Tere, kuulajad, tere, rändaja, tere stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna eelmises saates Me jõudsime modavascarile ja no sellel müstilisel saarel. Me viibime ikka veel hea jupp aega. Täna näiteks läheme siis idaranniku troopilisse vihmametsa, aga kuna see on ka tuleb välja üsna lai mõiste, siis Hendrik kohe täpsustab, kuhu nimelt ja on perimeetri kaitseala. Jah, siis oleme oma rännakuga sellel aafrika kummalisel saarel ja mõneti nüüd, kui olime rändamas läänerannikul Madagaskari läänerannikul, siis idarannik on väga vastandlik sellele läänerannikule. Ja see muusika, mis siit kõlas, on seal idarannik, kol elava suurima hõimu muusika, need on petsimis kadunud nende nimed. Ja see on tõesti väga väga tuhandetel kilomeetril saartel elav rahvas, kelle arvukus on suurem kui eesti rahvas tegelikult ja, ja nemad on, on selle idaranniku nagu, nagu põlisasukad. Ja see hoogne muusika väga täpselt annab edasi ka nende endi temperamenti. Ja teistpidi on nad võib-olla selles mõttes õnnelik rahvas, võrreldes selle läänerannik, kui ka, kus me eelmine kord rändasime ja kus me vaatasime Sakalava rahvast. Et siinne loodus on palju tänuväärsem. Ja põhjus on selles, et, et mõneti idarannik vastandub täielikult läänerannikul ja läänerannikul on on kuiv ja väga vähe puid ja metsi aga idarannikul on lopsakas, loodus. Põhjused on, on väga selged, Madagaskar asub ju nii-öelda idaküljega vastu India ookeani ja sealt puhuvad aasta ringi peaaegu passaattuuled, mis toovad pidevalt niisket õhku. Ja nüüd sellel samal idarannik. Mul on kogu Madagaskari kõige tähelepanuväärsem mäeahelik. See kulgeb peaaegu sest lõunaotsast kuni põhjaotsa välja. Ja see kõik asub idarannikul ja põhjaotsas on, asub ka Madagaskari kõrgentips, on ligi kolme kilomeetrine mägi aga nese mäeahelik võtab siis vastu need niisked tuuled ja loomulikult sajab sealt maha vihma ja niimoodi on, et looduslikult olnud kunagi kaetud täielikult Tihedate džunglitega. Ja nüüd kui inimene on sinna elama asunud, sisantoneid džunglit kõvasti hõrendanud, aga ikka midagi on järgiga jäänud. Ja kindel on see, et see pritsimise raka rahvas, nendel ei ole teemat veepuudus, nendel ei ole teemat, väheviljakad, mullad. Ja peale selle on nende rannaaladel väga kalarikkad, veed. Et selles mõttes on, on see rahvas olnud õnnelikus seisus. Ja see tähendab ka seda, et idarannik on palju, palju tihedamalt asustatud kui läänerannik. Aga meie läksime siis alguses läänerannikult jällegi pealinna Antanuna Riivosse ja, ja sealt juba siis sõitsime mööda teed, Berine kaitsealal terine kaitseala asubki seal idaranniku kandis ja see tee on niisugune, et vahemaa on 160 kilomeetrit ja seda läbitakse umbes kuus tundi ja seda loetakse tohutu heaks kiiruseks Madagaskaril lausa välgukiirusel ja seal ja seal on koguni asfalt maas, kui asfaldil vahepeal koledad augud ja, ja tee on meeletult kurveline ja üles-alla liikuv. Ja see teebki selle teekonna nii ülikiireks jutumärkides augud kurvid üles-alla. Seal on nagu, nagu lihtsalt oled õnnelik, kui sa, kui sa üldse edasi liigud ja, ja selles mõttes on see ikkagi loetakse Madagaskari kohta väga heaks teelõiguks. Kui kiiresti seal sõita saab, siis no teoreetiliselt ütleme niimoodi, et, et võib-olla 70 kilomeetrit tunnis on niisugune noh, sihuke keskmine kiirus, aga praktiliselt sa ei saa seda kiirust seal kunagi kätte, sest ta on niivõrd kitsas ja ohtlik see tee, et sa pead iga kurv koha peal ja, ja