Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna ning tänase saate peategelane on kindlasti üks neist, kes võib uhkusega end no tõesti väga paljude kindlaks lemmikuks pidada. Olles seejuures rõõmsavärviline, hästi lõhnav ja veel paremini maitsev banaan. See mees Harry Belafonte, Osama banaani laeva lauluga on vist väga paljudele tuttav ja mina mäletan lapsepõlvest kui üht väheseid välismaa lauljaid, keda võis ikka siin raadios kuulda aeg-ajalt. Ja ta oli niisugune ühiskonnategelane ja rahuvõitleja, ühtpidi aga teist pitsitama kähe hääl ja vahva olek ja, ja see kindel niisugune käitumine, mis kohe selgesti näitas, et see mees on, on pärit kusagilt Kariibi mere saartelt, et see, see jäi küll väga kindlalt meelde. Ja, ja praegusel ajal see banaan kipub meil ka seostuma kuidagi ütleme, Lõuna-Ameerika ja Kariibi mere saarte ja selliste paikadega. Ja teistpidi on hoopis niimoodi, et banaan ei ole sugugi sealt pärit. Banaani sugukonnas on, on 220 liikija, sugukonnas on väga huvitavaid puid, näiteks ränduri, puu, nisugune, ainus puu maailmas, mille kogu võra on tasapinnaline ja väga kummaline puu. Madagaskaril sain temaga tuttavaks Madagaskari tangi pärit aga siis banaani perekonda kuulub mõnikümmend liiki ja, ja, ja nendest on siis aretatud see kultuur, banaan mida me nüüd kõik tunneme. Ja, ja see on aretatud õieti kahest banaaniliigist. Ja, ja on saadud nisugune ristand, mille eestikeelne nimi on, on päris banaan. Ja, ja sellest on omakorda siis aretatud üle 300 sordi ja, ja kogu selle banaani, noh kuidas öelda, omapära seisab selles, et banaani sööme, me ei näe kuskil seal seemneid midagi valesti, see ei ole normaalne vili. Ja nii ongi, et ta on, ta on tegelikult steriilne vili, see on inimese aretatud ja, ja teda veel üks asi, mida banaani puhul kindlasti peab ütlema, et ega ega siin raadios inimesi teisiti rääkima ei õpeta, aga ometi banaanipuud olemas. Banaan kasvab väga kõrgeks, ta võib noh, üle pea kasvab ta igal juhul, aga on isegi banaane, mis on üle 10 meetri kõrged. Aga need ei ole puud, rohttaimed. See on üks maailma kõige kõrgemaid rohttaimi ja, ja see, mida nüüd nimetatakse banaani varrex. See on väga täpselt öeldes, koosneb ta tegelikult torus olevatest lehtedest, mis on rulli keerdunud ja nii tihedalt koos, et moodustavad botaanikud, ütlevad ebavarre. Ja, ja tema tegelik vars, nüüd me räägime nihukest, loodusteaduslikku keelt, on, on see maa-alune vars ehk risoom ja vot see püsib külmikus mitu aastat, aga see maapealne osa, see hävital igal aastal ja kasvab jälle uuesti. Aga see maapealne osa see säilib ja sealt tuleb siis igal aastal neid uusi varsi ja kui mõelda, et see on uskumatu, et, et ta siis mõne kuuga kasvab noh, kõvasti üle inimese pea hiigelsuureks lopsakaks, lehed pikkusega neli meetrit, laiusega üks meeter ja tohutud viljakobarad seal peal veel. Et iseenesest see viljakobar, mida me poest ostame. Sa ei ole mitte mingisugune kobar, see päris kobar on tohutu suur, see kaalub 40 kilo. Mis seal puu otsas kasvab meel, et see inimene ei jaksa seda tõstagi. Te ütlesite ka praegu puu just noh, ta mõjub nagu puuna. Tule siis ju ime, tahtsin minagi just äsja öelda, kui ta ikka nii pikaks ja lopsakad saab teda puuks nimetatud. Takse jah, ta mõjub meile puuna aga samas on ta siis maailma kõrgemaid rohttaimi. Ja, ja ta meenutab ka Palmega palm ta ka ei ole. Ja et tema, kui ta looduses