Kuule ründajat. Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Tänase saate kangelane on küll üks seesugune olevus, kelle kirjeldamiseks ei jätku teinekord sõnu, aga ma siiski väga loodan, et saate käigus seda ei juhtu. Jah, inimese sõber, number kaks, kass. Selle nõugumise katsetamist oli väga huvitav teha enda kahe koduse kassi peal ja huvitav, et kui nad kuulsid seda häält siis nad läksid elevile ja ei tõmmanud kõrvu peadligi, ei ajanud karvu turri, vaid ilmutasid Niukest sõbraliku uudishimu. Ja sellest ma järeldasin, et see näokumine oli kasside keeles siis pigem mingi rõõmus sõnum. Kuigi inimkõrva jaoks võis tunduda, et see on natukene niisugune hale ja ja kas hädas, aga kassi kõrvus seni ei kõlanud. Ja ükskord varem me juba rääkisime inimese lemmikust number üks koerast ja kas on siis lemmik number kaks aga hoopis teistmoodi lemmik kui koer. Ja Meie eesti pärimuses rõhutatakse küll päris palju seda et kas on ikka nagu kasu pärast inimese juures püüab hiiri ja noh, nii nakkuse mõistatused, nui ees, väed taga hiirekelder keskel. Aga tegelikult on küllalt palju ka lugusid sellest, kui kas ikka palju pahandust teeb, kui ta näiteks pannakse kas või sinna sahvrisse kinni ja ajab moosipurgid ümber või või, või koore Kirnu ümber. Ja, ja vahel ta viitsib iiri püüda, vahel ei viitsi. Ja kogu selle kassiajalugu on tegelikult natuke sedamoodi, et on õige küsitav, et et kas ta võeti inimese juurde kasu pärast või oli ta algusest peale ikkagi nagu selline noh, inimese lemmik loov. Ja see lugu ulatub ikka väga kaugele. Praegu mingi värskemate andmete järgi on just nii, et kõige varasem sugune kassi rituaalne seos inimesega on pärit Starioloogilisest kaevamisest ja see oli Küprose saarel, see haud oli üle 9000 aasta vana ja seal on siis maetud inimene ja kas kõrvu ja sellest on nagu ajaloolased järeldanud, et sellel kassil pidi olema just mingisugune vaimne seos, mingisugune usundiline seos, et miks ta muidu inimesega kõrvuti maa ette. Ja kõige imelikum on see, et ta kindlasti pidi olema kodukass, sest sellel saarel üldse mets kas ei olnud ja inimene oli selle toonud juba sinna väga ammu sisse ja see kass oli hakanud seal looduses elama nagu, nagu metsik kass, aga tegelikult ta oli sisse toodud. Ja üldse on muidugi, Meil Eestiski olnud enne seda kodukassimets, kas see oli looduslik ja nii on ta enamikus Euroopas olnud see väga ammu olnud metskass on praeguseks välja surnud, õieti juba ammu-ammu välja surnud. Ta oli meie kodukassist vähekene, suurem hallikat, värvihallide vöötidega. Ja Eestist on kõige vanemad andmed kodukassi kohta teada 1500 aastat tagasi. Aga sel ajal oli kas kindlasti juba meil kodukass ja, ja metskass oli juba välja surnud. Ja, ja mujal ütleme inimkultuuris maailma kultuuris on üsna kindel, et laialt hakati kodu kassima pidama. Kas Egiptuses kuskil 5000 aastat tagasi ja Egiptuses oli, oli kodukass kindlasti püha loom eelkõige ja mitte siis niisugune kasu pärast peetav, et ta hiiri ja rotte püüab. Ja koguni oli olemas kassijumalused. Üks nendest oli nimega vast või pastat ja see oli päikesejumala Ra tütar. Ja alguses oli ta kujutati teda emalõvinäoga umbes 3000 aastat tagasi hakati kujutama juba kassina ja, ja seal oli niisuguse rahuarmastava viljakuse ja armastuse jumaluse sümbol ja väga tihti tolleaegsed Nendel