Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Täna on siis selline lugu, et eelmiste saadete sulelised teevad ruumi karvastele okkalistele. Et jah, Eestimaa pinnal ujub ja roomab ja lendab ja jookseb ikka lõppude lõpuks igasugust rahvast. Ja nendest koduõue peale paljudel eestlastel satub tänapäevalgi siil ja orav. Bill oli väikekannel, väikekannel on kõige ürgsem kandletüüp, mis meie rahval on olnud, Pille karras mängis seda ja see on üks Reigi vana lugu Hiiumaalt. Ja need loomad, kellest me räägime, siil, orav, need on ka meie pärimuses väga tuntud loomad ja vist ka tänapäeva inimestel ei ole raskusi siilija oravaäratundmisega nende vahet tegemisega just ja teistpidi, et tõesti väga paljudele satuvad nad tänapäevalgi otse õue peale näiteks meile. Tal on siilionu siilipere ikka väga tavaline, meil on kahel pool metsmaja juures ja kolmandal pole nii. Ja see on väga hästi, sobib siili jaoks tegelikult nisugune paikse stiilile sobivad just sellised piirialad nagu ütleme, niidu ja metsapiir või või mingid niuksed võsad või päris paksus laanes ta eriti ei ole. Ja noh, see on ka põhjus, miks miks siiamaani Nonii siili hästi tuntakse ja, ja taanik ja üldiselt niisugune armastatud loom arvab. Ja nii on ta olnud alati, et meie pärimuses on see kuulus lugu Kalevipoja lauakoormast ja sellest, kuidas ta seal siis sotsidega võitlema hakkab ja ja siil annab Talle Sis õpetust, kuidas siis võidumeheks saada ja siis Kalevipoeg rebib oma kasukas tükikese ja sellest saabki see siili vägev kasukas. Noh, selle järgi on tal jälle see nimi, et, et okaskera ja, ja muud niisugused armsad nimed ja ja, ja noh, üldse kui noh, need väljendid igasugused eesti keeles on niuksed ikka heatahtlikud, et noh, et kavalgusiilia. Ma ei tea, siililegi selge, see on niisugune natuke kahemõtteline, aga, aga ikkagi, et siil jagab värki saab pihta. Ja, ja, ja siis noh, seda tõenäolisest tüdilt kaitseb oma oma okaskeraga, see on ka hästi teada ja iseenesest on siin selline tegelane, et ta ikkagi kaitsjate ründa. Ja kui sul on tahtmist temaga tutvust sobitada, siis ei ole muud vaja kui kannatlikkust tegelikult, sest et kui sa lähed teda niimoodi torkima, siis ta tõesti võtab ennast kerasse ja popsutades natuke hüppab isegi õhk. Teil näidates kui vägev ta nii ja et kui ohtlik ta on. Aga kui natukene veetsin juurde passima või, või võtate väga ettevaatlikult kahe peo peale, niimoodi siis siis minuti-kahe või kolme pärast muutubki väga rahulikuks ja, ja maas olles, igal juhul pistab lõpuks oma niisuguse pika niukse kärsa moodi nina seal otsast alati niiske, natukene pistab selle välja, hakkab uudistavalt, vaatame, mis ümberringi on, aga eriti hästi ei näe. Silmad on tal nii pisikesed nagu nööpnõelad. Te ütlesite minuti kahe või kolme pärast muutute väga rahulikuks, aga mis siis sellel eelneval ajal toimub ja kas igaüks peaks ikka riskima, teda pihku võtta? Ei pea võtma, aga ma olen lihtsalt. Noh, ise küll endale nagu selgeks teinud selle, et see iseenesest ei ole mitte midagi ohtlikku, et, et. Ka loom ehmub lihtsalt, eks ole, ja see on tema ainus. Ainus viis, kuidas su ennast kaitsta ja muul viisil ta ennast kaitsta ei oska. Mõnikord ta püüab hammustada, tema hambad ei ole eriti tõsiseltvõetavad