on, siis tegelikult enamik banaaniliike ei kõlba üldse inimese lamba alla, need viljad. Aga looduses on tal teinekord tähtis koht, näiteks on kasvõi seal. Malaisias on mitmeid liike ja seal on üks niisugune nahkhiir sihuke 10 sentimeetri pikkune, kelle nimi on banaanitiibur ja temal ainult banaanide juures elabki seal lehtede vahel siis puhkab ja kui tuleb öö, siis võtab õienektarit see vilju. Ja kindel kraam, sellepärast et banaan on niisugune taim, et tal on aasta ringi kogu aeg viljad, õied ja nii et sa saad sama taime pealt või ütleme, selle taime. Kus me seda nimetatust halu pealt banaanisalu kuigi tegelikult rohttaimesalu, aga et sealt sealt ta saab kogu aeg süüa ja, ja see on muidugi ka see põhjus, miks inimene on, on ta enda juurde võtnud ikkagi, et, et banaan sind nälga ei jäta. Ja ta annab nii palju. Noh, saab et näiteks kui banaaniistandus on siis täiesti võrreldamatu on ühe hektari banaanisaak näiteks ühe hektari kartulisaagiga võrreldes. Tohutu palju suurem on see banaanisaak hektarilt ja, ja tema toitus on enam-vähem sama suur kui kartulid. Aga noh, see kultuur banaanimaitse. No see on ikka magusam ka veel kui kartul. Aga omavahel öeldes, eks ta ikka tüütuks läheb ka, kui teda iga päev süüa erinevalt kartulist. Ei no see on jälle niimoodi, et tegelikult on banaani suures hoones kaks, eks ole, üks on see, mida meie dessert banaan, aga teine on jahu ehk keedubanaan ja vot see on täpselt nagu kartul. Miks me nii palju kartulid sööme, sest kartulid saab väga erinevatel kommetel valmistada kartulitoite ega banaani täpselt. Need need keedubanaanidel saab tuhandeid toite ja igaüks on erineva maitsega. Aga nad on väga toitvad ja, ja ühesõnaga saab, saab sellest iga päev erinevat toitu, kui kas või iga päev seda banaani toite sööd. Nii et keedubanaan on ikka üks tõsine toitja, ei, seega ära tüüta, aga kõik magus võib ühel hetkel nagu öeldakse, ära tüüdata ja. Nii-öelda vana on ja üks asi on veel, et no et me oleme harjunud ikka kõigi selle, selle banaaniga, mis me siit poest ostame. Maailmas on selline banaan täielik haruldus. Ükskõik kus ma olen käinud Aafrikas, Aasias või Ameerikas, kus sa lähed sinna ikka mingisugusele külaturule, siis seal ei ole iialgi selliseid hiiglaslikke banaane. Normaalne banaan on sõrme pikkune ka, olgu ta siis magus või olgu ta siis jahu, banaan. Aga ta sõrmepikkune ja õieti see nimi, banaan. Banana see on pärit araabia keelest ja see tuleb sõnast sõrm. Nii et see, nagu oligi alguses banaanikimp, olin nagu inimese käsi või niukene kimp kimp banaane ja, ja nad olid pisikesed. Nii et nad on tõesti niisugused naljakad. Ampsu saad ühest banaanist, aga see on tegelikult levinud absoluutselt igal pool. Kõik teavad niisugust banaani ainult meie, kes me banaani juures ei ela. Teame, et banaan on niisugune suur pirakas. Ja banaan kasvab kasti kummaliselt, kui ta looduses seal selle taime otsas on, siis need banaani viljad on püstised kõik seal peal, et see on päris imelik, nad on rasked, aga ometi nad hoiduvad niisuguse püstiasendisse. Ja. Igal juhul on ta siis noh praegusel ajal ikkagi maailmas ütleme toidu kui rääkida üldse maailma kaubandusest, toidukaubandusest, siis, siis ta on maailma kaubanduses neljandal kohal. Nii et, et ta on ikka ikka väga tähtis toidutaim tegelikult. Ja, ja siis ütleme, puuviljadest anda maailma kaubanduses esikohal. Nii et nii-öelda puuvili