Inimsoo ja ka minu võime mõtelda lihtsad asjad keeruliseks  on lausa piiritu. Piirideta piire ületav, piiramatu ja mis see piir üldse on? Kas ka tegelikkuses on asjadel ilmingutel mõtetel olemas  päriselt piirid või on see vaid meie ettekujutus miraal? Näiteks mina ise? Tegelikult toimub ju minu ja universumi vahel pidevalt  aatomite molekulide rakkude ja mõtete vahetus  ning samamoodi on ka kõigi teiste inimestega. Kui siit nüüd edasi järeldada, siis tegelikkuses olen mina,  sina ja sina oled mina. Hull värk. Aga jätame selle piiritu ja piiritlematu  universumi ning läheme Eesti-Vene piiri äärde. Kui see muidugi üldse olemas on nii ja naa,  de jure ja de facto. Kas tegu on järjekordsete piiririkkujatega? Ei see on kõigest üks, 40 pealine metsakari Venemaalt  Eestisse kõmpimas ja see põdralehm koos vasikaga idanaabrite  poole ujumas. Aga mis asja oli ajada sellel rebasel, kes vene poole pealt  tulles korraks peatus ja siis otsa ringi pööras? Piirilepingud ning seaduslikud ja ebaseaduslikud  piiriületused on inimeste igapäevane jant. Loomad piirist suurt ei hooli, nemad käivad kas  või iga päev vene ja Eesti vahet ning passi neil vaja ei ole. Kahjuks meie loomade keelt ei räägi ja loomade  registreerimise nõuet ei kehtestada, et muidu oleks lihtne jah,  et loomad registreeriks ennast järele peale,  et nüüd tulevad mingisugused põrsad, aga aga just loomad  liiguvad nii, kuidas tahavad ja aga me peame need kõik asjad  ära kontrollima. Kui see loom ka, kui see loom ka tuleb, siis nagu kõik need  kõik tegevused radaril ikkagi kontrollitakse üle,  et, et kuna alguses ei ole ju kindel, kas see on loom  või inimene. Et, et siis ikkagi jah, kõik liikumised kontrollima üle,  mis siin järelevalve toimub ja mitte midagi märkamata ei jää. Ja see ei ole üldse harv juhus, kui kui loomad tulevad  ja liiguvad ja seda juhtub kogu aeg iga päev. Millised need põnevamad loomade kokkupuute juhtumid teil on olnud? Juttude järgi olen kuulnud, et siia on ujunud  ka üks karu ise mind siin tööl ei olnud,  aga siiasama kanali otsa ujus üks karu, mis  siis leidis oma otsa siin siin Mehikurma külas. Aga lähiminevikus on ikkagi põder ja kits  ja metsiga on need suuremad, mis siin neid piiri ületavad,  aga igapäevane külaline muidugi kährik ja rebane. Kuna kalamehed puurivad augud sisse püüavad kala ja,  ja väiksemad kalad jäetakse kõik jää peale  siis siis need käivad, väiksemad tüübid käivad neid noolimas,  nii et seda, seda rebase ja rebase ja kähriku sõelumist on  siin ikka iga iga öö päris päris messikalt,  et tundub vahepeal, et igal rebase oma auke,  kus ta käib, käib oma kala noolimas. Läheme nüüd selle hõljukiga piirivalvepatrulli  ja vaatame, mis seal piiri peal siis toimub. See siin on nüüd üks parimaid kohti, kus loomad saavad üle  Eesti-Vene piiri käia, et miks see nii on. No üldiselt on teada, et Peip, küsi, Pihkva järv  ja suured jõed on nagu erinevate asurkondade nagu piirialad või,  või sellised, aga, aga see ei ole absoluutne loomad. Ütleme, et kui asurkond tiheneb, siis nad peavad saama  liikuda tegelikult ühest kohast teise. Ja see tõepoolest ütleme, et siit See Lämmijärve ja Pihkva järve vahel lihtsus,  see on suhteliselt lühikene jala ja siit on  siis loomadel juba ajalooliselt selline tava liikuda üle  nii ühele poole kui teisele poole ja, ja