bareljeef idel on näiteks näha, kuidas kas on, kas perenaise tooli juures niisuguses rahulikus poosis, nii et ta nagu sümboliseeris nihukest kodurahu ja rahulikku koduelu õdusust ja hubasust ja, ja, ja oli niisugune niukene rahulik pool, aga siis oli veel teine kassijumalus ja selle nimi oli sek. Ja see jälle kujutas niisugust kurja ja hävitavat poolt sellest samast kassi rumalusest. Ja no siis nagu pärimuse järgi oli nii et raha oli ka tema taltsutanud ja tema jõud oli siis ka suunatud nagu inimese heaks, aga ühes koosnevad sümboliseeris Niukest looduse tasakaalustatud jõude. Ja meiega hävini on säilinud tohutul hulgal tollest ajast igasuguseid kassikujusid. Need on küll kivist küll metallist. Ja kummaline on säilinud ka nende aastatuhandete tagused kasside kalmistud, kus on siis sadu tuhandeid mummifitseeritud kasse, kassid siis muudeti muumiat, eks pandi kirstudesse, mõned kirstud olid metallist ja koguni väärismetallist. Nii et see oli üks, üks väga eriline nisugune kasside kultus. Emade kujutada sellist kassi kalmistut, müstika, see on jah, täiesti täiesti natukene raske ette kujutada, koguni mingisugune inglise ärimees kuskil sajand tagasi Est üritas koguni neid müüma hakata Inglismaal. Et Ma hakata mida need kasside muumiaid, et ta sai neid laevatäie kokku väga kergesti, aga sellest äristatult ta suurt midagi välja ka selle tulemusena briti muuseumides on väga palju Egiptuse kassimuumia siiamaani tallel ja, ja igal juhul on päris kindel, et tol ajal oli kas kõigepealt niisugune püha loom ja oli ka sel ajal nisugune keelde ei tohtinud üldse Egiptusest kasse välja viia, sest need on pühad loomad ja läks palju, palju sajandeid, enne kui ta siiski jõudis koduloomana Kreekasse. Sealt edasi Rooma veel ja Rooma riigis oli ta üsna tavaline koduloom. Vahepeal ta jõudis ka veel osalt ristuda metskassiga, kes elas tolleaegses Euroopa metsades ja, ja selle tõttu too muutus selle kassi välimus. Et huvitav, et selle kodukassi tegelik esivanem on liibia, kas, ja see on niuke, kas jälle kassiliik, kes elab siiamaani Põhja-Aafrikas ja ta on hallide vöötidega ja nihukest kollakat värvi kass. Ja ja sellest sai tegelikult see meie kodukass nagu oma alguse, aga siis Euroopas kude Euroopas hakkas koduloomana levinas, siis ta mõnikord karistusmetskassiga ja sai natuke nihukest hallikat tooni juurde. Ja keskaja Euroopas oli jälle kas väga austatud loom ja siin oli ja ka see kasu põhjendusestes kloostritel olid suured viljaaidad ja selle tõttu oli ka palju hiiri ja rotte, et rottide nuhtluse vastu oli siis kõige parem. Kas pidada ja neid oli kloostrites palju ja neid hoiti ja ja, ja poputati seal. Ja kummaline, et, et siis tuli oluline pööre suhtumises, kas siis kuskil 16. seitsmeteistkümnendal sajandil sai kassist hoopiski mingisugune niisugune kurjuse kaaslane ja teda hakati seostama hoopiski pimeduse jõududega. Põhjendus oli see, et ta liigub öösel ja ja näeb pimedas ja on üldse niukene, imelik, kahtlane tüüp, kes teeb hämaras oma tegusid, silmad hiilgavad ja silmad hiilgavad, ise on musta värvi. Ja, ja siis see siis nagu. Hoopiski saatana käsilasena käsitletud või siis, kui praegugi teame, mõnedes lasteraamatutes ikka nõid on siis nõial on must kass. Et see on kuskilt tollest ajast pärit. Mulle rääkis väga suur ja väga kuulus ja ja hästi selline