Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Meie rändviib seekord troopilistes metsadesse sellise omal ajal peaaegu et kättesaamatult ihaldusväärse tegelase juurde kelle ahvatlev olemus pole ajaga sugugi muutunud. Kättesaadavus õnneks küll. Nii või teisiti, ma arvan, et läbi aegade on väsinud rändajad olnud õnnega koos, kui nad oma teekonnal meie tänase saate kangelasena on jõudnud. Mis on ananass, kes on meile tuttav poelettidelt? See oli nüüd Havai rahvamuusika ja, ja selle laulu nimi oli minu saar. Ja Havai praegusel ajal ai saared toodavad tervelt kolmandiku kogu maailma ananassitoodangust. Havai maastik ilma tohutute ananassi välja, et on võimatu kujutleda. Mina ei ole hall käinud, aga ma olen näinud samasuguseid lõputuid põlde näiteks Keenias. Ja ausalt öeldes, kui mõlemal pool teed on silmapiirini nõlvade peal niuksed madalad, täiesti korrapärastes sirgetes ridades niuksed, lõputud väljad siis paistab üsna igav olevat. Et see niisugune tumerohelised nihukesed taimed seal on. Ja, ja tõtt-öelda sa, Neid vaadates aimad kohe, et siin tehakse raha. Ja eks ta nii tänapäeval nagu käib, et ta on tohutu müügi ja äriartikkel. Aga mõtleme natukene selle peale, et kus ta siis pärit on ja, ja mis on tema lugu. Ladina keeles on tema nimi, ananass, kommuunsus ja Komoosus ladina keel lest kokku pandud ja see tähendab juuksetutt peas. Ja see on tõesti see, isegi meie poodi jõuab ta umbes niimoodi, et natuke on veel nendest juustest järel seal pealae peal. Sellel viljal Ja kui kujutlusvõimel lasta rändama minna, siis võib ju päris nalja saada. Ja et, et see on tõesti väga omapärane tema välimuses, mõtled silmad, nina suu juurde ja et peaaegu nagu nagu pea inimpea. Ja, ja õieti selle avastamise lugu eurooplaste poolt seostub ka natukene inimpeadega. Oli niimoodi, et Kolumbus oma teisel reisil sattus kõvadele opesaarele ja ta läks seal ühte ühte külasse. Küla oli inimtühi muidugi sellepärast, et sinna tulid niuksed, koledad valged relvastatud mehed. Ja siis nad leidsid sealt külast niisuguse ohverduspaiga ja seal oli ohverdatud inimesi. Seal oli inimpäid ja muud koledat ja sealsamas kõrval teised korvid ja seal olid ka niuksed pea moodi asjadega nendelt mingid viljad. Ja siis need Kolumbuse meeskonna liikmed siis proovisid maitsta neid, need olid uskumatult magusad enneolematult meeldiva maitsega ja, ja sealt Kolumbus võttis need paar tükki kaasa ja, ja niimoodi hakkas selle ananassi levimine või, või noh, liikumine Euroopa kultuuripiirkondades, aga, aga tegelikult muidugi, Ameerikas oli ta väga vana ja tuntud vili ja õietise ananass, see ladinakeelse nime esimene pool tuleb juba puhtalt indiaani keeltest. Amazonase džunglites on üks hõim siiamaani koraani hõim ja nende keeles on anana seesama ananass. Ja need õieti see, et, et hambus märkas neid Kodolopa saarel tähendab seda, et ananass oli juba indiaanlaste poolt ammu avastatud, väärtuslikuks peetud ja teda tegelikult levitasid indiaani hõimud omavahel. Ja niimoodi olid indiaanlased ise toonud ka sinna Kariibi mere saartele. Ja, ja muidugi see, et tal on niivõrd eriliselt magus ja suus sulav maitse. See muidugi oli indiaanlaste jaoks midagi noh, müstilist ja siis väga sageli oligi just rituaalide osa tegelikult kuigi teda kasvatati aga ikkagi vähe ja ta üks tema niisugusi teisi nimesid indiaanikeeltes oligi üllas villis. Ja nüüd ta ise ananass kuulub jällegi bromeelialiste sugukonda ja bromeeliaid on igavest, palju tuhandeid liite. See nimi kõlab üsna võõralt, Promeedia. Aga ma arvan, et Eesti lillekasvatajad ja potitaimekasvatajad Nendele kõlab see päris tuttavalt. See on, see on päris tuntud ja hirmus kaunis taim ja, ja tema, ta näeb niisugune roseti moodi välja ja väga ilus, nii et ilutaimena bromeeliad, väga tuntud toataimed ja looduses need bromeeliad kasvavad just džunglis niimoodi puude okstel. Need on nii-öelda epifiidid, nad ei vaja üldse mulda, Neil on