Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. No tänase saate kangelane on seesugune olevus, kes on lugematu arv kordi inspireerinud heliloojaid, laulusõnade autoreid, kirjanike ja kunstnike. See olevus on siga, ülimalt poeetiline loom. Kodusiga. Et sa teaks, et saatjak kas ma ümber ootus teaks, et sa teaks, et saab, peaks, kas ümberkaotusjaks Laan vaikselt suulus, ma las Vaidki, vaat, kuuluta, et sa teaks, et saada, teaks, kas val ümber kootus jaoks hakkan hea, kas hakkan heaks til Lockeeesse ekskood, tuus heaks hakkan heaks, hakkan heaks tillukeseks, kootuus seaks ennast karvust paljaks, püükaan suudlus siile taksentsiga. Hakk. Epillukemiseks kootus seaks, nii, saan heaks, nii, saan heaks, imearmsaks ootus seaks, nii saan kaks, nii tal imearmsaks kootuus, jaks, Juupa näeb Kuu ootusi ka maid, jõustanti kartuli ka. Nii stan heaks, nii saan heaks imearmsaks kootuus seaks. Noh, ja see oli nüüd ka laule tublist seast, laulsime seda koos tütre auliga ja selle sõnad on leelo tunglal ja selle sõnad on väga mitmetähenduslikud ja omamoodi mõttelised. Võib-olla ta on ikkagi naljalaulu moodi natukene, aga aga seal on ka täiesti niisugune loodusteaduslik iva sees. Et metssiga võib vägagi kergesti muutuda kodu seaks, sest mets ja kodusiga on tegelikult üks ja see sama liik. Ja tegelikult see kodusiga on siis lihtsalt mets, alamliik ja teist sellist pretsedenti meie looduses ei ole. Ma mäletan küll, kui seesama tütar oli veel kolme aastane, me kolisime maale ja, ja seal oli kohe seal maja juures oli kohe saime laudaga korraga ja ja siis mõtlesime, et äkki tahaks mõne koduloomaaia siis tütar kolmeaastane arvas, et võtaks põdra. Hea lihtne pidada ei võta teine suurt ruumi ega midagi. Ja kodupõdes. Ja samamoodi võiksime lapsepäraselt mõelda, et võiks olla näiteks kodumäger või kodurebane või kodukaru. Ja need kõik mõjuvad nagu lastemuinasjutud, aga seaga praktiliselt ongi niimoodi, et meie metsades elab tegelikult seesama sealiha, kes elab laudas ja niimoodi on see noh, mitte ainult Eestis, vaid väga paljudes maailma maades. Ja kus esimest korda metssiga siis kodus jaks õieti ümber kasvas. Selle ülateadlased vaidlevad, sest varem arvati niimoodi, et et need on kahes kohas kodustatud metssiga on kodustatud enam-vähem üheaegselt umbes 8000 aastat tagasi kuskil hiina kandis ja kuskil praeguse Iraani või Türgi kandis. Aga praeguseks on juba teadlased seda meelt. Tõenäoliselt kodustati metssiga veel paljudes paikades sõltumatult nendest teistest paikadest, näiteks Kesk-Euroopas on teataks kodustamise paiku ehk siis Itaalias Põhja-Indias ja ilmselt veel paljudes teistes kohtades ja osa Eesti ajaloolase on seda meelt, et võib-olla metssiga on vähemalt üritatud kodustada ka Eestis. Ja see oli küll sel ajal, kui üldse see koduloomadega pidamine algas ja just Saaremaalt niisugusi leide luuleide, mille põhjal võiks oletada, et inimene on, on siis üritanud mets ja ümber kodustada. Ja kuidas see võiks käia, selle kohta on mul oma maailma rändudesteks üks päris hea kogemus. Nimelt me olime tookord Malaisias malaka poolsaare keskosas ja seal oli yks rahvust park keset ürgmetsa ja selle rahvuspargi keskuse olime õhtul ja tegime endale süüa, hakkasime sööma ja siis kuulsime võsastaks raginat. Ja sealt ilmusid välja niuksed, hallid varjud lähenesid meile üks 10 meetri peale. Lõhnab teid kohale ja, ja ilmselt ka refleksid. Sest me