ja ühesõnaga ta kaitseb ainult ennast. Ja teiste rahvaste juures on samuti väga armastatud loom olnud ja ja vähemalt ma ei tea. Meie põlvkond mäletab väga hästi seda animafilmisiil udus. Et see oli huvitav, et, et nüüd alles 2003. aastal Tokio väga esinduslikul rahvusvahelisel animafestivalil tunnistati film maailma kõigi aegade parimaks animafilmiks. Juri norsteinalisel teinud 1975. aastal. Aga seal on selles filmis on tõesti mingi niisugune väga Nov üldsügav, niisugune ilus niukene tera seeski. Ta on nagu kuidagi mahe, pehme, niisugune ja see siil on seal ikka ilmatu armastusele. Hooreisi bambuga. Eestis on üks asi, mida vist tavainimene küll ei oskagi arvata, et meil on tegelikult kaksi Lilik üksi liik elab Lõuna-Eestis ja selle nimi on lõunasiil ja Need siis võib öelda nii, et, et siili riik jaguneb just Eestis nagu selle piiri peal kaheksast selles mõttes Eesti on piiririik siili jaoks. Et see suunasiili levila ulatub välja Vahemere maadeni. Aga, aga see harilik siil, see, kes nüüd elab meil keskepõhja Eestis, tema levila ulatub meid põhja poole Kesk-Soomeni välja. Ja nende vahetegemine, sa pead ikka ikka tõsiselt vaeva nägema, seda vahet teha. Aga noh, võib-olla niisugune lihtne tunnus on see, et vaata siilile näkku kokku. Et see lõunasiil on, on siukse tumeda näolapiga, aga see harilik siil tema siukse ele halli näolapiga tal on ainult silmade juurest jookseb nina juurde kaks tumedat tööti et, et ikka näos on vahe sees. Aga kombed ja, ja, ja välimus ja kõik muu on väga samad. Ja noh, loomulikult see siil on selle pealast kõikidest näitajatest ikka väga teistsugune, et tal on kokad, need okkad on muide kokku loetud. Ja siis on kõikides raamatutes on teatatud, et siili on 16000 kokast kohe kõikidel siilidele täpselt. Marve no 1000 sinna 1000 tänna. Aga, aga noh, mingi nisugune suurusjärk on, on päris täpselt ikka ikka nagu jookseb nagu teatmikutes. Kogu aeg. Nii, see oli 16000 16000. Niimoodi meenutama hakata silma järgi tundub, et oleks nagu vähem. Ja lugenud ma ei ole, ausõna. Ma arvan, see oli tõsine töö, see kokkulugemine aga too päevakest sisu ja teadlastega muidugi vist vaielda ei tasunud, on ikka väga tõsised inimesed. Ja, ja see on ka selge, et, et ta vahetab neid okkaid, ega tal siis sama dokad kogu aeg ei ole eluaeg. Aga ta vahetab neid niimoodi tasapisi märkamatult, et keegi ei ole Eestis näinud kiilakad, siili. Et, et umbes nagu kuusel okkad vahetuvad niimoodi. Nii et, et ta on ikka alati üks okaskera Kalevipoja kandis ikka väärt kehakate just. Ja, ja tõesti on ikkagi ka see, et et sellega seoses on muidugi hirmus palju, noh, nii sihukesi lapsemeelseid ja küsimusi, et kuidas siilid mõne elutähtsate asjadega hakkama saavad. No kasvõi see ema ja isa armastuse lugu või siis nüüd ütlema, kuidas ema poegi ta suudab. See tegelikult on päris selge, kuidas näiteks siilipoegade ilmale tuleb, on niimoodi, et sel ajal, kui nad ilmale tulevad, neil ei ole ühtegi okast paljad roosakat värvipimedad. Mõne tunni jooksul tekivad neil pehmed hakkad ja siis juba mõne nädalaga muutuvad need okkad siis juba teravaks. Ja poeg Jaan pesas tavaliselt umbes nii viis kuni kuni seitse ja, ja poodi on kaks. Nii et kellel, ütleme, siilipere on, see võib-olla märkab seda