Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Võib-olla Sokrates oleks rõõmustanud, kui tema andeka õpilase Platoni järgi oleks nime saanud ka üks puu. Paraku pole plaatonil kuulsa kreeka filosoofiaga vist suuremat pistmist. Sellele vaatamata on nad sarnased selle tähendusrikkuse olest, mida kumbki oma suutlikkuse piirides inimestele pakkunud on. Plaatan, kui selline kuulub siin maamunal suurimate hulka. Teda veeti iidsetest aegadest peale idamaades ilusaimaks puuks. Ta sai lausa sealsete külade tunnuspuuks. Sellest kõigest ja paljust muustki tuleb järgnevalt. Jutu jah, see plaat on üks väärikas puu ja temast tasub rohkem teada. See muusika, mis nüüd kõlas, oli türgi rahvamuusik. Kaasas oli Anatoolia kiltmaalt, et kui ma seal ringi olen liikunud, siis ma olen vaadanud, et üldiselt see on niisugune üsna vaene kant ja, ja pole seal eriti metsaga puid, aga mõnedes orgudes on seal siiski säilinud ka plaatani puid looduslikul kujul. Ja võiks nii öelda, et üks Platoni liikidest, kellega võib-olla Euroopa kultuuril on kõige rohkem pistmist olnud seal Ida plaatan siis ida plaatani, ütleme, süda, ala on just see Anatoolia alasel Türgi maal mis jääb nüüd napilt nagu Aasia poolel. Koguse täidab laatoni kasvuala, mõelda siis algab läänes kusagil Kreekas ja lõpeb idas kusagil Himaalaja ja India kandis see vahemik seal igal pool rahvad on teda tundnud ja, ja kõikjal teda väga austanud, sest ta on niivõrd võimsa välimusega puu, et seda, kui näed, siis ei, ei unusta. Ja kui ma jälle mõtlen oma esimestele kogemustele plaatoni metsast, siis see oli niisuguses paigas, mis oli Aserbaidžaani ja Armeenia Iraani piiride kohtumispaigas. Ja see oli gafoomi linn kusagil Taga-Kaukaasias. Seal oli üks sügav org ja selle oru põhjas voolas ja, ja selle oja servas kasvas mõlemal pool iidne põlismets, mis koosnes aiast plaatanud puudest. Ja noh, see tunne, mis mul sealt meelde on jäänud, on just see, et see oli Vaikneb suvepäev see oja ulises seal vaikselt Platoni juurte vahel ja ta oli paljastanud nüüd Platoni juured olid tohutu võimsad, nad nägid välja nagu mingit köiepuntra seal oja kaldal ja puud ise olid hästi jämedad, jändrikud ja seest õõnsad, nii et väga paljud siis oleks võinud vabatise ronida. Ja, ja see oli kuidagi puud olid hõredalt, nii et mõnes mõttes teed mulje nagu mingist pargist aga väga iidsest pargist ja meenutasid nagu mingit metsavaime või midagi taolist, need puud seal. Ja kohalik rahvas oli selle üle väga uhke ja see oli looduskaitseala ja selle kogu selle metsa läbimõõt oli ikkagi 30 kilomeetrit seal suurmets. Ja need kohalikud teadsid mulle ülima uhkusega, et see on maailma kõige suurem plaatani, mets. Ja mina, noor, nagu ma olin, võtsin selle tõe pähe ja elasin väga kaua aega selles usus, et ma olen käinud maailma kõige suuremas looduslikus plaatori metsas. Aga nüüd, kui on maailm rohkem lahti läinud ja rohkem Sandri ringi käia ja, ja teada, siis Peab ütlema, et, et, et see oli nüüd natukene niisugune kohalike patriotism. Ja, ja maailmas on, on küll teisi Platoni metsi, mis on palju suuremad kohalike patriotism, plus, temperament lõunamaalastele omaselt ja, ja noh, tegelikult võib küll mõelda, et, et küllap sellel alal on inimene elanud tuhandeid aastaid selles kusagil selles vanas pärsia kultuuripiirkonnas ja ja noh, selle puumetsaga. Ma isegi arvan, et võib-olla see isegi järsku ei olnudki looduslik, sellepärast et seal olid kõik ainult plaan. Ta neid keegi ei mäletanud enam, ta oli nii õudne, et kindlasti oli ta väga väärikas mets. Aga