tõusudel ja lammustel kogu aeg väga ettevaatlikult sõitma. Aga liiklus kui selline seal siis täiesti eksisteerib. Liiklus eksisteerib, see on üks tähtsamaid tegelikult ka maanteed üldse, mis Berine poole läheb, ta läheb lõpuks rannikule välja, seal ranniku idarannikul on päris suured sadamad ja seal käib kaubavahetus ja koguni on seal raudtee ehitatud kunagi ja ma ei mäleta, kas ta praegu toimida, nii et mõnikord ta toimib, mõnikord ta ei toimi. Aga põhimõtteliselt mingitel aegadel on ja vist ikka õliga praegu seal ikkagi mingisugused kaubarongid, aeg-ajalt üliaeglased, niimoodi logistasid seal ka ringi, nii et et Madagaskari kohta on see kõik ikka ikka väga-väga vägev ja tihe liiklustrass. Ja ta kulgeb mööda nüüd seda nii-öelda Madagaskari kõrgmaad, kus elavad need Merinad, kellest me rääkisime, need on siis nii-öelda kõrgem hõim, kellest alati Madagaskari kuningad on pärit ja nende elamist näeb seal tee ääres. Noh, nad on tüüpilised riisipõldude pidajad, nende maiadonte, erinevalt Madagaskari, teiste hõimude omadest tehtud savist. Ja nad on kahekordsed, tihti alumisel korrusel on loomad, ülemisel on inimesed. Ja eestlase jaoks muidugi hästi naljakas on vaadata, et savimaja akna kohal on hirmus jäme tahma viir läheb üles, mõtled, et huvitav, kas seal on tulekahju olnud, siis tal pole korstelt. Neil ei ole korstnaid. Nad lihtsalt ei arva, et korsten oleks vajalik. Ja see kõik näeb siis välja, kuidas. No see on lihtsalt nii, et tal on seal kodus on niisugune seal ülemisel korrusel on ta niisugune tuba, kus tehakse süüa ja sealt läheb lihtsalt see suits läheb aknast välja. Vik. Et ta, noh, seal on muidugi ka see, et nad elavad kuumas paigas, eks ole, ega nad ei küta nii nagu meie, eestlased siin, et et sa pead sooja pärast kütma vaid ainult noh söögitegemiseks ja mõnikord tehakse seda ka väljas seda süüa, mõnikord tehakse ka sees ja noh, keegi nagu ei mõtlegi mitte midagi muud, kui elatakse ja eriti muidugi see, aga nii on ju alati elatud. Teisisõnu on seal siiski suitsu võrratult palju vähem kui siin meil põhjamaal. Nojah, muidugi, kui siis vahel ainult söögi tegemiseks. Ja tihti tehakse süüa ka väljas hoopis, nii et selle võrra veel vähem selle võrra veel vähem, aga piisab, kui sa sealkümnendate aastate jooksul mõned korrad aastas seda toas teed ja ongi see suitsuviirusel akna kohal tekkinud. Ja siin terine kaitsealale lähenedes siis muidugi märkadetu, et nüüd hakkab tõesti seda metsa mõlemal pool nagu nagu kõvasti rohkem tulema. Ja siis jõuad välja niisugusse külasse, mille nimi on anda šiibe. Ja see on ta Sibe küla ongi, ongi septerine, kaitseala keskus. Seal on, kui sa esimese hooga tuled, vaatad lihtsalt, et hästi tihedalt maju ja jõgi ja jõe ääres on üks kivimaja ja siis vaatad kivimaja seina peale tõmmatud tublisti üle inimese, pea on niisugune suur punane jutt, et ja siis sai küsitud, et mis asi see on, noh, see on ühesõnaga märk. Kuhumaani tõusis jõgi 1994. aastal, et mõnikord hakkab see jõgi kohutavalt üle kallaste ajama ja ujutab terve selle küla täielikult üle. Aga seal nad on harjunud elama ja, ja, ja niisugusi nagu 94. aastal. Üleujutusi juhtub harva. Ja lõppude lõpuks on ta ikkagi noh, nagu looduse mõttes väga soodsa koha peal, nii et, et need andasid elanikud tänapäeval põhiliselt ikkagi ongi nagu, ütleme, loodushuviliste teenistuses ja, ja oskavad väga hästi näidata seda kohalikku loodust. Nad on käinud. Need teejuhid on suurepärased, nad