see liikumise suund  üldiselt sõltub sellest Kummal pool on siis asustustihedus kõrgem  või madalam või mingisugused häirivad faktorid  ja noh, see on see koht, kus tegelikult ka  nii suvel kui on, ütleme, et näiteks põdra al  ja ka teistel loomadel sellist migratsiooniaeg  siis siis nad liiguvad siit üle ja, ja ka talvel. Talv on, nüüd see annab võimaluse, et nad ei jää ujuma,  Nad saavad lausa lausa jalgsi kõndida. Niisiis pole mingi ime, kui jahipiirkonda ilmub ootamatult  juurde lausa 14 põtra. Ei kusagilt. Vabalt üle piiri liiguvad muidugi ka näljased kiskjad. Ja kui me tahame rääkida, et meil on nagu mingi isoleeritud  hundipopulatsioon siis see ei pea paika. Me, me oleme täiesti avatud hundi asurkonnana. Eksisteerime Pihkva ja selle suure Venemaa Loode-Venemaa  asurkonna kõrval. Nii et. Me võime täiesti arvestada sellega, et kui meil  ka hunti on vähe, siis see taastub paratamatult Venemaa  poolt sisserännanud huntide arvel. Ja näiteks tänava aastaga oli meremäe piirkonnast info,  et sinna tuli jälle üks kuus hunti, sügisel tuli kahene. Noh, ütleme, et paar ja, ja siis kuhu kuus hunti veel juurde,  nii et ka hunt liigub kui siin leiab paremat toidubaasi ja,  ja, ja ütleme, et, Tühja koha nüüd, talvel on siin ju jää peal,  loomadel on lihtne liikuda. Kuidas see suvel ikkagi see järve ületamine käib,  et kas nad on siis nii head ujujad, need loomad,  et nad suudavad põdrad siin üle ujuda või mets sead? No põdra kohta võin küll öelda niimoodi,  et ma olen ise puises jälginud, kui suvel juulikuus  tegelikult lehm, vasikas ja, ja, ja pull,  nad ujusid lihtsalt kolm, neli tundi keset Matsalu lahte  ja siis umbes kolme tunni pärast ujusid tagasi,  see on selles parasiitide nagu eemaldamiseks ja,  ja ilmselt ilmselt pakub talle ka mõnu. Aga samas. Oli aasta võib-olla ka 92 või 93, kui see oli hästi soe suvi  siis ilmus kuskilt ka näiteks Turu saaristo piirkonda kaks  sellist metssiga mõlemad kuldid. Ja, ja arvatavasti nad ujusid üle Soome lahe ja,  ja neid metssigu. Kuna Soomes selles piirkonnas metsakui ei ole,  siis turu saaristus on leitud ka neid laipu. Ja kui on soe periood ja loom ei jahtu maha ujudes,  siis ta võib ujuda tegelikult kümneid kilomeetreid. Nüüd me oleme siin jõe suudmes Roostiku alal,  et kas see on üks põhiline koht, kuhu nüüd vene piirilt  tulev loom esimesena suundub. No päris selge, sest vaata, kui sinna vaadata,  seal on kõrge metsatukk, siis loom ka visuaalselt määrab ära. Aga samas on ka see niisugune jõle mõnus toitumisala  pajustikud ja roostikud. Ja kui siin juhtumis on asutuste ees kõrge  või siis mingi hairimisfaktor, mis tal muud sealpool kallas  ka paistab, läheb vette, tee ujub üle. Või siis vastupidi. Ja siin me näeme Pudrajäljed vist ei, siin on kohe põdrapull  ja seal mitu looma tegelikult toitunud ja need pajustikud on  praegu suurepärases seisus, kuna põdraarvukus meil siin ei  ole väga kõrge, sest on kärpida siin on täiesti piisavalt  ja see toidupuudus seda siin nüüd õnneks ei,  ei kollita ja ma arvan, et asustustihedus pole  ka nii kõrge, et ta peaks üle siitpoolt sinnapoole minema,  pigem pigem loodame, et sealt tuleb siiapoole juurde. Tuleks meil rohkem põdra ja et millal see põder siin käis üldse,  mis? Et eilne jälg, sest täna hommikul tuli lumi,  Ta on ka öine jälge, see jumala värske