Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Esimene täispikk kevad on käes ja ka kõige paadunud linnainimesi kisub seetõttu vahel justkui magnetiga loodusesse. Kui ainult ilm on, aga mõni oli sellestki rändaja pluss on see, et teda võib kuulata iga ilmaga ja maailmapuude seltsi ei too enesega kaasayloskavad kuuma näpistavad külmega märgi jalgu. Täna läheme külla Seeder Männile erakordselt väärikale tegelasele, kes on mõistagi pälvinud ka inimeste sügava lugupidamise. Jah, suur osa maailma metsadest koosnevad just sellest puuliigist. See laul, uimed, hääled. Mõjusid vist üsna imelikult ja, ja imestust tekitavalt. See on tegelikult Siberi šamaanilaul selles laulus ta kutsub endal appi metsahingi. Ja see šamaan on pärit Evengide hulgast. Ja sama seedermänd elab sealsamas, kus elavad Vengid. Mänge on 30000, siis nagu meil mõne väike linnarahvaarv ja nende maa-ala, kus nad elavad, on 15 korda suurem kui Eesti. Ja kõik see ala on väga suurelt osalt seeder mändidest koosnev. Ja no ma olen ise sealkandis olnud ja nendes metsades käinud. Kui sa seda seedermändi seal oma kodud paigas näed, siis kui sa vaatad ainult seda tüve siis sa mõtled, et see on mänd. Tõesti, tal on niisugune jäme tüvi, millel on peal selge männikoor. Ja kui sa vaatad ülespoole, siis sa vaatad, et ei, et see ei ole ikka meile tuttav mäng, sellepärast et see võra on kuidagi väga õhuline. Need okkad on kuidagi teistmoodi, kuidagi selliste kin pudena ja kõik, see on kuidagi niisugune laiuse, see võra ja need okkad on palju suuremad ja pikemad. Ja tegelikult ütleme see seedermänni esimene vahe, mis sealt nagu selgesti välja tuleb, võrreldes meie Männiga välimuse poolest on see, et seedermänd on hästi jäme, aga siis ta läheb õige kiiresti peenikeseks ja tema okkad on pikad ja nad on viiekaupa kimbus. See on niisugune lihtne selge tunnus. Aga ma arvan, et võib-olla me peaksime alustama õieti sellest, et eestlase jaoks võib-olla lähevad kergesti segamini seeder, seedermänd. Nad kõnekeeles ongi õige, tihti öeldakse, et mul kasvab koduaias seeder. Aga samas me laulame väga rõkkaval häälel laulu, ei Seedreid, ei palme, ei kasva me maal. Ja see seedri ja seedermännivahe on, on tegelikult ikkagi väga suur. Ja kõnekeeles ma ometi ütleme seedrit nende puude kohta, mida me kasvatame, Simon oma aedadesse, park kõikides vot see, need õiged seedrit, Need kasvavad tõesti umbes sealsamas, kus kasvavad palmid. Ja ma olen ja neid õigeid seedrimetsi näinud Aafrikas atlase mägedes. Ja see päris seeder kasvab näiteks ka Vahemeremaades, näiteks Liibanoni seeder on ju liibanoni, maa on olemas ja kui me näiteks teame Vahemere kultuuriajaloost sisenesid piiblis, on väga palju juttu kaest Seedritest, need on ikkagi just need lõunamaised. Puud ja näiteks piiblis on vanas testamendis on näiteks kuningas Saalomoni loss on ehitatud Seedrist see lõunamaine puu- ja vot kui päris seeder see näeb välja niisugune eemalt vaadates mitte nagu mänd, vaid nagu kuusk ja tema võra on hästi kummaline, et ta on küll nagu kuuse moodi, aga tema võra nagu korrustena hästi laiuvate okstega. Ja kui sa lähemale lähed ja puudutad selle päris seedri okkaid, siis need on pehmed, nad ei torgi üldse kasuvadki pudena, aga nad on pehmed. Et seedermännil on niisugused pikad ja jäigad. Ja siis seedripuit on punakas ja kohutavalt hinnaline. Nii et