number üks. Kuigi jälle, kui me hakkame muutuma botaanikuteks, siis me ütleme, et esiteks ei ole see puu ja, ja teiseks ei saa öelda ka puuvili, sellepärast et tegelikult ta mari botaaniliselt mari asi läheb üsna keerulisse isa. Ega see palju ei aita selle selle banaani tundmaõppimisel. Aga, aga huvitav on ka see muidugi, et paljusid banaane kasvatatakse ainte ilusate õite pärast. Tohutult ilusaid õisi on banaanidel ja, ja ka neid banaaniõisi ka süüakse ja nendest tehakse ka omakorda toit. Et sellest pole küll kuulnud? Jah, nii et, et on tõesti niuksed dekoratiivilu ilu, banaanid ainult aia ilutaimedega. On veel üks niisugune huvitav banaan see, see seda nimetatakse kiubanaaniks ehk Manila fanaaniks ja juba nimi viitab. Me teame Filipiinide pealinna Manila. Siis kogu maailm tunneb Manila köit, tähendab, sellest banaanist saadakse hoopiski kiudained. Ja selle lehtedest saadakse kiudainet, sellest punutakse köisi. Ja need on noh, näiteks tavalise puuvillaköiega võrreldes on kolm korda tugevamad ja nad on praktiliselt mitte kõdunevad. Et on maailmaturul, on, on need Manila köied kiub banaani saadud on kõrgelt väga kõrgelt hinnatud. Aga mis need siis nii vastupidavaks teeb? No ikkagi, banaani lehtede kiud on tegelikult väga tugevad. See suur leht, näiteks kui teda nüüd troopikas näed, siis ta tihti lõhestunud ta lõhestub kergesti toni suur tuules hakkab laperdama. Aga, aga iseenesest need kiud, mis seal sees on pikki jõud kohutavalt tugevad, nii et see leht laiali ei lagune kunagi. Ta on ainult räbaldunud, aga alati püsib seal lehe peal. Ja no tegelikult ikkagi banaani euroop pass tuntakse suhteliselt hiljuti ja näiteks antiikmaailm ei teadnud sellest mitte kui midagi. Mingisugused Kumud nagu levisid, Aleksander Suur, kellest me oleme ennegi rääkinud, tellid, jõudis oma vallutustega sinna india kanti välja ja siis sealt tuli nagu mingi kumu, et on mingisugune niukene, imelik vili ja, ja mõned väga harvad rändajad ja rändurid tõid seda kaasa ja sellel oli siis niivõrd eriline maitsev tol ajal, kui keegi valt banaani näinud seda dessert banaani ja ei olnud ettekujutus, et selline vili võib-olla siis seda peeti niivõrd maitsvaks, niivõrd hõrgutavaks, et paljud kristlased ja juudid keeldusid seda söömast, sest nemad nimetasid seda paradiisi keelatud viljaks. Nii hea, et ei tohigi süüa. Mõelda, tegelikult, mis meilgi. Mõni 15 aastat tagasi oli vist sama tunne. No meil oli siin niisugune peale sünnitada skeetlus, erinevalt neist, kes võisid seda Puu otsast noppida kui tuli jah, aga, aga mõnes mõttes jah, aga aga mõnes mõttes oli ta muidugi siis Euroopa jaoks, ütleme seal keskaja alguses ja niimoodi oli ta ka ikka kohutav haruldus. Täieliku noh, niisugune imelik eksootika. Aga, aga indialased, kes on teda küll väga ammu kasvatanud, need budistlik tekstides on kindlalt juttu juba just sellest päris banaanist seemned ei ole, seda, seda kasvatasid juba 2500 aastat tagasi, budistlik tekstides on seda mainitud. Aga huvitav on see, kuidas banaan rändas maailma inimese abiga, et Ta läks seda teed, et et, et tema nahtlemise alglevikupaik on kuskil seal see india kant ja baas ja nüüd polüneeslased. Kõigepealt tõid endale selle tuhandeid kilomeetreid üle ookeani ja sealt omakorda jõudis ta Havai saartele ja Havai saartele. Tuli läks ta siis nii-öelda ida suunas ja, ja seal on ta olnud põliselt. Ometi, see ei ole tema