mehelik ja suur ja tugev vene näitleja hoolegi Ankovski. Kui temal teatrisse minnes jookseb must kass üle tee, siis on läbi, siis on ta vaene mehike nii närvis. Ja jaja tollest ajast on andnud kõik see musta kassimaagia ja ja uskumused ilmselt pärit tegelikult ja, ja see on tõesti nii, et siiamaani ulatub päris palju nihukesi veendumusi, mida ka tänapäeva inimesed nagu, nagu tõsiselt võtavad, mis on seotud just musta kassiga. Ja, ja kuskil tollel ajal, kui põletati nõidu Euroopas, siis põletati ka näiteks kasse täiesti sama põhjendusega, et nad on nagu nõiakäsilased, vaesed nõiad, vaesed kassid. Ja, ja noh, see on jah, tõesti, siiamaani niisugune musta kassi hirv vahel tehakse nalja, vahel loetakse tõsiselt 1000 trikki. Näiteks see, et must kass üle tee läheb. See on huvitav, et üks niisugune õpetus on sedamoodi, et sa pead siis kiiresti kassile nagu ütlema, et mine tagasi ja pöörama kuri heaks. Ja, ja et siis nagu see pidi aitama Aga kas ei lähe tagasi, vahel läheb, vahel ei lähe. Otsustab ahaa, siis tuleb loota, et ta pärast läheb. Kui ma silmapiiril ka. Tema tema kätes, et see veendumus on päris tugev, aga samas on kummaline, et kogu maailmas kaugeltki nii ei ole. Et see on just niisuguse Euroopa-keskne veendumused, must kass on kuidagi seotud nihukeste paha endaliste asjadega. Ja näiteks Jaapanis on üks niisugune maneki neto, keda kõik jaapanlased tunnevad, see on niisugune kassi kuju, nisugune, kes kaitseb inimest igat moodi. Kõnetalisman, mida saab ka endale osta. Ja, ja just must maneki neto on kurjuse vastu jaapanlase käsitluses. Nii et see on ikkagi võiks nii öelda, et retseed mustal kassil niisugusi kaela nuheldakse ei ole mitte kassi, vaid inimese kaudu tulnud. Ja siis ma mõtlen, et meil endal kodus on praegu kaks kassi ja mõlemad on mustad. Ja, ja minu meelest tänapäeval mitte ühtemoodi, eks, kõik on omaette isiksus absoluutselt, just nimelt, et et, et noh, et nende saamise lugu oli ka minu meelest ma inimese jaoks väga tüüpiline, et kusagil pakuti kassipoegi. Üks hirmus armas niuke, nunnu must kassipoeg. Perenaine vandus jumalakeeli, et see on isane kass ja sööb kartulikoori, isegi üldse liha ei taha. Peab paastupäevi. Ja väga kerge pidada ja ta oli nii armas, et ma muidugi võtsime ja ja siis noh, aasta pärast selgus, et et isasel kassil tulid pojad. Ja siis pojad sai nagu ära jagada. Aga see viimane, kes oli selgesti näha, et oli natuke niukene, imelik ja veider ja kummaline. Seda keegi ei tahtnud. No see jäi koju ja niimoodi ongi meil kaks kassi, need kodus. Ja see, see ema siis on niisugune noh, tõeline niuke maa, kas ta on hästi liikuv, talle meeldib õues olla ja mis seal salata, väga tihti püüab hiiri ja püüab linde. Ükskord ma just talvel vaatasin, et noh, omamoodi minu silma all nagu toidulaua juures, et ta lihtsalt varitseb ja seal madalama oksa peale tuli üks lind, kes ei pannud teda tähele. Ja siis väga tüüpiline kaslastele, et varitseb ja siis ta kiire ja saab ta kätte. Ja, ja see on niisugune, kas, et noh, et ta võib kodus süüa küll. Aga kartulikoori ta küll ei ole, nous seal. Aga kui paremini, kas on, siis ma ei tea, selles peres võib-olla olidki sealt, kust ta ise pärit oli, ma ei tea seda. Aga maal noh, teinekord on tõesti, ega ega kassidele eriti midagi jagatud. Arvatakse nii et saab ise hakkama. See, kas