Tere kuule teadele rändaja hetkel veel stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna, aga viivu pärast oleme juba Madagaskari viimases suures ürgmetsas nimega Mo soolo. Niimoodi laulsid siis mala kassi naised ja, ja sealsamas masuaala ürgmetsa ainsas külas. Me tegelikult kuulsime samasugust muusikat ja nägime sinna juurde veel sama hingestatult tantsu ja et see nagu kuuluski minu mõte mõttes nagu, nagu selle ürgmetsa juurde, aga sinna mäe veel oma jutuga jõuame. Kõigepealt siis, et jõuda masu halasse seal siis Madagaskari suurim puutumatu vihmamets tänapäeval tuli minna siis idarannikut pidi otse põhja suunas hästi-hästi kaua ja selle sadade kilomeetrite jooksul mööda idarannikut kulgesime, siis me nägime oma silmaga, kuidas kohalik hõim petsimis, harakad elavad. No neil tõesti on täiesti looduse inimesele täitsa selge, et nad on kõik oma põllud ja karjamaad raadanud kunagisest silmapiirini ulatuv tuvast ürgmetsast. Et nüüd on seal sellest metsast on järel vaid üksikuid jäänuseid, aga ka iseenesest on see niisugune tänuväärne muld ja, ja selle tõttu kasvatab ta palju rahvaste võtsimise raka külad on suured rahvarohked ja neid on õige tihedalt. Kõigist puudest, mis tee ääres oli, äratas kõige rohkem tähelepanu ränduri, puu, ränduri, puu on Madagaskari vist kõige kummalisem puu, aga ainult idarannikul on teda tõesti teinekord lausa metsas aludena. Ja noh, see ränduri puu on, on niisugune, mille sümbolit sa võid näha Madagaskari lennufirma lennukite saba peale. Joonistatult ja politseiniku käis Kalle sümbolina pandud ja, ja ta on tõeline Madagaskari sümbol ja see puu ise on niisugune, et kui korra näed, siis on võimatu unustada. No ta on, ütleme nagu nagu oleks puust varre otsas niisugune hiigelsuur lehvik, ühesõnaga kõik need lehed on ühel tasapinnal ja noh, või nagu poolik rattakodarad, et niisugune kogu et väga-väga veidra välimusega puu ja no meil Eestis nimetatakse teda nii nagu paljudes muudes Euroopa maades ränduripuuks kohalikud nimetavad seda Ravenaalaks, Raven ala on ka tegelikult ladina keeles need pandud kohaliku nime järgi ja mala kassikeeles tähendab Pravenaala metsalehte siis on minu meelest väga, väga piltlikult väljendatud see, et, et tõesti selle puu üks leht on neli meetrit pikk ja neid lehti, see on siis niisugune nagu selline lehvikukujuliselt seal puuladvas, niimoodi ühel tasapinnal niimoodi laiali laotatud. Aga ränduripuu, noh, see on siis, kes Madagaskaril eales läheb, see saab kuulda giidi käest kolme seletust selle kohta, et miks ta nimi on ränduri puu. Esimene seletus on see, et ta olevat alati suunatud põhjast lõunasse ja see on vale. Vaatasime sealsamas, nad kasvasid igasse ilmakaarde suunatuna, teine seletas, et ränduri puu sellepärast et, et noh, kui suunda ei näita, siis annab varju, vähemalt tuhkagi ta varju annab, kui ta on täiesti tasapinnaline ja need lehed otse taeva poole. Et selles mõttes ta ei ole ränduri puu. Kolmas seletasin, et ränduri puu, sellepärast et annatlet, no see tegelikult peab enam-vähem paika. Sellepärast et ta nüüd esimest korda Madagaskaril olles me õppisime ise ka selgeks selle, et kuidas ränduri poolt vett saab seal niimoodi, et see, kus need lehekodariku niimoodi kokku saavad seal tüve lähedal. Seal on üks niisugune koht, kus heleroheline ja niisugune juba vana pruunleht omavahel nagu natuke 11 katavad ja selle koha peale, kui sa teed niisuguse väikse augukesi purskab välja, noh peaaegu nagu