kodumaa. Ja, ja seal on, on ta olnud tohutult niisugune noh, peaaegu jumalik Gustatud taimed, et ta oli pühendatud Travi jumal kanalookale ja, ja tema usuti, et ta siis põhiline, ta ravib inimest. Ja praegusel ajal ei vaielda sellele sugugi vastu. Näiteks ta hoiab näiteks ütleme, vereringe süsteemi tasakaalus, seedimist tasakaalus. Ja, ja, ja ta oli muide meeste toitu. Naised ei tohtinud Havai saarel banaani süüa, milline ebaõiglus. Ja see oli nii karm, et see oli surma ähvardusel keelatud. Huvitav, miks ma arvan, et see on see banaani kuju seal midagi viitab nagu me meespoolele kuidagiviisi midagi taolist võis seal olla. Aga võib-olla nad olid lihtsalt kadedad ja ei tahtnud naiste. Igal juhul igal juhul oli, oli, oli see niimoodi ja, ja mõnes mõttes on ta vist natukene Tapa kultuuri peale. Mingites ringkondades seostub praegugi niisuguse mehelikkusega ja siis söödi teda seal seal Havail juba juba väga-väga mitmel kombel ja kuivatati ja nii edasi ja sealt rändas ta juba Ameerikasse. Ja nüüd teist veidi hakkas banaan rändama niimoodi, et et araablased tõid ta nüüd India poolelt nagu Euroopale lähemale ja sealt omakorda jõudis ta siis Vahemere maadesse ja, ja, ja et ühesõnaga ka Aafrikasse ja Aafrikast huvitaval kombel viisid näiteks portugallased Keeniast juba banaani Kanaari saartele seal Lääne-Aafrika lääneranniku lähedal ja seal tekkinud ka juba sajandeid tagasi banaaniistandused. Ja vot sealt koha pealt siis üks Portugali mees seal Portugali munk Francis Khani nukk Toomas deebeeerr langa viis selle Santo Domingo osse. Seal hakati siis rajama suuri Kariibi mere saartel banaani Istandik. Aga samal ajal tegelikult oli banaan rännanud juba sealt, test Loodo Havai palju põlisemalt ka Ameerikasse, nii et et väikesel määral oli ta Ameerikas tuntud asi tropiks. Aga ikkagi nii või teisiti siis kahelt poolt, ütleme, Said Kariibi mere saartel see banaanirännaku teed kokku ja ta oli, noh, maailm on nagu tiiru peale teinud mõnes mõttes. Nii et võib-olla kuulame nüüd siia juurde jälle Harry Belafonte laulu ja see on ka jälle tohutu tuntud laul. Ma arvan paljudele, aga tegelikult on see ikkagi algselt Jamaika rahvalaul. Küllap on ka nii mõne eksootilise vilja või toiduga. Me saame seda maitsta ainult kohapeal. Ehk sealmaal, kus kasvab või kus seda valmistatakse. Ja siis on teine liik niisuguseid häid asju, mis on ikkagi niivõrd head, et nad on saanud tõeliseks maailma ränduriks, nende hulgas ka banaan. Ja see on, on üks põhjus, miks teda tegelikult ikkagi on saanud niimoodi pikkadele reisidele viia ja levitada teda väga kaugele, et banaani vilja omapära on selles, et banaanivili säilib võrreldes paljude muude troopiliste viljadega uskumatult hästi. Ja ilmselt see oligi, et miks teda ta niimoodi on saanud levida ja, ja see on ka põhjus, miks praegusel ajal ütleme see kogu see banaanikaubandus on saanud niukesed globaalse ulatuse, tegelikult näiteks ütleme nüüd nendelt Istandlikelt laienevalt Istandikalt hakati siis Euroopasse banaani regulaarselt tooma 1800 viiekümnendatel aastatel ja siis näiteks London ja Pariis ja sellised paigad siis kõige rikkamad, kui koorekiht sai tegelikult siis banaani, nagu ta võis minna teatud eriti eksklusiivses poodi ja osta sealt banaani. Ja, ja see oli, miks seda ikkagi sai vedada tollel ajal, see võtab meeletult aega. Et tõesti, banaanivilju saab saatma laevas säilitada väga pikka