tegelikult,  ega siin siin väga vana see jälg ei ole seal näha,  et on, oksad, on kõik selle kõva lume peal. Ja pole välistatud, et see on üldse vene põder. No ei tea, peaks küsima tal passi. Muidugi meeksioja on tegelikult selles mõttes loomade hästi rikas. Siin olid ka esimesed koprad, mis Eestisse tulid sealtsamast  Venemaalt Tarnajõe suudmest, sest tegelikult see asurkond On moodustunudki Venemaa Tšornaselt jõgede asurkondade baasil,  nii et veeloomad, nendel ei ole see vee veeala üldse tõkkeks,  vaid vaid see asurkond ongi tekkinud, ega siia ei ole  eestlase sillaks ja see ei ole toon, vaid see on pigem  sillaks ja nüüd see asurkond siin olidki,  esimesed koprad olid, olid juba 39. aastal. Sead on võtnud siin põhku kuskilt siit kõdu,  sest või maa seest, vaid näed, ta sööb neid tarnanoori kasve. Näed, niisugused rohelised kasvud siin. See kõlbab isegi endal süüa. Noh. Näed, ma olen raskem kui siga. Hästi toitunud. Jah, ei, nad on niisugused, nad on küllalt. Toitu, rikkad ja suhkrurikkad, nii et ta sööb sihukest  sisukust praegu tarna tarnea ütleme, et gängund kasve,  mis tegelikult esimese päiksega hakkavad kohe kasvama  ja siis tuleb siit välja sellised õisikud  ja aga talvel on niimoodi, et roostikes Nad söövadki, kas siis. Suur partheina küllalt palju söövad tarna  sest ega praegu siin looduslikus keskkonnas tal eriti palju  süüa ei ole ja, ja seal võib ollagi, ütleme,  kui suur kari on siis tal võib tekkida lihtsalt toidupuudus  ja tal ei ole valikut, ta peab siis otsima paremat eluala  ja võib-olla see on üks põhjus, miks ta tuleb üle. Ja selline ütleme, 40 kari, noh, see peab kuskilt süüa saama ja,  ja kui sealpool on suhteliselt tagasihoidlikumad roostikud  kui siin, siis nad võib-olla selle tõttu tulevad  ka siia üle. Siin roostikus on tõeline loomaaed, leidsime kõrvuti nirgi  kärbi Saarma rebase, kitse, põdra ja sea jälgi. Lisaks veel koprad ja jänesed, kes okste kallal olid maiustanud. Loomade elukäik sõltub eelkõige looduse armust,  inimene tunneb end aga tihti selle valitsejana. Looduse sõprade, st piirivalvurid näevad iga päev  nii looduse ilu kui ka selle reostamist. Isegi kui ma ei taha, isegi kui sa ei ole looduse sõber,  siis sa tegelikult jälgib loodust kogu aeg,  isegi isegi kui sa ei tee seda meelega, siis täpselt sama loomade. Sa pead ikkagi tuvastama, kes ta on. Igat liikumist radari peal pead sa kontrollima  ja alatihti ongi, selleks ongi see linnuparved  ja loomad. Ja loomulikult jah, et ma isegi võib-olla ei tea,  et ma jälgin loodust, aga tegelikult on meil loodus,  kogu aeg kogu aeg silmade ees. Aga see looduse jälgimine on selline tore osa,  aga siin on ka sellised natuke mureliku tekitavat osa,  et need kalamehed, kes siin käivad hordide viisi,  et nad tegelikult natukene vist ei käitu siin väga korrektselt,  et tuleb ka reostamist ette. Jah, see on, seda on, seda on tõsiselt kurb vaadata,  kuna me liigume järve peal ikkagi kogu aeg iga päev ja,  ja sa näed, kuidas inimesed armastavad kala püüda  ja siin on väga palju rahvast, aga, aga samas sa paned  ka seda tähele, et inimesed ei hooli tegelikult sellest,  et kus kohas nad kala püüavad ja mis saab,  mis saab sellest jamast, mida nad siin maha viskavad nagu  pärast seda, kui nad ära lähevad? Maast võib leida suitsupakke, pudeleid, taarat,  ajalehti, mida