isegi, et et ükskord on nagu maikuus, kui väiksed uudivad võib-olla ringi ja teine on kuskil Augusti paik. Ja, ja ema hoolitseb poegade eest, et isal pole sellega asja. Ja, ja siis on väga levinud arvamus inimestele, et, et no kui ma siili näen, et siis ma pean endale õhtuks piima, paneme võib panna, aga piim ei ole niisugune mingi väga eriline lemmiksiili jaoks. Siilon kuulub nagu ametlikult putuktoiduliste hulka, ta sööb igasugust lihakraami tegelikult väga hea meelega ja veel eriti hea meelega, kui seal lihakraamile on tähelepanu väärne lõhn. Kala sobib talle väga hästi, nii et ühesõnaga, kui sul on maakodus mingi siilipere, siis noh, see, mis üle jääb toidulaualt, pane lihtsalt kausikesega õhtul sinna põõsa alla. Et seda kõike ta sööb. Ja kui inimene talle süüa ei anna, ega ta siis ka hätta ei jää, et ta kindlasti tuleb täiesti ilusti ilma inimeseta toime. No põhiline on küll see, et seesugune jälle lasteraamatutest nagu meelde jäänud pilt, et, et siin läheb ja ja suur õun on nagu okaste otsas. Et, et võib-olla tõesti kukkus talle see niimoodi sinna okaste otsa, nii nagu neutonile omal ajal pähe. Aga ega seda sööma küll. Ja samuti seen, mõnikord joonistatakse lasteraamatut, see endale sinna okaste peal. Ta ikka sööb seda liha ja, ja putukaid ja taimset kraami ta ei taha. Tahate öelda, Tšiilis õunu ei söö. Aga kui maagi, vaatan oma maakodu aias, et õunad on niimoodi pooleks ära näritud, kes seda siis on teinud? Palju jänesed. Alates lindudest ja lõpetades näiteks hiirtega, et kõik väga palju sulelisi ja pisikesi neljajalgsed, kes väga uutest lugu peavad siis on üks veel niisugune asi, mis, mille pärast üldse seal meie siilid kodude lähedal on, on loomulikult see, et nad leiavad mingit süüa. Ja sellepärast meelitavad väga niisugused lahtised prügikastid, näiteks sealt leiab seda ja, ja see on ka üks põhjusi, miks ikkagi suhteliselt sageli on inimeste lähedal siil tal on siin natukene mugavam, üks asi on see, et, et võib-olla kiskjaid vähem. Looduses on tal ju röövlinnud ja põhiliselt rebane. Ja, ja just röövlindude suuremate röövlindude küüniste eest Se okast linnuse kaitse aga aga rebane talle otse ligi pääse kuidagi erasson, aga rebane kasutab siis kavalus. Ta näiteks veeretab selle siili näiteks kuskile lompi või, või niimoodi siis siil hakkab ujuma ja siis saatega Ta või või on juba vanades nagu loomaraamatutes on seda kirjeldatud ja ei ole põhjust kahelda, et mõningaid rebane kasvatab seda trikiga, et pissib siilile peale siis siil veeretab end lahti ja siis ongi ta läinud. Aga inimeste juures neid ohte eriti ei ole ja, ja süüa on rohkesti ja see on oluline põhjus, miks ta meie lähedal sageli on. Ja, ja siis on veel üks asi, mida, mida ta sööb, on näiteks ka linnumunade pojad. Kui ta kätte saab Nende lindude pesad, kas mis on maapinnal? Siis on veel üks niisugune tugev veendumus sageli rahvasuus ja ka kirjanduses. Et kuidas rästikud ründab siil ja noh, et siil üldse ei karda rästikud, tallani okkad, rästik ei saa midagi teha. Tegelikkus on see, et Ta rästikud ikka hea meelega ei ründa ja, ja see on väga erandlik juhus, kui ta, kui ta millegipärast peaks rästikud ründama, milleks tal on toitu mujalgi. Aga tõsi on ka see, et rästikumürgi suhtes on