kui mõelda lihtsalt selle peale, et kus on maailma suurimad Platoni metsad, siis need ei asu üldse Euraasias, vaid asuvad Ameerikas. Ja see on, ütleme Põhja-Ameerika lõunaosa, kus on väga mitmes osariigis on, on plaatoni metsad väga levinud. Need on need niinimetatud laialehised metsad, meie laialehised puud on, eks ole. Jala kas tamm, pärnplaat on meil kasvada? Ei saa, liiga külm, aga seal on ta siis kõige laiemate lehtedega laialehine puu. Ja tema lehed on ju, kes nüüd jälle midagi ei Diablatonist, siis ütleme niimoodi, et kui tead vahtralehte siis teadka plaatonile erasarnased väga sarnased, uskumatult sarnased. Täpselt see ilus sõna, botaani ka eriala terminoloogiast, sõrm, hõlmised, lehed, ehk siis viis hõlma nagu inimese käed nagu sõrmed. Ja, ja noh, ta märgi. Kõige lihtsam ongi nagu, nagu teda meelde jätta. Ja õieti see plaat on jaa, jaa, ja võib-olla plaat on filosoofia ja platoffüllus ladina keeles, need kõik nagu seostuvad selle sõna algtüvega, mis tähendab nagu lai. Et siis plaatama laiade lehtedega. Ja üks asi, mis teda nüüd vahtrast kohe kaugelt eristab, on see, et tema koor on väga kummalised, pudenenud suurte laikude puult. Ta on puul selliseid suuri nihukesi ümaraid, kas kolla kaid või rohekaid like a me mäletame, et mõnedel teistel võõrama puudel oli samasuguseid asju eukalüpti maasikapuul. Aga nüüd, kui me mõtleme puule, millel on vahtralehed ja laiguline tüvi siis võime öelda, et samplattal täiesti kindel. Ja platonil on ka väga kummaline vili. Õieti juba tema Õiski on kummaline, see näeb välja nagu niisugune ümmargune Ps puu otsas ja justkui ripuks nööri otsas mitu tupsu järjest nihukest kollakat värvi, humoorikas puu. Jah, ja, ja muide, inglased on teda varasematel aegadel vana nimega nimetanudki tupsupuuks. Ripuvad mingid tupsud ja siis, kui nad muutuvad viljade, kes nad on samasugused tupsud, meenutavad nagu pisikesi hobukastanivilju, siis okkalised, ümmargused munakesed, aga maitse on parem, esim maitse ei kõlba mitte kuskile, see mingil juhul ei tasu seda suu pista, ta ei ole just mürgine, aga ta on erakordselt vastik. Aga sellegipoolest on ta ilus ja, ja need viljad jäävad sinna puu otsa kogu talveks. Ja niimoodi on, talvel, kui lehti peale ei ole, siis nööri otsas ripuvad ikka niukesed, toredad munad, niimoodi järjestik. Ja see teeb ta niukseks huvitavaks ja omapäraseks, aga viljad ei, ei kõlba millekski kasulikuks. Mitte mingil juhul. Ainult kiita, siis võiks öelda, et nad on huvitavad ja ilusat ja ühelgi teisel puul, mida me teame, ei ole sarnaseid vilju, need sõnaga väga kummaline iseenesest ja need, need kõige suuremad metsad koosnevad teisest, Platoni liigist, selle nimel lääne Platon ja lääne plaatan kasvab ka väga võimsaks puuks, üks. Nii et näiteks on kirjeldatud Ohio osariigis ühte plaatnanit, mille õõnsustesse mahtus 40 meest üheaegselt ja et, et kui nad olid ratsasiis mahtus hobustega on, mahtus 15 meest nagu selle meie suurima tamme sisse ja no see oli see, kui me rääkisime sellest söödavast kastanist seal, kusagil Sitsiilia saarel, seal ka ja see oli need 100 hobuse kastan. Aga noh, mõneti ei saa tollides seda puud enam ei ole. Kolonistid avastasid väga kiiresti, et, et see puu on tammeväärtusega, aga ta kasvab palju kiiremini kui Tamm. Aga see puit on väga kõva nagu tammepuul. Ja vahel, kui ta on hästi korralik kui ümara tüvega, siis näiteks saati lihtsalt sellest niisugusi tüve rattaid välja. Ja need olid nii kõvad, et nendest, et metsa panna niukse hästi algelise primitiivse vankri Ratasteks kohe