tegelikult teadsime, et need on kohalikud metssead, kes teavad, et siit saab inimestest jääb midagi natukene ripakile ja siit võib alati midagi leida. Ja ilmselt väga samamoodi oli ka kiviajal kunagi. Et ikka inimasulate ümber oli mingisuguseid toidujäätmeid ja metssiga käis neid sealt võtmas ja, ja ühel päeval inimene avastas, et et kui me metsad kinni võtaksin ja nendele tara ümber paneksin, siis oleks mul ka siis liha võtta, kui mul jahiõnne ei ole. Ja, ja väga tõenäoliselt niimoodi see asi käiski ja, ja erinevates maailma paikades erinevad rahvad tegid sellesama avastuse. Noh, miks siis on hea pidada olnud tuhandeid aastaid tagasigi? Üldiselt ta sigib hästi, kasvab kiiresti ja annab tõesti sulle liha, kui sul on nälg majas ja teda suhteliselt kerge on niimoodi inimese lähedal pidada. Ja üks põhjus, miks metssiga nii erinevad paikades maailmas on kodustatud, on ka see, et tema levila on pööraselt suur. Kui me mõtleme nende Eesti metsloomade peale, siis ei ole ligilähedastki ühelgi meie metsloomal nii suurt levilat. Et see on peaaegu uskumatu, enamik Euroopat, enamik Aasiat ja Põhja-Aafrika on olnud mets ja põline ala. Ja üpris imelik on mõelda, et, et seesama metssiga, kes meie talves siin sumpa lumes ringi, seesama liik seal kusagil troopilistes vihmametsades, kus on meeletu kuumus, hoopis teised taimed, teine ümbrus tuleb kah toime. Järelikult see loom peab olema paindlik. Ja näiteks tema toitumine on selles mõttes väga sarnane inimese omale, et siga on segatoiduline. Ta on, sööb nii loomset kui taimset toitu. Ta on kiiresti võimeline oma menüüd vahetama, kuidas olukord nõuab parajasti ja ühesõnaga hästi paindlik ja nagu hästi kohaneb liik ja noh, selles mõttes ka natuke võrrelda, võib-olla inimesega. Ja teistpidi on siis jälle inimene ise muidugi ka teda jälle omakorda levitanud. See oli ikka aastatuhandeid tagasi, kui Kagu-Aasia meresõitjad hakkasid tasapisi jõudma nendele vaikse ookeani saartele. See oli siis Filipiinid Uus-Guinea, hästi suured saared, aga sealt edasi siis need tuhanded ja kümned tuhanded pisisaared, mida nimetatakse Okjaaniks. Nendel meresõitjatel olid Nad viisid endaga kaasa kolm koduloom. Need olid siis koer kana, Acezemil, kodulind ja siga ja tavaliselt oli nii, et kui satuti mingisugusele nihukesele parajale saarele siis lasti need lood sinna lahti ja kui jäid ellu ja hakkasid sigima, siis oli pükssaar oli noh, piltlikult öeldes nagu väike sealaut. Ja niimoodi see siga oli kindel lihatoit nende muistsete meresõitjate jaoks. Ja nad reisisid ju tuhandeid kilomeetreid aina ida poole ja jõudsid välja isegi Havai saarteni. Ja kõikjal väga paljudes kohtades on siis seal nüüd seesama siga kaasa võetud, siga saanud nagu uuesti tagasi, nagu mets lonks. Ja selles mõttes on, on päris niukene, huvitav piltlik näidis kuidas Havai saartele siga jõudnud. Et kui kapten käis oma esimesel reisil Havail kuskil 1700.