purskkaevust. Vesi. Põhjus on lihtne, ta on kogunenud sinna lehekaenlasse lihtsalt seal on seda suures koguses. Ja siis, kui juba niisugust eksperimenti see tehtud, siis sai ikka proovida, et, et kuidas ränduri, puu, keele, kas ta siis ka maitseb? Ei, kõlbas juua küll. Mis maitse tal oli, no ütleme, tal oli seisnud vee maitse. Nii et polnud suurem asi ei olnud suurem asi, aga kindlasti kui, kui sul ikka omal vett kuskilt võtta, Ta pole, siis käib see ekstra maitseb väga hästi, siis äkki ja seal kohapeal öeldaksegi, et, et ränduri puu juures, noh näiteks kui seal on põllud või niimoodi, et inimesed kunagi näiteks ei võta tööle vett kaasa, et Madagaskaril peab alati muidu olema vesi kaasas, eks ole, eks ole, päev otsaga palava päikese käes, aga seal siis Nad saavad ränduri poolt seda vett. Aga ränduri puud, mala kassid kasutavad hästi-hästi mitmekesiselt needsamad lehed, mis on esmaklassiline katusematerjal, kuivatatud lehed, nelja meetri pikkused, peaaegu rohkem kui poole meetri laiused. Need on ju täpselt nagu katusematerjal ja neid ma vaatasin, müüdi tululisegi kuivatatud neljameetriseid lehti katusematerjaliks. Kuidas need sinna paigaldatakse ja kinnitatakse? Pannakse nagu ristiproovid ja siis need nagu puhutakse need lehed niimoodi, et nad pannakse nagu pikkupidi nagu selle katuseviilu peale niimoodi, et üks katab kogu aeg natukene teist aga väga veekindel katus ja ja siis seda puitu kasutatakse päris ränduri puu, puitu nagu, nagu puitu ikka mitmeks otstarbeks ja isegi ränduri puu seemned on, on toitvad. Nii et nendest tehakse ka teatud niisugusi toite, et ühesõnaga, nad on inimesele söödavad, nii et, et selles mõttes on ta küll väga-väga tänuväärne puu vana kasside jaoks. Ja nüüd kui me liikusime sealt ikka põhja poole mööda idarannikut, siis tee muutus ikka niivõrd viletsaks, et sisuliselt noh, auto ainult roomas edasi ja tegelikult põhimõtteliselt vist kuidagiviisi saab mingi jeebiga isegi veel edasi, aga noh, tegelikult me valisime siis selle, et me läksime lennukiga mõned sajad kilomeetrid veel mööda seda idarannikut ikka põhja poole. Ja siis me jõudsime juba sellisesse kohta, kus, et enam ka lennukid edasi ei lenda. Ja see, see ongi seal, see, see kirdenurk seal, selles samas Madagaskari idaosas maailma nojah, võib-olla tõesti võib niimoodi nimetada selle, selle koha nimi on maru atsentra. Ja see oli koht, kuhu nad tõest olin igatsenud, sest siiakanti turistid leiavad väga harva tee. Ja ka ütleme, teejuhid ei taha neid inimesi sinna eriti viiagi, sest seal on noh, seal ei ole teid, seal ei ole söögikohti, seal ei ole ööbimiskohti ainult loodus ja et selles mõttes noh, mingid suured turismigrupid sinnakanti üldiselt ei lähe. Aga miks sinna üldse siis tikutakse, vot sealsamas naabruses on siis mas a'la ürgmets. Ja Ma olin muidugi endale ammu selgeks teinud selle selle metsa tausta ja ta on ühesõnaga niisugune mets. Et kui otse läbimata, siis ta läbimõõt on kuskil 100 kilomeetrit ja tasub poolsaarel A la poolsaarel ja seal ühesõnaga sisuliselt seda metsa ei ole inimene puutunud ja see, et ta on jäänud puutumatuks, on omamoodi ime. No siis, kui kogu Madagaskar oli prantsuse koloonia, siis, siis mõnikord üritasid mõned prantslased seal hakata nii-öelda äri tegema, et võtan metsa maha aiade rahaks. Ja me nägime seal kohal olles ka ühel päeval näiteks keset metsa oli raudtee, see oli kasvanud täiesti võsasse ja keegisugune oli siis ehitanud raudtee ja tohutud vägevad süsteemid, et