Needsamad tüvetükid. Sest nad olid nii kõvad nagu, nagu rauast ja, ja üldse tali nagu raua asemel väga sageli kasutusel ja, ja on palju legende, näiteks sellest, kuidas kolonistid, kui nad väga hätta jäid. Ülevalt tuli vihma ja ilm oli kole ja, ja tuli kuskil ööks jääda, siis mindi Platoni otsusesse, sest neid on, said puid oli palju. Ja praegusel ajal ikkagi kõigist plaatonitest ütleme majanduslikult on, on see lääneplaat on ikka ikka kõige tähtsam. Nii et need võimsat laatoni metsad seal Põhja-Ameerika lõunaosas toodavad ikka puitu ka ja seda puud kasutatakse praegugi päris kõvasti. Ta on näiteks väga hea mööblipuu, sellest tehakse esmaklassilised klavereid, eks ja siis ta on ka lihtsalt ehitusmaterjal nagu, ütleme tammepuu asendaja igas mõttes ja, ja selles mõttes noh, väga-väga tähtis ja väärtuslik. Ja võib-olla noh, neid plaate on maailmas kokku kümmekond, aga võib-olla peale selle ida plaatoni, kes on siis need ütleme selle euroopagul tuuriga kõige rohkem seotud ja lääne plaatale, mis on ameerika kultuuriga seotud, tasub kindlasti veel nimetada kolmandat ja, ja see on vahtralehine, plaatan ja vahtralehine plaat. Selle lugu on niisugune. Et kuskil 1608. aastal elas Londonis üks aednik, kelle nimi oli trades kaant ja tema oli suurem lumes ka ja ta käis nüüd seal kuskil Lähis-Idas ja tõi sealt siis ida Platoni seemneid ja siis ta käis Ameerikas, kas see tõi Lääne Platoni seemneid ja istutas nende aeda, nendest tulid puud ja kui need puud lähestikku kasvasid, siis mõne 10 aasta pärast avastas ta on tekkinud niisugused uued puud, millel on mõlema liigi omadused. Ühesõnaga tekkis nagu ristand nendest kahest puuliigist ja selle nimeks pandi vahtralehine, plaatan. Selgus, et see on kõige parem puu linnaparki teha. Kas ka tänapäeval, Eesti kodanik läheb Londonisse, tasub natuke vaadata, mis puitu seal näeb, seal on tohutult palju plaatoneid, tegelikult just samuseid, vahtramoodi lehtedega, kestendava koorega puid ja nendest enamik on jusse, vahtralehine plaat mis on noh, mõneti siis tehislik ja inimese loodud, aga ta talub väga hästi kehva linna õhku kärpimist ja ja kasvab kiiresti, annab suurt varju. Ühesõnaga täidab kõik tingimused, mis ühel ideaalsel linnapuul peavad olema. Sellepärast on ta seal lemmikpuu, ütleme, Londoni parkides ja puiesteedel. Ja need on need kolm võib-olla olulisemat, aga, aga jällegi, kui nüüd pöörata tagasi selle ida Platoni juurde, siis seda jällegi Aasia maades tuntakse nime all tšinaar. Ja ma mäletan ise jällegi nendest Kesk-Aasia käikudest oli kõige tüüpilisem, oli nii, et tahad minna teed jooma, teemaja nimi on tšinaar ja see asubki suure Platoni juures, seal on varju line kuuma päikse eest ja peidus olla ja, ja, ja seda teed seal rüübata näitab veel kord, kui suure au sees puu seal ikka on ja ta ta on ikka seal maal lausa ütleme, niukene sümbol, puu nime kasutatakse lahedasti, kus aga vähegi võimalik ja seda kohtab iga aasiarändur seda nime. Ja, ja võib-olla tasub siis vahepeal kuulata neid ühte jällegi Türgima rahvamuusikat, mis ongi jälle tšinaariga seotud ja ta on küll pärit draakiasse lugu, draake on siis nüüd napilt jällegi teisel pool Bosporuse väina Euroopa poolel ja see lugu on siis sageli seoses ka ilusa suure Platoni puu. No kui mõelda nüüd selle peale, et idaplaate nii metsi, kus neid siis võiks leida, neid on tegelikult paljudes paikades, näiteks Iraagis, Iraanis, Jordaanias ja just niisugustes kõrvalistest paiku kades, kus inimesel pole põhjust palju ringi kolistada ja tavaliselt ta ei ole mitte