kogu toidu saavad õhust veest ja et nende hulka see ananass õieti kuulub. Ananass nüüd selles sugukonnast, üks väga väheseid taimi, mis ikka tegelikult vajab ikka mulda kasvamiseks. Ja jällegi ütleme paljudes keeltes alata siis maania keelest ja lõpetades inglise keelega, see omamaine nimi on tõlkes nagu männiõun. Ja nüüd miks männi? Sellepärast, et meenutab ju käbi, õieti see, see vili. Aga kui ta nüüd seal looduses kasvab, siis on, siis ta näeb niisugune välja, et et tal on hästi pikad tugevad niuksed, mõõga moodi lehed, jäigad, igihaljad ja need võivad olla peaaegu meetri kõrgused. Nende vahelt nihukese varre otsas tuleb siis õisik ja õisikule on imeilusad tillukesed helepunased õied. Need, õied on neid on tohutult, neid on üle 100 seal. Ja kui nüüd see õied hakkavad viljadeks muutuma, siis nad kasvavad omavahel kokku kokku ja õieti on nihukesed pisikesed marjad, mis kõik omavahel kokku kasvavad ja nende ümber tekib veel niisugune kest. Niimoodi tekib see meile tuttava välimusega ananass, mis meile nüüd poodi jõuab ja. Väga kummalise nagu nagu tekkega omamoodi, aga sellest varrejäänus on muide tal veel keskel ka säilinud see niisugune natukene niisugune sirge osa seal keskel seal ümberringi on, nagu kui hakkad vaatama seda ananassi lahti lõigatud seal, siis on märgata, et seal keskel ütleme see koht, kus, kus, kus vars kasvas ja ümberringi on tegelikult siis kokku kasvanud marjad, sajad marjad ja, ja, ja ananass, kui me rääkisime mõned saated varem banaanist, siis Funaani oli kerge transportida, aga ananassi ei ole. Ja sellepärast jäi ta ikkagi väga eksootiliseks taimeks. Eurooplaste jaoks. Avastati küll seda Euroopas, et, et Euroopa lõunapoolsetes osades saab teda kasvatada aga ta ei saa küpseks. Et siis see huvitava välimusega vili küll tekib, aga, aga seda ei saa süüa, ta ta ei küpse valmis ja aga sealtsamast lõuna past, portugallased ja hispaanlased viisid ta juba õige kiiresti 1549. aastal Indiasse ja sealt Malaisiasse ja seal oli muidugi tema jaoks jälle nagu kodumainet kliima sealt teda sai kasvatada ja sealt teda hakati tohutult kasvatama. 1600 ndatel aastatel Filipiinidel avastati, et tema lehtedest saab kiudu teha ja seda kiudu saab muuda ja sellest saab teha riiet ja sentikis nagu ananassi-le, niisugune omamoodi kõrvalkasutus, mis on paljudes troopikamaades juba väga tähtis. Et näiteks Indias tehakse sellest näiteks jalatseid, Filipiinidel, riideid Aafrikas näiteks mütse sest lehtedest saadud kiust ja see on üsna-üsna hinnatud. Ja nii, et see on tänapäevani nagu, nagu see kasutus, et, et seda peente tugevat siidi moodi materjali saadakse ja sellest tehakse niukesed, läbipaistvat. Riiet sellel on oma nimi, ananass, patist, et kui keegi troopikas läheb ja, ja ananassi näeb, siis, siis seal lähistel võib kindlasti kuskil käsitöö poes leida ka sellist materjali on päris huvitav. Aga no eurooplaste jaoks oli ta ikkagi eksootika ja, ja on päris kummaline, et, et esimene mees, kes Inglismaal suutis kasvatada esimese ananassiküpseks, läks kohe ajal. Ta tegi muidugi kasvuhoones seda ja see oli kuningas Charles, teise aednik, Tšanrous ja aasta oli 1675 ja ta andis oma kuningale küpse ananassi. Perekonnanimi oleks võinud olla mitte rahvus, vaid vaimustav pain Apple. Aga see oli nii tähtis sündmus. Et, et kuningas lasi oma õukonna maalijal ennast maalida niimoodi, et ühes käes oli kuningas au ja teises käes oli pidulikult ananass. See oli niivõrd kuninglik vili tollel ajal. Ja muidugi üldse oli, oli siis nagu noh, ananassi ka koloniaalmaades oli umbes selline Nimeta, et ananass oli, oli ikkagi väga haruldane ja te tema toomine või omamine tähendas juba nagu jõuk kusemärki. Ja teistpidi oli ta jällegi muutus naguniisuguseks külalislahkuse sümboliks. Nii et need Hispaania ja Portugali meremehed, kes näiteks seilasid need Ameerika ja Euroopa vahet, siis neil oli niisugune komme, et kuidagi jõudis koju oma pikalt