petta, sest nende esimestena prillinädalatega on niimoodi, et, et selle soojalaine järel võib vaata et Lumigi tulla. Ja selle kohta on isegi rahval oma etteütlus, kohed, lõokese tali. Et see, see esimene lõokese laulujupp ei tähenda tegelikult seda, et, et see kevad nüüd jääb. Aga mida edasi, seda rohkem seda kostab seda lõokese laulu ja ja noh, see on nii vägev ikkagi, et et mina jään küll eriti kevadeti lihtsalt kuulama seda. Ja kui sa minu tutvusringkonnas on enamik inimesi ka sellised, et seal on ikka tähtis uudised magusale, okst, seal midagi on otsustavalt muutunud. See ongi väga tähtis ja sellist ilmselt ka väga vanasti niimoodi, et lõokese laulu jäädi niimoodi peaaegu ammuli sui kuulama, sest sest ta on niisugune varane ütlused inimese kohta esihobuse kohta, kes jääb lihtsalt niimoodi paigale ajale pilguga. Keegi ei saa aru, mis ta teeb, seal öeldakse, et see jäi lõokest kuulama. Ja tegelikult lähedalt lõokest näha on üsna haruldane. No mul on seda õnne olnud. Ja ta on täiesti silmapaistmatu niuke varblase moodi linnukene. Põhiline vahe on see, et tal on tutt, ilus tutt on peas ja, ja silma kohal on sihuke valge kulmukaar. Aga muidu sihuke pruunikirju väga-väga tagasihoidlik lind. Seal on suur, hääl on suur. Ja kui veel väga täpne olla, siis tegelikult on meil kaks Leokse liiki ja, ja minu kodu juures. Ma pean ütlema, et see teine Leokene laulab ka peaaegu et sama sagedasti kui põldlakk. Kuulame korra seda nõmmel eakese häält. No justkui natuke aeglasemalt, aga sama kirkalt ja sama kaunilt kui põldlõoke ja paljud inimesed ütlevadki linnu hääle hästi tunnevad, et neile meeldib nõmmele, hakkas laul isegi rohkem. Ta on niisugune tagasihoidlikum, malbe, aga samas niisugune. Võib-olla mahedam, kuidagi ja kaunim selle tõttu. Ja nõmmelõoke enamasti pesitseb raiesmikel või nõmmedel, aga meie lähedal on seal üks vana kruusakarjäär ja seal ta igatahes pesitseb, nii et tema laul kostab ka meie meie õue peal ära. Välimuselt on ta põldlõokese ka ikka õige sarnane. Ja üks asi veel, et lõokesed pesitsevad kaks korda suve jooksul näed seda lõokese lõõritamist. Me saame kuulda ikka kuskil juuli lõpuni välja. Nii et see on nagu ikka, mitte ainult kevade hääl, vaid ka suvehääl. Lapsena mäletan. Me tegime seda, mida ma praegu küll ei julgeks kunagi teha, me läksime seda lõokese pesa otsima. Mõtlesime, et kui ta sealt ülevalt tuleb põllu peal, tuleb sinna maha. Seal peab pesa olema ja läksime seal. Loomulikult nad Allasime erisiteks orast ja olime väga ohtlikud lõokese Jaksest. Lõokese pesa on kusagil märkamatus, lohus maapinnas, sihuke tagasihoidlik, pruuni värvi ja väga kergesti. Sa võid talle peale astuda, ilma et sa seda märkaks. Aga me ei leidnud ühtegi pesa mitte kunagi. Ja põhjus on muidugi selles, et, et kui lõoke sealt nagu kivina taevast alla tuleb, siis ta mitte kunagi ei tule pesa lähedal vaid ta pesast eemale Hando ja siis kõnnib vaikselt märkamatult sinna pesa juurde ja samamoodi pesa pealt ära minnes, enne läheb päris Muugale ja siis tõuseb lende sisaldada drillerdamas, pist muidugi, ega talalial just. Ja ta on tegelikult