seal maades Vahemere maades peetakse seda nagu vääris puiduks ja teda kasvatatakse praegu istandustes ja metsi on kohutavalt vähe järel. Aga seedermänd kasvab hoopiski põhja pool ja seedermänd kasvab hiigelsuurel alal nii Põhja-Ameerikas kui Siberis. Ja Venemaal ja ta on üks tähtsamaid taiga puuliik. Nii et tema ei karda külmasse seedermänd ja sellepärast tema noh, võib ka Eestis kasvada, teda saab kasvatada, aga seda seedrit ei saa iialgi Eestis väljas kasvatada. Aga miks on see nimi siis ikkagi seedermänd, on oma põhjus, sest nende käbid näevad ühesugused puu peal välja seedril kui seedermännil just. Ja, ja see on nüüd niimoodi, et kui me oma hariliku Männiga oleme harjunud, et, et hariliku männikäbid ripuvad ja niisugused väiksed ümarad siis seedermänni ja seedri käbid on hoopis püstiasendis ja nad on niuksed paraja rusikasuurused okste peal ja sellepärast nad hoopis teistsugused. Ja nüüd voogu lähemalt vaadata siis selle tõelise seedri käbi on hästi selliste õhukeste soomustega ja suhteliselt väikeste seemnetega. Aga seedermännikäbi on niisuguste jämedate võimsate soomustega ja nende vahel. Seemned näevad välja nagu pisikesed pähklid. Neid kutsutaksegi pähklid ja kogu Siber kutsub neid Tähkliteks ja nad ütlevadki seedripähkleid. Kuigi loodusteaduslikult see ei ole päris õige. Männiokka maitse on juures tegelikult kergelt on, aga muidugi need on ikkagi suurepärased ja kujutleda Siberit Siberis reisimist ilma seedrimänniseemnete krõbistamiseta on kujuteldamatu lihtsalt. Kui ma ei eksi, siis selles kiinapuu mõistatuste raamatus nimetatakse neid seedripähkleid Siberaste juttuvadaks või midagi taolist oli, et üks Siberlaste seltskondlik koosviibimine ei ole mõeldav ilma seedri pähkliteta. Jah, see on umbes niimoodi, et, et kui sa, sa saad aru, et nats, kui sa sõidad rongiga Siberi suunas siis sa saad aru, et sa jõudsid Siberisse selle järgi, et järsku ei krõbistada enam sihvkasid ümberringi, vaid krõbistatakse sedasama Siberlase jutuvada. Ja selle juures muidugi siis jutustatakse kogu aeg. Aga kas ma ütlen õigesti, kui ma ütlen seedri pähkel, sest me räägime seedermänd. Tegelikult on ta muidugi seedermänniseeme. Kui olla väga täpne, praegu ei kasutada rahvalikku väljendit, siis me võime seda nimetada ka Siberlase juttuvad akse seedri pähkliks, seedri pähkliks. Jah, ja. Aga see on siis. Ma ei arvagi, et eestlane peaks nüüd hakkama väga rangelt seda vahet tegema. Meie kõnekeeles ikka vist nii edasigi, et me kasvatame oma meelest oma aias seedrit ja laulame rõkkavad häälel ette. Ei seedrit, palme ei kasva maal. Aga noh, nüüd nüüd vähemalt teame, et, et see, mida me Seedriks nimetame siin koduaias seedermänd. Ja tegelikult, et see seedermänd on, on siis niisugune põhjamaine tegelane rohkem. Ja, ja tema kuulub ikkagi mändide hulka, ta on üks rida mändidest suurest mändide perekonnast ja teda eristab just see, et tal on need imelikud käbid. Et need, need siis on püstiasendis ja kui seemned saavad valmis, siis ei poeta mitte mändselt käbisoomuste vahelt neid seemneid maha nagu meil vaid see käbi potsatab täies tükis maha. Ja tema nagu ellujäämise strateegia või leviku strateegia on teistsugune, sest tal ei ole ka seda seemne küljes seda tiiba. Meie harilik mänd ju selle tiivaga siis tuulega nagu liiguks seeme edasi mööda mööda lund. Aga seedermännil see asi nii ei