see nii-öelda lagedaks tõmmata. Aga ta läks omadega pankrotti, sest see oli niivõrd rasked tingimused olid seal metsa hankimiseks, selle äraviimine oli keeruline ja, ja ühesõnaga siis ei tulnud midagi välja. Ja, ja võib-olla oli ka see hea, et ikkagi Madagaskar sai iseseisvaks 1960. aastal ja pärast sõda Malagassid noh, võib-olla vaatasid teise pilguga hoopis sellele nurgale, igal juhul üheksakümnendatel aastatel hakati masu valla metsa alles esimest korda tõsiselt uurima ja siis avastati, et no et see on tõeline looduse kullaauk selles mõttes, et seal on aina juurde avastatud igasuguseid imelisi taimeliike ja loomaliike tänapäevani. Ja ta tegelikult loetav võetakse kogu maailma troopilistes vihmametsadest 10 kõige haruldasemad ja väärtuslikuma hulka üldse ja no keda sealt näiteks leitud ond taandtäis saladusi. Kui me olime selles viimases paigas suures paigas, seal Marvatsent raskust me siis minema hakkasime mas vaala poole, siis, siis seal oli seina peal oli kaart selle mas a'la metsast ja seal oli vahva, et, et seal keskel olid suured valged laigud ei ole siiamaani läbi uuritud, tegelikult ja seal on väga raske liikuda, seal ei ole teid ja seal on üsna künklik, aga, aga näiteks on sealt leitud üks niisugune imeline taim keda inglise keeles nimetatakse metsa fookuseks. Tema täpne nimi eesti keeles on vaniola Palm. Ja see on siis niisugune imeline liik, mida ei ole kusagil mujal maailmas ja millel kasvavad niisugused viljad. Et need on kookuse moodi, aga nad on palju suuremad, nende sees on piim, mis niukene, pruunikat värvi ja, ja väga maitsev ja toitev. Aga see, mis selle vaniola palmi tõesti müstiliseks teeb, on, on see, et tema viljad on nii suured, et need ei saa levida lihtsalt niisama, kui suured nad siis on? No ütleme, kahe käegasõitu ta endale niimoodi kätetööd, tema arbuusid. No ütleme, ütleme siis, kui me teame kookost, siis ütleme, kokk, sest kaks korda suuremad niisugused. Ja küsimus selles, et kuidas see taim levida says. Peab olema looduses keegi, kes neid suuri vilju kuskile ühest kohast teise tõstab. On küll leitud see, et milleks pärast noori metsa kookuse taimi enam juurde ei tule ja sellest on järeldatud, et see olend, kes ta iganes oli surnud, ta kadunud sealt metsast, aga kesta võis olla, selle kohta on tehtud igasugu oletusi. Üks variant oli see hiidlind. Kes on siis elas Madagaskaril tavasti. Epiornis oli ta nimi on jaanalinnust kaks korda suurem, teine et hiid, Leemur. Madagaskaril on elanud iidlemurid, kes olid gorilla suurused. Nemad ka võisid nagu mängeldes, ühesõnaga neid süües ja, ja laiali tassides neid levitada. Igal juhul ei teatagi, et kuidasmoodi ta siis niimoodi looduses levida saab. See ongi jäänud saladuseks. Ja üks, teine väga väga müstiline taim ja tema avastuslugu on ka väga põnev. On nimega tahk, tan Jaania. Ja see Tahtanjaania on põhimõtteliselt elav fossiil, et tema sugulased elasid maakülal 20 miljonit aastat tagasi. See oli see aeg, kui Aafrika, Lõuna-Ameerika, Austraalia tartis olid kõik ühine manner, sellise kond, vana manner ja selle jäänuseid sele. Jaania jäänuseid on leitud kivististest. Aga nüüd siit leiti see puu elavana üles. Ja siin oli, tal on see nimi kummaline nimi tegelikult Ta viitab väga selgelt ühele rahvusele nimelt selle selle tahk, diaania nimi pärineb tema nii-öelda süstemaatiliselt paika pannud botaaniku nimest, see oli armeenlane. Ja tema nimi oli siis armen diaania. Ja, ja muidugi tema ei käinud kunagi