-te lõpupoolel siis ta leidis sealt teist need kohalikud päriselanikud ja et nendel olid olemas koduseade ja need jooksid vabalt metsas ringi ja ta kirjeldab, et need sead olid küll väga väiksed, et meie Euroopas sigadega võrreldes aga kahtlemata kindlustasid seda rahvast nädalat toiduga. Ja nendel rahvastel ongi siiamaani tegelikult väga oluline tegelane, see, see siga näiteks nende kultuuris on teatud tseremoniaalne sündmused, kus selle sea austuseks korraldatakse tantse ja laule ja ja on teatud niisugused pidustused ja uskumused, mis on seatud seaga, nii et võib öelda peaaegu et Okeaania saartel on kujunenud seakultuur. Sest see on kõige tähtsam koduloom neil ja see on tänase päevani niimoodi ainetesse siga on tõesti pisikene võrreldes meie omaga, aga selle eest aga sitke ja peab hästi vastu näitlejaga tubli, just. Ja kui nüüd siis sama kapten Kokle juba Havai retkele teistkordselt, siis ta juba teadis, et nendel on seal niukene siga, et ma viin neile kingitusi ja ta võttis Euroopast kaasa, siis need Euroopa kodu sigasid üks pool tosinat ja kinkis kohalikule rahvale. Ja loomulikult tegid nad sellega sama loo, mis, mis nende kohaliku kub, ammu kodunenud see, aga nad lasid sellega metsale. Ja nüüd oli tulemus see, et kuskil 50 aasta pärast need euroop juba kaks korda suuremad ja tugevamad sead sõid selle kohaliku algse sea lihtsalt välja. Ja nüüd ongi seal Havail ringi liikumas, noh, niisugune siga nagu meiegi tunneme suurekasvuline ja jälle looduses teadlastele Ta palju meelehärmi, sest Havail on hirmus palju väga haruldasi taimeliike ja mõned nendest on ka siis selle sealemmikud ja ta täiesti isegi on juba söönudki nii-öelda välja lõplikult mitmeid taimeliike ja, ja seal tõesti, see on tõsine peavalu kohalikele loodusuurijatele. Meiegi loodusuurijad teavad, et, et näiteks meie mütsiga armastab näiteks hirmsasti orhideede mugulaid, mõningaid, mis on jälle meil looduskaitse all ja kangesti hinnalised. Aga nagu selline siis iga juba on, et talle meeldib tuhnida ja ja ta vaatab ikka, mis paremat saab. Ja Põhja-Ameerikas ju ei olnud seda mätsiga olemas ega Austraalias. Aga eurooplane pärast Kolumbuse avastusretki viis selle seaga Ameerikasse ja, ja see oli jällegi kodusiga jällegi levista loodusesse laiali, jaksan oma pead toime tulema, aga sellest ei aidanud siis 1000 kaheksasajandatel aastatel, siis juba teadlikult viidi Põhja-Ameerikasse selleks, et jahimeestel oleks huvitav ja, ja mitmekesisem ulukisaak viisid siis metssigu laiali ja need on seal ülihästi siis levinud ja oluline jahiloom seal praegusel ajal. Ja samamoodi näiteks Austraaliasse viisid need esimesed asukad seal 1000 seitsmesajandatel aastatel kodus ja jällegi kodusiga pani vabadusse, hakkas ise paljunema ja praegu on ikka enamik Austraaliast, mis ei ole kõrb, seal on seesamasiga täiesti looduses olemas ja muidugi samal ajal nii Põhja-Ameerikas kui ka Austraalias on ka siis kodus ja pidamine sealsamas kõrval. Praegugi on ikkagi see kodus ja sea piir on ikka hirm, õhukene. Näiteks mõtlen nende kodusigade peale, keda ma olen näinud Kaukaasias seal kõrgmägedes näiteks foneetias rohkem kui 3000 meetri kõrgusel. No need sead on, on ikka meie jaoks rohkem mets ja moodi kodus ja maad. Et nad on, nad on pikkade jalgadega hästi liikuvad, saatsilised seal sellised ja, ja väga paindlikud ja nad jooksevad seal vabalt ringi, igal pool ja kõikas siga ikka tänaval astub, siis sina jätad auto seisma ja, ja ootad, kuni siga üle tee läheb ja ükskord oli vahva vaadata, kui oli kohaliku küla, kommunistliku partei hoone siis sealtki näiteks marssis üks siga toredasti sisse niuke musta-valgekirju väga väärika näoga. Nii et oli asju ajada, tal oli asju ajada ja teda austati. Ja ta oli tähtis tegelane ja, ja mõneti oli ta jällegi vabaloom võrreldes noh, meie meie kodusigadega. Ja teistpidi jälle ma mõtlen näiteks Soomes, kus ma olen näinud jällegi seda. Kui