kõike. Kõik jäetakse siia siis. Jah, see on, see on selle, see on selle asja pahu pool,  et, et inimesed, inimesed naudivad looduses olemist  ja ja, ja, ja looduses käimist ja kala püüdmist,  aga kahjuks millegipärast ikkagi enamus ei mõtle  selle peale, et kui nad, kuidas nad lagastavad tegelikult  seda loodust, et sa küll püüad siin kala,  viid selle kala koju, su perekond on õnnelik,  aga, aga, aga inimesed selle peale mõtled,  et tegelikult sa jätad sa kohutavalt jama ga maha,  mida see, mida see kala sööb. Ja, ja mis pärast nagu reostab kohutavalt seda järve,  see on väga murettekitav, kui see jää ära sulab,  siis kõik jääb siia järve sisse absoluutselt. Ja praegu me näeme siin siin 0,0 üht protsenti tegelikult,  mis siin järelepeal on, et kui meie liigume ringi iga päev,  siis me näeme, kui palju tegelikult kohutavalt palju seda,  seda jama ja prügi siia järve peale jäetakse,  inimesed võiks, ma arvan, rohkem hoolida sellest sellest järvest,  et kui nad tahavad siin ka 10 aasta pärast kala püüda,  siis ma leian, et on õiglane, et nad ka oma prügi kaasa võtavad,  kui nad järvelt lahkuvad. Kalamehed ärge reostage järve. Vähem kui kuu aja eest tabasid jahimehed Läänemaal olendi,  kelle meedia kuulutas tundmatuks imeloomaks. Teadlased aga määrasid seejärel Saakalina. Ekspertide hinnangul ei saanud šaakal tulla Eestisse ise,  vaid üksnes inimeste abiga kellegi lemmikloomana. Täna On osoonil võimalus teavitada sensatsiooniliselt kogu  sooloogilist avalikkust et polnud see kellegi lemmikloom. Ja vähe sellest. Šaakaleid elab Eesti looduses veelgi. Loodus pakub ikka ja jälle üllatusi. Läänemaal tabatud enneolematult ulgunud tundmatu loomaliiki  ei suutnud eksperdid esialgu kindlaks teha. Täna tehtud uuringute põhjal saab aga nüüd täie kindlusega väita,  et tegemist on šaakaliga. Uudis Läänemaalt leitud šaakalist ei vapustanud mitte ainult  looduse uurijaid ja teadlasi, vaid ka kõiki Eestimaa inimesi. Ja täna me võime täie kindlusega öelda, et siin Matsalu  kadastikus jookseb neid ringi mitu. No näed, siin on värsked jäljed. Täiesti täna öised jäljed, näed, siin on see natukene  lumekoorik peal ja ta on üsna sisse vajunud. Siit on natukene paremini. Aga ma usun, et seal kaugemal on veel neid jälgijaid,  lähme vaatame, kus nad on käinud. Tal on väga sarnane jälg rebasega, aga kui rebane astub niiviisi,  et üks jalg teise ette, siis temal käivad ikka jalad  vinta-vonta niimoodi all. Vaata siis ta läheb nüüd kadakate alla. Et kui vaadata, siis siin tegelikult on tal väga mõnus olla,  mitte keegi ei saa kätte, ainult tema mahub siit läbi  ja siin ilusasti varjuda. See maastik siin ongi selline, nagu sellele harilikule  šaakalile hästi sobib, eks ju? Jah, selles mõttes on huvitav, et et kusagil mujal ei ole  šaakali elupaigaks kadastik. Aga Eesti on nüüd esimene koht ja tundub,  et talle meeldib see. Uudis haruldasest loomast kadakasel ja lumisel Läänemaal  levis kiiresti šaakali uurijate listides  ja üks kirglik ökoloog rumeenlasest arst oviidi ubana lendas  Barcelonast kohale, et asja oma silmaga näha  või vähemasti kuulda. See naine Clockimo. Harilik ehk kuldne šaakal ei ole hundiga samaväärne kiskja. Liha moodustab tema toidust 40 protsenti  ja koosneb põhiliselt loomsetest jäätmetest. Oviir. A rõhutab, et šaakalid söövad meelsasti  ka