siil erakordselt immuunne, et, et see ei mõju talle üldse nii nagunii pisikestele loomakestele tavaliselt ja ja isegi inimesega võrreldes on ta palju palju vastupidavam rästikumürgile, et, et see on küll tõsi. Ja tegelikult võib küll öelda, et, et on, ütleme aiapidajale on ta ikkagi kasulik loom. Sest ta, nad kasvõi näiteks tigusid väga suurel hulgal aias ja ajab seda putukate arvu kust vaos ja ja, ja noh, eks ta ole ju muidu ka meeldiv olend. Aga, aga noh, päeval teda kunagi puhta ja ja päevadel lihtsalt magab maha ja siis, kui tuleb õhtuhämarus, siis ta hakkab liikuma. Nii tavaline siili, sa avastad tavaliselt niimoodi kuskil liikudes, et kõigepealt sa kuuled mingit sahinat, siis vupatad, mõtled, et kes on, et noh, esimisemad kindlasti mingisugune rästik või ei tea kes. Ja siis, kui see ikka see sahin edasi käib niimoodi natukene kohmakalt seal ikka edasi, siis siis ei ole mingit kahtlust, et see on ju siilionu. Pimedal augustiööl juhtida maakodu aias ringi käima onu teie vastasistuja ehmatusest las õhku hüpanud 15, kui ma nüüd meenutan siin. Kuigi noh, saad aru, et mis nüüd siis ikka on seal vaimud ei ole, et küllata siil on aga huvitav, et see ehmatus tuleb ikka iga kord uuesti ja ei minul ka esi. No see on emad Ja isegi teil, Jan, kohe hüpatud niimoodi, et inimene on niimoodi loodud nimelt ikkagi loom. Natukene muuta nagu lootuses valvsaks, aga, aga selle järel tuleb lihtsalt kogemuse põhjal see teadmine, nokkis ta muu olla saab. Ja nii ongi tegelikult ja, ja siis, kui tuleb, praegusel ajal muide, on tal just see koht käes. Et ta tasapisi hakkab ärkama, ta ärkab aprillikuus kuskil tegelikult ja, ja noh, põõna ma läks ta kuskil septembris septembri lõpust ja enne põõna kutseõppe enda siis korralikult rasva ja siis kraabid maapinna sisse väikse lohu ja siis on väga jaagu saab mingit lehiti või mingit prahti endale veel peale kühveldada ja sinna ta jääb kerasse. Aga väga tihti Eestis igal aastal tulevad neid teateid, et, et inimesed näiteks kuskil puukuurist või, või kuskilt kõrvalhoones selle, selle magava okaskera. Ja siis nad ei tea, mis nüüd teha. Tegelikult õige vastus on, et ära tee, mitte midagi sest tema magab ilusti selle magamise ära, tal on kohutavalt aeglane südamelöökide arv, ta peaaegu üldse hinda, tema veres on süsihappekiht sisaldus tohutult kasvanud ja niimoodi hoiab ta endal nagu energiavarusid kokku ja suudab ilusti kevadeni vastu pidada. Kevadel, kui ta ärkab, ta on küll natuke niisugune lahja ja okkad natuke longus, aga, aga ta elab selle ilusti üle, aga kui sa ta üles ajad vot siis juhtub see, et siis sa pead teda toitma kuni kevadeni välja. Kas on võimalik muidugi, aga on ka võimalik, et sa ei suuda seda teha, sest ta lihtsalt ei kohane toas olemisega. Nii et kõige parem on, teete ikka sinnasamasse sügavasse unne. Ja siis varakevadel ta hakkabki meile sageli tihti silma, sellepärast et seda on hirmus näljane, siis ta otsib päeva ajal keset päeva toitu ja vudib ringi seal kuskil aprillis, mais, Eestis on, ütleme ikkagi niimoodi, et Tsiilide võib olla suurem oht, kui need röövlinnud ja, ja loomad on, on ikkagi hoopiski inimene. See on lugematu arv siile, kes saavad hukka maanteel autorataste all. Ja teine asi on näiteks ka see, et kui