toimi, sest tema seeme on nii raske ja tiibadel ka ei ole. Kuidas tema siis ennast levib, seda me räägime natukene hiljem. Aga igal juhul on ta siis nii tähtis nii olnud nii inimestele kui kõigile muudele taiga elanikele juba mäletamatutest aegadest ja see seedermänd on olnud ilmselt enne jääaega hoopis kuidagi teisiti. D aga jääaeg lahutas seedermänni levilat eri Saarteks. Ja nüüd Euroopa poolel kasvab selline seedermänniliik, mille nimi on alpi seedermänd. Ja noh, nimi ütleb ise, kus ta kasvab Euroopas, siis kasvata alpi mägedes. Ja teine siis, kes nagu sellest lahku jäi. See oli siis see siberi seedermänd, mis kasvab siis hiigelsuurel alal ulatub õieti lääne poole isegi välja Euroopasse, see, ütleme Põhja-Venemaale kuskile sinna jora jõe kanti. Ja meist jäävad need mõlemad nende see seedermänni looduslike levilat piirid kuskil noh, rohkem kui 1000 kilomeetri kaugusel üksis lõuna poole ja teine ida poole. Aga kui nüüd rännata ise nagu, nagu siberis noh siis siis on ikka, et, et neid seedermännimets on seal tuhandeid kilomeetreid ja kõige rohkem on just seal selles süda siberi alal, ütlemisel paiku, kali ümbruses mõlemal poolpaiku Kalit. Ja see on kõige suurema levilaga see jusse siberi seedermänniala. Nii et kui minna veel ida poole, kus ma olen ka käinud, sealt tuleb üks teine seedermänd, selleni on korea seedermänd nimi ütlebki, et et ta siis kasvab Koreas mägedes. Aga kui ta madalamal kasvab, siis ta kasvab põhjapool ja uh, suuri taigas. Ja vot korea seedermännil on kidest seeder mändidest kõige suuremat seemned, ehk siis pähklid. Nii et kui sa oled nokitsenud neid siberi seedermännipähkleid, siis need on ikka kääbused võrreldes selle korea seedermännipähklitega. Ma juhtusin olema seal korea seedermänni taigas sügisesel ajal ja sel ajal korjati just neid käbisid, koguti ja, ja need olid ikka ikka hirmus pirakad ja nende näidete tõesti kätega nagu arbuus oleks. No ta oli umbes üks, 30 sentimeetrit oli, oli selle käbi pikkus ikka ikka tõesti noh, ütleme nagu ananass. Ja, ja siis selle sel ajal oli, oli parajasti niisugune sügis ja, ja ma mäletan veel seda ka, et, et öösel oli, oli seal raske magada, sellepärast et et tiiger möirgas ja hommikul meile seletama, et ta möirgas sellepärast, et ta oli murdnud ühe hirve ja netovalvas sealjuures, et keegi teine ei tuleks tema saaki nosima seal ja, ja tema ei lasknud jälle meil magada. Aga, aga see Need seedermännikäbid jäid mul meelde. Kodus olen püüdnud ka seda korea seedermändi kasvatada sellest seemnest. Põhimõtteliselt ta võiks kasvada, aga ta kasvab kohutavalt aeglaselt. Ja õieti ka teised seedermännid, mida Eestis võiks kasvatada näiteks siberi seedermänd ja kase alpi seedermänd. Nende tunnus on see, et nad kasvavad hästi aeglaselt. Me oleme harjunud, et harilik mänd kasvab kiiresti noores eas, aga seedermänni kohta see ei kehti. Ja seedermännid, isegi kui nad kasvavadki heas paigas, õiges paigas. Nad nimelt üldiselt nõuavad niisugust Väheviljakat mulda ja on hästi külmakindlad, need igatpidi sihuksed leplikud ja, ja nad ei pea ka nii valguse käes kasvama nagu meie harilik mänd, ta kasvab ka niux poolvarjus. Aga nad kõik kasvavad niisuguseks jändrikuks, oksad algavad neil suhteliselt madalalt. Et nad on võib-olla noh, ikkagi niisugused rohkem nagu nagu ilupuud. Ja on veel üks huvitav seedermänd, tema elab