ju sellega kohanenud, et ta peab ennast avamaastikul varjama, sest põldlõoke kunagi väga ammu tuhandeid aastaid tagasi, kui põlde polnud, siis ta elas steppides, nii et ta on selle avamaastikuga väga hästi kohanenud ja koos põllupidamisega anda siis rännanud ka siia põhja poole väelaka siin. Ja et kui tuleb talv, siis, siis ta ei lähegi väga kaugele, ta läheb kuskile Lõuna-Euroopasse. Ja tegelikult need kusagil steppides ja isegi kõrbetes õieti lõokese laulu kuulda oma maailma rändudelt. Ma mäletan, et ma olin ikka täiesti pahviks löödud. Haaras talvisel ajal, noh, see tähendas seal 20 kraadi sooja. Ja järsku kuulen, laulab kohe midagi, läks väga sassi peas, et see ei saa nii olla. Aga õnneks olnudki õieti meie põldlõokese oli kõrbele hakesemiks teine liik, et meie põldlõoke sinna Sahharasse nagu välja ei lähe, ta läheb Lõuna-Euroopasse. Aga Lõuna-Euroopas, talvel just neid, neid mitte Pikaga laulukatkeid kindlasti kuulda. Ja see, et ta niisugune avamaastikulind on, seda tegelikult tema välimusest ka välja lugeda, tal on hästi peened jalad pikkade varvastega, nii et, et näiteks oksa peal istuda ka raske, aga maapinnal kõndida niimoodi. Selle jaoks on need jalad väga sobivad. Kui nüüd on niisugune tugev ja paks ja see on hästi sobiv jällegi seemnete söömiseks ja seemned ongi tema tegelikult ikka peamine toit. Ja kui mõelda veel noh, tema nimetuste peale, neid on ka Eestis hästi palju meie rahvakeeles, aga ka üks ilusamaid nimetusi on Siuru. See kõlab nii salapäraselt, kuidagi. Pole ime, et see, see üks meie kirjandusrühmitus endale sellise nime võttis. Et, et see, see on tõesti väga, väga luuleline ja, ja salapärane nimi. Muusikat on selles ja muusikat ja, ja salapära. Ja nüüd kuulame sellist linnulaulu, mida teab ka kõige linnuvõõram inimene. Tegelikult tõesti kägu nagu teab igaüks, aga mul on päris palju tuttavaid, kes oskavad nii hästi selle linnu häält järgi teha, et ma arvan, et juba kuskil paarikümne meetri kauguselt üks, kes jällegi linnulaule Te ei tunne, saab ikka täielikult ära petetud ja rääkimata, et et inimesi petta, selle kukkumisega saab kägu aga petta ja ma olen seda alati teinud kevadeti nute alati aga Cisconjugi tuju kuuled seda isa, kägu kukkumas, hakkad vastu kukkuma? No mõnikord või eriti hästi välja tuleb hästi nooti taban, siis juhtub see, et, et see isa, kägu tuleb oma kukkumisega aina lähemale ja ta on veendunud, et siin on nüüd üks kaal tuleb kõrvaldada. Siis kui ta päris lähedale jõuab, siis ta muidugi tegelikult kukub ka väga vihaselt edasi, kuigi ta näeb juba, et seal on inimene, et see tõesti naljakas, et käo-le saab üsna hästi käojaani ajada. Seda saab siis nagu aru, et see on nüüd ikkagi inimene ja mulle tundub, et ta nagu öeldakse, sülitab vihaselt. No mõneti jah, ta lihtsalt viha pärast kukkumist edasi. Sa pidama enam. Ja, ja no üldse kähuga niisugune seos alati inimestel ja pärimuses hästi tugevalt, et et kägu, ajabki käojaani, et niuke võttis lind ja üks olulisi põhjusi, miks see niimoodi on, muidugi see kuulus asi, et kägu muneb võõrasse pesasse. Ja seda huvitaval kombel teadis meie