need inimmajade lähedal elavad, et, et siis võib juhtuda, et nende jaoks muutub, dub olukord nii kehvaks, et nad surevad lihtsalt ära. Ja selle peale võib-olla inimene sageli ei mõtle, et mis aitab nagu siilil, kui ta juba siin kodu lähedal on nagu edasi elada või, või mis muudab ta elu väga sandiks. Üks näide on Rootsist. Rootsi siili uurijad avastasid, et paarikümne aastaga jäi korraga paljudes kohtades väga palju siile vähemaks ja siis nad hakkasid uurima seda peamist põhjust ja peamine põhjus ei olnudki maanteed ja, ja liiklus ja võib-olla ka suuremad koerad, kes võivad tegelikult siilile liiga teha. Aga peamine põhjus oli hoopis, et majade ümber ei olnud enam kuuseid laua virnu, mingisuguseid lehekuhjasid. Majade vundamendid olid ilusti ära parandatud, seal eanud niisugusi, pikki suuri Õnarusi, kõrvalhooned olid nii korralikult kinni, et sinna ei pääsenud kuidagi sisse näiteks ükski siil. Ja, ja niisugused ühesõnaga. Maja ümbrus oli liiga korda tehtud naisel siili kuskil olla just põõsad maha võetud ümber maja. Ja tõesti, et tegelikult kui sa tahad, et, et see siilipere su juures edasi elaks siis ära tee oma maja ümbrust liiga kord. Sõnaga hoia teadlikud, next päikest, lohakust, maja ütelnud. Oravatega on niisugune lugu, et meil Eestis on nad küll täpselt sama tuttavad linnainimesele kui maainimesele ja ma mäletan, kui ma linnas elasin veel siis siis nõmmel, siis oli meil seal õue peal küll mändide otsas alati oravaid jooksmas ja ja oli päris elamuslik ühel aastal. Naabrid leidsid oma maja. Ta Alt seal katuse arvast, olid oravad pesitsemas ja üks orav oli kuidagi viljatud, oli maha kukkunud ja, ja teda enam pessa ei võetud ja naabrid hakkasid teda üles kasvatama lutipudeliga seal ja ja poputasid ja kasutasidki üles selle väikse orav. Nii et, et praegu, kui, kui ma seal maal elan, siis meil on seal lehtpuud ümber maja seal omavad ka ringi, aga, aga ma ei tea, kus nende pesa on. See ei ole mitte maja küljes, vaid kuskil seal metsas. Aga mõnel aastal neid on, mõnel aastal need ei ole, aga tavaline tegelane ta ikkagi on. Ja tegelikult oravaid tunneb küll igaüks, aga, aga võib-olla Saaremaal või Hiiumaal võib kohata niisugust oravat, kes paneb algul nagu imestusest silmad suureks ajama. Nimetan seal musta värvi oravad siis see osa, mis on harilikul oraval punane, must kõhu alt on ta ikka keele. Nad tunnevad, on üle mere kohal meretagused loomad, need on nagu hiidlastel alad ja teistsugused. Et tegelikult see on harilik orava üks vorm ja teda on just Saaremaal ja Hiiumaal, nii et on tegelikult lihtsalt üks üks niisugune natuke teist värvi, aga tegelikult seesama orav. Aga siis on veel üks orav, kelle nimigi on lendorav ja lendorav on nüüd siis kuulub nagu teise perekonda kui oravad, aga nad on väga lähedased sugulased, ikkagi Enno Lendorav, son ikka põlisland, tasuks teda iialgi majade lähedaline ja ta on väga huvitav, salapärane, armas loom, ta elab siis seal, kus on vanu Aavikuid ja vanade haavade sees on anaalsusi. Kujun, seal sees on tema pesa ja kes lendavad, saavad nad kasvõi pildi pealtki on näinud, siis lendavad, on see tegelane, et tema esi ja tagajalgade vahel on niisugused pikad nahakurrud, nii et kui ta nüüd välja sillutab, siis ta nagu langevarjur