Ida-Siberis ja Kaug-Idas ja ulatub isegi Jaapani saarteni lõuna pool välja. Selle nimi on kääbusseedermänd ja seda igaüks, kes on rännanud Venemaal või Kaug-Idas mägedes, see teab seda. Kui, kui sulle öeldakse, et see rada läheb läbi tall nikkusteksis stall nik, siis tulevad rändajal juba Ta õudusvärinad peale. Sest kääbusseedermännimetsast läbi minna, see on tõeline kannatus, vaev, mis seal siis nii hirmsat on? Kääbusseedermänd ei kasvagi tavaliselt puuks, vaid ta haruneb juba kohe maapinnal mitmeks haruks ja ta kasvab enamast, teen niisuguse väänleva põõsana, aga see väänevat põõsa kõik tüved on noh, ikka käevarre jämeduseks ja nende vahelt läbi trügida. See on, see on kohutav pingut. Aga venekeelne sõnalistele? Ja seda teab iga iga venelane, tähendab siis ongi siis kääbusseeder lõikes sisuliselt on see kääbusseedermännivõsa aga omaette väljend, nagu võib-olla meile öeldakse, võsa siis vene siberis, öeldakse Stalnik ja üks teab, et see on üks kohutav asi seal mägedes harilikult. Ja te olete seda võsa läbinud, nagu ma aru saan, no kuidas see siis välja nägi, samm-samm haaval tuleb mõni pilt silmadeta. Põhiline trikk oli, oli nagu see, et ma avastasin, et lihtsam kui sealt vahelt läbi trügida on kõndida selle kääbusseedermänni pidi seal lennata. See on peaaegu sama ertsis sätid oma jalgu niimoodi, et sa kõnnid nende jämedate tüvede otsas ja niimoodi lähed ja tasapisi ja ettevaatlikult ja sa saad kiiremini edasi, kui sealt vahelt läbi pressides, aga kas sa neid tüvesid ei kahjusta laineid latva või see, see ala on nii suur, et sinna mahuks upuks mitu Euroopat ära ja seal küll nüüd keegi ei mõtle, selle peale kahjustab või ei kahjusta, neil on sageli niisugused paigad, kus inimjalg pole kunagi üldse astunud ja väga niisugused metsikud ja kõrvalised. See puu on ikka piisavalt jõuline ja võimas ja tugev ka, ta on nii tugev, et sa ei lükka seda oksa näiteks kõrvale, kui sa kõnnid, ta ka ikka väga-väga tugev. Ja, ja siis, kui sa seal latvapidi kõnnid, siis on nagu see oht, et kui sa järsku astud niimoodi kahe ladva vahele siis sa vajud nagu soos sisse ja siis ei saa jalga kätte, sikutad seda hulka aega ja üks vaev ja viletsus on ses tall nik. Aga ilus ka või see ilu läheb selle häda peale meelest ära. Vaat seal olles nagu ei märka seda, aga hing on täis pidevalt just, et kuidas saab ikka ööbimispaika, aga, aga tegelikult on ta ilus küll, kui teda lähedalt vaadata, Ta siis tal on niisugused sametised okaste värv ja need ilusad suured käbid. Ja ta ongi näiteks Eestis meie aedades on teda siin ja seal need, kes rohkem majandust hindavad ja puuliike nad väga hea meelega panevad kääbusseedermänni oma aeda. Esiteks, ta on väga vähenõudlik, kasvab ükskõik millisel pinnasel ja teiseks on ta väga huvitava kujuga, kui ta ainult üksik puu, sest ta väänleb ja need oksad on igas suunas laiuvad. Ja ta näeb väga põnev välja. Tegelikult nii et, et ilus on ta tõepoolest. Ja kui ta on üksik, siis tema, see ei ole ka niisugust jõudu nagu siis, kui neid palju koos on jälle niisuguse ühisrinde moodustada. Vaat sa, sa ei pea nendega ütlema ja niisugusena on ta on ta väga hinnatud ja ma mäletan isegi siis, kui saigi käidud Kaug-Idas, siis ikka toodud neid seemneid ikka mitu kilo ainult selleks kaasa, et neid sõpradele jagada, et saaks aias kasvatada teda. Nii et, et selles mõttes on ta tõesti