vanarahvas ka täitsa hästi ja ja on küllaltki täpseid seletusi isegi rahva suust, et kuidas see kõik käib, osalt on need seletused üsna muinasjutulised, niisugused fantastilised, aga osalt on ülimalt nagu täpset tähelepanekud. Vot see on tõesti tõesti imelik, et meie linnuriigis Eestis ei ole midagi ligilähedastki sellele, et keegisugune endale üldse pesa ei ole ja hangib endale sulased, käosulased. Teadlased on seda uurinud, et, et millist pesa ta eelistab, millist linnuliikide helistab ja ja enamasti on jõutud järeldusele, et ta valib selle linnuliigi, kelle pesas ta ise on kasvanud ja sinna ta muneb. Aga kui tavalised linnud munevad üsna järjestikku oma munad, siis kägu muneb umbes nihukeste kolme päevaste vahedega. Et selle ajaga ta jõuab siis uue pesa juba leida ja kokku võib ta muneda oma 20 muna ja igaühe paneb ta siis kuskil niimoodi kostile ja sealjuures on niimoodi, et mõnikord ta muneb otse pesasse, enne luurab, et pesa pealt on need tulevased kasuvanemad kadunud ja, ja siis tuleb sinna Venemaaga, aga võib ka nii teha, et muneb kuskile maapinnal, siis võtab isenda muna noka ja viib sinna pesasse. Ja muna võrreldes käo enda suurusega on uskumatult pisikene. Nii et see nagu petab siis selle pisikese laululinnu ära, enamasti ta munedki nihukeste värvuliste pesasse, mis on kole pisikesed ja siis juhtub see kole lugu, mida me kuskilt raamatutest ikka oleme lugenud, et mingil kolmandal Päeval tekib siis käoajal see refleks, et, et ta lihtsalt tõukab kõik need pojad, ülejäänud pojad pesast välja ja jääb üksinda sinna. Aga päris nii see alati ei ole, sest ta tegelikult mõnikord mõned linnud saavad aru, et siin on diskägu ja veeretavad selle muna juba sealt pesast minema. Mõnikord ei anna nad ka sellele käopojale süüa, aga üldiselt see on toiminud aastasadu küllaltki veatult, see käojaanitrikk ei viitsi ise oma lapsi kasvatada. Jah. No see on nagu loodusteadlased ütlevad, et see on üks parasid dismi vorme, aga väga omapärane ja nutikas iseenesest, et sellisel kujul parasiteerida teiste najal, aga siis Nad on muidugi see, et see käopoeg kasvab suuremaks, suuremaks suuremaks, vanemad tassivad meeleheitlikud süüanud, ei jaksa teda nii palju toita, kui ta kogu aeg tahab, ajab oma punase ammuli ja see sunnib nagu vanemaid aina hoogsamalt toome toitu. Ja lõpuks on niimoodi, et, et laps on kolm korda suurem kui emme. Emme topib tal toitu kurku, läheb poolest kehast sinna käopoja noka vahele. Ja see on tõesti imelik ja siis, kui ta lõpuks lendu tõuseb, siis ta lendab nagu kull. See on huvitav, et kui näha kägu lennus. Ta meenutab tohutult kulli, tal on niisugune üsna terav nokk ja hästi niuksed, kitsad suured tiivad ja hästi kiiresti lendab. Ja vanarahvas ongi siis muidugi asja kohe ära seletanud, et noh, käopoja tänu ongi see, et kui see geopoeg seal suu nii lahti teeb, noka lahti teeb, et Emajõe poolest saadik talle kurku ronib, siis ta neelab oma vanemad alla, sööb nad ära ja siis muundub kulliks sihukesele hirmu ja õuduse jutud, jah, ja noh, et, et see päris nii ei ole, aga saab vähemalt aru, et mille põhjal see kirjeldus on