ja ta on võimeline sooritama nihukesi mitmekümnemeetrised, hüpped metsas. Ja noh, tegelikult hektari lendavate liugleb, nii et võib-olla oleks õigem öelda liug orav. Ja seda teeb ta ainult pimeduses. Ta on, ta on täielik loom. Nii et seda reedab ka tema välimusest tohutu suured silmad, tal on väga ilusad suured silmad ja muidugi näete niimoodi tohutult armas välja. Ta on väga range looduskaitse all, meil Eestis, tema arvukus on vähenemas, sest nende vanade haavikute hulk on vähenemas ja teda elab peale meie ainult maailmas veel Soomes ja meie idapiiril siis Lääne-Venemaal, tegelikult väiksel alal, mujal teda ei ole. Ja selle tõttu on ka meie Eestimaa looduse fond võtnud oma vapiloomaks. Aga see tavaline orav sellega on nüüd niisugune lugu, et, et see on ajalooliselt meile muidugi hirmus hästi tuttav ja ja kõik need keele väljendid nagu, et et hambad nagu oraval või kargab nagu orav või Kärmas nagu orav. Need reedavad seda, et ta on alati põliselt tuntud loom olnud ja on huvitav, et ajaloolased arvavad sedamoodi, et kunagi oli oravaid hästi palju, mets oli palju ja orav oli üks väga tähtis Karusnahaloom. Ja et meil on gooti keelest sõnast Scraha tulnud eesti keelde sõna raha ja et see võiks tähendada see rahaühik võis olla kunagi just umbes üks oravana kuule, midagi taolist. Et see oli nagu mingi karusnaha kõige väiksema karusnaha nisugune etalon või kindel ühik võib-olla nii nagu praegu on sent või 10 senti või midagi taolist. Praegusel ajal on jälle niimoodi, et need oravad jagunenud üsna selgelt linna ja maa Oramataks. Ja kas või siin Tallinna linnas Kadrioru lõgis kes siis ei teaks, et, et neid seal on. Ja mingil pühapäevasel päeval on ju nii tavaline lugu, et et näed kedagi inimest sealt taskust midagi võtmas ja seda niimoodi seismas sellega ja tulebki orav kass siis suhkrut, kommipähklit. Muidugi peab olema omamoodi karastunud. Kummalgi on omad omad probleemid ja omad eelised. Just nimelt, et nad on ikkagi linnaorav, orav elavad ikka erinevat elu, täitsa võiks mõelda nii nagu maainimene ja linnainimene. Et igalühel on oma oma helgemad ja, ja varju pooled ja noh, selle linna orava peale mõeldes on üks kindel asi, et et ta on nagu söögiga hästi kindlustatud. Et tal on siis niimoodi, et ta leiab inimese juurest alati lisatoitu, ükskõik, kas inimene siis toob talle seda või leiab ta ise kuskilt jäätmetest seda toitu. Ja teine asi on muidugi see, et, et võib-olla niisuguseid kiskjaid linnas ei ole nukist. Need on puha voorused ja mis on linna orava elu põhiliseks puuduseks. No minu meelest on see, et kui ma vaatan seda mõnda Kadriorgu orava peale, lihtsalt esimene asi, mis ma näen ta saba sorgus, ei see roots ainult rootsi, jah, ta on niisugune. Tundub nagu Runnelgi ütleb, et vend oraval on uhke saba. Ei ole seda uhket saba, on mingisugune niisugune kulunud pudeli harik. No me võiks öelda, et tal on täitsa kama, milline ta saba on, peaasi et ta saab süüa jättel. Et tal ei ole nagu otseseid vaenlasi linnas, nii palju, kui tal maal oleks, aga teisest küljest see saba näitab mingit seisundit, eks ole, ja see võib-olla ei ole niisama ükskõik, enam. Nimelt, et see näitab, et, et ta ikkagi elab Niukest niru elu tegelikult siin linnas ja ega see toit, mida ta