aega, siis nad tol ajal korjati täiesti toorena ja, ja siis nad küpsesid tasapisi ja siis kannad Euroopasse, jõudsid, olid enam-vähem küpsed. Tegelikult muidugi nende maitse ei olnud päris päris see, mis praegusel ajal. Huvitav on see, et toores banaan, kui seda toorenasi on inimesele täiesti ohtlik. Ta ta on täiesti söögikõlbmatu. Sisaldab selliseid aineid, mis on meie tervisele kahjulikud. Ja siis ta peab ikka väga toores olema, sest eks kõik ole ilmselt söönud ka pooltoorest banaani, mis meil ka vahel poes müügil on. No ja see, see päris toores banaan on, on ikka jumala roheline ja tema viljalihaga niukene nätske ja kõva ja, ja jätud niuke vastik mõru maitse on tal. Nii et meie siin iialgi ei näegi sellist banaani. Vaevalt et nüüd see suur ahvatlus tekikski kui ka näeks jah, ega ta ühe suuda ja võtad, siis sülitad selles mõttes küll. Praeguseks ajaks on muidugi see see, see võtnud ikka pöörase ulatuse ja ja see on huvitav, kuidas me isegi oleme nii harjunud, et et see, et see troopiline vili nagu peab laual olema ja, ja kui mõelda, kui odav ta tegelikult on kaugelt kasvatatakse. Ja õieti kõik selle transpordi paranemisega seoses ongi see banaan saanud niuksed kogud globaalse puuviljamaine, nagu tal praegu on, et see on, see on meeletu, mis, mis ta on, aga, aga teistpidi muidugi ta toob ka siis kokkuvõttes meeletut tulu. Ja vot siin hakkavad need niisugused asjad pihta, et et näiteks on banaanilaevad ka praegusel ajal, mis sõidavad, need on erilised laevad ainult banaanide veoks, siis seal on paras niiskus enne seda, need banaanid on kemikaalidega kokku töödeldud. Aga, aga need keemikud, kvaliteet ei ulatu koorest läbi. Ja muide, see on ka üks lisapõhjus, miks see banaan nii ka Euroopa niukseid hügieeniarmastavale inimesele nii hästi sobib. Et sa ükskõik kuidas teda on ka töödeldud või veetud, sa võtad selle koore ära, seal sees on kindla peale täiesti puhas rikkumatu banaani viljaliha et, et see on nagu tema omapära. Kaval ja omamoodi kaval ja nutikas ja, ja noh, ütleme pakend, looduslik pakend, täiuslik looduslik pakend on laitmatu just. Aga seal laevas on muide see temperatuur, millel seda hoitakse, on täpselt pluss 13 kraadi. Ja see on näiteks ma arvan, et praegusel ajal juba iga eestlane ongi ka selle selgeks saanud, et kõige suurem viga, mis sa võid teha, et kas ostad suurema hulga banaane, et ma panen ta külmikusse. Siis on nad läinud, Nad on rikutud, nad ei kannata külmkapi temperatuuri. Et see on huvitav. Aga, aga noh, nüüd on, on jah, see, see kaubandus nii võimas. Ja, ja, ja noh, meie näiteks nüüd ei tea kuigi palju Nende banaanide kodumaast näiteks praegu banaanidel ei ole kunagi mainitud, kust nad pärit on, on ainult nende suurfirmade nimed, kui me Loeme on Guita ja ponitajadel, Monte need on need kolm hiiglast, kes on tegelikult palun nii-öelda käpa peale Euroopa banaani turule. Neid me loeme, aga need tegelikult tarnivad eri maadest seda banaani ühelt maalt. Aga teistpidi on jälle siis maailmas palju riike, kelle peamine oluline noh, toiduaine, mida nad üldse välja veavad. Banaanid. Ja need on banaanivabariigid, ütleme ta on, Equador on tuuras Costa Rica. Tegelikult noh, vahel meil eestist tahetakse eestlaste kohta ka öelda, et banaanivabariik nojah, sellel sõnal on kord selline Kõverik varjund küljes, tee, mis tahad ja et see nagu viitab viitab millele. Et seal suurt peale banaanide