on käinud läbi mingit kursused, kõnelevad kenasti inglise keelt, oskavat taime loomaliikide nimesid öelda ja lapsest saadik muidugi on see looduse tundmine neil kaasas, nii et et see, see on omamoodi niukene ökoküla. Ja sealt me läksime siis oma ööbimiskohta, selle nimi oli Vakoona. Kuna on üks kõige paremaid ööbimiskohti seal üldiselt, ega need ööbimiskohad Ferin ees ei ole suuremad asjad, aga see, see on tõesti niisugune tore koht, seal on hästi palju metsa alla laiali pillatud pungaloosid ja kõik toimib seal kenasti. Noh, see, et sa õhtul ülipuhaste linade vahele pugedes tunned, et need on kuidagi imelikult niisked. See lihtsalt käib asja juurde, sest me elame vihmametsas, seal, seal ei ole võimalik, et mind, linad oleksid täiesti kuivad. Aga, aga üldiselt on see väga ilusa koha peal ja väga hästi hoitud. Ja üldse see Berine kaitseala on nüüd selles mõttes tõeline Madagaskari klassik. Ta on, võiks öelda, et ta on kõige vanemaid Madagaskaril, tema pindala on, on kuskil meie Karula rahvuspargi ja Soomaa rahvuspargi vahepealne kuskil 23000 hektarit. Ja, ja seal on tõesti tohutult tänuväärne loodus. Kuna nimi on ka väga tore see tegelikult tähendab ühte taime ja see taim, kui ta kasvab looduses, siis ta näeb välja nagu üks hiigelsuur nisugune puhmas väga laiade ja pikkade lehtedega, mis rosetina tulevad nagu, nagu kuskilt keskelt välja nagu nagu mitme meetri kõrgune hiigelmätas näeb ta välja ja, ja tegelikult on see üks taim, kes on väga elurikas, sellepärast et nende lehtede vahel leiavad elupaiga tohutu hulk loomi alates mingitest putukatest, ämblikutest, lõpetades sisaliku tee konnadega, nii et see on, see on hästi-hästi elust kubisev, niukene, puhmas. Mis te arvate, dokkaid sellel taimel siis ei tohiks olla. Kuid tal ei ole, aga näiteks konnadele meeldib, sellepärast et nende lehe kaenlates on päris tõsised pisikesed veelombid, mis ei kao mitte kunagi ja seal nad saavad isegi oma kullaseid seal kasvatada, rahulikult väikese tiigi endale korraldada, jah, terve tiikide süsteem seal nagu mitmekorruseline hotell nende loomade jaoks ja mõneti noh tegelikult ütleme, kui loodusteaduslikult võtta, siis see taim, mida kohalikud nimetavad Vakoonakse, on pandan ehk kruvipuu on ta eesti keeles. See puu on selles mõttes huvitav, et, et seal näiteks pärines ta enamasti on ilma tüveta, aga tal võib-olla ka tüvi ja kui tal on tüvisesse tüvi on niimoodi nagu, nagu keerdus nagu kruvi moodi. Sellepärast see nimi just, ja teistpidi võivad tal olla väga kummalised juured. Puu võib mõne koha peal olla nagu karkude peal, et tal on tugijuured mitme meetri kõrgused ja, ja sealt alles hakkab tüvi pihta suhteliselt tugijuurte alt isegi nagu läbi kõndida. Mõnikord võib ta niisugune all, nii et seesama Vakoona pandan võib olla väga-väga erineva välimusega. Aga ta on väga elusõbralik ja samamoodi oli ka see Wakuna ööbimiskoht, seal on siis tõesti kogu maailma loodusesõpru koos ja nendega on lihtsalt huvitav suhelda sealsest kes looduse vastu huvi ei tunne. Noh, see sinnakanti eriti ei kipu, aga loodusesõbral on ta tohutult tänuväärne paik. Ja õhtul kohe, kui me kohale jõudsime, seal on nagu troopikas ka aasta ringi, täpselt kell 19, null null läheb pimedaks. Ja siis on paras enne õhtusööki teha juba üks, üks õhturetk. Taskulambid, teejuht kaasas, noh, mina olen seal nüüd rohkem käinud, aga, aga need, kes esimest korda lähevad, see time džungel sind vastu võtab. Seal on esiteks