näiteks viinamarju ja vilja ega ole ohtlikud murdjad. Kuhu ta siis on nüüd siis läinud, kas me oskame mõtelda,  et läheb ta kusagile, viskab pikali või läheb ta,  ma ei tea jahile. Ma arvan, et, Et kuna praegu ikkagi loodus on väga toiduvaene,  siis tema põhimure on see, kus toitu leida  ja me oleme nüüd jälginud, et kuigi see kant,  kus me praegu oleme, on tema nagu põhiareaal,  kuhu nad kokku tulevad, siis ta võib teha siit väga pikk Niisuguse jooksukäike, et üle 20 kilomeetri isegi on meil teateid,  aga, ja, ja see on ka kirjanduses, nii et ta on niisugune otsija,  jooksja Kaja, millal esimest korda siin Läänemaal šaakalit kuuldi,  tundub, et esimene, selline väga selge jälg sellest ongi 2010. Suvi kui siin üks kohalik elanik pöördus penijõele  siis rahvuspargi keskusesse ja kurtis, et tal elavad maja  taga imelikult rebased. Et need teevad väga imeliku hääl, uluvad,  et, et kas see võib nii olla ja ma ei mäleta,  kas keegi siis käis, käis ka kuulamas, aga arvati,  et küllap ikka mingid imelikud rebased võivad küll imelikke  hääli teha. Vähemalt kellelgi ei tekkinud kahtlust, et siin võiks mõni  šaakal elada. Ja läks kolm aastat aega, nüüd on 2013 kevad  ja me võime täie kindlusega väita, et siin ei olnud mitte  ainult üks šaakal, vaid neid on kindlasti rohkem. No meil on kaasas aparaat ka selleks, et sedasama šaakali  hääd nüüd kuulata ja vaadata, et kas on võimalik,  et siin kuskil ümbruskonnas on šaakaleid,  kes sellele hüüule sellisele kevadisele hüüule vastavad. Ei olnud, eks natuke ausalt öeldes on õudne,  et ma ei kujuta ette, et mul ikkagi maja taga kuskil  suhteliselt lähedal, kaks aastat keegi niimoodi uluks. Kui nad niimoodi arglikud alustavad, siis on natukene isegi  kurb või romantiline ja, ja kui sa nüüd tead ka,  et see ei ole mingisugune kole loom, vaid ainult üks väike šaakal,  kes rõõmustab, kui ta näeb teisi omasuguseid,  et siis võib sellega ka leppida. See aeg, millal seda häält neile mängida tasub,  ongi just praegu. Otsivad paarilist, ma saan aru jah, aga muidugi see,  et praegu on keskpäev, ei ole väga õige,  et tegelikult nii-öelda seal, kus šaakalit toimetavad,  on nad aktiivselt pärast päikeseloojangut. Ja meie seire, mis me nüüd oleme? Teinud on ka ikkagi pärast päikeseloojangut ja,  ja siis on nad just õiges kohas ka vastanud. Aga jäljed ja see audio stimuleerimine on tegelikult ainult  kaks viisi, kuidas te olete saanud tõestuse  selle kohta, et siin ikkagi on šaakalid. Kolmas variant on teie kaamerad. Kui sul on ikkagi pilt olemas, siis seal sa ei eksi  ja selle pildi järgi on võimalik ka hinnata,  kas on tegemist isase või emasega ja kui palju neid on,  nii et et see meil tõesti õnnestus. Võtan selle kaardi välja ja vaatan kas siin on midagi värsket. Eks sellised kahetised tunded on, et kas see on nüüd õige asi,  et ta siin, et ta siin liigub või mitte,  aga aga. Samas see avastusrõõm on ikka natuke mingi suur ja. See maa on nii pikk, mis, mis, Nende olulisest populatsioonist nagu lahutab,  et, et see ränd rändamine tundub üsna võimatu või,  või, või väga utoopiline, aga, aga no kuidagi nad on siia saanud. Ja mitte üks vaid, vaid ütleme siis rohkem,  et ühe, ühe seletas veel ära, aga ka rohkem on väga kõhklev tunne,  on. Milline sinu isiklik arvamus on, kuidas need šaakalid siia sattusid,  võib-olla