puhtmetsana, vaid seal on palju, ütleme saari ja tammesid ja, ja teisi puid, aga ka nende hulgas on ka siis võimsaid, plaatoneid, niisugusi, looduslikke. Ja, ja see on ikka niivõrd tuntud puu, nendele inimestele ja rahvastele, et kõik kõigis selles Ida Platoni piirkonnas näiteks liikumas üks niisugune lugu Platamist. Et tuntud, et see on umbes niimoodi kaks rännumeest kõndisid mööda tolmust teed päikeses kuumuses ja olid surmani väsinud ja lõpuks ometi nägid nad ühte suurt ilusat puud laia võraga, läksid selle alla ja toetasid Ennast vastu tüve, puhkasid ennast mõnusasti välja ja, ja kui nad olid ennast igati kosutanud ja puhanud, siis hakkasid omavahel rääkima ja kuna igavusest nagu muud pähe tulnud siukesed umbes niimoodi rääkima, et et vot, mis puu see siin on. Täiesti mõttetu puu. Mingit kasudest ei ole, tuba, viljad ei kõlba süüa, nendest ei saa mitte midagi teha, tema tüvi on seest õõnes, siit ei saa ka korralikku puitu, et, et see puu ei ole mitte millekski kasulik. Ja siis selles loos oli igatahes nii, et siis vanad siin harjunud ikka ratas kõva häälega nendele peale, et et kuulge, Te, olete siin ennast kasutanud, mind igat moodi kasutanud ja kui olete küllalt mind nautinud, siis hakati mind siunama. Ja see lugu on selles piirkonnas noh, väga laialt tuntud, kõik teavad seda nagu peast. Ja noh, omamoodi mõistujutt. Ja muidugi nende nende plaatanitega üksikute plaatanitega on, on väga palju igasuguseid lugusid ja, ja ajaloolisi seikasid ja võib-olla üks vanemaid on see, et oli üks Pärsia kuningas Xerxes ligi 2500 aastat tagasi ja tema pidas seda tšinaari või plaatanit nii väärtuslikuks, et ta võttis selle oma ihu, kaitse, kaardiväe embleem puuks ja see oli siis graveeritud nende meeste nagu kilpidele ja ta ise kandis elu lõpuni rinnas Niukest kuldmedaljoni koholiga graveeritud Platoni puu. Et see oli nii tähtis. Ja noh, siis piiblis vanas testamendis on väga tihti nimetatakse plaatonit, et see oli nagu koos ütleme, seedri küpressi ja teiste väärikate puudega ikka alati. D inimestel nagu millegi võrdluseks tähtis. Ja, ja näiteks Plinius vanem siis kuulus Vana-Rooma ajaloolane kirjeldab üsna mitut plaatonit. Üks nendest kasu looduslikus paigas on Ateenas ja seal siis oli nii suur puuet, selle õõnsustesse mahtus 18 inimest. Aga tegelikult Rooma ja praegune Itaalia seal looduslikult plaat anti kasvanud, aga väga ammu juba toodi neid seemneid ja hakati Itaalias kasvatama puid. Ja üks väga kuulus puu oli siis. Kali kuula puu. Noh, see on, nagu me teame, see oli Rooma keiser Gaius Julius tseesar Germanikus, kes läks ajalukku oma niux karmide liigutuste ja karmi tegevusega, aga temal oli tema üks lemmik. Külaliste vastuvõtupaiku oli vana plaatoni tüveõõnsus, kuhu siis mahtus 15 inimest einestama ja, ja seal ümber oli siis alati mõnusalt jahe, sest need puulehed varjasid päiksekiiri ja, ja see oli noh, eriti kuulus paik, kuhu viidi kõige väärikamaid, külalisviisteist, inimest olid nad siis sinna topitud, nii kus protid karpi. Ega seal palju ruumi vist polnud, aga, aga fakt ise, aga fakt ise niimoodi nad sinna mahtusid ja et seesama Rooma keiser pidas seda oma lemmikkülaliste vastuvõtupaigaks. Omamoodi naljakas ja huvitav ja, ja võib-olla kõige tähtsam kuulsam plaatan, seostub Hippokratese nimega. Meie arstiteaduse isa, võib öelda, tema elas roosisaarel, see on üks Kreeka saartest ligi 2500 aastat tagasi. Ja seal kasvab tänini üks Platoni puu mille kohta käib siis lugu, et vot sinna all see Hippokrates istus ja kirjutas oma ülikuulsaid traktaate