hääled. Põhiliselt on niisugust piuksumistes jõutsumist ja Need ei olegi üldse linnud. Seda häält teevad Leemorid. Need ei ole ka Leimurid, vaid need on konnad, kes on puu otsas. Õige sel Madagaskaril olid nad puu otsas. Just no neid on mujal ka, aga osa nendest ja nende nimed on siis lehekonnad, need, need ronivad puu otsa ja laulavad seal oksa peal rõõmsast, nagu meie linnud ja, ja neid oli, see oli nüüd ka esimesed leiud, kui seal pimedas taskulambiga lähed, et see üles otsida. Vaatad algul päris nagu noh, võtad kätte umbes nagu, nagu meie rohukonn või keegi aga siis vaatad, et millised jalad tal on, tähendab, meie konnal on alati varvaste vahel ujulestad. Sellel konnal ujulistasid ei ole, aga seda on tal need varbaotsad nagu, nagu laiad ja nende küljes on imi napad mitte küüned. Ja siis on selge, et see konn ei ole mitte vees ujuja, vaid tema on ronija ja kutsete juht panigi selle konna nüüd sinna puutüve peale, siis hakkas väga toredasti otse vertikaalselt üles puu otsa ronima. Selle peale on ta Mihkel. Ja, ja need, need ongi need, need nii-öelda põhiliselt võib-olla lauljad seal ööpimeduses, aga On ja on muidugi ka mujal ja osakonnasid elavad ikka nii nagu meilgi kuskil lampides ja niisketes paikades. Madagaskaril üldse on kahtesadat liiki konnasid, tuletame meelde, et Eestis on kokku üheksa konnaliiki, seal siis 200 ja sperineer on nendest üks kõige rikkamaid nende konnaliikide poolest. Ja kõigest sellest 200-st on kaks liiki, ainult, keda võib kohata mujal maailmas. Et et eks tuutu haruldaste punnsilmade armee. Aga seal puu otsas on siis ikka temale sobilik rikkalik toidulaud, mis ta sinna muidu turni. Loomulikult, ja ikka seesama põhjus, et seal on pidevalt niiske ja ja see tähendab seda, et elu on igal pool, kõik kohad on elu täis mingisugused noh, eks ta ole ka nagu niuke põhiliselt putukatest toitu ja, aga, aga tal jätkub seal puu otsas ka neid putukaid igasuguseid kõhu saab alati täis ja niiskust on piisavalt, konnal on vaja niiskust. Üldse see tunne, kui sa seal oled, muidugi sa saad kohe aru metsas olles, et, et seal on rõske. Teistpidi on seal hästi soe ja natukene kasvuhoonetunne kogu aeg ja vihma, meie olime nii-öelda kuival ajal kuiva tähendas siis seda ainult võib-olla noh, kaks korda päevas natukene tibutas tegelikult natukene tuli, aga õhk on ikkagi täiesti niiskusest tulvil ja ja see on nüüd siis nii-öelda kuiv aeg. Nii, aga see teistpidi annabki selle selle elule nagu aluse, see suur suur vee hulk seal. Ja, ja noh, kui kõrvale on, siis on see võib-olla see konnade vigin kõige tähelepanuväärsem öises džunglis siis silmale niimoodi, et tundub nagu džungel pilgutab sulle silma kogu aeg mingisugune heledat nisukesed, välgatused käivad siin ja seal ja vahel tundub, et, et antakse džunglit morset sulle edasi seal. Ja siis sa vaatad lähemalt, et osa nendest Plinkivatest tuledest nagu lendavad ringi puude vahel ja noh, see on siis selge, et, et see peab olema mõni, kes lennata oskab, need on põhiliselt kad, erinevad liigid, aga põhiliselt meie jaanimardikate moodi nad siis säravad seal. Aga teine, niisugune Plinkiv asi nagu ühe koha peal ja siis just taskulambi valgel ta nagu peegeldab selle vastu. No vot, see ongi siis keegi elukas, keda siis kohalikud on väga osavad märkama ja tegelikult nüüd, kui juba kolmandal korral sai Berin ees oldud, siis, siis sa ise ka tegelikult ära õpitud, see, et käime korraks niimoodi mitte midagi nagu välgatav