midagi ei teatagi. Nojah, nagu sellele, et ta on nagu kaldunud ainult ühe asja suunas aga ka teine, et ta laseb endal nahka üle kõrvade tõmmata, et ühesõnaga suurfirmad kühveldavad kõik raha enda taskusse. See maa, kes seda banaani kasvatab, inimesed on ikka vaesed seal istandused. Ja, ja see on banaanivabariik selles mõttes, et ühekülgne, eestitaks pigem sõimata siis. Kartulivabariigiks aga banaani kahjuks meil ikka kuidagi kasvatada, botaanikaaias võid ainult vaadata, kuidas nad seal küpsevad, aga sealgi ei saanud päris küpseks. See väljend oli väga kuum seoses taasiseseisvumisega, siis kui esimesed banaanid meile täiesti vabalt poelettidele hakkasid ilmuma siis ja see oli nagu mõnes mõttes oli, oli ase, see tolleaegne hirm, et me muutume nagu suurte ripatsiga. Teistpidi ka see, et, et tõesti banaan veel nii nagu heaolu mõõduks meie jaoks. Aga minu meelest praegu on ikkagi see ka ikka ikka erakordselt tähtis puuvili. Et see on nii normaalne, et mul on kodus kimp banaane kogu aeg saadaval, et ja muide üks asi veel, et, et mis seal küps, banaan, küps banaan on see, kui tal on selle kollase koore peale on mustad täpid. Et see on tegelikult märk sellest, et, et see on need parimas seisus. Et, et näiteks kui sa oled ostnud niukse, millel veel need ei ole, siis ta võiks natuke seista ja kui need täpid tulevad, siis on, siis on parim. Täiuslik. Aga sealt on ka väga lühike samm banaani riknemise suunas, mulle tundub sealt edasi. Küllase see sellisena püsib ta noh, veel üks, neli päeva vähemalt täitsa rahulikult. Aga, aga noh, tegelikult, kui ikkagi nüüd kogu maailma banaanikasvatusest rääkida, siis tegelikult kogu maailma banaanisaagist moodustavad jahubanaanid 80 protsenti. Ja need 20 on ainult see, mida kasvatatakse siis eurooplase jaoks putšerdiks desserdiks ja viiakse välja, müüakse maha. Aga see 80 protsenti, see on see päris toit, kohalikele soojab neil hinge sees, see on tähtis roog ja näiteks Indias on näiteks niisugune komme, et ta on nagu heaolu märk. Seda nimetatakse aru ka mehe viljaks. Ja näiteks isegi kui tehakse näiteks riisipõld, siis riisipõllu nurkadesse pannakse banaanid ja see on nagu niuke sümboolne märked, nüüd Akkariisi saak väga hea olemisest, banaan on kindel, et annab, ei vea kunagi alt sind. Et ta annab head ja toitvat saaki. Aga kui jahubanaane keedetakse, kas siis sinna vette, soolaga lisatakse nagu meil kartuli, puu- ja, ja mida iganes, mida iganes sa võid sellest teha, soolaseid toite, magustoitu suitsetada, kuivatada, pulbriks teha ja niimoodi säilitada. Ja nendes nendes maades näiteks Indias on ikkagi banaan, on ka niisugune noh, üldse selline noh, heaolu ja viljakuse sümbol, nii et näiteks kui on pulmad pulmade ajaks, ehitatakse just banaanilehtedega see maja ja pannakse neid õisi kaunistuseks, et seal küll ka uhke välimusega, aga talonge poolne tähendus et ta toidab ja see on selle selle maailma jaoks nagu nagu tegelikult kõige olulisem, et ta hoiab nendel maadel troopilistel maadel miljonitel inimestel hinge sees. Need maad, kus, kus teda kasutatakse ka ikka igapäevase toiduna, on ka kindlasti seesama ja maika ajas ja kust Harry Belafonte pärit on. Nii et kuulame siia lõppu, siis veel tema rahvalaulu esituse. Selline oli tänane saade banaanist milles tuleb juttu. Nädala pärast kõneleme tubakataimest stuudiosse liit Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti.