niisugune ta tegelikult saabki see hakkama ja ta eriti ei hooligi sellest, et kas Ammattale siia ei anna tema Ta ei jää. Aga see, see poeg, no see on ikka niukene, tõeline noh, niisugune toon hästi laisk, et ei viitsi üldse palju väljas käia ja põhiliselt lesib seal kodus ja nõuab väga palju süüa. Ei viitsi midagi püüda. Ja teistpidi ta on tohutult usaldav, väga naljakas, et, et ükskõik, mis kuidas temaga räägid või oled ta on ikka sinuga tohutus sõber ronib sulle ligi ja ja selle tõttu jällegi nagu võidab südameid. Ja mõnikord siis seal suvisel ajal või isegi kevadel-sügisel, siis siis ta küll kaob ka, nii nagu isa kassidel kombeks kohe mitmeks nädalaks kuskile ära, aga ei ta kao kuskile, lõpuks tuleb ikka tagasi. Ja, ja tegelikult on need mõlemad kassid meil steriliseeritud. Ja et selles mõttes nad järglasi kumbki ei saa. Aga kummaline on küll, et teatud aegadel, neil on ikkagi selline käitumine, et nagu oleks mängus osalised ja ikka kostab vahetevahel meie maja alt sealt niisugust vägevat kassikontserti. Mõnedel aegadel ja kassid mängivad seal oma oma täiskasvanute mänge. Aga, aga üldiselt võib küll vist niimoodi öelda, et et noh maal kassid on, on siiamaani siiski nagu enam-vähem noh, nendega väga suuri probleeme pole. Aga, aga linnas on muidugi teine asi ja linna kassid, noh, minu jaotuse järgi jagunevad väga selgelt kaheks, et ühed on niuksed tõugassid ja teised on tänavakassid, nad on väga äärmuslikud ja mõlemaid on linnas olemas. Noh, näiteks tõukassidest on, on Eestis väga armastatud näiteks päris ja kas see on niisugune pika karvaga nagu praegu niuke angoora hästi suur, rahulik kass ja, ja nii kassi, neid asju on jälle täpselt vastupidi, imelikke asju ja lühikese karvaga ja, ja siniste silmadega ja hästi liikuv ja elava loomuga kellelegi jaoks on siiani kas maailma kõige ilusam kassi, ma arvan, neid on palju ja kellele meeldivad niuksed, elava loomuga kassid need nende jaoks on ta vägagi tore, kuigi vahel minu meelest on ta üsna lärmakas ka peale kõige muu. Aga neid kassitõug on, on kümneid ja ja nendest haruldast test on, on, võib-olla veidra maid on siis sfinks, see on aretatud alles meie sajandil, aga see on siis kas, kellel pole üldse karvu täiesti paljas nahk. Ja see on veel voldilinega. Nii et ta näeb, ta ajab ikka väga-väga kummaline välja, kuidas ta teile meeldib? No minule ta eriti ei meeldi, sellepärast et, et ega ma üldse nagu puhast tõugu kasside suhtes nihuke eriline fänn ei ole. Ja vahel ongi nii, et segaverelised koerad ja kassid on need kõige armsamad ja eriti kui sa maal elad, siis sa nagu pead seda nagunii-öelda puhtaks eesti maatõugu segavärviliseks kassiks. Vahel on ta must, vahel on ta hallitriibuline, aga, aga need, need eriti peened ja hoolitsetud tõud, et need, need tekitavad natukene niisugust imelikku tunnet, aga, aga sellest ma saan küll aru, et nendesse kas suhtutakse väga suure kiindumusega või vastupidi, öeldakse, et see ei ei kõlba kuskile, Nasse sfinks näiteks oma veidra välimusega aga, aga igal juhul ükskõikseks nad jäta kedagi. Ja tänavatel on, on tegelikult siis hoopis teistmoodi seltskond ja, ja tänavakasside teema, see on üks, üks, üks lõputu ja, ja mõnes mõttes nagu peaaegu et lahendamatu teema väga-väga raske teema. Et meil Eestis on neid Tallinnas ikka olnud ja nendest