tabata ära ja lähed lähemale ja pöörad selle lehe teistpidi ja siis näed noh, näiteks ka meil ka meil on niisugune naljakas tegelane, ta sisalik, kellel on hästi pikk saba tihti anda erinevat värvi. Aga aga, aga nad on ju noh, kuulsat siis selle poolest, et nad on hästi kiired värvivahetajad ja tihti arvatakse, et nad vahetavad värvi selleks, et sulanduda nii-öelda taustaga. Tegelikult nad vahetavad värvi selleks, et kõnelda värvide keeles, nad on vist maailma kõige osavamad värvide keeles kõnelejad maismaal kogu maakeral, sest nad on mõne minutiga võimelised oma värvikombinatsioone muutma ja siis oma liigikaaslastele annavad sellega edasi siis sõnumeid kuidas tuju on ja kuidas tervis on. Ja, ja see, see on selles mõttes väga, väga imelik, imelik, sisalikke ja kõigist nendest ka meelionitest siis kogu maakeral elavad pooled liigid elavad Madagaskaril, nii et siin on neid kohutavalt palju ja mujale maailma siis üle maailma kah neid üksjagu jagatud, aga aga ikkagi, see kontsentratsioon on Madagaskaril ka miljonite poolest kõige suurem. Ja siis muidugi mõne lehe pööradel, teistpidi siis selle all on üks ka meile on niimoodi sügavas unes, silmad on tal geenidel on, jalad on niimoodi siin keha all niimoodi koos ja saba on väga korralikult keeratud, niimoodi kokku spiraali väga korralik, viisakas niukene, uinumise poos ja ta ei tee silma lahti ka, kui sa sinna lähedale lähed. Sest tema on siis ka meelionite päevane vahetus et nemad magavadki maha ja siis tegutsevad päeval näiteks öösel tegutsevad need jälle magavad päeva maha ja ohtu ei tunneta, kui teda niimoodi uuritakse, ei tunneta ja ta on tõesti selles mõttes aga kaitsetu. Just ma pidingi küsima, et kas see ohtlik ei ole ohtu ei tunne kahtlemata suhtlike, kuidas nad siis niimoodi looduse poolt on seatud? Üks asi on kindlasti see, et lihtsalt see troopiline vihmamets on meie jaoks kujuteldamatu tult elurohke ja seal on niivõrd ise see erinevate liikide tihedus ühele pinnaühikule, et seal jätkub neid igale poole igasuguseid ja eks neidki, mõni saab otsa ja aga samas on neid palju ja, ja, ja tuleb jälle uusi juurde, elu keeb ja kihab meeletus tempos seal kogu aeg. Ja aga tema, eks ta, nii palju ta nüüd on, et eks ta siis ta vaatab mulle niisuguse koha, kus ta päeva ajal silma ei paista. Sinna ta läheb siis ööbima, aga kui keegi öösel tõesti on võimeline teda leidma, siis on ta tõesti abitu. Ja muidugi ka meelioni test, nüüd öösel ja päeval kokku võib-olla öösel oli põnevaim leid niisugune noh, väiksem kui pöidlapikkune kameeleon, kes on tegelikult siis maailma kõige väiksem ka meile üldse. Ja tema nimi on kääbus ka meile. Ja teised jälle kõige suuremad on baarsoniga meelionid, neid nägime päeval, liikumised olid nihukesed, poolemeetrised, rohelised, Volo. Ja nii, et ka meelionid on Madagaskari väga paljudest sisaliku liikidest kindlasti kõige põnevamad. Ja nüüd seal Berin ees seal selle paari päevaga. Me nägime vist kokku üks, üks tosinkond erinevat ka meiljoni liiki. Aga, aga tollel õhtul siis heitsime magama, et olla värskelt valmis varahommikul enne koitu jälle džunglisse minema. Selliseid veidraid hääli kuulsime me siis puutumatus Berline džunglis hommikul vara koidu ajal, kui me jälle metsas olime, oleks veel maganud, aga ei saanud ja no tegelikult on see nii, et ei saanud magada, sellepärast et me tahtsime neid hääli kuulda, sest varahommikul neid ainult saabki kuulda ja päeval on neid palju vähem. Ja see