Madagaskaril, vaid ta uuris neid herbariseeritud taimi ja tema vilju ja sealt siis hakkasin mõtlema, et et ta ei ole ühegi teise taime sugulane ja nii ta läks paika. Aga see tahk leiti esimest korda 1909. aastal ja, ja Sist neer paariumina toodi nagu euroni koopasse neid lehti ja vilju, aga vahepeal ei ole teda Madagaskaril üldse leitud. Ja nüüd, kui hakati masuaalatuurima, siis 1994 aastat ida uuesti ja ta on seal olemas ühe käe sõrmedel üles loetavad, need puud nad muidugi salastatud nende kasvukohad ja nii edasi, aga seal ta kasvab ja, ja see on nagu noh, looduseuurijate jaoks on see ikka tohutu, nagu ütleme, elava sauruse leidmine sisuliselt. Aga. Seal minevikust. Jah, mingisugune mingisugune mingisugune elav olend ajastust, mis, mis on üle 100 miljoni aasta tagasi olnud päriselt kogu maakeral. Aga tegelikult ütleme tänapäeva tavainimese jaoks võib-olla kõlab siis nagu elevust tekitavat see, et ma soola mets on täis väärispuid. Eebenipuu on ikka tuntud nimi inimestele, seal väärispuu ja eebenipuuliike erinevaid liike on masu a'la metsadest leitud 25 erinevat liiki. Et need on seal tõesti palju ja peale selle on näiteks roosipuu, roosipuu on, on vähemalt sama hinnaline kui eebenipuu ja siis on üks niisugune, et tema nimi on palis sander. Seda Madagaskaril tuntakse väga hästi, kui sa ostad kuskilt käsitöökohast ühe niisuguse tumedast puidust nikerdis ja see on žanris tehtud, ma seal, see on siis kohe röögatu hinnaga. Ja see kõiki neid puid kasvab maa soolometsades tänapäeval päris palju. Ja, ja see on sond, selles mõttes tõenäoliselt ka hinnaline vett ja eks teda ikka seda metsa ole aeg-ajalt püütud siit ja sealt raiuda. Aga aga ikkagi on seal tohutut metsad veel veel täiesti puutumatud ja siis võiks mõelda muidugi, et hea küll, et metsaraiuja ei, ei, ei rikkunud seda äraga, miks Malagašid ei läinud sinna elama lihtsalt nagu igale poole Teet, aga põlluks põletad maha ja teed põlluks. Peamine põhjus on see, et ta on tsüklonite meelevallas väga sageli see poolsaar, ta on seal kõige kõige lähemal vastu India ookeani ja igal aastal käib seal mitu kuud niuksed, tohutud tormid vihmavalingute üle ja seal näiteks üks, mis tegi seal peaaegu puhta töö. No just nende külade osas oli ka kuskil 94. aastal 1994 nüüd sinna ei kiputa eriti elama minema. Ja noh, see on siis muidugi, selle tõttu on see loodus seal säilinud, aga sinna päratult raske minna. Noh, ühesõnaga sellest samast Marvatsentrast siis üürisime. Ütlesin see paat oli, ma ei tea, kas ta oli üle valmis tehtud, aga igal juhul oli ta värskelt värvitud paati ronisime siis ma sain oma fotokotile niukesi ilusaid niukse sinise laigu kiiruga värviti ära ja tehti ilusaks ja mulle väga meeldib see suveniir minu fotokoti peale, mis on siiamaani väga hästi säilinud see sinine laik. Aga, aga see paat läks sisule üle mere ja ja võrdlemisi seekord oli ookean veel rahulik. Kui läksime ja, ja mõnetunnise sõidu järel jõudsime mingisugusesse, noh, seal rannik on ainult metsa täis, aga siis oli, oli seal metsa sees üks niisugune lagedal okil liivaala, ankur vette ja siis väikeste paatidega randa. Ja siis alles kuiv randa jõuad, siis näed, et, et seal ka selle koha peal selle nimi oli tampolo, on siis pisikesed meditsiin ja seal metsa all ja see on nüüd peaaegu ainus koht, kuhu loodusesõber saab siis nagu tulla, kus on ka midagi nagu ettevalmistatud nende jaoks. Ja see, kes seda pidas, seal oli ka ikka omaette persoon, täiesti see et itaalia