tekkinud? Käe all on siis niisugune vöödiline rinnaesineja, kollakad, jalad ja üldiselt on meie rahva jaoks olnud kõige tähtsam enda lind. Et neid ennustusi on pööraselt. No see kõige tavalisem on see hommikul hoolekägu lõuna ajal laisad õhtul õnnekägu. Aga ta võib ka muidugi selle kukkumise pikkuse järgi siis anda Sulle ennustusi, et kas sa elad veel kaua või või kas sa leiad varsti endale kallima ja muud sellised ja üks on ka näiteks selline, et kui sul on juhtumisi palju raha taskus ja kägu kukub, siis pidavat veel palju rohkem raha juurde saama, kui kägu veel kaua kukub, just. Nii et see on üks lõputu hulk ennustusi, mis Geoga seoses on ja, ja üks asi, mis on küll veel ühtpidi inimesed, nagu siis usuvad, et, et käo ennustused lähevad täide ja ta annab meile väga tarku tuleviku sõnumeid. Aga teistpidi ikkagi mõeldakse, et ta on petis ja sinna juurde käib see kuulus linnu ettevõtmine. Et mis asi see oli, see oli see, et hommikul varavalges mindi välja, võib-olla kellal oli vist viis, näiteks siis enne välja minekut tuli tingimata palakene leiba süüa, sest kui kägu kukub või mõni muu lind laulab, enne kui sa oled linna ära petnud, siis petab lint sinu ära ja sul läheb kehvasti. Seal on siis, kus moodi sul kehvasti läheb, sellele on ka 100 varianti, aga noh, kasvõi kaob sul söögiisu või jääd jõuetuks, lähed laisaks ja mitte midagi ei viitsi teha ja närbunud üldse ära ja võib-olla isegi sured maha. Lõpuks. Ühesõnaga, niisugune kerge eine võtmine on nagu linnupetmine, siis. Et see on isegi see ei ole isegi eine saanud, lausa sümboolne nisugune leivapala pisikene tükk leiba. Enne seda, kui sa kuuled hommikul esimest linnulaulu ja kõik on korras. Ja mina olen kuulnud, et see linnupette võtmine on ikka rohkem kui üks Palace leiba, et seal on arenenud. Sa võid jah, muidugi rohkem rohkem ka võtta, aga tähtis on see, et kui sa hommikul uksest välja lähed, et enne seda, kui sa kuuled seda kukkumist, siis oled sina juba midagi hamba alla võtad. Ühesõnaga, selleks, et kägu sind petaks, pead sina petma kägu. Ja tegelikult igal juhul ma arvan, et kui kodu olnud ikka seda kägu, kuuled, siis ikka kuulad ikka ära küll, mis tal mulle öelda on, igal juhul. Et sa seal peab ikka kõrvu aitama, kui, kui kägu kuuled ja eks siia lõppu kuulamegi siis ka kägu, aga siia käib veel ka see kuulus käo köhatus, nimelt rahvas seletas asja niimoodi, et kui käo läheb odraokas kurku, siis ta enam ei jaksa nii palju kukkuda ja hakkab köhima. Ja siin selle, selle helil lõigu lõpus on just see kuulus käo köhimine ja mõned muidugi jälle rahvadki jutud seletavad hoopis niimoodi, et, et see köhimine tähendab hoopis käo naeru, kui ta on saanud õnnelikult muna poetada võõrasse pesasse. Selline oli siis tänane saade mitmetest vahvatest laululindudest ja käo köhimise või siis naeru, mine sa tea, kuulsime kaera, kellest räägime järgmises saates. Ütleme varasest teistest võllaroogadest Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula rändajat viis. Kuus CD Madagaskari Austraalia kummalisest loodusest. Saadaval paremates plaadipoodides ja Jazzkaare kassas Gonsiori 21.