ilus. Ja, aga noh, ikkagi kui mõelda kogu selle hiigelsuure ala peale, kus nüüd seedermännid kasvavad läänes alates Kesk-Venemaalt ja idas seal kusagil Kamtšatka all siis selle keskpaik on ikkagi kuskil seal Kesk-Siberis ja seal elavad ikka needsamad Vengid ja kuulamegi nüüd ühte Evengide parmupilli hoogsat lugu. Mulle meenub, et ma olen kindlasti üsna mitu korda elus nõidusliku Vengide laulu kuulnud ja ja siis on niisugune tunne, et kõik sinu igapäevased mured lähevad kuskile suure mühinaga. Ja siis mõtled jälle võib-olla natuke naiivselt, et küllap nad on ikka väga õnnelikud ja täiuslikud, küllap nad ongi omal kombel väga õnnelikud ja siis kui nüüd mõelda, kuidas nad seal seeder mändidega maa-ala jagavad, et nagu täiendavad 11, et nemad täiendavat seedermänd ja seedermännid on võib-olla Vengidega õnnelikud Jewengid on seeder mändidega õnnelikud, vot sellised mõtted tulevad pähe, kui selle kandi peale mõelda. Ja seda. Lihtsalt kuulata ja kindlasti Evengi ma olen olnud Vengi šamaani püstkojas ja ma olen vaadanud neid tema esemeid, mida ta oma rituaalide juures kasutab, seal on näiteks inimene, seal on näiteks põder ja väga tihti annad tehtud just sellest samast seedermännist. Ja seedermänd on, on, on ikka nende jaoks tõesti tähtis tegelane. Ja no üleüldse seal maal elu säkid tehakse väga palju seedermänni elurütmide järgi. Ja kui juba seal oled, siis, siis sa näiteks lähed, et kasvõi ühele väikelinna turule, siis seal müüakse tee klaaside kaupa, seda seedermännipähkleid seemneid ja need on hirmus kallid, aga inimesed ikkagi ostavad neid ja müüvad ja see on kõva äri ja, ja ma olen käinud ka neid seedermännikäbisid metsas kogumas, on ka omaette elamus. See on niimoodi, et no ütleme siis lähme siis nagu seedermänni pähklile. Ja nüüd ütleme selles männitukas, kus neid igal aastal otsimas käiakse, selle tunned juba selle järgi ära, et seal tüvel on niisuguse nagu mingisuguseid toksimise märg, et nagu koor on nagu kergelt vigastatud. Ja siis õige pea tõmmatakse siis rohu seest välja üks selline vasar, mis on umbes mehekõrgune ja nii raske, et seda õieti tõsta nagu üksinda ei jaksagi. Ja, ja siis see on üks tähtis vahend Nende pähklite kogumisel ja see käib niimoodi, et et mees läheb siis selle seedermännitüve juurde siis väiksemate seedermändide puhul tehakse seda, need väiksemad seedermännid tähendab seda, et need on niuksed peenikese palgi jämedused. Siis ta toetab selle vasara nagu varre otsa vastu maad. Ja siis see vasara, teine ots, see, kus siis raske vasara saan üleni puust seal rauda üldse ei ole sellel osalejal. Siis ta lööb sellega Tomaki vastu tüve ja siis need käbid kukuvad sealt alla ja sellel on oma nimine, nad ütlevad seal, nimetavad seda Colotovnik mingi puu otsa ronimist, ei neil on vanasti oli, eks ole, no võis ronida jah, aga niimoodi saab nagu rohkem ja kergemini kätte. Tolles samas kiinapuu mõistatuste raamatus oli natukene kirjeldatud, kuidas mingite spetsiaalsete noh, ma ei tea, kuidas selle kohta öelda rauast küünistega roniti puu otsa ja umbes nii, et esiisade kombel see käis ja aga nüüd on natuke edasi läinud. Edasi mindud ja mugavamaks mindud ja tahetakse kiiremini ja rohkem. Ja siis see see vasar veel ei olnudki kõige suurem vasar siis kõige suurema nimi oli tubasnik ja see kaalus üle 100 kilo ja kolm meest siis viivad selle selle