rahvusest mees, tema nimi oli Bruno ja Bruno oli tulnud juba palju-palju aastaid tagasi Madagaskaril ja noh, täielikult armunud sellesse maasse, ta ei tahtnud siit ära minna enam kunagi, aga algul ta pidaski mingit kämpingut kuskil rohkem asustatud kohas tahtis ikka veel puutumatumasse loodusesse, et, et ikka veel rohkem olla Lootuse lähedal ja, ja siis ta ehitaski selle praktiliselt ainsa kämpingu sinna Nasva a'la poolsaarel. Sproonalisenine üksiküritaja või tuli koos perega lausa, tema pere koosnes muidugi ühest mala kassi naisest kahekesi nad olid seal, lapsi neil küll ei olnud ja ta oli nüüd seal vastu pidanud üks, kolmveerand aastat, nii et ma ei tea, kas ta järgmisel aastal seal on või ei ole. Aga, ja, ja me olime kokku Pinot, et, et me tuleme ja siis ta oli isegi ehitanud kaks onni veel lisaks mehe jaoks sinna, et me kõik kenasti sinna ära mahuksime. Aga ausalt öeldes mina oma sõbra Argoga küll. Me läksime telki magama. Ehkki see oli vahva. Hommikupoolsel ööl näiteks tundsin, et kätt mööda keegi liigub. Ja siis vaatasin, et niisugune armas niukene Gekko, niukene, 20 sentimeetrine sisalik niimoodi kõndis mööda. Ei ta kartnud midagi, tema kartnud midagi, mis minulgi temast karta, et et see, see loodus seal ümberringi ja seda jätkub igale poole. Aga muidugi meie mõte oli siis minna ikkagi sinna sinna ürgmetsa ja ja me startisime tõesti enne Päikest täiesti kuuvalguses, läksime järgmisel hommikul väikeste paatidega lihtsalt mõne kilomeetri kaugusele ja ronisime sealt siis maha ja siis sukeldusime sinna metsa. No see oli tegelikult kuu paistis, aga päike hakkas kergelt ahetama, aga päikest polnud veel näha. Ja see on see aeg, kus kogu maailma mets rõkkab kõige rohkem linnulaulust. See oli väga ilus, niisugune harmooniline ja võimas mitmekesine linnukoor. Ja siis, kui päike juba üles tõusis, siis hakkas kostma eemalt niux kohutavat kisa. See seal vahepeal oli nagu mingit urinat karjuvast hüsteerilise röökimist. See sest et kes need seal siis tülitsevad. Peretüli Ta kindel tunne, et peretüli, aga teejuhid ütlesid, et ei ole midagi. Et nad üldse ei tülitse, need on siis ainus kohalik Leemori liik keda mujal üldse Madagaskaril ei ole ja nendel on kombeks niimoodi omavahel uudiseid vahetada, et nad ka lihtsalt suhtlevad. Tavaline suhtlemiskomme, lihtsad, kostab kaugele ja, ja me nägime tegelikult ka neid vaala Leemureid. No esimene mulje on, kes teab nüüd kährikud Eesti metsades. Et kui kährik oleks roninud puu latva ja ta karv oleks veel Uransikam ja puna ka on, kui, kui meie Käärikul, Käärikul, pruunikasallikas siis oleks peaaegu see kohalik, kleepuv siukene, hästi koheva karvaga, hästi ilusa sabaga, suure koheva sabaga ja, ja väga osav puude otsa ronija. Lindudest äratas tähelepanu üks selline, keda ma vähemalt teadsin, et, et mis ta nimi on, tema nimi oli Vanga. Aga lind ise nägi välja umbes nagu vares, kellel on hästi jäme, sinine nokk, niukene täiesti nagu oleksid külge pandud niukene kuskilt mujalt teise linnu küljest ja, ja keha oli ta sihuke pruuni ja punase vahepealne ja see, need minu meelest nagu vastu rääkivamat värvide kombinatsiooni, kui see hiigelsuur sinine. Ja siis nihuke punakas sulestik, selle nii imelik ja naljakas lind, aga, aga, kuid tegelikult on ta loomulikult suur haruldus ja ja kogu maailmas nagu linnusõprade hulgas oleks tohutu rõõm, kui kellelgi õnnestuks elusees teda näha. Mets ise oli tõesti võimas, et ma ei ole Madagaskaril ligilähedaseltki nii