Sellel nädalal kuuled laste lugudes tervelt 37 paar aastat tagasi tehtud, saatnud esimene tänane saade kannab pealkirjasõna on pingviini priid. Nordi tekste loevad Mati Klooren, Endel Nõmberg, Maimu orgussaar, Leida Aru ja Toivo Karinat saati toimetest Helju Jüssi. Seis on praegu mere kaldal. Tahan võtta intervjuu julgelt, olemuselt, kes ujub maha sadu miile. A seal ta ongi. Tal on seljas must vrakk silmipimestavalt valge maniskiga. Frakt tundub olevat väga suur, sest raki saba ulatub maani. Selles kostüümis meenutab ta veidi kelnerit. Härra pingviin, kui ma ei eksi. Ei. Ei eksinud. Oleme reporter, ma palun jutustage mulle veidi endast. Ma arvan, et Ilon alguses huvitav turk murdab, ei ollu kooliaga. Olen nõus, kuid härra pingviin, te olete vist väga väsinud. Uni tikub peale. Palun vabandust. Roote muidu ma ei jää tõepoolest kuumana mullandidelds ellide. Hakkasime minema, tema lühikesed jalad tegid 12 sentimeetri pikkusi samme. Ta pööras väsimatult pead küljelt küljele, vaadates mind kord ühe, kord teise silmaga. Peagi hakkas kostma imelikku üminat ja kui me pöörasime nurga taha, nägin tuhandeid pingviine. Ühed, karjusid, teised rääkisid. Kolmandad riidlesid, neljandad punusid, pesi ja püüdsid kalu. Iga minut sukeldus keegi või tekkisid siin-seal kaklused. Ülejäänud mängisid rahulikult. See on meie pingviinikoloonia, et ma olen tema üle väga aukool, keegi ülemees peab pingviini poegi välja hauduma. Kas teie võimine peetute peaaegu minu munade peal, kuna on küllatage poegade käitmidega, kajakate eest, nüüd aga kaitsma veel reporterite. No ma tuletan meelde, et antaar, keiser ei, Serbia pingviinid peavad poeli kaitsma veel merelõvide eest. Peale selle on neil ainult Moona aga tormi ja lumelaviini, mis nende muune viitavad. Et räägitakse, et keiserpingviinid on kõige pikemad ja kõige ilusamad pingviinid. Neljap, jääd, ilus kollanetut, lihtne, must ja valge värv, nagu meil muutub pikapeale tüütama. Aga mis nüüd just praegu tõmbas ükse võõras pingviin meie tuttava pesast välja ühe oksarao ning pistis sellega punuma. Kõik naabrid aitasid püüda pärast, kes tahtis ennast ära peita. Pingviinid lõid teda nokkadega ja püüdsid põgenemisteed ära lõigata. Praegu jõudis meie sõber tagasi, oksarakk hambus kuid see oksaraag oli pärit juba naabripesast. Ta ruttas väga selle kohale asetamisega ning ei märganud mööduvat pingviini. See oli kala kurguni täis, nii et pidi oma pead püsti hoidma, muidu oleks kala kurgust välja tulnud. Ja nüüd Nad põrkasid kokku ja kalal tulev pingviin kukkus kogu kala. Kujutage ette, noored sõbrad tuli tal suust välja. Works kolmas koorm, Donalblo jälle tuleb. Kala saab nii raskesti kätte, peaks ütlema tema lastele, et nad tuleksid ja korjaksid kala siit ära. Nüüd läheb ei vaata kalapoolegi. Vanemad söövad kalastuva kõhumere ääres täis. Teel koju valmistab õõts selle eest kalaõli. Lapsed topivad oma nokad vanematele suhu ja joovad seda. Vaeseke on päris väsinud, mina andsin oma lapsed, sõime. Hoid värski sellest kalast. Elu Esimehe 12 päevaga muutuvad väikesed pingviinid 14 korda raskemaks. Emegleegeeneid. Meie ümber on lugematult palju pingviini poegi. Nad on imepehmed nagu karupojad. Pingviinipojad on nii paksud, et nende kõhud ulatuvad maani kuid nad nõuavad lakkamatult toitu. Aga mis möll seal praegu käib? Neula ulatas, et kas neil on ka huligaane? Nii kurb kui see ka ei ole, kuid on kringli jõugud, kellele meeldib kakelda, Bechi lõhkuda, jamunegatki astuda. Nad isegi püüavad ära varastada teesten haisi. Snaadi hilinevad alati endale pruudi valimisega. Saate aru, kuiv pärast kauast ujumist tuleb koju. Siis igaüks valib endale pruudi. Me asetame oksakesi kivikese, pingviilitari jalgade. Ja kui ta võtab kingituse vastu Aakre koos pesa ehitama. Oleks huvitav teada, kas kõikidel pingviinidel on ühesugused pesad. Vastavalt sellele, kus nad elavad. Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aafrika, kas Austraalias, Uus-Meremaal, Antarktikas voi kusagil saar. Austraalia väike pingviin ja aafrika prillidega pingviin kaevavad endale uru, kindlustades seda okstega ja vetikad. Antaktises teevad pingviinid pesad jääpankade vahele või ei tahagi, et siis ühesuurustest kivikestest. Aga kui sajab lund, siis istuvad nad jäise rahuga pesas. Kui lumi on meil üle pea kasvanud, siis keeran sooja õhuga väikese ava, kus saavad õhku. Tavaliselt on Endweening väikest kasvu umbes 60 sentimeetrit pikad kuid keiserpingviinid on peaaegu meetrised. Seal lasevad sead kõhu, pean alla nagu kelgu vääre või ronivad siis hobusest haaratud jäätükile ja tervitavad sealt kaldale jäänuid rõõmsate hõigetega. Siis ujuvad tagasi ning ronivad uuesti võrrele jäätükile. Näidake palun mulle oma ujumiskunst, olge lahke. Olge lahke. Võll meeldiv, kui wind vaadeldakse mere äärde. Nüüd ajas meie sõber ennast täies pikkuses sirgu ning kargas vette. Teised jälgisid teda jääpanga tagant ning kui ta oli vees, sööstsid teda püüdma vees, nad liikusid edasi väga kiiresti. Nüüd viskusid veest välja nagu korgid pudeli pealt ja lendasid kuulidena kaldale. Nad olid nagu väikesed torpeedokaatrid ja peale selle suurepärased manööverdajad. Emad õpetasid lapsi kiiresti sukelduma umbes selle moega, nagu sukelduvad allveelaevad. Selleks tuleb täita veega väikesed systernikesed, mis pingviinide on olemas. Vanaemad jutlesid kaldal ja jälgisid oma kaaslasi, kes rivikorras nagu sõdurid sammusid mere poole. Muuseas, pingviinid hauvad munadest poegi välja terve kuu, siis lähevad mustadena ja väsinutena merre ujuma ja kui tagasi tulevad, siis on nad nii puhtad, et ei tunne äragi. Ja mulle tundus, et kõik siin tunnevad elust rõõmu peale kahe üksiku pingviini. Mul ei ole särki. Aga ka mina olen Iisraela. Mida te peaksite siis tegema? Seisma ja ootama. Hiljem muutume aina saledamaks. Kui meie uued kostüümid on valmis siis saame jälle sukelduda ja süüa. Oi, härra reporter, teie peast on näha, et minge ruttu koju ja sööge hästi palju kala. Hakkate karva ajama, nägemiseni, pingviinid. Lähen koe.