Ameerika reisijat siis ta pani oma trepi ees postamendi peale ananassi. See oli märk, et kapten kodus tulge külla. Ja siis, kui külalised tulid, siis pakuti uskumatut uhkeid joogi ja, aga siis peo tipphetkel avanesid uksed ja teenija tule tuli suure lõuaga, millel oli igasugu eksootilisi vilju ja keskel oli siis peakujuline juuksetutiga kõige uhkem, kõige väärikam puuvili lahti, lõikamata lahti lõikamata ja nüüd juhtus niimoodi, et kui see pidu oli läbi, siis keegi ei puutunud, sest ta teadis väga hästi, et see ananass on toores, te saad süüa praegu, siis ta müüs selle edasi. Ja siis järgmine pere tegi jälle uhke peo jälle, manas seal keskel ja niimoodi käis ta päris mitu tiiru ja siis see viimane, kes siis selle sai, see siis Sõi sellega lõpuks ära, siis oli ta küpseks saanud. Nii et, et see oli selline pumbal mida kõik teadsid, et see on väga uhke. Ja nüüd, kui me hakkame mõtlema näiteks mul endal tuleb meelde nendel Inglismaa lossidel on tegelikult ananassi sümbolit päris palju. See on siis niisugune piklikovaalne nisugune muna, millel on niisugune ilus muster peal, seda sa võid näha, näiteks ütleme lossi aias, tulpa toodsas siis mööbli sisse nagu graveeritud. Sümbol on väga paljudes kohtades. Ja ma olen mõelnud, et, et ega see võib-olla ei olegi ainult see, et, et, et just et ananass mingi kuninglikusse märk, aga teistpidi tal on ju niivõrd täiuslik kuju niivõrd kummaline ja huvitav ja imelik. Et see lausa kutsub seda kasutama kaunistustena. Ja, ja on huvitav, et sealsamas Šotimaal on väga kuulus suvemaja, mida kõik turistid viiakse alati vaatama. Ja see on ananassikujuline. Ta on päris kõrge, uhke niisugune hoone ja kogu tema katus on ülipeenelt välja nikerdatud kivist ja täpselt nagu pooleks lõigatud ananass. Ja, ja see, see on õieti siis šoti lord, tun moor. 19. sajandi lõpul ta tuli korra jälle Ameerika reisilt, oli nii õnnelik, et jäi ellu ja samal ajal oli kas ja ta mõtles, et ta teeb midagi, mida teistel ei ole ja ta lasi selle suvemaja ehitada. Ja, ja see, see on, see on tõesti väga täiuslik arhitektuuriline kunst, mis, mis siis seal on tegelikult teostatud. Aga see, et kust ta ikkagi pärit on, seda tasuks ikkagi meenutada, et praegusel ajal see ananass, mis meieni jõuab, on, on väga tihti pärit Havai saartelt, kuulama siis veel seda Havai muusikat. See oli siis need jälle away naiste laul, minu print ja Havai on praegu nagu kolmandal kohal maailmas. Ananassi kasvatamisel. Ja praegusel ajal muidugi suudetakse ikkagi siis ta ananassi ka juba transportida nendelt maadelt üsna üsna hõlpsasti ja värskena säilitada ja päevad on kiiremad ja säilitamise oskus on parem. Kuigi ka nende puhul oli nii, nagu me banaani puhul rääkisime, et ananassi ei tohi iial panna külmkappi, et siis on ta rikutud isegi pluss viis kraadi rikub ta ära. Aga, aga siia ta meile jõuab ja, ja see on muidugi huvitav, et tegelikult, kui me mõtleme selle ananassi peale, kelle me poest toome, tegelikult põhimõtteliselt oleks meil igalühel võimalik sellest täisviljast kasvatada oma pisike ananass kasvuhoones. See on seesama tutt, mis seal üleval on, see tuleb tal nii-öelda skalpi tuleb maha võtta ja seesama tutt pannaksegi nendes päris istandustes pannaksegi mulda. Ja, ja sealt niimoodi kasvabki see uus ananassitaim. Nii et tegelikult on, on see uue ananassialge, nii nagu teda istandustes kasvatatakse meil meil olemas. Et, et noh, loomulikult looduses oli, oli ananass ju ikkagi seemnetega leviv ja seal ta pidi teiegi pikitata tolmeldama. Aga see, et see ananass, kes meil, kes meil seal istandikes pärit on, sellel ju ei ole seemneid, me teame väga hästi midagi krõbises lambal ja need on juba ise tolmlevad, need neil ei ole ka mingit kooli priisid vaja. Ja mõned ananassid on selles mõttes huvitavad, et ma ei, mina ei ole meie poodides näinud, aga tegelikult üks ananessidest sorte on täiesti punaste viljadega. No sest täiesti veripunased. Nii et