suuri puid näinud. Seal olid kindlasti suuremad kui, kui mistahes Eesti puud ja noh, need nagu ikka troopilises vihmametsas need need blank, juured või tugijuured, mis tulevad Talsi külgede pealt alla. No nad on, ütleme nagu, kuidas öelda nagu suured puust seinad, mis tulevad sinna igas suunas, lähevad nagu kiired laialisel tüve juurest sinna taha võib inimene täielikult ära ennast peita, püsti seista ei paista välja. Ja siis veel mingisuguseid liaane ja ja epifüütsed, aitäh, kes elavad siis nii-öelda õhust ja armastusest seal puuokste vahel niuksed, suured rohelised mütakad, kõik viitas nagu sellele, et, et, et see tõesti on puutumata metsa ja me nägime siis ka tegelikult seal oli tormiga murdunud üks eebenipuu sai näha seda eebenipuutüve sisemust, see oli päris huvitav. Seal on siis niimoodi, et tegelikult me teame, et öeldakse, et must nagu eebenipuu, lumivalgekese juuksed just, aga tegelikult tuli välja, et, et see ainult see keskmine osa, see südamik on musta värvi. Ja ümberringi on, on see, ringina on täiesti valge puit seal mis tähendab siis seda, et eebenipuu võib olla must nagu, mis oli lumivalgekese juuksed ja valge nagu lumivalgekese kahvatu põsk. Et tegelikult ja siis mulle järsku koitis, et jumal, ma olen näinud seal Madagaskari käsitöö poodides niisugusi, jälle mingeid nipsasjakesi, mille kohta öeldakse, et eebenipuu valget värvi ja mina mõtlen. No nii rumal ma nüüd küll ja mis sa siin tuled petma? Taipasin petagi eebenipuu võib olla valge õli, küll avastus tegelikult. Võib-olla lumivalgekese välja mõtled, teadsid mõnda muud sorti eebenipuud ei või olla, et mõni ikkagi on päris must või. Eebenipuuliike on tegelikult palju ja neid kasvab ka erinevatel mandritel, nii et neid, neid on tõesti kogu maailmas on neid kümneid ja kümneid ja ega ma kõiki teeve nibu nende kohta ei oska sõna võtta, aga, aga igal juhul noh, see oli omamoodi tegelikult loogiline, sest paljudel puuliikidel on niimoodi, et see sisemine on ühte värvi ja see välimine puit on jälle teist värvi. See oli nagu üllatus ja, ja mis elukad seal veel olid, üks, keda me seal pikalt vahtisime, oli tuhatjalgse, oli niisugune. Tema oli umbes niisugune paarikümne sentimeetri pikkune noh ja ja täiesti erkpunast värv ja Schiblisama, 1000 jalaga seal vapralt edasi. Ja, ja päris päris kummaline sihukene, silmatorkav tool. Teadsime, et teda puudutada ei tohi, et ta ei ole nii väga mürgine, aga ta üritab oma jalgadest niisugust natuke nihukest ööbivad, et vedelikku, et see võib nagu lööbe tekitada nahale. Ja me ei näinud seal, aga pärast ma nägin kuskil loomaaias seda kuulsat konna, kelle nimi on tomatikonn. Aga ta elab kasarmus a'la metsadest, see on niisugune umbes niisugune meie suurimast kärnkonnast veel palju-palju suurem tõesti nagu suur priske tomat, punast värvi välimuse järgi ongi sisse, nimi ongi täpselt nagu hiigelsuurtomat. Aga looduses on üldiselt nii, et kui keegi nende väga värviliseks teinud, siis tuleb temast eemale hoida. See on üldine lootus, reegel, miks ta, ta hoiatab, et vaata, et parem ära mind puutu. Et me, ma ei ole jah, ja ta on mürgime tomatiga on tõelised mürgin isegi noh, teda kätte võtta ei tohiks. Aga see on jälle talle saanud omamoodi jälle saatuslikuks, sest nüüd on jälle nagu maailmas tihti on, et et loodusharuldustepüüdjad on jälle omaette seltskond, kes käib mööda maailma ringi. Ja, ja näiteks püüab selle tomatikonna kinni ja, ja müüb selle kellelegi looduse hullule, eks ole, kes