arstindusest, mis siiamaani tuntud. Ja praegu tõesti kasvab puu, seal on seal saarel on siis kohapeal niisugused vanad kreeka sambad, pooleldi lagunenud, seal taga on raudaed ja raudaias. On üksikud niisugused oksad ja üks tüvi ja pooleldi niisugune lagunenud ja raugastunud puu. Ja nüüd muidugi võib mõelda, et kui palju siis see jutt ikka tõele võiks vastata. Et kas saab olla ikka sama puu, millal 2500 aastat on, on istunud meie arstiteaduse isa. Tegelikult Platan kasvab küll suureks ja võimsaks kõva puiduga, aga nii vanaks ta küll ei saa kuidagi elada. Küll, aga võib uskuda, et, et selle koha peal on, ütleme, samast juurestikust kasvanud uusi tüvesid. Et selle tähendab konkreetses kohas võis küll olla aastatuhandeid puu, mis kasvas aina uuesti samast juurestikust. No nii või teisiti on see puu väga kuulus ja kes iganes Kossi saarele läheb, see seda külastama peab, see on nagu niukene kuulsamaid legendi puusid sellel saarel. Ja näiteks on üks huvitav lugu, et USA rahvusmeditsiiniraamatukogu, mis asub Roc Willis, selle aias kasvab kah Hippokratese platel ja see lugu oli siis nii, et 60. aastal 1960 Kreeka saatkond kinkis Ameerika saatkonnale pistoksa sellest vanast Hippokratese plaatonist ja see istutati siis sinna meditsiiniraamatukogu aeda, seal hakkas kasvama ja on praegu niisugune noh, nagu neljakümneaastane, päris uhke, suur puu ja ja jällegi seos võib-olla võiks öelda on selline veel. Et, et vaat, kui me rääkisime laatamis suurt mingit kasu ei ole, siis noh, tegelikult eks ta ikka on mõnda kasu puitu on kasutatud ja, ja tegelikult seda koort on Vahemere maades sageli kasutatud ravimiks. Et ta nagu tihend seeria vastu reuma raviks ja selles mõttes see seos selle USA rahvusmeditsiiniraamatukogupargiga on, on ka niipidi olemas. Ei tea, mis sellest koorest tehakse siis tõmmist ja just tehakse mitte sellest peamisest osast vaid sellest aluskoorest sellest kollakast koorest seda, seda siis pannakse kuuma vette ja tõmmist juuakse. Maitse on kindlasti jälle jube, aga on, maitse on juba ta on, ta on ikkagi parkainetest tulvil, taime on hea. Jah, praegusel ajal siiski öeldakse, et, et reumaravimina teda niukse alternatiivina võib kasutada. Ta ei ole noh, väga noh, niisugune tugevatoimeline, aga mingi mingisugune meditsiiniline alus sellel ikkagi on. Ja, ja võib-olla võiks veel öelda ühte niisugust uudist, mida ma sain teada pool aastat tagasi nimelt Euroopa puude uurijatelt tuli selline teade. On leitud nüüd siis uus Euroopa rekord kõige jämedamast puust. Ja nüüd võib juba vist arvata, et see on plaatan, see kasvab Kreekas ja selle puutüve ümbermõõt oli 2004. aasta okt oktoobris 18 meetrit rinna kõrguselt ja meie tamm, meie tamm on sellest kaks korda peenem. Kõige jämedam, lausa sale, teine. Ja ta ei, kahjuks jah, plaatoniga ei pääse võistlema nii et et see on kõikidest puudest ka Euroopa kõige jämedamad tammedest ja viigipuudest, milles iganes on anda jämedam. Ja, ja see veel kord noh aitab meelde, et seda, et Platon on väärikas puu ja siia lõppu tuleb siis üks väärikas rahva lugu mis on pärit musta mere äärsete türklastelt ja sealgi kasvab Plata. Niisugune oli siis tänane saade plaatonist, milles tuleb juttu, järgmisel korral. Räägime seedermännist stuudiosse leid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Läksin metsa kõndima tunni pikkune kokkuvõtte möödunudsügisesest Eesti metsade sarjast, saadaval ka plaadina. CD, kuula rändajat, kaks müügil Jazzkaare kontoris uues raadiomajas Gonsiori 21 ja CD 100 muusikapoodides üle kogu Eesti.