võib-olla varem pole lihtsalt nii palju räägitud. Aga need, ütleme Eesti vabariigi ajal on lihtsalt nihukeste loomakaitsjate hääl nagu kõvemini kostma hakanud ja ja kasside varjupaigad on meil tekkinud ametlikult ja seda me saame lehest lugeda ja, ja raadiost kuulda, et, et kuidas varjupaikades neid kassi seal hoitakse ja ja see on omaette hulk inimesi, tõesti, kes on väga pühendunud nende kasside saatuse eest hoolitsemisel. Ja, ja noh, üldiselt käib asi siis niimoodi, et, Korjatakse sinna varjupaika, siis, siis tehakse nende tervis korda siis vaktsineeritakse, neid, siis need steriliseeritakse, siis katsutakse leida nagu uus omanik, nendel kes, kes oleks siis nagu, nagu vastutustundlik. See asi on vist nagu aastatega rõõmsamaks läinud, et järjest rohkem, kas leiab ikkagi uue kodu endale nagu koerad. Ja need varjupaiku on juurde tulnud ja ja inimesi, kes varjupaigast kassi koeri võtavad, on, on juurde tulnud, aga ei saa muidugi salata ka seda, et nagu ühes varjupaigas kas natuke väheks jääb siis tänavalt neid juurde saada ei ole mingi küsimus, et neid on ikka tänavatel ikka kole palju, praegu ikkagi veel vaatamata kõigele. Ja, ja, ja noh, see on üks, üks niisugune igavene teema mõnes mõttes. Ja ma olen mõelnud, et isegi siis, kui need varjupaigad lähevad aina paremaks ja sisukamaks ja ja, ja tõhusamaks siis ikkagi ju asja teine pool on ju see et tänavakassid on levinud ka selle tõttu, et meil Tallinnaski on, on lihtsalt liiga palju ütleme, lahtisi jäätmeid siis lahtisi keldreid, igasuguseid varemeid, eks ole, kus tänavakassid lihtsalt saavad paljuneda ja, ja piiramatult sigida. Ja seni, kui see kestab, see pool seni seni seni neid tuleb ikka juurde ja ja see on niisugune niuke valus teema. Muidugi, kui vaadata meie põhjanaabrite peale siin siis kogu Euroopale on näiteks eeskujuks just ütleme, Helsingi ja Stockholmi nagu seisust nende, nende tänavakasside osas, et seal on, on, on olukord palju-palju parem kui, kui Eestis ja ja seal on palju külgi, sellel asjal on ka kindlasti see inimeste teadlikkust lihtsalt sest meil on ikka küllalt palju praegu ka neid juhtumeid, kui võetakse nunnu kassipoeg ja kui ta on suureks saanud, enam nunnu ei ole, siis visatakse lihtsalt tänavale jõhkrale kombel. Aga noh, see, miks me üldse, kas peame, ma arvan, et tegelikult, et see on ikkagi inimesel ja kassil on, on mingisugune nisugune side, aga, aga, aga, aga kas on ikka hoopis hoopis teine loom kui, kui koer ja noh, kui näiteks vaatadki, kuidas kass oma igapäevast elu veedab, et, et noh, et kas näiteks on ju see tüüp, kes, kes päev oli, hirmsasti armastab magada. Nii et ta magab ikka ikka päevas oma 16 tundi ööpäeva jooksul ja, ja kõige erksam aeg on, ta loopis öösel. Ja tal on suhteliselt koeraga võrreldes nagu viletsam haistmine, aga kuulmine on tal isegi parem ja tema kõrvad on tohutut liikuvad, kui sa nüüd hoolega vaatad? Jaa, jaa. Ja tema häälitsused on, on kindlasti mitmekesisemad kui koerad, nii et siin uurijad on täheldanud, et, et kas võib tekitada üle 100 erineva häälitsuse koer umbes niisugust 10 erinevat, mida ta siis varieerib. Et selles mõttes on, et kassi huvitav jälgida, et kui sa vaatad, et kui ta näo või või saba võngutab või või näiteks seesama, et mida ta siis sellega öelda tahab, et, et ta võib sadu asju öelda, aga ka näiteks