oma kogusse seda hirmsasti tahab. Ja nüüd saab, see tomatikonna on niisugune tore tomatipunane vardale täiesti saatuslikuks, ta paistab igalt poolt silma hästi, kaugelt teda on kerge märgata. Et see üldse ei kaitse teda nii nagu kaitsenud miljoneid aastaid tagasi inimese eest. No ühesõnaga, see see mets oli, oli just selline vapustav nagu, nagu ma olingi lootnud ja Madagaskaril mujal kindlasti enam sellist metsa ei näe. Aeg läks seal kiiresti ja, ja kui me tulime nüüd juba metsaserva, siis me nägime, et siin oli inimene raadanud metsast põldu. Ja uurisime ka seda sellepärast et see on just sedasorti asi, mis Madagaskaril on olnud tuhandeid aastaid iseloomulik, et kuidas seda metsa aletamist tehakse, siin on ta kõige ehedamal kujul näha ja, ja seda nihukest Ale põldu nimetatakse Malagashi keeles Taaviks ja, ja niimoodi on siin traditsiooniliselt käitutud. Noh, põhimõtteliselt aga lihtne, lihtsalt võetakse mets maha, küntakse maapind üles, pannakse midagi sinna kasvama, paar aastat kasvatataks oma väljakurnatud ja siis ta jääb 10-ks aastaks umbes võsa alla ja et siis saab jälle nagu paar aastat põldu pidada ja siis on ta jälle 10-ks aastaks rivist väljas. Ja Madagaskaril on muide siiamaani tegelikult seadusega seal lubatud väga paljud metsad, mis on väljaspool kaitseala, kuuluvad ühisomandisse, aga kui keegi sellest ühisomandist mingi metsaosa endale põlluks teeb, siis ta saab selle eraomandusse, sest ta on selle kallal vaeva näinud, töötanud ja, ja see on siis nagu tema eraomand ja sellega on tegelikult harjutud, see on alati seal kombeks olnud ja, ja masuaalas on nüüd olnud hirmus tõsine noh, nii-öelda ideoloogiline võitlus nende kohalike inimestega, et neile selgeks teha, et et siin on natuke teistmoodi asi, eks. Ja seal praegu on siiski õnneks nii, et tõesti väljaspool kaitseala piire tohib seda põldud aletada, aga ka seal ainult kaitseala loal. Nii et ilma loata seal seda põldu uut põldu juurde teha ei tohi. Ja noh, kui on juba sealsamas põld, siis, siis peab ka küla olema ja, ja see oligi ümbruskonna võib-olla kümnete kilomeetrite ulatuses ainus küla, selle nimi oli Stampolu küla. Ja loomulikult sattusime me siin-seal oli niisugune 60 inimest üldse seal elab keset seda džunglit. Ja see keskmine vanuse Madagaskaril on alati niimoodi, et sul hakkavad noored inimesed silma, neid on palju, siis nüüd on palju noori, inimesi on palju, lapsi on palju ja see on see, et rahva iive on niivõrd suur, et see noorte osakaal mala kasside keskmine eluiga üldse on kuskil 25 aastat. Sest noori ja lapsi tuleb nii palju peale kogu aeg juurde. Aga vanu on ikka ka, vanu on ka näha, vanu on näha, aga nad ei, nad ei hakka sulle niimoodi silma. Nii palju nad on seal olemas, muidugi. Nii et nõnda oli ka siis äsja mainitud külas Jah, ta pole külas omamoodi ja seal oli siis näha, et, et kuidas nad seal elavad, noh väiksete nende onnide vahel läksid peenramaad siis väikene kohviistandus, kus nad ilmselt said juba kohvi natuke müüjagi sellest natuke raha. Rannas olid suured merekarbid kuhilad ja see oli siis mehed käisid kalastamas muidugi, ja, ja nad tõid ka sealt Rihvidelt siis kaasa neid merekarpe ja ka nende sisuline siis söödi nagu nagu toiduna. Ja no igal juhul Meie tulekule rõõmustati nii et naised tegid kohe ühe onni ukse lahti ja valasid meile plastmassist kanistrisse sugust, pruunikat, jooki oli kohalik õlu, see no nägi välja peaaegu nagu hiiu õlu, pruun ja läbi paistnud ja maitse oli