sa ostad näiteks Soomest ühe metssealihakonservi, siis ülimalt tõenäoliselt On see metssiga pärit mitte metsast vaid Tarandikust ja metssealiha, põhiliselt Soomes saadakse nendest Tarandikus peetavatest mütsikattest, seal lihtsalt ühele metsale tõmmatakse aed ümber ja seal neid peetakse ja kas see on nüüd siis kodus iga või on see metssiga? See on, see on niivõrd noh, õrnõhuke vahe, tegelikult sammuga nimetamise küsimus, jah, jah, peaaegu, et jah ja samamoodi tegelikult metssigu kasvatatakse ka paljudes teistes Euroopa maades aga niimoodi vabalt ringi jooksmas nii palju metssigu nagu Eesti metsades ei ole ei Põhjamaades ega kuskil Kesk-Euroopas, et see on uskumatu, kui palju neid, neid vabasid ja ja kinni püüdmatu mets, sigareid meil ikkagi on ja, ja mõneti iga jahimees teab, et metssiga on austusväärne olend. Et siin tuleb jälle see kummaline vastuolu, et, et kui öeldakse, et noh, et, et sa oled nagu siga, siis noh, see ei, ei ole hästi öeldud, see on umbes. Et kas sa oled siis paks nagu siga või juht nagu siga või räpane nagu siga kõik nagu halvamaigulised. Jahimees ütleb, et metssiga on äärmiselt osav, kaval, väle, teda on väga raske kida. Ja ta ta on noh, ühesõnaga väärikas loom meie metsades. Täiesti ebaõiglaselt on jah, mingid loomad saanud niisuguseks halva ja ma ei tea, mille võrdkujuks eelmises saates räägitud lammas ja loll nagu lammas ja must nagu siga ja tegelikult kaugel sellest Ja see on nagu kuidagi ikkagi tuleb kuidagi sedamoodi välja, et tegelikult on selle taga ju inimene, kes on ta nii-öelda kodustanud ja selle järel siis nagu suht temasse juba nagu alamasse. Et parem on olla ikka vabametsloom, tuleb välja, et siis sind austatakse ja ja mäletan näiteks sama ütlus on ju, et, et su voodi on nagu nagu seapesa ja ja kui me jälle oma tütrele näitasin üks kord metsas seapessa see oli niivõrd korralik, selline täiesti korrapärane ring, seal oli heina ja pehmed kulu ja ja see oli, see oli nii ilus ja korralik, et tütar kohe ütles, et miks siis mulle öeldakse, et minu voodil nagu seapesa, et see on nagu tegelikult hoopis kompliment, kui sulle öeldakse, sai kiita. Ja tegelikult kõik see, miks selle sea suhtes niisugusi halbu ütlusi on, tuleb sellest, et seale ei anta võimalust. Ta peab elama nii kitsukeselt. Ta ei saa olla väga puhas ja ta peab minema paksuks, sest teda Noomatakse metsikul kombel. Sest see on eesmärk, see on majanduslik eesmärk. Ja praegusel ajal muidugi neid seatõuge on, on tohutul hulgal maailmas. Ja nende hulgas on siiski ka selliseid, kelle kasvatada kohtumise ainus eesmärk ei ole see, et saaks ta kiiresti paksuks nuumata ja siis lihaks teha. Ja see on päris huvitav, Need nimetatakse mini sigadeks ja enamasti nad on aretatud Vietnami miniseast. Seal elab siiamaani niisugune looduses ja selle minisea noh, suurus on umbes 10 korda väiksem kui sellel meie tavalisel kodu seal ja teda peetakse lemmikloomana. Ja nii on ta kogu maailmas ja, ja nii-öelda ka Eestis. Ja, ja need Eesti inimesed, kellel siin nüüd on olemas miinisiga kodus need on ikka siis kõnelenud oma lemmiklooma kummetist ja tuleb välja, et, et need on õige toredat minisiga. Ütlesin, nimi on mini sigasse kujutled, et noh, et ta on tõesti niuke mikroskoopiline, tegelikult minisiga kaalub ikka vähemalt üks, 20 kilo või 40 kilo. Aga noh, täiskasvanud kodusiga noomsigase kaalub ikka paar-kolmsada kilo. Et sellega võrreldes