on iga loodusesõbra jaoks niisugune kutsehüüd, et sellele lihtsalt veri ei saa vastu. Aga ta kõlab tegelikult seal päris džunglis, ta kõlab palju kajavamalt ja kõlavamalt, nii et sa kuuled seda mitme kilomeetri peale ja ta on tõesti arusaamatu, kuidas kust see tuleb, mis seal seal. Ja, ja need on siis jah. Madagaskari kõige suuremad Leemurid ja nende nimi on Indrid ja Indrid olid tegelikult välja suremas. Nii et David oodenbor, kes oli siin kuskil viiekümnendatel 1000 900 viiekümnendatel aastatel, tema tegigi seal ühe niisuguse telefilmi välja surevast liigist, tegelik. Aga tol ajal hakati juba taipama ka seal Madagaskaril, et, et kui haruldane selline olend kogu maakera jaoks on ja teda nakatunud tõsiselt kaitsma ja hoidma ja ikkagi on peri need kaitse alla kogu Madagaskaril üks kõige kindlam koht, kus teda ikkagi võib näha. No ja tema on siis üks nendest nendest leemuritel, sest ja need Leemurid on siis noh, nii-öelda ahvide esiisad võib öelda, et nad on elanud siis, kui ahvidest polnud maakeral veel lõhnagi. Ja neid oli tõesti kogu maakeral palju. Aga see oli 60 miljonit aastat tagasi. Ja mitukümmend miljonit aastat tagasi surid nad maakeral välja. Üldiselt Leemurid, kui sa paned niimoodi ahvi kõrvale, no loodusteaduslikult nimetatakse neid need poolahvideks nagu alamselts poolahvid, aga välimuse järgi vaatad mis seal vahet on, neil on tihti tohutult pikk saba, palju pikem kui keha. Teiseks, võib-olla nägu, et kui ahviliikidel paljudel meenutab see nägu sageli nagu, nagu koguni inimnägu kas inimahvidel vähemalt siis Leemori nägu näeb välja umbes nagu rebase näkku, sihukese rebasenäoline loom. Siin rändaja plaadiümbrisel vaatab neile ka kaks tükki vastu ja seesugustest. Ongi jutt ju just ise on ainult üks paljudest liikidest, eks ole, aga siia vaatab meile vastu niisuguse tumeda silmade ja ninaosaga armas loomake ja. Neid nüüd lapsuke, endal kaelas ja, ja, ja ta on ju väga-väga armsate värvidega ka. Nii et need leemuritel kuidagi niisugused kuidagi noh, ütleme ahviga võrreldes ta mõjub rohkem niisuguse kuidas öelda usaldavamana, ta nagu rahulikum ja võib-olla aeglasem oma käitumiselt. Ja tegelikult nagu looduslooliselt on ka Leemurid nagu natuke primit aktiivsemad kui ahvid ja nad näiteks nende vereringe on niisugune, et et öösel kehatemperatuur langeb päris tõsiselt ja siis hommikupäikeses näiteks need katatson üks nendest rohkem kui 30-st Leemori liigist, kes elab seal Madagaskaril, need siis tulevad päikse kätte ja siis ajavad niimoodi käed niimoodi laiali ja ja lihtsalt imevad seda päikeseenergiat enda sisse nagu hommikupalvusel. Ja siis hakkab veri jälle käima ja siis nad lähevad liikuma, et nad on noh, tõesti niuksed, ürgsed, loomad ja see teadmine, et Madagaskar on nüüd viimane kants, kus kogu maakeral üldse Leemorid üldse näha saab. See seal väga tähtis põhjus, miks Madagaskaril tihti tullakse üldse. Ja siin on mujal maakeral, need ei ole kusagil ainult kuskil naabersaarel Komorrol aga mitte kusagil mujal. Ja, ja nüüd seesama Indri, kui teda lähemalt näed siis tema erinevust kõigist teistest leemuritel. Esiteks on see, et ta on no kõige suurem seal natukene, kuna üle poole meetri suurune, teiseks, et tal ei ole üldse saba taga. Tal on niisugused ilusad Nebi silmad, väikene niukene pinina, ümarad kõrvad ja kui ta on veel mustvalge niisuguse laikudega, siis kokkuvõttes noh, ta mõjub nagu mängukaru ja, ja eriti meenutab muidugi meil seda