sihukene magus kibekas. Ja pähe hakkas umbes ka, nagu see hiiu koduõlu päris hästi hakkas pähe. Aga loomulikult ei olnud tehtud odrast nagu meie õlled, vaid ikka suhkruroost, suhkru kääritamisega, siis oli sinna pandud mingit kohalikku puukoort nagu hulka, et see andis talle nihukest mõrudat maitset juurde. Ja siis me tegime selle külavanemaga, niisuguse lepib leppe, et, et kas me saaksime ka natukene teie rahvamuusikat kuulata ja tantsuna külavanem oli kohe nõus. Ja õhtuhämaruses siis me saimegi näha tõelist mallagassi, muusikali see oli siis umbes 20 naist, muide ainus mees oli pillimees ja pill oli siis tal plastmassist kanister seal trummi eest ja siis trummipulkadeks raid kaks puuoksa. Aga ta mängis nende peal fantastilisi helisid, mis ta sealt välja meelitas ja täiusliku rütmitajuga. Ja siis need naised tõesti, nad hakkasid nagu hooga pihta, aga kui nad o üles said tundide kaupa niimoodi laulsid, tantsisid täiest hingest täiest jõust ja, ja seal tegelikult sisu oli umbes niisugune, et nad esitasid Malagasside erinevate rituaalide lõike. Nii et seal oli osa, nagu oli üks matusekombestik, siis oli pulmakombestik ja, ja see kõik oli nagu, nagu niimoodi kokku põimib, käis tohutus tempos, nii et kõik tants käis, siis vaatad, päkkasid, pole näha, nii kiiresti liiguvad ja lapsed ümberringi osa kukil, osa rinna otsas naistel ja, ja siis oli see ka näha, et, et kuidas tegelikult lapsed õpivad, et seal oli, kui see tantsuks läks, siis olid no iga laps, kes, kes oli vaevalt käima õppinud võttis silma võlgsed samad sammud sisse nagu emmede ees ja, ja hakkasid tatsuma täpselt samade sammudega. Nii et see oli, et lattet enne õpib tantsima, kui kõndima või rääkima ja tegelikult noh, niimoodi nende pärimus tuusel levib ja niimoodi antakse põlvest põlve edasi. Ja selles mõttes on, on selle tampolo küla kultuur ilmselt sama uhkelt puutumatu ja algupärane, nagu, nagu seesama osala mets, mis neid ümbritseb. Nii et see oli küll koht, mille peale ma mõtlesin, et siia tahaks tagasi tulla. Ma isegi tegin selgeks, et et kui võtta minna ühest ookeani servast teise, siis risti läbi Mosuaala metsa, et siis oleks 15 päeva vaja kõndida, teedeta radu kindlas suunas ja sa saadki selle retke tehtud, et see tundus ka väga põnev. Ma mõtlen selle väljendi teedeta rajad peale ja nende külaelanike peale, siis no kuidas on nemad kaitstud nagu mingite kommunikatsioonidega mingite sotsiaalsete selliste nähtustega, nagu näiteks kas või arstiabi See on arstiabi, on seal kindlasti traditsiooniline teadmamees, kes neil külas peab olema keegi, kes siis tunneb näiteks küll ütleme, ravimtaimi päris hästi ja, ja mingil rahvameditsiinitasandil siis siis ravib inimesi ka niisugused asjad nagu ütleme, euroopalik arstiabi või või kool või, või elekter, no nendest ei maksa unistada, põhimõtteliselt elavad need inimesed omast jõust looduse armust ja nad on sellega harjunud ja kohanenud. Nõnda sünnivad lapsed ja, ja kasvavad sealsamas üles. See on niisugune järjepidev kultuur, mis, mis on niimoodi kestnud ja selles paigas kestab veel edasi. Aga kuulame siis siia lõpetuseks jälle sedasama. Hingest tulevat julget naiste laulu, natuke metsikut, aga, aga sellest vabast Ja ja seekord lõpetab. Seesugune oli siis saade tõepoolest puutumatust Madagaskari-st ja tema külade elanikest millest tuleb juttu järgmises saates. Lähemäele haruldasele pisisaarele siinsamas osala lähedal. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo.