juba niukse jämedama seedermänni juurde siis seotakse sinna köied külge, nii et üks mees läheb ühele poole tüve, võtab ühest köie otsast, teine läheb teisele poole tüve, võtab teisest köie otsast ja see keskmine mees toetab selle hiigelraske vasara varre otsa jälle vastu maad ja Sist hoiab seda niimoodi eemal ja siis need kaks meest tõmbavad köitest ja siis lendab piraaki vastu tüve ja siis jälle kepid kuku alal. Ja puu elab selle kenasti kõik üles, seedermänd. No ausalt öeldes on ikka näha, et siin on ikka pähklil käidud, et see koore peale noh, nihukesi vigastusi näha, nii et ära ei sure, aga ega seda see juba on talle ikka natukene ikka kehvaga ikka kui inimesed nii ahneks lähevad. Aga, aga noh, see hind on seda väärt. Sest noh, see korjatakse siis, seeme puhastatakse sealsamas välja käbidest ja ühe puu pealt saadakse kõige rohkem, ütleme üks, kaks kilo seda pähklit. Ja see on, see on väga hinnaline, nii et see on peale selle, kui ta on juba kogutud, siis teda saab säilitada päris kaua aega ja teda võib ka müüa millal iganes, kui nii-öelda näpud põhjas on ja selle tõttu need, kellel on nende seedermännid, pähkleid, need juba hätta ei jää. Aga noh, see on nüüd see kogumise pool ja nende, kui, kui maitsta neid seemneid, nad on tõesti õli, rikk, kad ja, ja nii nagu on ka noh, uurimused näidanud, et nad seal sisaldavad ka C-vitamiini valke ja on ka muidu tervislikud kangest mõttendajate. Ta nimetanud, et nad on kallid. No samas ma mõtlen, et kui neid nii tohutult palju on, et miks nad siis nii kallid on, aga millal see enne seganud on hinda keevitamas. Jah, ja ega iga mees ikka ei lähe metsa neid korjama, aga tahtjaid on palju ja süüakse, nagu ma ütlesin, igal pool, iga Sibelane armastab neid krõbistada kogu aeg, nii et, et see on niisugune ajaviite maius, ütleme niimoodi, kõhtu täis ei saada sellest, aga nõudmine määrab pakkumise ja kui on soovi, siis jah, läheb ka kalli hinnaga ja ostetakse ja kiidetakse ja ja, ja nüüd sellel seedermännil on omad aastad, millal ta seemned kannab ja see kordub umbes nelja kuni kuue aasta järel. Et neil aastatel on siis nii-öelda metsas pidu ja mitte ainult inimestel, vaid ka loomadel ja lindudel ja näiteks üks lind, kes sel ajal rajal ägedasti seedermännipähkleid vohmib tema häält kuulama. No ma arvan, eestlase kõrva jaoks oli nüüd küll see, et vares kraaksub ta nii varese sarnane hääl. Aga ma ütleksin, et juba niimoodi teritatud kõrva jaoks on ta siiski meloodilise kui vares. Ja kui teda näha, siis ta on muidugi teistmoodi, ta näeb välja nagu, ütleme, rästa suurune. Tema nimi on seedri mänsak ja ta on üleni valgetäpiline. Kunagi oli juttu pähkli mänsakust ja pähkli mansak on tema väga lähedalt sugulane. Nii et nad õieti on sama liigi erinevad alamliigid. Pähkli mänsak ongi meie metsade lind ja tema elab pähklitest sarapuupähklitest. Jaga kuuse seemnetest. Agasutasi seedri mansak elab just seal, kus on need seedermännitaiga ja mõnikord, kui seal seedermännikäbisid palju saab, siis saab ka palju seedri mänsakuid ja siis saab neid nii palju, et nad rändavad mõnikord ka Eestisse. Nii et tulevad nagu suguste külalistena mõnikord. Nii et sellest võib ka juba aru saada, et nüüd oli seedermänni taigas aasta tulevad külalisetendustele just ja loodavad singi kõhtu täis saada, aga neil ei ole siin kerge, sellepärast et siin ei ole seda