looduskaitsesümbolite pandat. Et tegelikult värvid on samad ja ta on sama armas ja nunnu, kuigi ta noh, nii-öelda süstemaatiliselt, nad ei ole mingil kombel omavahel seotud, aga ta mõjub tõesti väga armsalt. Ja see, kuidas nad seal siis pasundavad seal džunglis see tegelikult on siis lihtsalt Nende suhtlemine, nad suhtlevad omavahel, annavad uudised edasigal, hommikul tulevad uued uudised ja need perekonnad on koos, seal on isa ema ja siis kaks kolm last. Ja see üks perekond siis vahetab kilomeetrite taga nagu teisega siis sõnumeid Nevad. Aga see, see on, see on ütleme, Berine, vihma, metsatunnus, hääl tegelikult, mis seal kostab igal hommikul Indride omavaheline vestlus ja, ja inimesed neile eriti korda ei lähe, need on seal kuskil all hoopis teisel korrusel seal. Ja neile vaadatakse ülalt alla ja just seda ma pean küll ütlema, et kõigil kolmel korral, kui seal Bernie on käinud, me, me oleme alati Indrisid näinud ja vaadata saanud ja alati nad teevad midagi uut, aga sellel kolmandal korral oli seal tore niisugune väikene noh, ema ja isa Hindrey nihukene noorpaari nisukesed kurameerimise, et käisid, et need kasutasid seal vahepeal ja siis niisama mänglesid seal omavahel turnisid seal ja tegid muid trikke, et see oli lihtsalt lõbus, lõbus vaadata ja, ja ma nägin ka Indri last esimest korda, see oli emme kukil nagu nendel leemuritel ikka võttis kõvasti kinni seal mingi niuke kolmekuune, nisukene, valge sametise karvaga, pisikene loomakene. Ja et loomulikult on Indrite olnud ka kohalikule rahvale alati väga, väga aupaklikult tekitavad ja intressid on alati peetud nagu puutumatutekse pühadeks tegelikult ja see ilus lugu, et üks meil on palju lugusid muidugi mala kasside seas, Indride kohta, aga see üks mulle väga meeldib, on see, et et kuidas Indrid ongi, noh, meie otsesed sugulased. Et kunagi olid kaks küla ühes külas elasid ühed, kes pidasid põldu ja teises külas olid niuksed, kes elasid nagu nagu looduse andidest ja need, kes põldu pidasid, need ribasid hommikust õhtuni tööd teha, nad läksid aina rikkamaks ja hakkasid omavahel tülitsema. Ja siis nad hakkasid tülitsema kõigiga, kes ümberringi olid ja siis see, kes nagu looduslähedaselt elas need nagu noh, nad ei kannatanud seda välja, läksidki päris metsa ära, katkestasid igasugu sidemed üldse inimestega ja muutusid Indrideks. Mulle peaaegu noh, meenutab see seda Kivirähu mees, kes teadis ussisõnu, et niisugune väga-väga niukene, ilus niuke, müütiline üldistus, tegelikult. Jah, et küla on midagi pahelist ja rikutud ja mets on see õige elamise paik. Küla tahab rikkaks saada, külal ei ole piire, muidu tahaks ikka rohkem ja rohkem rohkem, siis tulevad tülid ja neil ei ole ühesõnaga seda taju. Et, et kuhumaani ma siis välja tahan nüüd siis minna, et muudkui ikka ikka rohkem kamaks. Aga noh, ma arvan, võib-olla Malagast tõlgendavad seda hoopis teisiti, aga kahtlemata intri on andnud neile püha loom, aga aga miks Indrisid nii väheks on jäänud, on põhjus, on kaudne, et nende elupaiku on väheks jäänud, lihtsalt et ei ole lihtsalt neid puutumatuid, metsi nii palju, metsad on tasapisi kaduma hakanud kildudeks tehtud see hõim, kes muinasjutu järgi põldu pidas, laine laienenud. Aga, aga see on ka huvitav, et mõningaid leem kuriliike võib näha maailma loomaaedades, aga Indrit mitte kunagi. Sest Indri peab iga päev saama kümneid erinevaid puulehti, mis on värsked. Ja, ja see on täitsa võimatu Madagaskaril igal hommikul uus seljatäis