neid on seal kodumaal ja nendes istandikes on, on igat sorti, aga meile jõuavad nad nii-öelda standardsete. Noh, ja muidugi see Nende eripära on ikkagi selles, et, et selle vilja sees on üle 10 protsendi suhkrut. See on ikka kohutav suur suhkruannus, mis seal on. Ja tegelikult on huvitav, et nendest on saanud selline kaup, et, et, et kohapeal nendes maades, kus need kasvatatakse, süüakse vaevalt 10 protsenti ananest ja ülejäänud läheb kõik äriks. No ma kujutan ette, et ananass on ikka kõige maitsvam, magusam ja mahlasem seal, kus ta kasvab. Sest et mul nagu ei meenugi esimese hooga need ananassid, mis ma olen siin söönud, et nad oleksid need olnud väga mahlased ja magusad, pigem tuleb ette midagi puiset ja ja isegi hapukat. Ja, ja ma olen, tähendab seal nendes maades, kus nad kasvavad, neid maitsnud eri küpsusastmes ja see on täitsa selge, et, et see paha või niisugune puine ja isegi natuke kibekas maitse tuleb sellest, et ta ei ole päris küps. Et seal kohapeal süües on, sa karistad ennast taga, kui sa sööd seda pooltoorest, sest kui sa sööd ikka juba ühe ananassi ja juba oled teise kallal siis sa tunned, et, et su suu muutub niukseks väga niisuguseks lausa kibedaks su suus hakkab päris nagu, nagu kipitama midagi. See on sellest, et ta ei ole päris küps, aga noh, päris küps muidugi ananass lihtsalt sulab suus ja, ja tegelikult ütleme enamik ananassitoodangust, mis maailmas toodetakse, see tehakse konservideks. Nii et maailma kõige esimene ja kõige rohkem konserviks tehtav puuvili on ananass. Ja noh, seda on meil ka poodidest saada ja noh, see on küll muidugi magus, aga sinna on veel muidugi suhkrut juurde kehveldatud. Nii et see on ikka ikka hirmus niukene kaloripomm ka. Muidugi. Ja kui nüüd seda süüa, seda küpset ananassi päris küps, et siis peale selle, et ta on väga maitsev, on ta ka tervislik, sest nii kui ta kuulub sinna bromeelialiste sugukonda, siis selle ananassi sees on niisugust ainet, mille nimi on Promeliin. Ja seda lausa kasutatakse juba meditsiinis, et ta on nimelt seedimist soodustava toimega. Nii et isegi ananassivartest eritatakse teatavate meetoditega seda ainet ja, ja, ja kasutatakse meditsiinitööstuses, nii et tal on oma niukene tervislik toime ka. Aga noh, see ananassiliköör ka poest saame. Noh, see on ka maailmakuulus muidugi hirmus magus. Ja noh, ikkagi ikkagi huvitav mõelda, et, et ta on ikkagi see ananass siis tehtud. Ja noh, ma ei tea, praegusel ajal me oleme ikka testis ananassi kõike väga harjunud ja mulle tundub, et see, selles ei ole mitte midagi. Üks poekaupadest eestlase jaoks, sest ja sellest saab igasugu toite teha, panna teda igasugune hulk ka lõputul hulgal. Isegi lihatoitudele näiteks tuleb päris head, annab mahedust alati toitudele mahlakas mahlasust. Nii et, et mõneti meie jaoks juba päris päris tuttav taim. Nüüd õnneks küll jah, nagu saate alguses sai mainitud, et omal ajal oli ta muidugi tõeline haruldus. Nagu palju muudki siin meil. Jah, aga see, mis kunagi oli, noh, tippude tipp, et kui tegid konservi lahti ja võtsid ühe selle seebi ja siis panid vahukoort või jäätist peale, siis tundus, näed, et see on midagi väga erakordset. Praegusel ajal ta enam kindlasti nii ei tundu, aga mina ütleks küll, et, et mulle väga meeldib näiteks porgandi hulka pandud ananassitükid. See on, see on palju parem, kui, kui see meie porgand paneme talle selle troopilise, mille juurde ta muutub kohe nagu kuidagi mitmekesisemaks mahlasemaks ja maitsvamaks ja kindlasti ka tervislikumaks. Et sellisel kujul on ta meile siis nagu kodune, aga tuletame ikkagi meelde, kust ta pärit on ja, ja see mis meie porgandisalati hulka satub, on tõenäoliselt küpsenud kusagil Havai troopilise päikese all ja siin lõpus kõlabki veel away rahvalaul, mille nimi on lillelaul. Selline oli siis tänane saade ananassist, millest räägime nädala pärast. Räägime reisist. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti.