toitu, millega nemad on harjunud. Üks, teine loom, kes elab ka sealsamas taigas anud täiesti nii-öelda tema saatus ripub seedermännikäbi küljes. Tema nimi on, on purunduk ehk vöötorav. Väga armas loomakene Ma olen istunud seal taigas kännu peale, vaadanud, kuidas ta tegutseb nagu pisikene orav ja vilistab niimoodi väga lustakalt ja, ja, ja tal on vöödid peal selle pärast nõnda nimi, vöötorav ja tema põhitoit, et on nüüd seedermänniseemned pidingi küsima, et mis ta on siis nii pipar, et miski muu ei lähe sisse, see on tema parim, see on tema, tema pidupäeva roog, ütleme niimoodi. Ja, ja, ja. On naljakas lugu hantidel selle kohta, et miks vöötoraval on vöödiline selg, et vöötorav sihuke pisike, genenud, peopesa suurune ja ükskord oli ta läinud karu juurde ja öelnud karule, et hakka minu vennaks. Ja karu oli öelnud, et ei hakka, Tambovi hunt on siin käinud ja ja see purundokile oli nii palju julgust, ütles uuesti, et hakka ikka kurjaks, et äsas käpaga ja siis need tema küünejäljed olevatki need vöödid, mis tal seal selja peal. Aga kindel on küll see, et kohe, kui on seedermänni aasta käbiaasta, siis purunduke saab väga palju purunduke ehk vöötoravaid seal väga palju siis saab väga palju soobleid. Sest sooblid on need loomad, kes elavad jälle põrundub kõikidest need on niisugused lihasööjad ütleme, meie nugise suurused, niisugused loomad. Aga jopel on jälle kütti jaoks kulla hinnaga. Nii et Siberis on, ütleme, soobel on ikka täiesti nii-öelda kõva valuuta. Ja nüüd me saame aru sellest ütlusest, mida see tähendab. Kui tähtis sügav mõte sellel on, kui, kui siberis öeldakse, et kus ei kasva seeder, seal ei ela soobel. Et niimoodi üle selle vöötorava on nad omavahel kõik väga tihedalt tähtsalt seotud. Tohutu selline ahel just kus igaüks kellestki sõltub just ja selle soobli järel on siis kütt, eks ole, keski, selle sõltub sooblist. Ja, ja niimoodi ka sedakaudu on see seedermänd sellele samale Vengi kütile kohutavalt tähtis. Ja mul on siin laua peal üks Vengi kuju, see on tehtud seedermännist ja. See on sealne kohalik suveniir. Ja see on õieti, see on nende metsahaldjas selle pildi peal, nisugune, vanakene, kepi najale ta siin toetub. Ja natuke pilusilmadega, sest kaevengidel on pilusilmad. Ta on kogu aeg jah, meiega koos olnud selle saate jagu ja meid kuulanud vaikides. Ja kui te nüüd võtate näiteks ta käte ja katsute, et võrreldes näiteks hariliku Männiga, kuidas ta tundub ja ma ei tea, ta on kerge nagu udusulg ongi ta on palju palju kergem kui, kui meie hariliku männipuit ja, ja, ja see, aga samas ta kuulub nagu, nagu ikkagi mändide perekonda. Aga, aga see seedermännimetsavana, kes meil siin kõrval on, see tegelikult ikkagi võib-olla võtab kokku selle, kui tähtis on see seedermänd sealse looduse, sealsete lindude, sealsete loomade, sealsete inimeste jaoks ja siia lõppu laseme kõlada vee, lähe Vengi jahimehe laulu kus ta laulab kiust sooblist. Niisugune oli siis seekordne saade seedermännist ja kõigest muust, mis temaga seotud millest tuleb juttu nädalas. Pärast läheme külla lehisele. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Läksin metsa kõndima, tunni pikkune kokku võtta möödunudsügisesest Eesti metsade sarjast, saadaval Kablaadina. CD, kuula rändajat. Kaks müügil Jazzkaare kontoris uues raadiomajas Gonsiori 21 ja CD 100 muusikapoodides üle kogu Eesti.