neil kuskile loomaaeda tassida. Ja ongi nii ja kõige selles mõttes pirtsakama menüü eelistusega loomakega kõige üks kõige kõige tundlikum, kõige tundlikum jääma. Ja nagu nagu toitumisega loom, loom ja mõnes mõttes on ju tegelikult kena, et, et ei ole, kõik ei saa vaadata loomaaias läbi, puuri ei ole vaja puuri panna kõiki täpselt ja on küllalt inimesi, kes tulevad, ei tea kust maailmakolkast siia. Berin eesse, et kuulata seda Indri pasundamiste, näha teda päriselt, sest tema ei tule oma Madagaskaril mitte kusagile ära. Ja, ja võib-olla sellesama päevase käigu. Tore leid oli jälle kusagil peast veidi kõrgemal puu otsas oli, oli keraseks. Madu tuli Ta oli keras, nüüd ma ei teagi, kui pikk ta oleks olnud, kui ta oleks ennast sirgu tõmmanud, aga ta niuke paarimeetrine ikka oli. Ja üpriski rahulikult tali seal okste arude peal, niimoodi natuke uniselt pilgutas silmi ja ja see oli nüüd siis puuboa, kes on tegelikult Madagaskari madudest kõige suurem. Ja nagu kõik boad ja püütonid ei ole ta mitte mürgine. Aga ta on hästi suur, äratab aukartust. Jah, ta ju jälle tulevad ampsoni muinaslood meelde. Ja nii edasi tarkadest, püüthonitest ja maailma, ütleme kõige suuremad maod kuuluvadki püütani, et ja pühade hulka tüütonite boad on omavahel üsna lähedased ja sarnased ja tegelikult praegugi ei saa kindlalt öelda, kes on maailma suurim madu, kas ta püüton või, või boa, aga võistlejad on igatahes siis võrkpüüton, kes elab põhiliselt Kagu-Aasias, aga näiteks mina olen näinud Austraalias teda ja võrkpüüton võib kasvada 10 meetri pikkuseks. Ja tegelikult Boade hulka kuulub näiteks anakonda, kes elab Lõuna-Ameerikas niisketes paikades ja see võib kasvada sama pikaks, nii et need on ikkagi maailma suurimad ja ilmselt tema sugulane. Madagaskaril peab ka siis olema Madagaskari suurim, seal on üks ükspuha, kes võib kasvada kuni kolme meetri pikkuseks. Ja üldse nende madude kohta võib-olla nii palju, et Madagaskaril, kui on 60 maoliiki ja mees on neid ka päris palju. Meie neid seal rohkem sellel käigul ei näinud. Aga kõik Madagaskari maod Bon eranditult inimesele ohutud, nad on mürgitud või siis nii vähemürgised, et nad inimest ei ohusta. Ja, ja selles mõttes on, on peremees ka väga niuke kindel tunne jalutada, et Madagaskaril, nagu me varem rääkisime, ei ole ka ju suuri kiskjaid. Seal ei ole inimesele ohtlikke mürgimadusid, ümberringi keeb ja kubiseb tundmatu salapärane džunglielu, aga ta ei ohusta sind, ta ei ohusta sinu elu. Ja, ja selles mõttes on täitsa loomulik, et teri need tuntakse kima kogu Madagaskaril kõige paremini kõikidest kaitsealadest, seal käib kõige rohkem külastajaid. Üks põhjus on see ta taanale ikkagi pealinnale suhteliselt kättesaadav ja sinna suhteliselt kerge pääseda. Aga teine on ka see, et see on siis tõeline Madagaskari troopiline vihmamets tohutust elust kubisev haruldustest tulvil ja iga kord aina uusi üllatusi pakkuv. Et igal juhul, kui lähed Madagaskari-le ja on sul aega käia ainult ühel kaitsealal, siis võta Berine. Aga sellega võib-olla selle nüüd lõpetatakse. Puu kuulaks veel kord selle rahvamuusikat, kes tegelikult sealkandis põliselt neelanud petsimis rakade külamuusikud väga puhtalt mängivad oma pille ja laulavad ette lihtsalt kadestusväärne teda lihtsalt tavaliselt küla inimestest, kuulamist. Niisugune oli siis tänane saade, millest tuleb juttu, järgmises läheme ma soola. Ürgmetsa stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula.