sööb, siin segatoit, mida ta endale sisse ajab, kas seesama, mida mõni võib-olla arvab, et, et väga tore, kui orav võtab minu peo pealt kommi või suhkrut. Aga noh, ega see pole see toit, mis tema karva läikima ja saba kohevaks muudata. Pesitsemise poolest ka, et ta leiab siin nagu, nagu teisi pesitsemis kohtina näiteks Oravdep sageli näiteks kuskil linnupesakasti apsamale omale pesa ja ja võima maja orva kuskile sinna pööningu all. Aga, aga see see metsas elab, see on see eesti keeles, öeldakse käbikuningas. See juba reedab, et, et eks oravad, tähtsaim toit talvel on kindlasti kuusekäbid ja seda ma olen ikka ilmatu palju kordi vaadanud, kuidas ta seda sööb. Et sa tunned orava söödud kuusekäbi noh, kuskil lume peal või kännu kõrval alati selle järgi ära, et, et sealt on ainult roots järel, et ta närib kõik need soomused ära Est leiab sealt vahelt need seemned üles. See on nagu orava käekiri. Ja kui tal pole kuuseseemneid käepärast, siis siis võtab ta männikäbisid ja on nagu huvitav, et, et Kuuse seemneaastatest sõltub orava elu metsas ka tänapäeval nii palju neil aastatel maha umbes iga nelja aasta järel, kui on kuuseseemneaasta, on palju, käbisid palju seemneid, siis järgmisel kevadel on oravatel pesades rohkem poegi. Et niisugune niisugune looduslik rütm on, on aastatuhandeid muidugi olnud. Ja, ja, ja mõnel aastal jälle tänavu, mäletan, kui ma käisin just oma kodu lähedal seal, kus siis ma nägin kuuskede all kuuse kasvasid maas lume lume peal niimoodi ümber puu igal pool. See on märk sellest, et sellel aastal on oraval nälg majas. Siis ta seb neid kuusepungi ja kuuse kasvusid. Ja talvel ta ikkagi ei peaks vastu, kuid ei oleks kogutud sügisel juba targu ettevarusid kodusest, ta korjab siis näiteks seeni ja pähkleid ja paneb sinna kuskile puuõõnsustesse või oksaharude vahele ja ja see on väga oluline põhjus, miks ta suudab nagu selle vilets aasta aja tegelikult üle elada. Ja no kui nüüd mõelda selle peale, et mida ta üldse sööb siis ta ta niuke, segatoiduline loom, et ta võib süüa näiteks igasuguseid vilju, marju, pähkleid, tõrusid, aga samahästi võtlusi ja ka näiteks putukaid, tigusid, linnumune ja ka linnupoegi. Ja see on nüüd jälle see, et see, kus sa näed seda imearmast oravat ikkagi linnupesast välja tulemas muna või väike linnupoeg hambus, siis ta enam nii armas ei tundugi. Ei tundu kogunisti armastaja. Ja samal ajal näiteks meie kodu juures ma pean ka ütlema, et meil ükskord, et meil on ka kaks kassi et ühel lehel küll oli igatahes üks murtud orav meile siia trepi peale toodud, et, et see on lausa siis niuke toiduahel, et et orav võtab linnupoja õnneks ja kass võtab jälle noore oravapoja õnneks. Et see on niisugune noh, sõnaga looduses nagu, nagu päris päris loomulik, kuigi inimesele tundub natukene julm ja, ja oravapesa on väga huvitav looduses, see on niisugune kerakujuline ja ta nagu korkassiks on siis nagu puuoksa maod või oksad ja siis nagu selleks soojustuseks on siis kas sammal või või siis kuluhein või rohi. Ja see on niisugune ilus, tore, niisugune korrapärane kera kuskil tavaliselt kuuse otsas seal üsna tüve lähedal okste vahel. Aga jällegi sellel linna oraval, temal on siis niimoodi. Ta mõnikord vaatab ka midagi, mida inimene on sinna