on ta väike, aga muidu ta on, ütleme niisugune koera suurune. Ja teda peetakse üldiselt toas. Ta armastab väga puhtust. Ja eriti meeldib talle, kui teda dushi alla viiakse, teda pestakse, sellest ei tüdida kunagi ära. Siis meeldib talle väga mängida ja hullata eriti näiteks palli mängida. Siis on tema hea omadus see, et ta saab teiste koduloomadega lemmikloomadega üldiselt hästi läbi, ei ole niisugune riiakas üldse. Ja üldiselt ta väga õpivõimeline, sama õpivõimeline kui koer. Ja noh, natukene on ta muidugi koerast erinev noh, näiteks peaks olema tal siis niisugune vähemalt see, kes hakkab niisugust minisi kahendal pidama, et et peaks olema selline õu. Et kus on ikka ruumi, kus ta saab natuke tuhnida, sest tuunimine on, on seal väga tähtis tegevus, see on elutähtis kohe. Ja teiseks peab tema kass ka jalutama. Nii et Eestis võib kohata küll üksikuid inimesi, kes kõnnivad siga rihma otsas. Et ei maksa ka imestada, et seal on tõesti siis tema lemmikloom. Ja sellesama koduse niisukese minisea puhul on siis ka Need, kes teda pidanud on, ütlevad siis, et tal on ka muidugi natukene erinevusi, näiteks koeraga võrrelda, et et üks asi on see, et, et tal on piiramatu söögiisu. Eto sööks kõike ja kui ta vähegi saab, siis ta virutab seda sööki juurde, kusagilt ripakile jääb nii, et tuleb hoolega valvata, et ta siis liiga palju ei sööks. Tema poolest võiks, võiks lõputult süüa, aga need seade ei ole sugugi noh, nisukesed kohut, uimased, paksud ja rasvadest vappuvad, nagu need tavaliselt kodus head on, vaid need on niisugused hästi liikuvad ja ja, ja mitte sugugi liiga paksud. Ja teine asi, mis neil on, et, et neile meeldib hirmsasti ronida inimese juurde, sest see on sama lugu tegelikult, et siga, karjaloom ja ta võtab inimperet nagu seakarja ja ta peab ennast lüheks liik. Eks ta loomulikult, aga hea meelega ronib näiteks sülle ja, ja eriti kui on magama minek, siis kipub kangesti voodisse. Siis nüüd oleneb siis peremeest perenaisest, et on peresid, kes muide võtavadki ta voodisse aga, aga teised ladvad, et nii ei saa, et sina kärssnina magad põrandal, siis ta õpib selle ka ära, et pole hullu. Ja siis on see ka, et tal pidi olema ikka päris omaette niuke karakter, et ta ei ole päris nii, et ta kõigega nõus, vaid tal on teatud asjad, mida ta ikka nõuab ja tahab ja nendest ta ei tagane. Nagu näiteks no näiteks näiteks üks kirjeldas seda, et üldiselt ta laseb, see on nagu õue õhtul pissile, aga siga ei taha minna ja ei lähegi ja siis öösel näiteks kellega, kas tuleb siis, lükkab oma kärsa sulle sinna ribide vahele ütleb, et nüüd ma tahan õue pissile õige ka siis minema ei taha just. Et, et noh, et sellega nagu nagu arvestama, et tal on oma iseloom, aga igal juhul on ta mitte keerulisem pidada ja vähemalt sama armas kui mõni koeratõug. Nii et selles mõttes võiks neid küll rohkem pidadaki, kui, kui praegusel ajal peetakse. Ja noh, kuigi ta võib ju koeraga sarnane olla kodu ja lemmikloomana, siis noh, välimuse ja, ja iiliti häälitsuste poolest ta seda küll kindlasti ei ole. Nii et kuulame siia lõppu ühe korraliku sea monoloogi. Kui enne saigi vist nimetatud poeetilisest loomast seast kellest räägime järgmises saates. Vaatamegi veis on stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast kuula rändajat viis kuus CD Oskari austraalia kummalisest loodusest. Saadaval paremates plaadipoodides ja Jazzkaare kassas. Gonsiori 21.