saba võngutamine, see on kaks asja, esiteks võib-olla see, et ta on vihane ja, ja tõsiselt niisugune valmis ründama, aga teine variant, et ta on lihtsalt segaduses, näiteks meie see noorem see väga tihti, näiteks kui sa laseta päeval välja, siis esimene asi läheb lävepaku peale, siis hakkab saba vangutama, sellepärast et ta lihtsalt on natuke segaduses, et mis ma teen täna ette, võtan ta ei, ta ei ole vihane, vaid et ta on lihtsalt nagu, nagu erinevate plaanide võrgus. Ja, ja noh, see kassi üldiselt käitumine, kassi käitumine, noh, vaatan omagi kasside pealt, et et ikka koera puhul sa umbes ikkagi aimad, et, et mida ta oma käitumisega öelda tahab ja, ja mida ta järgmiseks võib teha. Aga kassi puhul on see palju ettearvamatu. Et kas võib kasvõi käituda noh, niimoodi ootamatult. Et sa lihtsalt ei tule selle peale ja teistpidi on kas ka palju alluma dum kui koer kindlasti, et koera on hea adresseerida, aga aga kas on ikka see omapead oli ja tegelikult need asjad tulenevad ju kõik sellest kunagisest metsikust looduslikust eelasest, sest kassid ja kaslased üldse nad ei ole karjaloomad, koer on karjaloom. Sellest tuleneb see koera peremehe austamine ja ja, ja kass tahab ikka nagu omaette olla ja, ja teine asi, et kui koera eellased pidasid ikka päeval jahti päevavalgel, siis kassid kassi eellased, kodugasseelased pidasid jahti öösel ja sele sellest, et on ka see öine olemine ja see salapärane kuma tema silmades ja ja, ja see niisugune öösel liikumise Armastamine ja võib-olla siia lõppu ma mõtlen nagu selle peale, et et eks kõige parem Jutustus, mida ma iialgi kasside kohta olen lugenud, on ertsiiton Tomsoni, jutustus, aguli, kas ta algul kirjeldab hästi tõetruult karmi tänavakassi elu? Küll oli 100 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides, aga aga väga sarnane ilmselt ka tänapäeva Tallinna kassi igapäevaelule. Ja, ja siis sellel lool on niisugune omapärane happy end, et seal nimelt üksavalt juristist tegelane püüab selle kassi kinni müüb ja mingi kalli tõukassi pähe hästi kalli raha eest maha ja siis see, kas saab kogeda Niukest erilist niisugust luksust ja, ja mõnusat elu ja ta hakkab teda nii ära tüütama, et ta laseb sealt jalga jõuab uuesti selle avantürist juurde nüüd uuesti maha ja siis kassi elu muutub väga õnnelikuks vaheltel, ta saab magada teedel ja süüa kõige paremaid roogasid. Vahepeal saab siis olla kass, kes kõnnib omapead. Avantürist käsi käib hästi. Nii et selline sedamoodi õnnelik lõpp ja noh, see, et Kipling oma oma muinasjutus on ikka selle kuulsa pealkirja pannud, et kass, kes kõnnib omapead, see on vist kõige täpsem lause üldse kassi iseloomu kokkuvõtmiseks ja meil Eestis on ka üks igavesti vahva niisugune lugu. Pärimus. Et mis vahe on siis koeral ja kassil? Koer vaatab inimesele otsa, ütleb sina annad mulle süüa, sina annad mulle peavarju. Sa oled minu jumal. Kas vaatab inimesele otsa, ütleb sina, annad mulle süüa, sina annad mulle peavarju. Mina olen sinu jumal. Niisugune oli siis tänane saade meie jumalast kassist kellest tuleb juttu järgmises saates räägimegi sellest lammustest. Stuudios olid Hendrik Relve Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula rändajat viis. Kuus CD Madagaskari Austraalia kummalisest loodusest. Saadaval paremates plaadipoodides ja Jazzkaare kassas. Gonsiori 21.