ikkagi oli neid abilisi, kes ta siia siia toimetas,  kas siis see oli tiine emane või olid siis pojad mingi pesakond,  kus oli nii emaseid kui isaseid ja neil õnnestus mitte kõigil,  aga mõnel ellu jääda ja, ja isegi paljuneda. Et see on nagu üks väga-väga nõrk hüpotees,  mida, mida me praegu arvestame, et aga see on umbes sama  nõrk hüpotees, kui, kui Euroopa kolleegi poolt arvatud,  et nad ise jõudsid siia, jooksid, läbisid tohutuid vahemaid  ja neile just siin kangesti meeldib, et. Mul on tegelikult väga suur mure, sest me oleme aastaid  kulutanud energiat selleks, et hoida rannaniit,  et siin saaksid kurvitsalised pesitseda,  et kaitsta kõret ja kõret tagasi tuua. Ja, ja kui me nüüd näeme, on tulnud juurde üks liik,  kes on reas rebase ja kährikuga ja, ja võib-olla aitab neid,  siis minu mure on selle tõttu väga suur. Osad on selle poolt, et tegemist võõrliigiga  ja tuleks võimalikult kiiresti kätte saada. Et me ei kordaks näiteks kähriku viga toodi siia nüüd me ei  suuda neid neid enam reguleerida. Teisest küljest jälle teised leiavad, et aga šaakal on  nii armas loom ja teeb nii ilusat häält ja miks ta ei võiks  Eesti loodust rikastada. Niisiis, šaakalid on kohal Eesti fauna loomaliigi võrra  rikkam ja kuna täna on kaheksas kuupäev,  ei ole see aprillinali seoses esimese aprilliga. Palume aga vabandust kõigilt, kes nädala eest meie  kütuselugu tõe pähe võtsid ja ka oma kaevust hakkasid naftat otsima. Šaakalid on päriselt nii kõmulist uudist on osoonil võimalik  teada anda harva. Aga kui me kord juba kõmu lainel oleme, siis jätkame sama põnevalt. Et kumb oli enne, kas kana või muna? Seda küsimust on peetud aastasadu vastamatuks. Aga tegelikult, kumb oli enne? Mul on kaasas poest ostetud kanamunad. Oskad sa mulle selgitada, kas tegemist ühe muna näol? Siin on ühe rakuga kui see. Poest ostetud kanamuna, siis on tegu ühe rakuga. Tõepoolest, aga kui. Nagu teil siin ikka tagaõues jooksevad kana,  kanad koos ühe kukega, siis sel juhul on tegu hulkrakse kooslusega. Ehk siis tegu on, on öeldud, selline number nagu 20000 rakku. Kana on niivõrd erandlik nähtus linnuriigis,  et ja et tema Kuidas ma ütlen? Muneb ilma viljastamata järjest ja, ja tema puhul on tegu  siis ühe rakuga, aga vaatame üle, kuidas  siis üks rakk välja näeb. Vaat see ongi siis see munarakk siin koos oma toitainetega ja,  ja nüüd pange tähele, vot siin peal on niisugune väike valge täpp. See ongi nüüd see. Punkt, kus algab areng, kus. Siis, kui toimub viljastumine, siis see seda nimetatakse. Idukettaks ehk plastotiskis. Kana Endre on üks paremaid arengu bioloogia üks objekte. Kindlasti soovivad kõik osooni vaatajad leida vastuse meid  aastasadu piinanud küsimusele, kumb oli varem kas kana  või muna. Siin on vastus vägagi lihtne, et selles mõttes,  et kaks aastat tagasi tehti selgeks, et. Kanna munajuhas, mis kiirendab nii-öelda muna. Kaltsium. Kesta moodustamist on selline valk nagu ovokleiditiin  ja see on ainult kanale nii-öelda ja munajuhale iseloomulik,  ehk siis see peaks nagu näitama seda Kana oli enne kui muna, aga filosoofiline küsimus jääb alati. Kana teadust ei ole omaette olemas, on aga linnuteadus  ehk ornitoloogia. Selle linnumune uuriv haru ehk munateadus on,  oo loogia oloogia kahe ümmarguse ooga oleks neid oosid kolm,  siis oleks teadagi mis. O kolm. Osoon.