tekitanud, näiteks linnupesakast juba peaaegu et pesa valmis ja siis ta võtab selle. Ja pesaandur muidugi vajas selleks, et pisiperet kasvatada. Ja esimene pesakond on tal hästi vara. Just märtsikuus. Pojad on alguses niukseid, tikutopsi suurused, Need on midagi viis kuni seitse praegu praegu märtsikuus juba olemas olemas ja, ja mõnikord need pojad on nii pisikesed ja abitud. Ühe kuu jooksul nad oma nina välja ei pista, elavad ainult tema viimast ja siis, kui tuleb veel seal mingisugune järel külm siis läheb asi hapraks, siis on niimoodi, et siis oravapere koguneb sinna oma pesasse kokku ja mõnikord on loodusteadlased kirjeldanud, et kui väga karm tuul on need, siis paneb veel oravaema sinna niukse sambla tuusti veel ukse ette ka. Ja siis nad on seal keras seal kõik koos niimoodi lähestikku, seal pesas on neil hästi soe, sest see on tõesti väga hea soojustusega pesa. Ja siis alles kuskil kuu aja pärast pistavad pojad esimest korda nina välja. Ja siis kuskil, kui nad ellu jäävad, siis, siis juba aasta pärast võib siis noorel oraval juba olla omakorda pere ja teine pesakond tuleb kuskil suvel kuskil juulikuus. Niiet jah, end oraval on uhke saba, see on nagu huvitav, et isegi tema nimi teaduslik nimi on selle saba järgi just saanud ja loodusloos on öeldud, et just Aristoteles andis talle selle nime selle kreeka keeles Skioorus. Ja see, kui tõlkida ligikaudu ära siis oma saba varjus. Ehk siis ta võib tõesti tõsta oma saba niimoodi peaaegu et ülepea ennast siis kaitsta kas päikese eest või külma eest või milles tahes. Ja, ja, ja see ei ole talle mitte ainult ilu pärast, nii nagu meie vaatame, et me tunneme ta selle järgi ära, et kui on ikka ilus tore orav, siis tal on uhke kohev Ruske saba. Aga see on tegelikult ka, et väga oluline abiline tal. Esiteks, kui ta hüppab ühelt oksalt teisele, siis ta kasutab seda tüürina õhus. Kui hüppe nagu natuke nurjub ja ta lendab oksast mööda, siis ta kasutab seda saba juba langevarjuna. Orav võib ükskõik kui kõrgelt alla kukkuda, temaga ei juhtu mitte midagi. Aga muidugi võite ennast kaitsta selle sabaga sooja eest külma eest. Aga see on ka suhtlemisvahend. Nii et näiteks kui on näha oravaid, kui neil on kas mingisugune pulma või jooksuaeg ja nad omavahel suhtlevad, siis nad teevad seal mitmesuguseid häälitsusi, Kädistavad ja nii edasi, aga saba käib ka niimoodi, siuh-säuh kahele poole ja iga liigutus on mingi märguanne, mingi sõnum teisele oraval. Nii et, et see on väga tähtis vahend väga mitmekülgne vahend orava jaoks. Ja, ja see ongi tore, et, et esiteks ta on siis väga tarbekas väga tähtis. Aga teistpidi on ta ka väga ilus ja looduses on sageli niimoodi, et et see, mis on ilus, see on ka otstarbeks Vahel on teisipidi ka, aga see on igal juhul parem variant. Ja et enamasti ta on ikkagi niimoodi ja kuulame siia lõppu, siis veel seda vana ürgset Eesti väikekannelt. Seekord oli juttu siis karvastest ja kokalistest ehk siilidest ja oravatest, millest räägime järgmises saates, räägime Krossist. Stuudios oli Hendrik Relve ja Haldi Normet. Varna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula rändajat viis. Kuus CD Madagaskari Austraalia kummalisest loodusest. Saadaval paremates plaadipoodides ja Jazzkaare kassas. Gonsiori 21.
